2-22-134565/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Roman Levin Otsuse tegemise aeg ja koht

14. märts 2023. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-134565 Tsiviilasi PlusPlus Capital AS-i hagi R. L. i vastu võlgnevuse väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 6128,66 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: PlusPlus Capital AS, registrikood 11919806 Hageja lepinguline esindaja: C. K. Kostja: R. L. , isikukood XXX Asja läbivaatamine Kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista R. L. ilt PlusPlus Capital AS-i kasuks poolte vahel 09.04.2022. a sõlmitud Kompromissilepingu / Võlatunnistuse nr XXX alusel:

2.1 põhivõlgnevus 3041,83 eurot, enne 09.04.2022. a sissenõutavaks muutunud viivised 2063,10 eurot, lepingu sõlmimise tasu 10 eurot, viivised põhinõudelt 3041,83 eurolt alates 11.06.2022. a kuni 14.12.2022. a summas 341,29 eurot ja sissenõudekulu 35 eurot;

2.2 viivis 0,06% tasumata põhivõlgnevuselt päevas alates 15.12.2022. a kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni, kuid koos juba sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui 3041,83 eurot.

3. Menetluskulud jätta R. L. i kanda.

4. Määrata PlusPlus Capital AS-i menetluskulude rahaliseks suuruseks 1000 eurot.

5. Mõista R. L. ilt välja PlusPlus Capital AS-i kasuks hageja menetluskulud kokku summas 1000 eurot, sh riigilõiv 630 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulud 350 eurot.

6. R. L. peab hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma viivist käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

7. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

8. Toimetada kohtuotsus kätte hageja esindajale ja kostjale.

Edasikaebamise kord Kostja võib esitada Tartu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga tuleb esitada kõik vajalik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja tõendid kostja väidete kohta. Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõiv poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr XXX AS SEB Pank, nr XXX Swedbank AS, nr XXX Luminor Bank AS või nr XXX LHV Pank. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. PlusPlus Capital AS nõuab 14.12.2022. a esitatud hagis R. L. ilt põhivõlgnevuse 3041,83 eurot, enne 09.04.2022. a sissenõutavaks muutunud viivise 2063,10 eurot, lepingu sõlmimise tasu 10 eurot, sissenõudekulu 35 eurot ja täiendava viivise väljamõistmist. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 09.04.2022. a Kompromissileping / Võlatunnistus nr 25046748, millest tulenevaid kohustusi kostja nõuetekohaselt ei täitnud. Igakuiste maksete mittetasumise tõttu on võlgnevuselt arvestatud ka viivist, samuti on kostjale saadetud tasulisi meeldetuletuskirju, millest tulenevalt on tekkinud võla sissenõudmise kulud. Tasumata on ka lepingusõlmimise tasu. Pooltevahelises kokkuleppe punkti 3.1. alusel luges hageja kompromissisumma tervikuna sissenõutavaks muutunuks 10.06.2022. a osamakse tähtaja möödumisest alates.

2. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 16.12.2022. a määrusega, andes kostjale hagile vastamiseks aega 20 päeva hagimaterjalide kättesaamisest alates. Kostjale on hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue TsMS § 3141 lg 3 p 1 alusel kätte toimetatud 21.02.2023. a. Seega oli hagile vastamise viimaseks päevaks 13.03.2023. a. Kostja ei ole esitanud kohtule vastust ega muul viisil hagile reageerinud.

3. Kohus on tsiviilasja menetlusse võtmise määruses selgitanud, et kohtul on õigus teha tagaseljaotsus vastavalt seaduses sätestatule. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

4. Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda.

5. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS §

175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja on esitanud hagis taotluse hagiavalduselt tasutud riigilõivu 630 euro, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 euro ja õigusabikulude 420 euro väljamõistmiseks. Kokku on hageja menetluskulud 1070 eurot. Riigilõivu suuruse sätestab seadus, mistõttu on hageja menetluskulud 630 euro suuruse riigilõivu osas põhjendatud. TsMS § 4842 järgi on põhjendatud ka hageja maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot. Hageja õigusabikulusid ei pea kohus kogu ulatuses põhjendatuks. Tegemist ei ole õiguslikult keeruka tsiviilasjaga. Arvestades hagiavalduse ja sellele lisatud dokumentide mahtu ja menetluse kestust, ei ole tegemist ka tavapärasest mahukama asjaga. Eeltoodu tõttu leiab kohus, et antud tsiviilasjas on hageja õigusabikulud põhjendatud 350 euro ulatuses. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulude suuruseks seega 1000 (riigilõiv 630 eurot + maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot + õigusabikulud 350 eurot) eurot. Menetluskulude jaotust ja põhjendatud ulatust arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja mõista 1000 eurot.

6. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 märgib kohus otsuses, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

7. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Roman Levin