4-23-341/13 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Väärteoasi nr 4-23-341

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

14. märts 2023. a, Jõgeva kohtumaja

Väärteoasja number

4-23-341

Kohtunik

Marek Vahing

Väärteoasi

Tarvi Viiki kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 11.01.2023. a

otsuse peale väärteoasjas nr 2440,23,000141

Menetlusosalised

Menetlusalune isik: Tarvi Viik (isikukood: 37409014711,

elukoht:

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

xxxxxxxxxx

Kohtuväline menetleja: Politsei- ja Piirivalveameti Ida

prefektuur (registrikood: 70008747, asukoht: Rahu tn 38,

Jõhvi linn, Jõhvi vald, Ida-Viru maakond)

RESOLUTSIOON

1. Jätta Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 11.01.2023. a otsus väärteoasjas nr

2440,23,000141 muutmata ja Tarvi Viiki kaebus rahuldamata.

2. Karistuseks määratud rahatrahv tuleb tasuda hiljemalt 14.04.2023.a kohtuvälise

menetleja otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele otsuses märgitud

viitenumbriga.

3. Kui kohtuotsusele ei ole esitatud kassatsiooni, suunatakse rahatrahvi tähtajaks

tasumata jätmisel nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse

seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võivad menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja ning kohtuväline menetleja

või tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsioon esitatakse

Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 11.01.2023. a otsusega väärteoasjas nr

2440,23,000141 määrati Tarvi Viikile AutoVS § 721 alusel rahatrahv 100 eurot ja LS § 248 lg

1 alusel rahatrahv 100 eurot. Otsusest nähtuvalt teostas Tarvi Viik 11.01.2023. a kella 12.27

aadressil Jõgeva maakond, Põltsamaa vald Tallinn-Tartu-Luhamaa mnt 122 kilomeetril tasulist

vedu, kontrollimisel ei esitanud ta nõuetekohast veodokumenti. Lisaks juhtis ta mootorsõidukit

milles oli kohustatud kasutama sõidumeerikut, juht rikkus vaheajale kehtestatud nõudeid.

Pärast 4,5 tunnist sõiduperioodi ei kasutanud Tarvi Viik vähemalt 45 minutilist vaheaega,

samuti ei asendanud vaheaega vähemalt ühe 15 minutilise ja sellele järgneva vähemalt 30

minutilise vaheajaga järgmistel perioodidel: 20.12.2022. a kell 16.42 kuni kell 21.51 oli

kasutatud sõiduaja kestvus 4 tundi ja 40 minutit ning 22.12.2022. a kell 20.22 kuni 23.12.2022.

a kell 01.34 oli kasutatud sõiduaja kestvus 4 tundi ja 33 minutit.

2. Tartu Maakohtusse saabus 27.01.2023. a menetlusaluse isiku Tarvi Viiki kaebus Politsei- ja

Piirivalveameti Ida prefektuuri 11.01.2023. a otsusele väärteoasjas nr 2440,23,000141.

Kaebuse kohaselt palub Tarvi Viik tühistada talle Politsei ja Piirivalveameti Ida prefektuuri

Jõhvi politseijaoskonna patrulltalituse patrullpolitseiniku Xxxxxxxxxxx xxxxxx (xxxxx poolt

koostatud kiirmenetluse otsuse nr 10220172972373, kuna ta ei ole toimepannud kiirmenetluse

otsuses toodud rikkumist. Tarvi Viik tõi kaebuses välja, et politsei ei arvestanud otsuse

tegemisel tema poolt antud ütluses kergendavaid asjaolusid ning lisaks ei ole tõendina

arvestatud ja kiirmenetluse otsusele märgitud tema esitatud 20.12.2022. a ja 23.12.2022. a

tahograafi väljatrükke. Samuti ei tunnista Tarvi Viik, et oleks 20.12.2022. a 10 minutit ja

23.12.2022. a 3 minutit üle 4,5 tunnise sõiduaja ületamisel teinud seda tahtlikult. Tema sõnul

oleks ohtlikum olnud jääda 45 minutiks pimedas parkima avatud liiklusega teeäärde, kui edasi

sõita lähima parklani ja teostada seal turvaliselt oma puhkeaeg. Kaebuse kohaselt soovib Tarvi

Viik, et asja arutatakse kirjalikus menetluses.

3. Tartu Maakohtu 01.02.2023. a määrusega võeti Tarvi Viiki kaebus menetlusse ning edastati

kaebuse koopia kohtuvälisele menetlejale. Kohtuvälisel menetlejal paluti edastada kirjalik

seisukoht kaebuse kohta.

4. Kohtuväline menetleja esitas kirjaliku seisukoha 15.02.2023. a, milles nõustus kirjaliku

menetlusega. Nõuetekohase veodokumendi esitamata jätmise osas vaidlust ei ole, seda

rikkumist Tarvi Viik on tunnistanud. Vaidlus on järjestikuse sõiduaja ületamise osas.

Kohtuväline menetleja tõi välja, et ettenähtud maksimaalset sõiduaega on lubatud ületada

üksnes erakorralistel asjaoludel. Erakorralised on sellised asjaolud, mis ei olene juhist ja mida

ei olnud juhil võimalik ette näha. Antud juhtul ei nähtu aga, et oleks esinenud asjaolusid,

millega juhil ei oleks olnud võimalik varem ette arvestada. Kohtuväline menetleja tõi välja, et

kuskil ei ole kirjas, et juht peab järjestikku sõitma 4,5 tundi, vaid tegemist on lubatud

maksimaalse järjestikuse sõiduajaga. Juhi kohustus on sõiduaega jälgida ja kui täitub juba 4

tundi, siis on aeg otsida sobiv peatuspaik, mitte sõita täis maksimum lubatud aeg ja alles siis

hakata mõtlema sellele, kus on turvaline või mugavam oma puhkepaus teha. Menetleja tõi välja,

et 20.12.2022. a päeva aruande väljavõtetest on näha, et juht tegeles sõitmise ja muu tööga

ajavahemikul kell 16.42 kuni 21.16. Seega oli juhil võimalik planeerida oma tööpäev selliselt,

et ei tekiks rikkumisi. Päeva aruandest on näha, et kell 21.16 kuni kell 21.41 juht puhkab 23

minutit, seejärel sõidab veel 9 minutit ning alles siis puhkab veel 31 minutit (kell 21:51 kuni

kella 22:22). Seega juhi väide, et tal ei olnud võimalust teha turvalises kohas puhkepausi ei

vasta tõele. Juhil oli piisavalt aega sobiva peatuspaiga leidmiseks. Lisaks juhtis kohtuväine

menetleja tähelepanu asjaolule, et juht sõitis järjestikku alates kell 16.49 kuni kella 21.18 ehk

4 tundi ja 31 minutit ning läbis 307 kilomeetrit, mille jooksul oli juhil kindlasti teel mitmeid

peatuskohti, kus oleks saanud turvaliselt oma puhkepausi teostada. Kohtuväline menetleja ei

nõustunud ka kaebaja väitega, justkui menetleja ei oleks otsuse tegemisel arvestanud isiku poolt

esitatud tahhograafi väljartükkidega. Menetleja juhtis tähelepanu, et väljatrüki tegemise

kohustus ja sellele erakorraliste asjaolude märkimine on ennekõike mõeldud selleks, et juht

mäletaks ise, mis täpselt juhtus ja tal oleks võimalik see vajadusel ametnikule esitada. Tarvi

Viikile määrati karistuseks rahatrahv LS § 248 lg 1 alusel 25 trahviühikut ehk 100 eurot ja

AutoVS § 721 alusel 25 trahviühikut ehk 100 eurot. Nii LS § 248 lg 1 kui ka AutoVS § 721

rikkumise eest on ette nähtud võimalik karistus kuni 100 trahviühikut ehk kuni 400 euro

suurune rahatrahv. Tarvi Viikile määrati karistuseks aga ¼ maksimummäärast ehk keskmisest

madalam karistus. Seega ei ole põhjendatud ka süüdlase väide, justkui, menetleja ei oleks otsuse

tegemisel arvesse võtnud Tarvi Viiki kahetsust, kui kergendavat asjaolu. Seega kohtuvälise

menetleja hinnangul ei ole menetleja otsuse muutmiseks ja kaebuse rahuldamiseks alust.

Menetleja palus jätta kaebus rahuldamata ja asjas tehtud otsus muutmata.

KOHTU SEISUKOHT

5. VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse

kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud

kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes

ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi

kohtuistungist osa võtta.

6. Kohus leiab, et käesoleval juhul on võimalik lahendada kaebus kirjalikus menetluses. Kohus

on kohtuvälisele menetlejale Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuurile saatnud kaebuse

koopia, selgitanud välja kohtuvälise menetleja seisukoha esitatud kaebuse osas ning mõlemad

kohtumenetluse pooled on nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

7. VTMS § 123 lg 2 kohaselt vaatab maakohus väärteoasja läbi täies ulatuses, sõltumata esitatud

kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja

õiguslikke asjaolusid.

8. Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, väärteotoimikuga ning menetlusosaliste kirjalike

seisukohtadega, leiab, et Politsei- ja Piirivalveameti 11.01.2023. a otsus väärteoasjas nr

2440,23,000141 tuleb jätta muutmata ja Tarvi Viiki kaebus rahuldamata.

9. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt heidetakse Tarvi Viikile ette, et ta 11.01.2023. a kella

12.27 ajal Jõgeva maakonnas, Põltsamaa vallas Tallinn-Tartu-Luhamaa maantee 122

kilomeetril ei esitanud ametnikule nõuetekohase veodokumenti ning samuti ületas lubatud

järjestikust 4 tunni ja 30 minuti pikkust sõiduaega, s.o 20,12,2022. a kell 16.42 kuni kell 21.51

oli sõiduaja kestvuseks 4 tundi 40 minutit ja 22.12.2022. a kell 20.22 kuni 23.12.2022. a kell

01.34 oli sõiduaja kestvuseks 4 tundi 33 minutit.

10. Väärteo materjalidest nähtuvalt nõuetekohase veodokumendi esitamata jätmise osas

vaidlust ei ole. Antud rikkumist on süüdlane tunnistanud ja selles osas kaebust esitanud ei ole.

Vaidlus on antud väärteoasjas selle üle, kas Tarvi Viik on lubatud maksimaalse järjestikuse

sõiduaja ületamises süüdi.

11. Tarvi Viiki on esitatud kaebuses leidnud, et tema ei ole rikkumist toime pannud. Ta

tunnistab sõiduaja ületamist, kuid leiab, et ei ole tegu tahtlikult toime pannud. Kaebuse kohaselt

on ta 20.12.2022. a 10 minutit ja 23.12.2022. a 3 minutit üle 4,5 tunni tunni sõitnud seetõttu, et

soovis leida esimese lähima parkla, kus enda puhkepaus teostada, kuni pimedas tee ääres pikalt

peatumine oleks võinud osutuda ohtlikumaks, kui väike sõiduaja ületamine parkimiskoha

leidmiseks. Süüdlane heidab ette ka asjaolu, et politsei ei ole karistuse määramisel võtnud

arvesse tema ütlustest tulenevaid kergendavaid asjaolusid ja ei ole arvestanud tema esitatud

tahograafi väljatrükiga.

12. Tulenevalt LS §-s 130 lg-st 1 on sõitjate veoks ettenähtud üle üheksa istekohaga (kaasa

arvatud juhi koht) või veose veoks ettenähtud üle 3500-kilogrammise lubatud suurima

täismassiga auto või autorongi juhi sõidu- ja puhkeaja kestuse, autoveol nõuete täitmisest

vabastatud vedude loetelu ja juhi kohustused sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruses

(EÜ)

nr

561/2006,

mis

käsitleb

teatavate

autovedusid

käsitlevate

sotsiaalõigusnormide ühtlustamist ja millega muudetakse nõukogu määrusi (EMÜ) nr 3821/85

ja (EÜ) nr 2135/98 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 3820/85. LS § 131

lg 1 kohaselt toimub mootorsõidukijuhi sõidu- ja puhkeaja arvestus EL määruse nr 165/2014

kohase analoogsõidumeeriku salvestuslehtede või sama määruse kohase digitaalse

andmesalvestusega sõidumeeriku korral mällu salvestatud andmete järgi. Sama paragrahvi lg 3

kohaselt kui sõidumeeriku kasutamine on kohustuslik, peab juht sõidu- ja puhkeaja andmed

salvestama EL määruse nr 165/2014 artiklite 32–37 kohaselt. Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse nr 561/2006 artikkel 7 lg 1 kohaselt peab juht pärast nelja ja poole tunnist

sõiduperioodi tegema vähemalt 45-minutilise katkematu vaheaja, kui ta ei alusta

puhkeperioodi. Nimetatud vaheaja asemel võib olla vähemalt 15 minuti pikkune vaheaeg,

millele järgneb vähemalt 30 minuti pikkune vaheaeg, mõlemad on sobitatud sõiduaja suhtes nii,

et järgitakse lõike 1 sätteid.

13. Kohus loeb kiirmenetluse otsuse, menetlusaluse isiku ütlustega ning sõidumeeriku

väljatrükiga tõendatuks, et 20.12.2022. a ja 23.12.2022. a on Tarvi Viik juhtinud

mootorsõidukit, millel oli kohustatud kasutama sõidumeerikut ning järgima mootorsõidukijuhi

töö- ja puhkeaja kohustuslikku kestust. Samade tõenditega saab lugeda tõendatuks ka selle, et

süüdlane ei ole 4,5 tunnisele sõiduperioodile järgnevalt kasutanud vähemalt 45-minutilist

vaheaega ega asendanud seda vähemalt ühe 15-minutilise ja sellele järgneva vähemalt 30-

minutilise vaheajaga. Asjaolu, et Tarvi Viik rikkus ette nähtud vaheajanõudeid, ületades

20.12.2022. a lubatud sõiduaega 10 minuti võrra, on tõendatud nii Tarvi Viiki juhikaardi

väljavõtte 21.12.2022. a päeva aruandega kui ka 11.01.2023. a tehtud rikkumiste väljatrükiga.

Viimasega on tõendatud ka 23.12.2022. a lubatud sõiduaja ületamine 3 minuti võrra.

Menetlusalune isik on ka ise 11.01.2023. a ülekuulamise protokollis enda lubatud sõiduaja

ületamist tunnistanud, väites seejuures, et arvestas sõiduaega valesti.

14. Lisaks objektiivsetele tunnustele peavad olema täidetud ka süüteokoosseisu subjektiivsed

tunnused, milleks on KarS § 12 lg 3 kohaselt tahtlus või ettevaatamatus. KarS § 16 lg 1

tulenevalt tahtlus on kavatsetus, otsene või kaudne tahtlus. Tarvi Viik on pannud väärteo toime

otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et

teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Tarvi Viik

osutades veoteenust ja töötades mootorsõiduki juhi ametikohal, pidi teadma, millised on nõuded

mootorsõidukijuhi töö-, sõidu- ja puhkeajale. Kohus ei nõustu Tarvi Viiki väitega, et tegemist

ei olnud tahtliku rikkumisega ja viimane ületas lubatud sõiduaega üksnes sel põhjusel, et leida

sobiv peatumiskoht. 20.12.2022. a Tarvi Viiki juhikaardi väljavõttelt on selgelt näha, et kell

21.18 jäi Tarvi Viik puhkepausile ja puhkas 23 minutit, seejärel sõitis edasi 9 minutit ja kell

21.51 puhkas veel 31 minutit. EL määrus 561/2006 artikkel 12 näeb ette, et tingimusel, et

liiklusohutus pole seeläbi ohustatud, võib juht sobivasse peatuskohta jõudmisel ette nähtud

puhkeajast kõrvale kalduda ulatuses, mis tagab sõidukis asuvate isikute, sõiduki või selle lasti

ohutuse. Samuti tuleb kõrvalekaldumise laad ja põhjus hiljemalt sobivasse peatuskohta

jõudmisel märkida käsitsi sõidumeeriku salvestuslehele või väljatrükile või oma

töögraafikusse. Kohus tõdeb, et ajalises mõttes ei olnud tegemist suurte rikkumistega. Samas ei

saa eeltoodust tulenevalt ei saa öelda, et Tarvi Viik oleks ületanud lubatud sõiduaega seepärast,

et jõuda sobivale parkimiskohale. Juhi sõidukaardi väljatrükilt on näha, et Tarvi Viik ei

teostanud 20.12.2022. a esimeses peatumiskohas enda vaheaega täismahus, vaid otsustas veel

edasi sõita. Samuti ei ole kohtule esitatud materjalidest näha, et Tarvi Viiks oleks eelnimetatud

ajalise kõrvalekalde ja selle põhjused nõuetekohaselt fikseerinud. Seega ei saa eeltoodust

lähtuvalt öelda ka, et tegemist oleks olnud erandiga EL määrus 561/2006 artikkel 12 mõttes.

Inimesele, kes töötab kutselise juhina, tal peavad olema teada töö- ja puhkeaja kohustuslikud

nõuded ning ta on kohustatud neid ka jälgima. Seega oli antud rikkumise puhul tegemist Tarvi

Viiki teadliku otsusega.

15. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Seega on kohtuväline menetleja

süüteo õigesti kvalifitseerinud.

16. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või

määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra

kaitsmise huvisid.

17. LS § 248 sätestab vastutuse mootorsõidukijuhile kehtestatud vaheaja nõuete rikkumise eest.

LS § 248 lg 1 kohaselt karistatakse mootorsõidukijuhi poolt kehtestatud vaheaja

mittekasutamise eest pärast 4,5-tunnist sõiduaega rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

18. Kohtuvälise menetleja otsusega on Tarvi Viikile määratud karistuseks 25 trahviühikut ehk

100 eurot. Võttes arvesse asjaolu, et Tarvi Viikile määrati sanktsiooni keskmisest määrast

väiksem karistus, ei ole põhjust uskuda, et kohtuväline menetleja ei võtnud karistuse

määramisel arvesse süüdlase antud selgitusi. Kohtu hinnangul on kohtuvälise menetleja

kohaldatud karistuse määr põhjendatud ja vastab KarS § 56 lg 1 tingimustele. Karistust

kergendavateks asjaoludeks on süü tunnistamine (KarS § 57 lg 1 p 3), karistust raskendavaid

asjaolusid KarS § 58 mõttes ei esine.

19. Menetlusalune isik on kaebuses taotlenud kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist

põhjusel, et ta ei ole süütegu toime pannud tahtlikult. Tarvi Viik selgitas, et lubatud sõiduaja

ületamine toimus põhjusel, et ta soovis sõita peatumiseks parkimiskohta, mitte jääda pimedas

seisma sõiduteele. Kohus nõustub siinkohal süüdlasega selles osas, et tõe poolest pimedas

aktiivse liiklusega teel peatumine võib osutuda ohtlikuks. Samas tuleb arvestada asjaoluga nagu

ka kohtuväline menetleja on enda arvamuses välja toonud, on mootorsõiduki juhil võimalus

enda tööaega sättida selliselt, et kõik ette nähtud pausid saaksid teostatud ja tal ei ole kohustust

maksimaalne järjestikune tööaeg täis sõita ja alles siis hakata mõtlema, kus enda puhkepaus

teha. Kohus leiab, et määratud karistus on keskmisest sanktsiooni määrast oluliselt madalam.

Tegemist ei ole ülemääraselt range, vaid põhjendatud, asjakohase ja mõistlikus määras

karistusega, mille eesmärgiks on mõjutada Tarvi Viiki edaspidi korrektselt järgima töö- ja

puhkeajale kehtestatud nõudeid.

20. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri otsuse

muutmata ja Tarvi Viiki kaebuse rahuldamata. Arvestades, et Politsei- ja Piirivalveameti

otsuses märgitud tähtaeg rahatrahvi tasumiseks on möödud, määrab kohus uue tähtaja

14.04.2023. a.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marek Vahing

Kohtunik