2-22-18689/23 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtunik

Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Margit Vutt

Määruse tegemise koht ja aeg

15. märts 2023, Tartu

Tsiviilasja number

2-22-18689

Tsiviilasi

M.L. avaldus täitemenetluse lõpetamiseks täitmise

aegumise tõttu täiteasjas nr 185/2012/2361

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 20. jaanuari 2023. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

M.L. määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (avaldaja, võlgnik) M.L.

(isikukood XXXXXXXXXXXX)

Puudutatud isik (sissenõudja) Eesti Vabariik Maksu- ja

Tolliameti kaudu, esindaja Inna Golovina

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu 20. jaanuari 2023. a määrus muutmata ja määruskaebus

rahuldamata.

2. Jätta määruskaebuse menetlemise kulud M.L. kanda.

3. Määruskaebuse

esitamisest

tingitud

rahaliselt

kindlaksmääratavad

menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättesaamisest alates.

Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi

ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. M.L. (avaldaja, võlgnik) esitas 14. detsembril 2022 Tartu Maakohtule avalduse ja 9.

jaanuaril 2023 selle täpsustuse, milles palus lõpetada täitemenetluse täiteasjas nr

185/2012/2361 nõude täitmise aegumise tõttu.

Avalduse kohaselt on täiteasi Tartu kohtutäitur Jaanika Pajuste menetluses ja

täidedokumendiks on 9. märtsi 2012. a kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-12-1884.

Sissenõudjaks on Riigi Tugiteenuste Keskus, nõude sisuks kriminaalmenetluse seadustiku

(KrMS) § 180 lg 1 alusel avaldajalt välja mõistetud menetluskulud. Avaldaja leiab, et

menetluskulude nõue ei ole tsiviilhagi ega rahaline karistus. Selline nõue on tsiviilseadustiku

üldosa seaduse (TsÜS) § 157 järgi aegunud, sest nõuet on avaldajalt lakkamatult sisse nõutud

üle kümne aasta.

2. Vastuseks maakohtu kohtunõudele teatas kohtutäitur Jaanika Pajuste, et võlgniku suhtes

algatati 13. detsembril 2012 täitemenetlus nr 185/2012/2361, milles täidetakse Riigi

Tugiteenuste Keskuse menetluskulude nõuet. Antud juhul kohaldub sundtäitmise aegumisele

täitemenetluse seadustiku (TMS) § 207 lg 1. Võlgniku vangistuses viibitud ajal aegumine

karistusseadustiku (KarS) § 82 lg 5 kohaselt peatus. Praeguse seisuga on täitmise aegumise

kuupäev 4. jaanuar 2028. Puudutatud isik on nõustunud võlgniku sooviga tasuda nõuet

maksegraafiku alusel igakuiselt 150 eurot, arvestusega, et võlg saab tasutud enne

aegumistähtaja saabumist 2028. aastal. Võlgnik täitis maksegraafikut kuni novembrini 2022.

3. Maksu- ja Tolliamet (puudutatud isik) vaidles avaldusele vastu ja palus jätta avalduse

rahuldamata. Menetluskulud palus puudutatud isik jätta avaldaja kanda.

Puudutatud isiku selgituste kohaselt mõisteti avaldajalt 9. märtsi 2012. a kohtuotsusega

kriminaalasjas nr 1-12-1884 KrMS § 180 alusel välja menetluskulud 7866 eurot 60 senti.

26. novembril 2012 esitas Eesti Vabariik (Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu) nõude

täitmiseks kohtutäiturile täitmisavalduse. Nõuet täidetakse täitemenetluses nr 185/2012/2361.

Tasumata menetluskulude nõude suurus on 6381 eurot 23 senti.

Puudutatud isik leiab, et nõue ei ole aegunud. Kriminaalasjas kohtuotsusega väljamõistetud

menetluskulude nõude aegumisele tuleb kohaldada KarS-is sätestatud aegumistähtaegu, mitte

TsÜS § 157 lg-s 1 sätestatud 10-aastast aegumistähtaega. Sellest tulenevalt kohalduvad

TMS § 210 ja § 207 lg 1 ning KarS § 82. Avaldaja viibis ajavahemikus 12. maist 2011 kuni

5. jaanuarini 2021 vanglas, mistõttu oli sel ajal nõude täitmise aegumine peatunud. Nõude

sundtäitmise aegumistähtaeg (7 aastat) hakkas kulgema alates 5. jaanuarist 2021.

MAAKOHTU SEISUKOHT

4. Tartu Maakohus jättis 20. jaanuari 2023. a määrusega avalduse läbi vaatamata.

Menetluskulud jättis kohus avaldaja kanda. Hüvitatavaid menetluskulusid ei olnud.

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuleb avaldus jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata, sest täitmise aegumisele tuginedes ei ole

kriminaalasjas välja mõistetud menetluskulude sissenõudmiseks toimuva täitemenetluse

lõpetamine TsÜS § 157 lg 1 järgi saavutatav.

Maakohus oli seisukohal, et kohtuotsusega välja mõistetud kriminaalmenetluse kulude ja

muude kriminaalasjast tulenevate avalik-õiguslike rahaliste nõuete täitmisele kohaldatakse

TMS § 210 kohaselt TMS § 204 lg-s 2, § 205 lg-s 1 ning §-des 207 ja 208 sätestatut. Täiteasjas

nr 185/2012/2361 on täitemenetluse lõpetamise otsustamine kohtutäituri pädevuses.

Kohtutäitur lõpetab TMS § 207 lg 1 kohaselt täitemenetluse rahalise karistuse ja varalise

karistuse sissenõude aegumise tõttu siis, kui karistust ei ole sisse nõutud KarS § 82 sätestatud

tähtaja jooksul.

Maakohus märkis, et juhul, kui käsitada avaldaja avaldust kui kaebust kohtutäituri tegevuse

peale, tuleks avaldus jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 1 alusel. TMS § 218 lg 1 kohaselt ei

või kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kabust esitamata

kohtule kaevata. Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et avaldaja oleks enne kohtusse

pöördumist esitanud avalduse kohtutäiturile ja et kohtutäitur oleks avalduse oma otsusega

lahendanud.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

5. Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse

tühistada ja avalduse läbi vaadata. Menetluskulud (riigilõiv kokku 150 eurot) palub avaldaja

jätta puudutatud isiku ja kohtutäituri kanda.

Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus ekslikult lugenud avaldaja avaldust

kaebuseks kohtutäituri tegevuse peale. Avaldaja on esitanud avalduse täitemenetluse

aegunuks tunnistamiseks. TMS § 2231 järgi võib nõudega pöörduda otse kohtu poole,

avaldajal ei ole kohustust kõigepealt kohtutäituri poole pöörduda. Samas märgib avaldaja, et

ta on pöördunud täitemenetluse lõpetamise avaldusega ka täituri poole, kuid täitur keeldus

seda menetlemast.

Avaldaja hinnangul ei ole tema avaldus perspektiivitu. Avaldaja taotleb täitemenetluse

lõpetamist täitemenetluse aegumise tõttu KrMS-i alusel. Kriminaalasjas nr 1-12-1884 tehtud

kohtuotsusega on avaldajalt välja mõistetud kriminaalmenetluse kulud KrMS § 180 lg 1 järgi,

seega tuleks täitemenetluse lõpetamisel järgida KrMS § 417 lg-s 3 sätestatut. Menetluskulude

nõue ei ole rahaline või varaline karistus KarS-i mõttes, sest seda ei saa asendada

KarS §-de 70 ja 71 või KarS § 72 alusel. Avaldaja leiab, et KarS § 82 lg-s 5 ette nähtud

täitmise aegumise regulatsioon ei ole kriminaalmenetluse kulude sissenõudmiseks toimuvas

täitemenetluses kohaldatav. Samuti leiab avaldaja, et vangistus ei ole takistus täitetoimingute

läbiviimiseks ja aegumistähtaeg ei peatu võlgniku vangistuses viibimise ajal. Avaldaja heidab

kohtutäiturile ette, et kohtutäitur ei ole täitnud KrMS § 417 lg-st 3 tulenevat kohustust

teavitada maakohut täitmise võimatusest. Kohtutäituril oli kohustus kõige hiljem 24. märtsil

2019 teavitada maakohut täitmise võimatusest. KrMS-i kohaselt aegus nõude täitmine

24. märtsil 2019.

Avaldaja leiab, et maakohus on rikkunud TsMS § 436 lg-t 1 ja lg-t 7. Kohus ei ole seotud

menetlusosaliste õiguslike väidetega ja kohtul tuleb kvalifitseerida nõue sõltumata

menetlusosalise taotlusest, s.t. kohus kohaldab õigust omal algatusel.

6. Puudutatud isik palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.

Menetluskulud palub puudutatud isik jätta avaldaja kanda.

Puudutatud isik jääb oma seisukoha juurde, et kriminaalasjas nr 1-12-1884 avaldajalt

väljamõistetud menetluskulude nõue ei ole aegunud. Maakohus on õigesti kohaldanud

materiaal- ja menetlusõiguse norme ning põhjendatult jätnud avalduse läbi vaatamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu

määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle

tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu

määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu

määruse põhjendustega ning TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt ei korda neid.

Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

8. Ringkonnakohus ei nõustu avaldajaga, et käesoleval juhul on võimalik esitada kohtule

avaldus TMS § 2231 alusel.

Vaidlust

ei

ole

selle

üle,

et

täitemenetluses

nr

185/2012/2361

täidetakse

kriminaalasjas nr 1-12-1884 tehtud 9. märtsi 2012. a kohtuotsusega KrMS § 180 alusel

avaldajalt välja mõistetud kriminaalmenetluse kulude nõuet.

TMS § 210 sätestab, et kohtuotsuse või -määrusega kohaldatud kriminaalmenetluse kulude

sissenõuete täitmisele kohaldatakse TMS § 204 lg-s 2, § 205 lg-s 1 ning §-des 207 ja 208

sätestatut. Täitemenetluses, milles täidetakse kriminaalmenetluse kulude nõuet, ei kohaldu

seega TMS § 2231, mille järgi võib võlgnik esitada kohtule avalduse täitemenetluse

lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu juhul, kui jõustunud kohtulahendist tuleneva

nõude esimest korda täitmiseks esitamisest on möödunud TsÜS §-s 157 sätestatud tähtaeg.

TsÜS § 157 ei kohaldu kriminaalmenetluse kulude nõude täitmise aegumisele.

TMS § 207 järgi kontrollib kriminaalmenetluse kulude nõude täitmise aegumist kohtutäitur,

lõpetades täitemenetluse täitmise aegumise tõttu, kui nõuet ei ole sisse nõutud KarS §-s 82

sätestatud tähtaja jooksul. Maakohus on seega õigesti leidnud, et TMS § 207 lg 1 kohaselt on

täiteasjas nr 185/2012/2361 täitemenetluse lõpetamine aegumise tõttu kohtutäituri pädevuses.

Avaldaja väidab ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses, et ta on pöördunud avaldusega

kohtutäituri poole, kes keeldus sellesisulist avaldust menetlemast. Kui avaldaja ei olnud

kohtutäituri vastusega nõus, oleks ta pidanud esitama TMS § 217 alusel kaebuse

kohtutäiturile. Alles siis, kui kohtutäitur oleks lahendanud kaebuse avaldajale mitterahuldaval

moel, oleks avaldaja saanud TMS § 218 lg 1 esimese lause alusel esitada maakohtule kaebuse.

TMS § 218 lg 1 teine lause sätestab sõnaselgelt, et kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma

eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa.

9. Ringkonnakohus ei nõustu avaldajaga ka selles, et täitemenetluse lõpetamisel aegumise

tõttu tuleb praegusel juhul kohaldada KrMS § 417 sätteid ja et KarS § 82 lg-s 5 sätestatud

täitmise aegumise regulatsioon ei kohaldu.

KrMS § 423 näeb ette, et kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse rahalise

karistuse täitmisele pööramise sätteid. TMS § 210 näeb ette, et kohtuotsusega väljamõistetud

kriminaalmenetluse kulude sissenõuete täitmisele kohaldatakse mh TMS §-s 207 sätestatut.

TMS § 207 kohaselt lõpetab kohtutäitur täitemenetluse rahalise karistuse ja varalise karistuse

sissenõudmises täitmise aegumise tõttu, kui rahalist karistust või varalist karistust ei ole sisse

nõutud KarS §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul, mis on seitse aastat kriminaalasjas tehtud

kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 82 lg 5 teise lause kohaselt peatub täitmise aegumine

võlgniku vangistuses viibimise ajaks. Eelviidatud normidest tuleneb seega üheselt, et

kriminaalmenetluse kulude sissenõudmiseks toimuva täitmise aegumisele kohaldub

KarS § 82 lg 5 ja seega leidis maakohus õigesti, et vaidlusaluse nõude täitmine ei ole aegunud.

10. Avaldaja heidab määruskaebuses maakohtule ette, et maakohus rikkus kohtulahendi

põhjendamise kohustust. Ringkonnakohus avaldaja sellise etteheitega ei nõustu. Maakohus

on oma määruse järeldusi TsMS § 436 ja § 442 lg 8 nõuetele vastavalt põhjendanud. See, et

avaldaja ei nõustu maakohtu järeldustega, ei anna alust määruse tühistamiseks, kui kohus on

määrust tehes materiaalõigust õigesti kohaldanud ega ole rikkunud menetlusõiguse norme.

11. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebuse menetlemisel tekkinud

menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja (määruskaebuse esitaja) kanda. Asja

materjalidest ei nähtu, et puudutatud isikul oleks tekkinud rahaliselt kindlaksmääratavaid

menetluskulusid. Seetõttu ei ole vaja hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust kindlaks

määrata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kersti Kerstna-Vaks

/allkirjastatud digitaalselt/

Andra Pärsimägi

/allkirjastatud digitaalselt/

Margit Vutt