2-23-2189/22 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Imbi Sidok-Toomsalu, Margo Klaar ja Peeter Pällin

Määruse tegemise aeg ja koht 15.03.2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-2189

Kohtuasi

Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatria-

kliiniku taotlus isiku paigutamiseks tema tahte

vastaselt psühhiaatriahaiglasse

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 09.02.2023 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja

Sihtasutus

Põhja-Eesti

Regionaalhaigla

(registrikood 90006399)

Puudutatud isik X (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi

õigusabi korras määratud esindaja Mariann Tusti

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta X määruskaebus rahuldamata.

2. Jätta Harju Maakohtu 09.02.2023 määruse resolutsioon muutmata, kuid täiendada

määruse põhjendusi.

3. Jätta määruskaebuse menetlemise kulud Eesti Vabariigi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

2-23-2189

2

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH, avaldaja) esitas 08.02.2023 Harju

Maakohtule taotluse kohaldada X (puudutatud isik) suhtes esialgse õiguskaitse korras tahtest

olenematut ravi neljaks päevaks ja tähtaja pikendamiseks kuni 40 päevani. Taotluse kohaselt

hospitaliseeriti puudutatud isik psühhiaatriakliinikus 06.02.2023 kell 21.52 tahtest olenematu

ravi kohaldamiseks vastavalt psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) §-s 11 sätestatule.

2. Psühhiaatrite arvamuse kohaselt esineb puudutatud isikul raske psüühikahäire – veel

täpsustamata ägeda psühhootilise häire (F23.9) näol. Tal puudub haiguskriitika ja

koostöövalmidus raviks. Ravita jäämisel võib ta oma psüühilisest häirest lähtuva ebaadekvaatse

ja ettearvamatu käitumise tõttu olla ohtlik nii iseendale kui ümbritsevatele.

3. Puudutatud isik toimetati PERH psühhiaatriakliinikusse 06.02.2023 kiirabikorras politsei

kaasabil AS Lääne-Tallinna Keskhaiglast. Eelnevalt oli puudutatud isik sattunud

kaubanduskeskuse WC-s konflikti keskuse töötajaga. Puudutatud isik viibis seal oma

paarikuuse imikuga. Puudutatud isiku agressiivse käitumise tõttu teavitas turvatöötaja

häirekeskust. Kiirabi saabumisel oli puudutatud isik nutune, karjus ja sõimas kiirabitöötajaid.

Mitmele küsimusele ei vastanud, seejärel muutus sõnaliselt agressiivseks ning ärritunuks. Ta

avaldas paranoilisi luulumõtteid (rääkis kiirabitöötajatele, et keegi pidevalt ähvardab teda ja

tahab kallale tulla ning last ära võtta). Samuti keeldus ta kiirabiga koostööd tegemast.

Puudutatud isiku ebaadekvaatse ja agressiivse käitumise tõttu kahtlustati narkootikumide

tarbimist, mistõttu otsustati ta viia AS Lääne-Tallinna Keskhaigla erakorralise meditsiini

osakonda.

4. Erakorralise meditsiini osakonnas oli puudutatud isik paranoilise suhtumisega, rahutu ning

suhtles agressiivselt meditsiinipersonaliga, mistõttu rakendati tema suhtes mehhaanilist

ohjeldamist. Samuti avaldas ta paranoilisi kahjustusluulumõtteid – ta arvas, et õde võib teda

kanüüli kaudu uimastada ja keeldus analüüse andmast. Lisaks kahtlustas, et arstid tahavad tema

organeid maha müüa. Uriinianalüüsist narkootilisi aineid ei leitud ja puudutatud isik oli

alkoholijoobeta. Valvearst kahtlustas ägedat psühhoosi, mistõttu toodi puudutatud isik politsei

ja kiirabi saatel psühhiaatrikliiniku valvetuppa.

5. Valvetuppa saabudes oli puudutatud isik olukorrast desorienteeritud, vaatas pidevalt ringi

ning kõneles monoloogina. Tema tähelepanu oli valvetoas hajuv ning mõttekäik katkendlik,

hüplev ja paranoiline. Ta suhtles valvepsühhiaatriga targutlevalt ja umbusaldavalt. Ta kaebas

tugevat ärevust ja palavikutunnet, mis on tema sõnul esinenud viimastel päevadel. Lisaks

kirjeldas, kuidas talle hakkas tunduma, et kõik on imelik - igapäevaelu muutus veidraks ja ta

hakkas asju unustama. Kartis, et unustab lapsega seonduvaid asju ja tundis ennast ebamäärastes

asjades süüdi. Pärast seda tekkisid suitsiidimõtted, ei tahtnud minna enda korterisse, tekkis

survestatuse tunne. Veel selgus, et puudutatud isiku elukaaslane suri 1 kuu tagasi "mürgistusse".

6. Psühhiaatrite arvamuse kohaselt viibib puudutatud isik PERH psühhiaatriakliinikus esimest

korda. Varasemast anamneesist on teada, et puudutatud isikul on diagnoositud depressiooniga

ärevus (F41.2), opioidsõltuvus - asendusravil (F11.22), HIV-tõbi, krooniline C-hepatiit ja

alkoholhepatiit. Digiloost nähtub, et puudutatud isik on teinud korduvaid kiirabikutseid

alkoholi ja narkootikumide tarvitamise tõttu. 27.06.2022 viibis ta viimati erakorralise meditsiini

osakonnas fentanüüli üleannustamise järgselt. Samuti tarvitas ta fentanüüli raseduse ajal.

7. Psühhiaatrite arvamuse kohaselt ei ole puudutatud isiku seisund 08.02.2023 seisuga

muutunud. Ta on endiselt rahutu ja närviline, vestlusel vaatab kogu aeg umbusaldavalt ringi.

Tema mõttekäik on hüplev ja targutlev ning ta avaldab paranoilisi luulumõtteid (arvab, et 4a

tagasi Hispaanias pandi talle narkoosis diktofon ülemise huule taha ja nüüd topivad teadmatud

inimesed mõtteid tema pähe). Samuti kahtlustatakse tal kuulmismeelepetete esinemist. Tema

2-23-2189

3

tundeelu on psühhoosist juhitud ja ta õigustab eelnevat agressiivset käitumist ning tal puudub

haiguskriitika.

8. Harju Maakohus paigutas 08.02.2023 määrusega puudutatud isiku esialgse õiguskaitse

korras tema tahte vastaselt psühhiaatriahaiglasse, lubades kohaldada puudutatud isiku suhtes

tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi 06.02.2022 kella 21.52-st kuni 10.02.2023 kella 21.52-

ni.

9. Samuti kuulas Harju Maakohus puudutatud isiku ära 08.02.2023.

10. Raviarsti 09.02.2023 arvamuse kohaselt ei ole puudutatud isiku seisund muutunud, tal

puudub koostöövalmidus raviks ning ravita jäämisel on ta oma raske psüühikahäire tõttu ohtlik

endale ja ümbritsevatele.

Maakohtu määrus ja põhjendused

11. Harju Maakohtu 09.02.2023 määrusega pikendati puudutatud isiku suhtes esialgse

õiguskaitse korras kohaldatud tahtest olenematu ravi tähtaega kuni 40 päevani alates tema

06.02.2023 psühhiaatri otsusega tahtest olenematule ravile võtmisest ning määrati ravi lugeda

lõpetatuks 18.03.2023 kell 21.52 või mõnel eelneval päeval, kui raviasutus on teinud otsuse

tahtevastase ravi lõpetamiseks kinnisesse asutusse paigutamise eelduste äralangemisega.

Samuti andis kohus loa puudutatud isikule vajadusel tahtevastaselt ravimite manustamiseks ja

vajalike ravimeetodite rakendamiseks arsti poolt valitud viisil juhul, kui isik vabatahtlikult

ravimeid ei manusta ja/või ravimeetoditega ei nõustu. Menetluskulud jättis maakohus Eesti

Vabariigi kanda.

12. Maakohus viitas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 534 lg-tele 1 ja 5 ning PsAS

§ 11 lg-le 1, § 13 lg-tele 1 ja 2. Maakohus leidis, et arvestades puudutatud isiku psüühikahäiret

ja asjaolu, et ravi läbiviimine ei ole muul viisil võimalik, on kohtu hinnangul alust kohaldada

esmast õiguskaitsevahendit TsMS § 534 lg 5 alusel. Isiku ohtlikkus lähitulevikus on pigem

kindel kui tõenäoline. Kohus tuvastas ärakuulamisel, et isik ei mõtle selgelt ega adu ümbritsevat

adekvaatselt. Kohtu hinnangul ei ole isik võimeline oma psüühilise seisundi tõttu praegu

iseenda (või kellegi teise) eest hoolt kandma ja võib käituda ebaadekvaatselt ning ettearvamatult

ja seega ravita jäädes seab ohtu nii iseenda kui ka oma paarikuuse lapse. Ärakuulamisel vahetult

kogetu kinnitas esitatud asjaolusid. Kohus leiab, et kinnisesse asutusse paigutamise tingimused

on seega täidetud, et tagada isiku ravi.

13. Käesolevat seisundit arvesse võttes vajab isik hospitaliseerimist. Vabatahtliku ravi korral

võib puudutatud isik haiglast lahkuda, mis toob kaasa ravi katkemise ja ebaõnnestumise, mis ei

ole tema huvides. Seetõttu kohaldab kohus puudutatud isiku suhtes esialgset õiguskaitset ja

paigutab isiku 40 päevaks kinnisesse asutusse.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

14. Puudutatud isik esitas riigi õigusabi korras määratud esindaja kaudu määruskaebuse, milles

palub tühistada maakohtu 09.02.2023 määruse ja vabastada ta haiglast.

15. Puudutatud isik peab põhjendatuks 08.02.2023 maakohtu määrust, millega anti luba ravi

kohaldamiseks kuni 4 päeva. Ravi pikendamisega ta nõus ei ole. Puudutatud isik on seisukohal,

et ta ei ole ohtlik endale või teistele ja tal puudub praegu raske psüühikahäire. Kui arstid peavad

vajalikuks ravimite manustamist, on ta valmis seda kodus tegema.

16. Praegusel hetkel soovib puudutatud isik olla üle kõige koos oma väikese pojaga, kellest

lahusolek mõjub talle väga halvasti.

2-23-2189

4

17. Eeltoodu põhjal leiab puudutatud isik, et käesoleval hetkel ei ole tema suhtes täidetud PsAS

§ 11 ettenähtud alused - puudub ohtlikkus ja tema ravi on võimalik korraldada ambulatoorselt.

18. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

19. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel koosmõjus

§-ga 659 jätta rahuldamata ning määruse resolutsioon muutmata, kuid täiendada tuleb

maakohtu määruse põhjendusi.

20. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et täidetud on PsAS § 11 lg-s 1

ning TsMS § 534 lg-tes 1 ja 5 sätestatud alused puudutatud isiku suhtes esialgse õiguskaitse

rakendamiseks ja selle pikendamiseks kuni 40 päevani. Ringkonnakohus täiendab siiski

maakohtu määruse põhjendusi osas, mis puudutab konkreetse isiku raske psüühikahäire ja

ohtlikkuse hindamist ning muu psühhiaatrilise abi ebapiisavust tema puhul, kuna maakohus ei

ole oma otsustust piisavalt põhjendanud (TsMS § 667 lg 1).

21. TsMS § 534 lg 1 kohaselt võib esialgse õiguskaitse rakendamise korras paigutada isiku

kinnisesse asutusse, kui kinnisesse asutusse paigutamise tingimused on ilmselt täidetud ja

viivitusega kaasneks oht isikule endale või kolmandatele isikutele ja on olemas piisavad

dokumendid isiku tervisliku seisundi kohta. Kui tegemist on isiku paigutamisega haigla

psühhiaatriaosakonda, tulenevad isiku kinnisesse asutusse paigutamise tingimused PsAS § 11

lg-st 1, mille kohaselt võetakse isik tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta

vältimatu psühhiaatrilise abi korras ravile haigla psühhiaatriaosakonda ainult järgmiste

asjaolude koosesinemise korral: isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma

käitumisest aru saada või seda juhtida, haiglaravita jätmisel ohustab isik psüühikahäire tõttu

iseenda või teiste elu, tervist või julgeolekut ning muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane.

22. Esialgset õiguskaitset võib rakendada kuni neli päeva alates isiku kinnisesse asutusse

paigutamisest (TsMS § 534 lg 5 esimene lause). Pärast isiku enda ärakuulamist võib esialgse

õiguskaitse rakendamise tähtaega pikendada kuni 40 päevani, kui see on ilmselgelt vajalik ka

psühhiaatri või muu pädeva arsti arvates (TsMS § 534 lg 5 teine lause).

23. Kolleegium ei nõustu määruskaebuses esitatud väitega, et puudutatud isiku puhul ei

esinenud PsAS § 11 lg-s 1 sätestatud asjaolud. Puudutatud isiku vastav väide ei ole kooskõlas

teiste asjas esitatud dokumentide ja tõenditega. Maakohus asus õigesti seisukohale, et

puudutatud isiku puhul olid esialgse õiguskaitse pikendamisel täidetud PsAS § 11 lg 1

tingimused tahtest olenematu psühhiaatrilise abi kohaldamiseks. Ringkonnakohus märgib, et

maakohus kuulas puudutatud isiku 08.02.2023 isiklikult ära ning veendus, et puudutatud isik

vajab ravi. Samuti on puudutatud isiku raviarsti 09.02.2023 arvamuse kohaselt tahtest

olenematu haiglaravi jätkamine vajalik.

24. Kolleegium nõustub maakohtuga, et puudutatud isikul oli raske psüühikahäire PsAS § 11

lg 1 p 1 tähenduses, mis piiras tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida, kuid

täiendab vastavas osas maakohtu põhjendusi. Psühhiaatrite arvamuse kohaselt esines

puudutatud isikul raske psüühikahäire veel täpsustamata ägeda psühhootilise häire (F23.9) näol.

Asja materjalidest nähtuvalt võib puudutatud isiku käitumine raskest psüühikahäirest tulenevalt

olla ebaadekvaatne, kontrollimatu ja ettearvamatu. Raske psüühikahäire tõttu ei suuda

puudutatud isik adekvaatselt hinnata enda tervislikku seisundit, käitumise tagajärgi ega

ravivajadust. Psühhiaatrite arvamuse kohaselt on puudutatud isiku tundeelu psühhoosist

juhitud. Nii enne kui peale puudutatud isiku hospitaliseerimist avaldas ta korduvalt paranoilisi

luulumõtteid - arvas, et õde võib teda kanüüli kaudu uimastada; kahtlustas, et arstid tahavad

2-23-2189

5

tema organeid maha müüa; arvab, et 4a tagasi Hispaanias pandi talle narkoosis diktofon ülemise

huule taha ja nüüd topivad teadmatud inimesed mõtteid tema pähe. Avaldaja on vastuses

määruskaebusele selgitanud, et isiku käitumine on tulenevalt alkoholi ja narkootikumide

sõltuvushäirest tasakaalutu ja paranoiline. Eelnev kinnitab ringkonnakohtu hinnangul raske

psüühikahäire olemasolu, mis piirab puudutatud isiku võimet oma käitumisest aru saada ja seda

juhtida PsAS § 11 lg 1 p 1 mõttes.

25. Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et puudutatud isik oli PsAS § 11 lg 1 p 2

tähenduses ohtlik, kuid täiendab vastavas osas maakohtu põhjendusi. Puudutatud isiku

ohtlikkus väljendus eelkõige haiguskriitika puudumises, mis oli ohtlik nii temale endale kui ka

teiste isikute elule ja tervisele, eriti tema paarikuu vanusele pojale. Psühhiaatrite ja raviarsti

arvamuse järgi ei pidanud puudutatud isik ennast haigeks ja tal puudus koostöövalmidus raviks.

Ka Riigikohus on selgitanud, et isiku ohtlikkusele võib viidata mh puudulik haiguskriitika, st

olukord, kus isik ei saa aru oma haiguse tõsidusest (Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 2-15-3662,

punkt 14.1). Ohtlikkusele viitavad ka puudutatud isiku paranoiline, ettearvamatu ja agressiivne

käitumine ning võimetus ümbritsevat adekvaatselt tajuda. Samuti selgub psühhiaatrite

arvamusest, et puudutatud isik on avaldanud, et tema igapäevaelu on muutunud veidraks ja ta

on hakanud asju unustama. Kartis, et unustab lapsega seonduvaid asju ja tundis ennast

ebamäärastes asjades süüdi. Puudutatud isik avaldas, et pärast seda tekkisid suitsiidimõtted.

Eelnev kinnitab ringkonnakohtu hinnangul, et puudutatud isik on raske psüühikahäire tõttu

ohtlik iseendale või teistele PsAS § 11 lg 1 p 2 mõttes.

26. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et käesoleval juhul ei olnud muu psühhiaatriline abi

küllaldane (PsAS § 11 lg 1 p 3), kuid täiendab vastavas osas maakohtu määruse põhjendusi.

Muu psühhiaatriline abi ei olnud määruse tegemise ajal küllaldane ega võimalik seetõttu, et

puudutatud isikul ei olnud piisavat arusaama ravivajadusest, sest tal puudus haiguskriitika ning

puudutatud isikul esineb tugev sõltuvushäire (alkohol ja narkootikumid), millest põhjustatud

psüühikahäire on ohuks puudutatud isiku elule ja tervisele. Ringkonnakohtul puudub alus

kahelda avaldaja selgituses, et puudutatud isik vajas psühhiaatrilist ravi ja järelevalvet, mis on

võimalik ainult statsionaarse haiglaravi tingimustes. Samal seisukohal oli ka raviarst

09.02.2023 arvamuses, et tahtest olenematu haiglaravi jätkamise tähtaja pikendamine on vajalik

ja põhjendatud. Seega järeldas maakohus õigesti, et puudutatud isik ei olnud võimeline ravi

vajaduse üle otsustama ning seetõttu ei olnud võimalik osutada puudutatud isikule vältimatut

psühhiaatrilist abi muul moel, kui talle psühhiaatriahaiglas tema tahtest olenemata ravi

osutades.

27. Eeltoodule tuginedes olid täidetud tingimused esialgse õiguskaitse tähtaja pikendamiseks

ning maakohtu määrus tuleb jätta lõppjärelduses muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

28. Määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 3 alusel riigi kanda.

29. TsMS § 543 lg 2 võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale.

(allkirjastatud digitaalselt)