4-22-4008/28 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Väärteoasi nr 4-22-4008 09.veebruaril 2023 Tallinn Harju Maakohtu kohtunik Liina Pohlak Sekretär Thea Tikenberg juuresolekul Kohtuvälise menetleja Keskkonnaameti Harjumaa büroo esindaja Annika Kruus Kaebuse esitanud isiku K R Isikukood: xxx elukoht: xxx Töökoht xxx Vaatas 30.01.2023 09.02.2023avalikul kohtuistungil läbi K R kaebuse Keskkonnaameti Harjumaa büroo keskkonnakaitse juhtivinspektor A K 31.10.2022 otsuse väärteoasjas nr 940022000951 tühistamiseks K R puudutavas osas.

Keskkonnaameti Harjumaa büroo keskkonnakaitse juhtivinspektor A K 31.10.2022 otsuse väärteoasjas nr 940022000951 kohaselt K R 25.09.2022 tegeles isikute grupis koos R Kiga Harjumaal Pakri lahel Vasalemma jõe suudmele lähemal kui 1500 m kalapüügiga kasutades kuut arvestusliku nakkevõrku (kokku 396,6 m) ehk kutselisi kalapüügivahendeid, millega rikkus kalapüügiseaduse § 10 lg 2 ja kalapüügieeskirja § 22 lg 3 p 10 sätestatud nõudeid ning kalapüügiseaduse § 32 lg 1 sätestatud nõudeid. Keskkonnale tekitatud kahju 24 eurot on tasutud. Pani toime väärteo, mis on kvalifitseeritav Kalapüügiseaduse § 75 lg 2 ja § 85 lg 1 järgi. Kalapüügiseaduse § 75 lg 2 järgi määrati K Rile karistuseks rahatrahv 100 trahviühikut s.o 400 eurot . K R vaidlustas 31.10.2022 otsuse väärteoasjas nr 940022000951 paludes otsus tühistada. Kaebust põhjendab sellega, et soovis rikkumist vältida ja kalastasid kaugemal.

Kohtuvälise menetleja otsus oli tehtud ka R Ki suhtes, kuid tema osas ei ole otsust vaidlustatud, mistõttu arutab kohus kohtumenetluses olevat väärteoasja üksnes K Ra puudutavas osas.

K R jäi kohtuistungil esitatud kaebuse juurde. Kohtuväline menetleja vaidles kaebusele vastu.

Kohtuistungil andis ütlusi kaebuse esitanud isik K R ning tunnistajad R Ki, E T ja A K.

Kohus uuris järgmisi dokumente: - kohtuvälise menetleja otsus üldmenetluses (lk 1-5); - väärteoprotokoll (lk 6-7); - sündmuskoha vaatluse protokoll (lk 9); - 26.09.2022 asitõendi vaatlusprotokoll (lk 10); - 28.09.2022 asitõendi vaatlusprotokoll (lk 11); - R Ki ülekuulamise protokoll (lk 12); - pretensioon väärteoasjas (lk 14); - kalavarudele ja veetaimedele tekitatud kahju arvutamise akt (lk 15); - väärteotoimiku edastamine kohtule (lk 16); - kaebus (kohtutoimik lk 1-2, 10) - määruskaebus lisadega, e-kirjavahetus kantselei juhatajaga (kohtutoimik lk 15-21);

2

- Harju Maakohtu 09.01.2023 määrus (kohtutoimik lk 22). Kohus vaatas DVD-plaadil olevaid foto ja videosalvestusi. Kohus, kontrollinud väärteoasjas kogutud dokumente ning kuulanud ära kaebuse esitanud isiku seletused, tunnistajad ning kohtuvälise menetleja seisukoha, asub hinnates väärteoasjas kogutud tõendeid alljärgnevatele seisukohtadele:

VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

VTMS §-st 87 on kohus väärteoasja arutamisel seotud väärteoprotokolli piiridega, mis tähendab kohtu seotust protokollis toodud teokirjeldusega.

Keskkonnaameti Harjumaa büroo keskkonnakaitse juhtivinspektor A K koostas 29.09.2022 väärteoprotokolli väärteoasjas nr 940022000951, mille kohaselt K R 25.09.2022 tegeles isikute grupis koos R Kiga Harjumaal Pakri lahel Vasalemma jõe suudmele lähemal kui 1500 m kalapüügiga kasutades kuut arvestusliku nakkevõrku (kokku 396,6 m) ehk kutselisi kalapüügivahendeid, millega rikkus kalapüügiseaduse (edaspidi ka KPS) § 10 lg 2 ja kalapüügieeskirja § 22 lg 3 p 10 sätestatud nõudeid ning kalapüügiseaduse § 32 lg 1 sätestatud nõudeid.

Täpselt samal moel on K Rle süüksarvatavat väärtegu kirjeldatud ka kohtuvälise menetleja juhi 31.10.2022 otsuses väärteoasjas nr 940022000951.

Kohtuväline menetleja on seisukohal, et K R on rikkumised toime pannud ning rikkumised on tõendatud.

Kalapüük keelatud alal

Vaidlust ei ole selles, et K R 25.09.2022 hommikupoolsel ajal koos R Kiga, viibis Pakri lahel ning isikud tegelesid kalapüügiga. Nimetatut kinnitavad nii K R enda kui tunnistajate R Ki ja E T ütlused. Vaidlus on tõusetunud selles, kas K R tegeles kalapüügiga keelualal ehk Vasalemma jõe suudmele lähemal kui 1500 meetrit. K.R on ise seisukohal, et ta ei tegelenud kalapüügiga keelualal. Tundus, et see on keelualt väljas, ise navi eriti ei jaga. Vaatas maamõõtja kaardi pealt enamvähem umbes, aga see ei ole ka täiesti kindel.

Kalapüügiseaduse (KPS) § 10 lg 2 sätestab, et keelatud on püüda kala kõnealuses seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktis või ELi õigusaktis või rahvusvahelise lepingu alusel sätestatud keeluajal, -alal või püügivõimalust eirates, välja arvatud käesoleva seaduse § 19 lõike 4 alusel lubatud eriotstarbelisel kalapüügil (edaspidi eripüük) või kaaspüügi tingimustel.

Kalapüügieeskirja § 22 lg 3 p 10 kohaselt tähtajaliselt on keelatud püüda lisas 12 loetletud jõgede ja ojade suudmele lähemal kui 1500 m – 1. septembrist kuni 31. oktoobrini. Lisas 12 on loetletud mh Vasalemma jõgi.

KPS § 85 lg 1 näeb ette vastutuse kalapüügi eest keelatud alal.

Tunnistaja E. T ütluste kohaselt 25.09.22 hommikul teostas koos juhtivinspektor A K kalandusalast järelevalvet Harjumaa rannikul. Jõudsid ca kella 9.00 ajal Paldiski lähedale Laokülla ja asusid seal vaatlusi teostama. Märkasid, et Vasalemma jõe suudmeala lähistel on üks paat. Silmaga vaadeldes juba tekkis arvamus, et paat on keelualas. Vaatasid binokliga, said aru, et kaks isikut paadis ja nende tegevus meenutas nakkevõrgu nõudmist. Panid püsti monokli. Monokliga

3

vaadeldes oli üsna selge, et isikud nõuavad nakkevõrke ja oli näha, et K. R on vees, kahlas lühikestes pükstes ja korjas nakkevõrku. Täpsemate koordinaatide jaoks lennutas drooni isikute kohale, pildistas, proovis videot teha. Kui videoid või pilte teha, siis seal kajastuvad ka koordinaadid, kus isikud viibivad, võrke nõuavad. Isikutel läks sellest hetkest kui tunnistaja neid märkas kuni äratulekuni päris pikk aeg. Korjati võrku, liiguti ühe võrgu juurest teise juurde. Siis kui isikud liikusid improviseeritud slipi juurde, liikus tunnistaja koos A. K neile vastu, isikuteks osutusid R Ki ja K R. Tunnistaja R Ki ütlustest nähtub, et nad olid jõesuust kuskil 1,4 km navi näitab piiri ära. 100 meetrit oli lubatust eemal. On selles kindel, sest sai eelmine kord trahvi. Seega kinnitavad R.Ki ütlused, et tema ja K.R tegelesid kalapüügiga keelualal. R. Ki ütluste kohaselt K. R ja R. Ki panid päev enne kinnipidamist (s.o 24.09) võrgud ning 25.09.2022 kui ametnikud neil vastas olid, olid võrke korjamas.

26.09.2022 asitõendi vaatlusprotokollist, milles vaadeldud R Ki kasutuses oleva paadi kaardiplotterit, nähtub et kaardiplotteri kaardivaatel on näha Pakri lahes ja Vasalemma jõe suudme piiranguvööndit läbivat marsruuti ning kasutaja poolt sisestatud markereid kuupäevadega 15.09.2022, 23.09.2022 ja 24.09.2022. Vaatlusprotokolli kohaselt iga markeri metaandmed pildistatakse (asukoha koordinaadid, nimi ning kaardiplotterisse salvestamise aeg). Andmed, sh koordinaadid kantakse GIS- tarkvara abil Eesti Vabariigi põhikaardile ja ortofotole. 28.09.2022 sündmuskoha vaatlusprotokolli lisaks oleval DVD- plaadil on fotod sügisel kehtivast piiranguvööndist 1500 meetri raadiuses, samuti 24.09.2022 kaardiplotterisse salvestatud markerid, mis kinnitavad K R ja R Ki teekonda keelualal. Kuivõrd kaardile kantud koordinaadid on pärit R. Ki kasutuses olevast kaardiplotterist, mis isikult 25.09.2022 asitõendina hoiule võeti, puudub kohtul alus kahelda nende andmete õigsuses. Tunnistaja R. Ki ütlustest nähtub, et võrgud panid nad sisse eelmisel päeval, s.o 24.09.2022. Kinni peeti sel päeval kui võrke ära korjasid. 25.09.2022 väärteoprotokollis märgitud kohas toimunud tegevuse kohta on väärteoasjas kolm videosalvestist (sündmuskoha vaatlusprotokolli lisad), millelt samuti nähtub võrkude korjamine – ühel videol toimub korjamine paadist, teisel kahel videol on K. R jalgupidi madalas vees ja korjab võrku. 28.09.2022 sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt hetkel kui droon pildistas paati ja vees kahlavat isikut, oli drooni asukoht 1228,2 meetri kaugusel jõesuudmest (vaatlusprotokolli lisaks oleva fototabeli fotod nr 6-7). Nimetatud protokollist nähtuvalt oli paat Vasalemma jõe suudme piirkonnas kokku 50 minutit, mille jooksul eemaldatakse püügilt nakkevõrke vähemalt kahed nakkevõrgu tähistused (kaks lippu). Kohtuistungil ütlusi andnud tunnistajad E.T ja A.K kirjeldasid kuidas toimus drooni kasutamine, kuidas salvestati isikute asukoha koordinaadid ja kuidas see fikseeriti sündmuskoha vaatlusprotokollis. Olles kohtuistungil vaadanud kasutatud tehnikavahendite salvestusi ja kõrvutanud neid tunnistajate ütlustega, on kohus veendunud et sündmuskoha vaatluse protokolli kantud andmed on õiged ja isikud viibisid võrkude väljavõtmisel keelualal. Asitõendi vaatlusprotokolli lisaks oleval suudmeala kaardil on lisaks kaardiplotteri andmetele samuti märgitud drooniga fikseeritud paadi asukoht, mis jääb keeluala piiridesse. Tsiteeritud tõendeid kogumis hinnates, arvestades eelkõige drooniga fikseeritud koordinaate, 26.09.2022 asitõendi vaatlusprotokolli lisaks oleva fototabeli fotodelt (kaardiplotterist pärit liikumise rajad), kaardiplotterist pärit GPX-faililt nähtuvat marsruuti ning salvestatud teekonnapunkte kuupäevaga 24.09.2022 (sõit paadiga toimuski vaid randumisalast piirangualasse, piirangualas ning tagasi) on leidnud tõendamist et K. R tegeles koos R. Kiga kalapüügiga keelatud alal.

Lisaks eeltoodule, märgib kohus, et kalapüügiseaduse § 3 lg 2 kohaselt veekogul või selle ranna või kalda piiranguvööndis püügivahendiga viibimine, välja arvatud püügivahendite hoidmiseks mõeldud ehitises või vahetult selle läheduses ja veekogul käesoleva seaduse alusel kehtestatud keeluala läbimine püügikohta jõudmiseks, võrdsustatakse kalapüügiga. Seega, piisab teo objektiivse koosseisu täitmiseks ka juba sellest, et on tõendatud K. R viibimine püügivahendiga veekogul keelatud alal viisil, mida ei saa liigitada üksnes keeluala läbimiseks. Sündmuskoha

4

vaatlusprotokolli kohaselt viibis paat Vasalemma jõe suudme piirkonnas 50 minutit ning 28.09.2022 asitõendi vaatlusprotokoll fototabeliga kinnitab, et K. Rl olid kaasas ka püügivahendid. Eelmärgitu haakub tunnistaja E. Ti ütlustega. Käesoleval juhul aga kinnitavad tunnistaja E. T ütlused ning videosalvestised lisaks ka seda, et K. R ka reaalselt korjas veest võrke (mitte ei läbinud paadiga liikudes keeluala) ning sündmuskoha vaatlusprotokoll ja 26.09.2022 asitõendi vaatlusprotokoll kinnitavad, et tegevus toimus jõesuudmele lähemal kui 1500 meetrit ehk 25.09.2022 oli see kalapüügiks keelatud ala.

KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Seega, on K. R täitnud kalapüügiseaduse § 85 lg-st 1 tuleneva väärteo subjektiivse koosseisu, kui ta pani teo toime vähemalt kergemeelsusest või hooletusest KarS § 18 lg 1 mõttes. KarS § 18 lg 3 kohaselt isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. K R selgitas istungil, et on kutseline kalamees Saaremaal. Mandril tegeles harrastuspüügiga ning reeglid on erinevad. Ei ole harrastajate seadusandlusega täpselt kursis. Navi (kaardiplotterit) eriti ei jaga, vaatas kaardi järgi, tundus enam-vähem. Tunnistaja R. Ki ütlused on vastuolulised, kord ei saa täpselt aru, kuidas nad valesti olid ja kord kinnitab, et olid 1400 m peal. Sellised ütlused viitavad pigem asjaolule, et isik teadis, et on keelualal, kuid üritab seda eitada. Kohus arvestab kaebuse esitaja ning tunnistaja ütlusi ning asub seisukohale, et käesoleval juhul puuduvad tõendid selle kohta, et K. R pani teo toime tahtlikult. Küll aga ei vabasta see K Ra vastutusest, sest kalapüügiga tegeleda sooviv isik peab olema teadlik seda tegevust reguleerivatest sätetest ning kohusetundliku suhtumise korral oleks K. R endale keeluala piiri selgeks teinud. K. R kinnitas istungil, et ta teadis, et sügisel on keeluala 1500 meetrit, kuid sellest hoolimata ei veendunud ta selles, et ta seda piirangut ka järgiks. Seetõttu asub kohus seisukohale, et K R pani nimetatud väärteo toime ettevaatamatusest hooletuse vormis.

Arvestades eeltoodut, puudub kohtul kahtlus selles, et K R rikkus kalapüügiseaduse § 10 lg 2 ja kalapüügieeskirja § 22 lg 3 p 10 sätestatud nõudeid ning selle tegevusega pani toime KPS § 85 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Kohtuväline menetleja on väärteootsuses jätnud loata kalapüügi subjektiivse külje analüüsimata. Kuivõrd kohus uurib asja täies ulatuses ning kontrollib kõiki kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid (sh analüüsib mõlema teo objektiivset ja subjektiivset külge), ei ole tegemist rikkumisega, mida ei ole võimalik kohtumenetluses enam kõrvaldada. K. R teos on tuvastatud nii objektiivse kui subjektiivse koosseisu tunnused ning puudub alus selle väärteo osas kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks.

Loata kalapüük

Vaidlust ei ole selles, et K R 25.09.2022 hommikupoolsel ajal koos R Kiga, viibis Pakri lahel ning isikud tegelesid kalapüügiga. Nimetatut kinnitavad nii K R enda kui tunnistajate R Ki ja E T ütlused. Vaidlus puudub ka selles, et K. Rl ning R. Kil mõlemal oli harrastuskalapüügiõigus, millega oli luba kasutada ühte (kuni 70 meetrit) võrku ühe isiku kohta, seega kokku 140 meetrit nakkevõrku. Vaidlus on tõusetunud selles, kas K. R tegeles loata kalapüügiga, kasutades kutselisi kalapüügivahendeid, s.o kuut nakkevõrku, kogupikkusega 396,6 meetrit. K R tunnistas kohtuistungil, et ühe võrgu pani rohkem. Ei nõustu, et kasutas kuute võrku.

Kalapüügiseaduse § 29 sätestab harrastuskalapüügiõiguse piirangud. Sama paragrahvi lg 4 p 1 kohaselt tohib ühe kalastuskaardi alusel veekogul, kus on kehtestatud kalastuskaartide piirarv, kasutada ühte nakkevõrku merel sügavusest sõltumata või sisevõi piiriveekogul või selle osal ning kuni kolme kadiskat ja ühte kuni 100 konksust koosnevat õngejada merel kuni 20 meetri samasügavusjooneni või sisevõi piiriveekogul või selle osal. Kalapüügieeskirja § 6 lg 2 p 1

5

kohaselt on nakkevõrk püünis, mis koosneb ühest võrgutükist, mille ülemise selise pikkus on kuni 70 m, või üksteise külge ühendatud lühemate võrkude jadast, mille kogupikkus on kuni 70 m, ja mida hoitakse ujukite ja raskustega vees vertikaalasendis. Kalapüügiseaduse § 31 p 2 kohaselt on nakkepüünis kutselise kalapüügi vahend, mille kasutamise õiguse annab KPS § 32 lg-s 1 sätestatud kutselise kalapüügi luba. Eeltoodu kinnitab, et nakkepüünised on lubatud nii harrastuskalapüügil kui kutselisel kalapüügil, kuid harrastuskalapüügil on lubatud nakkevõrgu või võrkude jada lubatud suurim pikkus 70 meetrit. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja on õigesti leidnud, et kui nakkevõrgu jada on pikem kui 70 m, on tegemist kutselise kalapüügi vahendiga, milleks on vaja vastavat luba.

KPS § 75 lg 1 näeb ette vastutuse loata kalapüügi eest.

Vaidlust ei ole asjaolus, et K Rl oli harrastuskalapüügiõigus. Kohtuväline menetleja on K. Rle ette heitnud tegelemist kalapüügiga, kasutades kutselise kalapüügi vahendeid ilma vastava loata. Sündmuskoha vaatlusprotokolli fototabel kinnitab, et K. Rl (koos R. Kiga) oli paadis vähemalt 5 võrku. Nimetatud võrgud on pildilt näha. Kohtuistungil kinnitas K. R ise, et üks võrk ilmselt ei olnud pildil. Asitõendi vaatlusprotokoll (lk 11) kinnitab, et arvestuslikult oli 6 võrku, mille kogupikkus oli 396.62 meetrit. K. R ei vaidlusta neil kaasas olnud võrkude kogust, kuid on seisukohal, et nad reaalselt kasutasid 210 meetrit võrku, mitte 396,6 m. Ülejäänud olid vanad võrgud.

Kohus on seisukohal, et KPS § 75 lg 2, mis sätestab vastutuse loata kalapüügi eest, objektiivse koosseisu realiseerimiseks ei oma tähtsust, kas K. R reaalselt kasutas 396,6 meetrit võrku või 210 meetrit võrku, kuivõrd lubatud oli neil R. Kiga kahe peale 140 meetrit võrku (2 võrku), mistõttu ainuüksi 210 meetri võrgu kasutamisel on K. R tegelenud loata kalapüügiga, sest loaga lubatud maht on selgelt ületatud. Seega KarS § 75 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo objektiivne koosseis on täidetud ning see on tõendatud K. R enda ütlustega, sündmuskoha vaatlusprotokolli ning 28.09.2022 asitõendi vaatlusprotokolliga.

Samuti asub kohus seisukohale, et heites K. Rle ette kalapüüki kuue nakkevõrguga (s.o 396, 6 meetrit), ei ole kohtuväline menetleja eksinud. Sündmuskoha vaatlusprotokoll fototabeliga kinnitab, et K. Rl olid paadis nakkevõrgud (fotod nr 1, 3-5). 28.09.2022 asitõendi vaatlusprotokoll kinnitab, et sündmuskoha vaatluse käigus hoiule võetud nakkevõrkude kogupikkuseks mõõdeti 396,6 meetrit. Seega on tõendatud, et nimetatud kogus võrke K. Rl paadis mere peal kaasas oli. Tunnistaja E.T ütlused kinnitavad, et paadis oli kala ja märga vetikat ja R harutas kohapeal ka kala võrgust välja. Seega viitavad tunnistaja ütlused faktile, et püügil kasutati kõiki paadis olnud võrke. Samuti ei ole eluliselt usutav, et kutselise kalamehe kogemusega K.R hoiaks vetikaid täis, puhastamata võrke pikema perioodi vältel märjana paadis, kuna puhastamata võrkude hoidmine muudab võrgud kiiremini hapramaks ja lühendab võrgu eluiga. Sündmuskoha vaatluse protokoll kinnitab, et K. R viibis nimetatud püügivahenditega (396,6 meetrit nakkevõrku) veekogul 50 minutit. Arvestades eeltoodut ning juhindudes KPS § 3 lg-st 2, mille kohaselt võrdsustatakse püügivahenditega veekogul viibimine kalapüügiga, nõustub kohus kohtuvälise menetlejaga selles, et K Rle on etteheidetav kalapüügiga tegelemine kuue ehk kõigi temal (koos R. Kiga) kaasas olnud nakkevõrkudega, kogupikkusega 396,6 meetrit.

KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Seega on K. R täitnud kalapüügiseaduse § 75 lg-st 1 tuleneva väärteo subjektiivse koosseisu, kui ta pani teo toime vähemalt kergemeelsusest või hooletusest KarS § 18 lg 1 mõttes. KarS § 16 lg 2 kohaselt isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. K R kinnitas kohtuistungil, et teab, et lubatud oli 70 meetrit võrku inimese

6

kohta ning tunnistab, et pani ühe võrgu rohkem. Seega, K. R teadis, et lubatud on üks kuni 70- meetrine nakkevõrk isiku kohta, kuid sellest hoolimata oli tal teadlikult (koos R. Kiga) kaasa võetud rohkem võrke kui lubatud ning samuti tunnistas K. R, et pani teadlikult ühe võrgu rohkem ka merre. Seega, nõustub kohus kohtuvälise menetleja seisukohaga, et K R pani loata kalapüügi toime kavatsetult.

Eelmärgitud tõenditele tuginedes on kohus veendunud, et K R rikkus kalapüügiseaduse § 32 lg-s 1 sätestatud nõudeid ning pani sellega toime kalapüügiseaduse § 75 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei tuvastatud. K R on süüvõimeline ning KarS 2. ptk 3. jaos sätestatud süüd välistavaid asjaolusid ei ole tuvastatud.

KPS § 75 lg 2 näeb võimaliku karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut ning KPS § 85 lg 1 näeb samuti võimaliku karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut.

Vaidlustatud otsusest nähtuvalt heideti K Rle ette KPS § 85 lg 1 ja KPS § 75 lg 2 järgi kvalifitseeritud rikkumisi ning teda karistati KPS § 75 lg 2 järgi rahatrahviga 100 trahviühikut s.o 400 eurot. Kohus möönab, et kohtuväline menetleja on eksinud, jättes märkimata KarS 63 lg 1 alusel karistamise, kuid tegemist ei ole olulise rikkumisega, mida ei oleks võimalik kõrvaldada kohtumenetluses. Karistuse määramisel KarS § 63 lg 1 märkimata jätmine ei ole toonud kaasa ebaõiget väärteootsust. Kohtuvälise menetleja esindaja selgitas kohtuistungil, et K. Rle heidetakse ette mõlemat rikkumist ning teda karistati ühe sätte alusel. Kuivõrd mõlema rikkumise eest maksimaalne ettenähtud karistus on samaväärne, on KarS § 63 lg 1 alusel karistamine võimalik nii ühe kui teise sätte järgi.

Kaebajale määratud karistuse hindamisel juhindub kohus KarS § 56 lg-st 1, sest vastavalt väärteomenetluse seadustiku §-le 2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti, ja arvestades väärteomenetluse erisusi.

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvidest. Samuti lähtub kohus karistusele hinnangu andmisel karistuse üldja eripreventiivsetest eesmärkidest. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr. Kohtuväline menetleja on K. Rle määranud karistuse 1/3 sanktsiooni maksimumist ning seda sisuliselt kahe rikkumise eest. K Rl karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kuigi K R tunnistas, et pani ühe võrgu rohkem, vaidles ta kohtuvälise menetleja otsusele vastu mõlema rikkumise osas. Samuti tunnistas kohtuistungil, et oma asukohta vaatas umbes ja tegelikult ei veendunud, et ta keelualal ei viibi. Kohtuvälise menetleja poolt kavatsetult toime pandud õigusrikkumist kvalifitseeriva sätte järgi määratud karistus on kooskõlas karistuse mõistmise põhimõtetega. Kuigi kohtule ei ole teada, kas kohtuväline menetleja arvestas karistuse määramisel, et üks süütegudest s.o kalapüük keelatud alal ei olnud tahtlik, vaid ettevaatamatu tegu, siis karistuse suurust arvestades (tunduvalt alla sanktsiooni keskmise määra, kusjuures karistust kergendavad asjaolud puuduvad), on karistus kahe teo eest ka subjektiivset külge (üks kavatsetult ja teine hooletusest toimepandud tegu) arvestades proportsionaalne ning puudub alus kohtuvälise menetleja poolt määratud karistuse muutmiseks.

Kõike eeltoodut arvesse võttes, ei pea kohus põhjendatuks K R suhtes menetluse lõpetamist. Eeltoodust tulenevalt tuleb K R kaebus jätta rahuldamata.

7

Arvestades rahatrahvi suurust ja, et K.R hetkel ei tööta, peab kohus võimalikuks tühistada kohtuvälise menetleja otsus osaliselt karistuse täitmise tähtaja osas ning määrata, et rahatrahv kuulub täitmisele ositi KarS § 66 lg 2 alusel 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Ülejäänud osas jätta otsus muutmata.

VTMS § 132 p 2 kohaselt võib maakohus kohtuotsusega tühistada kohtuvälise menetleja otsuse täies ulatuses või osaliselt ja teha uue otsuse, kui see ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda.

Asitõend

KrMS § 126 lg 3 p 1 kohaselt kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Juhindudes eeltoodust, otsustab kohus väärteoasjas oleva asitõendi – DVD-plaadi – jätta väärteoasja materjalide juurde.

Eeltoodut arvestades ja juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §dest 132 p 2, 133, 134,

Otsustas 1. Jätta K R kaebus rahuldamata 2 Keskkonnaameti Harjumaa büroo keskkonnakaitse juhtivinspektor A K 31.10.2022 otsus väärteoasjas nr 940022000951 tühistada K R osas rahatrahvi tasumise tähtaja osas. Ülejäänud osas jätta otsus muutmata. KarS § 66 lg 2 alusel määrata K Rile määratud rahatrahvi tasumine ositi. Kohustada K Ra tasuma rahatrahvi summa osade kaupa 12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest kohustusega tasuda iga kuu vähemalt 33.33 eurot.

Rahatrahv tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE 89 1010 2200 3479 6011 SEB pangas, nr EE93 2200 2210 2377 8606 Swedbankis või IBAN EE 701 7000 1700 1577 198 Luminor pangas. Märkida viitenumber 220003030399

CD plaat jätta väärteoasja materjalide juurde

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovil tuleb sellest kirjalikult Harju Maakohtule teatada seitsme päeva jooksul kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isikul advokaadist esindaja vahendusel, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kohtunik Liina Pohlak Kassatsiooniteate esitamisel on motiveeritud kohtuotsus menetlusosalistele kättesaadav 16.03.2023