3-22-2399/3 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S T a r t u k o h t u m a j a

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-22-2399 Määruse kuupäev 13. märts 2023 Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi Sergei Matvejevi kaebus seoses Liivimaa ordu varaga Menetlusosalised Kaebaja Sergei Matvejev RESOLUTSIOON Tagastada kaebus. Edasikaebamise kord ja muud selgitused Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. Määrus toimetatakse kätte kaebajale. Kaebajal on õigus esitada enne määruse jõustumist taotlus määruse avaldamise viisi kohta (vt määruse punkti 5).

Asjaolud ja kohtu seisukoht

1. Viru Vangla kinnipeetav Sergei Matvejev esitas 06.11.2022 Tartu Halduskohtule kaebuse. Tartu Halduskohtu esimehe 17.10.2022.a käskkirja nr 11-1/22/26 alusel jagati asi lahendamiseks Tartu kohtumaja kohtunik Karin Jõksile.

Kaebaja väitel on ta Liivimaa ordu rüütlite järeltulija oma isa kaudu ning tema isal oli pärimisõigus ordule kuulunud maade suhtes. Kaebaja arvates on tal õigus saada tagasi ordule kuulunud maa või saada selle eest hüvitist, sarnaselt aastatel 1918-1940 Eestis ära võetud maade tagastamise ja kompenseerimisega. Liivimaa ordu maad vallutati ebaseaduslikult. Tartu rahu tuleb tunnistada mittelegitiimseks. Kaebaja vanaema (isa ema) jättis talle päranduseks 900 ha maad Berliinis. Pärandidokumendid asuvad Saksamaal, kuna vanaema asus Eestist sinna 1939. aastal. Eestis oli vanaemal mõis Rakvere linnas või ümbruses.

2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 4 lg 1 ja 3 alusel on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda ning Eesti kohtule ei või esitada kaebust välisriigi võimude, rahvusvahelise organisatsiooni või selle organi tegevuse peale.

Kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel halduskohtu pädevuse puudumise tõttu. Kaebusest ei nähu ühtegi võimalikku avalik-õiguslikku suhet ja sellega seotud vaidlust kaebaja ja mõne Eesti Vabariigi haldusorgani vahel.

Kaebaja on varem korduvalt halduskohtu poole pöördunud ja teab väga hästi, milliseid nõudeid on võimalik halduskohtule esitada. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks anda esmalt kaebajale võimalust oma nõudeid täpsustada.

3. HKMS § 121 lg 3 sätestab, et kohus selgitab kaebuse tagastamisel võimaluse korral kaebajale, kuhu ja millises korras on tal võimalik asja lahendamiseks pöörduda.

Kohtule ei ole äratuntav ükski viis, kuidas kaebaja saaks seoses kaebuse asjaoludega esitada õiguslikult lubatavaid nõudeid. Hüpoteetilised konstruktsioonid selle kohta, kes võiks praegu olla Liivimaa ordu õigusjärglane, kuuluvad ajalooteaduse valdkonda.

4. Kaebuse tagastamisel puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks.

5. Kohus selgitab kaebajale, et käesolev määrus kuulub avaldamisele Riigi Teatajas. Kaebajal on õigus esitada taotlus määruse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 179 lg 4, § 175 lg 3-5).

/allkirjastatud digitaalselt/

Karin Jõks kohtunik