2-21-1791/44 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja

Kohtunik

Heli Käpp

Kohtujurist

Terje Vahemäe

Tsiviilasja number

2-21-1791

Määruse tegemise aeg ja koht

14. märts 2023, Pärnu

Tsiviilasi

X (X) hagi Y vastu töölepingu ülesütlemise aluse

tuvastamiseks, töötamise registris kande muutmiseks

kohustamiseks,

töötuskindlustushüvitise

väljamaksmiseks

töötukassale

avalduse

esitamiseks

kohustamiseks,

koondamishüvitise

väljamõistmiseks

summas 1809,77 eurot, töölepingu lõpetamisest vähem

etteteatatud aja eest hüvitise väljamõistmiseks summas

3707,76

eurot,

puhkusehüvitise

väljamõistmiseks

summas 3573,18 eurot ning nendelt summadelt viivise

väljamõistmiseks, hageja palgaandmete kohta esitatud

maksudeklaratsioonide

muutmise

õigusvastasuse

tuvastamiseks ja maksudeklaratsioonide parandamiseks

kohustamiseks

Menetlustoiming

Menetluse lõpetamine kompromissi kinnitamisega, kirjalik

menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: X (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx, e-post:

xxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Peep Rajavere

(e-post: advokaat.rajavere@gmail.com)

Kostja: Y (registrikood Y, asukoht xxx), lepinguline

esindaja

vandeadvokaat

Margo

Põbo

(e-post:

margo@sempes.ee) ja juhatuse liige C (e-post: xxx)

Kohtuistung

07.03.2023, osalesid X, Peep Rajavere, Margo Põbo ja C

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada poolte vahel sõlmitud, hageja X ja kostja juhatuse liikme C poolt 10.03.2023

digitaalselt allkirjastatud järgmine kompromiss:

1.1. Pooled loevad tööandja Y ja töötaja X vahel 01.09.2012.a. sõlmitud töölepingu lõppenuks

30.06.2020.a. TLS § 79 alusel poolte kokkuleppel.

1.2. Y on kohustatud muutma Töötamise registrisse 08.07.2020. a X’e töötamise kohta tehtud

töölepingu lõpetamise aluse kannet, kustutades kande „TLS § 88 lg 1 p 6 usaldamatuse

tekitamine” ja tehes uue kande sõnastusega „TLS § 79, poolte kokkuleppel”.

1.3. Y on kohustatud muutma X’ele arvestatud ja makstud sotsiaalmaksuga maksustavate tulude

kohta esitatud TSD maksudeklaratsioone perioodi 01.01.2019-30.05.2020 kohta alljärgnevalt:

Tsiviilasi nr 2-21-1791

2 (4)

1.3.1. tühistama 25.11.2020.a 2019. aasta veebruarikuu kohta esitatud TSD, mille kohaselt oli

deklareeritud väljamakse summas 828,66 eurot, ja esitama 2019. aasta veebruarikuu kohta

uue TSD maksudeklaratsiooni, mille kohaselt oli deklareeritud väljamakse summa eurodes

898,88 eurot;

1.3.2. tühistama 11.06.2020. a 2020. aasta aprillikuu kohta esitatud TSD, mille kohaselt oli

deklareeritud väljamakse summas 150,00 eurot, ja esitama 2020. aasta aprillikuu kohta uue

TSD maksudeklaratsiooni, mille kohaselt oli deklareeritud väljamakse summa eurodes 257,70

eurot;

1.4. Y on kohustatud maksma X’ele hüvitise 4000,00 (neli tuhat) eurot (neto). Hüvitis tasutakse

X pangaarvele nr EExxx SEB Pangas.

1.5. Pooled on kooskõlas TsMS § 445 kokku leppinud, et punktides 1.2., 1.3. ja 1.4. kokku

lepitud kohustuste vabatahtliku täitmise tähtaeg on 01.aprill 2023.a.

1.6. Pooled on kokku leppinud, et neil ei ole teineteise suhtes muid nõudeid, mis tuleneks nende

vahel sõlmitud töölepingu täitmisest või lõppemisest. Kõik hagiavalduses esitatud käesoleva

kompromissiga lahendamata nõuded loetakse kompromissi kinnitamisega lõppenuks.

1.7. Pooled on kokku leppinud, et ei avalda teineteise kohta ei suuliselt ega kirjalikult

negatiivseid

hinnanguid

ja

hoiduvad

omavahelist

vaidlust

kolmandatele

isikutele

kommenteerimast muul viisil, kui allpool kokku lepitu. Pooled ei kommenteeri antud

kohtuvaidlust muul viisil kui: „X ja Y vahel oli töövaidlus, mille pooled lõpetasid

kompromissiga. Kummalgi poolel ei ole enam teineteise vastu mingeid nõudeid ega

pretensioone. Pooled soovivad edaspidi hoiduda teineteise kohta negatiivsete hinnangute

andmisest ja ei taha toimunud vaidlust rohkem kommenteerida, sest saavutasid kokkuleppe ja

vaidlust enam ei ole.“

1.8. Pooled on kokku leppinud, et poolte kantud tagastamisele mittekuuluvad menetluskulud

jäävad nende enese kanda.

2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas 2-21-1791.

3. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Hüvitatavate kulude puudumise tõttu kohus

menetluskulude suurust kindlaks ei määra.

4. Tagastada Y-le 17.03.2021 Rahandusministeeriumi kontole tasutud 450 euro suurusest

riigilõivust pool, see on 225 eurot, Y kontole nr EExxx, Swedbank.

5. Vabastada X hagiavalduse esitamisel riigilõivu tasumiseks saadud menetlusabi Eesti

Vabariigile hüvitamise kohustusest (alus: TsMS § 190 lg 7).

6. Asendada jõustunud kohtumääruses hageja nimi ja kostja ärinimi tähemärkidega X, Y

ning mitte avalikustada poolte isikukoodi/sünniaega või registrikoodi ega aadresse.

7. Määrus toimetada kätte pooltele.

Edasikaebamise kord

Poolte kokkuleppe ja TsMS § 661 lg 4 alusel ei saa määruse peale edasi kaevata, sest pooled

kokkuleppel välistasid määruskaebuse esitamise õiguse. Määrus jõustub menetlusosalistele

kättetoimetamisest (TsMS § 466 lg 1 ja lg 3).

ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1. Pärnu Maakohtu menetluses on X (X) hagi Y vastu töölepingu ülesütlemise aluse tuvastamiseks,

töötamise registris kande muutmiseks kohustamiseks, töötuskindlustushüvitise väljamaksmiseks

töötukassale avalduse esitamiseks kohustamiseks, koondamishüvitise väljamõistmiseks summas

1809,77 eurot, töölepingu lõpetamisest vähem etteteatatud aja eest hüvitise väljamõistmiseks

summas 3707,76 eurot, puhkusehüvitise väljamõistmiseks summas 3573,18 eurot ning nendelt

summadelt viivise väljamõistmiseks, hageja palgaandmete kohta esitatud maksudeklaratsioonide

muutmise õigusvastasuse tuvastamiseks ja maksudeklaratsioonide parandamiseks kohustamiseks.

2. 07. märtsi 2023 istungil jõudsid pooled põhimõtteliselt kokkuleppele, poolte soovil kohus andis

neile aega andmete täpsustamiseks ning kompromisslepingu vormistamiseks. 13.03.2023 saabus

Tsiviilasi nr 2-21-1791

3 (4)

kohtule hageja X ja kostja juhatuse liikme C poolt 10.03.2023 digitaalselt allkirjastanud

kompromissleping.

Menetlusosalised paluvad kompromissi kinnitada ja menetluse tsiviilasjas lõpetada kirjalikus

menetluses. Menetlusosalised kinnitavad, et on teadlikud kompromissi kinnitamise ja menetluse

lõpetamise tagajärgedest.

Pooled kokkuleppel välistavad kompromissi kinnitava ja tsiviilasja menetlust lõpetava

kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise õiguse.

3. TsMS § 430 lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni

lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab

menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

Kohus leiab, et kohtule esitatud kompromiss on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav.

Kohus kinnitab kompromissi ja TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab asjas menetluse. Menetluse

lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed

tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

4. Kohus

selgitab,

et

kokkuleppe

tingimuste

numeratsioon

kohtumääruses

erineb

kompromisslepingus märgitud numeratsioonist, kuna kohus märgib kinnitatava kompromissi

sisulised tingimused määruse resolutsioonis kompromissi kinnitamise punkti alapunktidena.

Poolte kokkuleppe sisu kohus ei muuda. Küll aga jätab kohus kinnitamata esitatud

kompromisslepingu punktid, mida eraldi kinnitada pole vaja. Sellisteks on punktid, milles pooled

kinnitavad, et on teadlikud kompromissi sõlmimise tagajärgedest (kompromissi punkt 9), paluvad

menetlus lõpetada (punkt 10), paluvad tagastada osaliselt riigilõiv (punkt 11) ja vabastada kostja

menetluskulude riigile hüvitamise kohustusest (punkt 12), paluvad kohtuistungit mitte pidada

(punkt 13) ning välistavad määruskaebuse esitamise õiguse (punkt 14) ning taotlevad poolte

nimede asendamist tähemärkidega ning isiku- ja registrikoodide ning aadresside mitteavaldamist.

5. TsMS § 661 lg 4 lubab poolte kokkuleppel hagimenetluses määruskaebuse esitamise õiguse

välistada. TsMS § 466 lg-te 1 ja 3 alusel jõustub määrus, mis seaduse kohaselt on jõustumise järel

täitedokumendiks, pooltele kättetoimetamisest.

6. TsMS § 462 lg 2 näeb ette, et andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse jõustunud

kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avalikustata isikukoodi,

sünniaega, registrikoodi ega aadressi. TsMS § 463 lg 2 alusel on see kohaldatav ka menetlust

lõpetava määruse avalikustamisel. TsMS § 466 lg 4 kohaselt Arvutivõrgus tehakse avalikult

teatavaks üksnes jõustunud määrus, millega menetlus lõpetatakse või hagi läbi vaatamata jäetakse.

Menetluskulude jaotus

7. TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi korral jäävad menetluskulud poolte endi kanda, kui nad ei

lepi kokku teisiti. Pooled on kokku leppinud, et poolte kantud tagastamisele mittekuuluvad

menetluskulud jäävad nende endi kanda. Seega määruses nimetamata menetluskulud jäävad iga

kulusid kandnud menetlusosalise enda kanda. Hüvitatavate menetluskulude puudumise tõttu

kohus kulude suurust kindlaks ei määra.

Menetluskulude riigi tuludesse kandmisest vabastamine

8. Kohus 23.03.2021 määrusega andis hagejale riigipoolset menetlusabi ning vabastas X riigilõivu

750 euro maksmisest hagiavalduse esitamisel Y vastu.

9. TsMS § 190 lg 3 kohaselt menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida

hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja

riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi

menetluskulude kandmisel. Sama kehtib hageja poolel menetluses osalevale kolmandale isikule

Tsiviilasi nr 2-21-1791

4 (4)

menetlusabi andmise kohta, kui hagi rahuldatakse. TsMS § 190 lg 4 näeb ette, et kui hageja sai

menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt menetluse lõpetamise korral

menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja.

10. Menetlus lõpeb poolte kompromissi kinnitamisega ja pooled on kokku leppinud, et

menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Seega TsMS § 190 lg 4 alusel tuleks hagejalt riigilõivu

tasumiseks antud menetlusabi temalt riigituludesse välja mõista.

Arvestades, et pooled sõlmisid kokkuleppe, mille kohus kinnitab, oleks Xl riigilõivu summa, 750

euro, tasumise järel TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt õigus taotleda kohe ka sellest poole (s.o 375

euro) tagastamist. Seega jääks riigile hüvitatava menetlusabi summaks kokku 375 eurot.

11. TsMS § 190 lg 7 teine lause sätestab, et käesoleva paragrahvi lõigetes 3 – 6 nimetatud

kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha

kulude riigituludesse tasumise hilisema kuupäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja

jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest.

Kohus leiab, et selles asjas on mõistlik ja õiglane vabastada X talle riigilõivu tasumiseks antud

menetlusabi riigile hüvitamise kohustusest täies ulatuses. Tegemist on töövaidlusasjaga, miles

pooled sõlmisid kompromissi.

Eeltoodu alusel kohus vabastab X riigilõivu tasumisel saadud menetlusabi riigile hüvitamise

kohustusest.

Riigilõivu tagastamine

12. Y palub TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel kompromissi sõlmimise tõttu poole enda tasutud riigilõivu

tagastamist ja palub kanda tagastatav riigilõiv summas 225 Y pangaarvele.

Kohtute infosüsteemi andmetel Y on 17.03.2021 tasunud asjas riigilõivu summas 450 eurot. TsMS

§ 150 lg 2 p 1 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled või hagita

menetluse osalised sõlmivad kompromissi.

Eeltoodu alusel kohus tagastab Y-le tasutud riigilõivust 225 eurot hageja näidatud arvelduskontole.

(allkirjastatud digitaalselt)

Heli Käpp

kohtunik