3-22-2126/5 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja

Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

13.03.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-22-2126

Haldusasi

X kaebus Tallinna Vangla tekitatud mittevaralise kahju

hüvitamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja X

Vastustaja Tallinna Vangla

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 19.10.2022 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 19.10.2022 määruse peale

haldusasjas nr 3-22-2126.

2. Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 19.10.2022 määrus

muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X esitas Tallinna Vanglale 10.07.2022 avalduse, milles taotles mh õhtusöögist ilmajäämisega

tekitatud kahju hüvitamist. Taotluse järgi soovis kaebaja mõõta 07.07.2022 õhtusöögiks antud

supi temperatuuri ja kaalu. Supp oli jahtunud. Seda küll soojendati, kuid suppi ei kaalutud

vaatamata kaebaja nõudmisele tema juuresolekul. Vanglaametnike väited supi kaalumise kohta

on paljasõnalised. Kaalumise jaoks ei toodud tühja kaussi, kuigi kaebaja oli seda palunud. Kuna

supp ei vastanud nõuetele, siis kaebaja ei soovinud seda. Halduskohus leidis asjas nr 3-21-160,

et supi kaalumisest keeldumine on õigusvastane ning mõistlik oleks kaalumise ja temperatuuri

mõõtmise vahendeid toidu jagamisel kaasas kanda.

2. Tallinna Vangla jättis 13.09.2022 vastusega X taotluse rahuldamata. Kaks ametnikku kaalus

tühja supikaussi ning see kaalus 102 g. R3 menüü järgi peab supp kaaluma 500 g. Kuna supp

kaalus 510 g, oli kõik nõuetekohane. Kaebaja supp soojendati keemiseni. Tal oli võimalik toit

vastu võtta, kuid ta loobus sellest. Kaebaja ei jäänud õhtusöögist ilma, sest supi kõrvale pakutava

sepiku võttis ta vastu. Ühekordne toidust ilmajäämine võis põhjustada ebamugavustunde, kuid

mitte raske negatiivse tagajärje, mis õigustaks kahju hüvitamist.

3-22-2126

2(4)

3. X esitas Tallinna Halduskohtule 07.10.2022 kaebuse, milles taotles mittevaralise kahju

hüvitamist 10 eurot ja õigusvastasuse tuvastamist seoses sellega, et ta jäi 07.07.2022 õhtusöögist

ilma.

Lisaks 10.07.2022 taotluses väljatoodule märkis kaebaja, et vanglaametnikud ei osanud talle

öelda tühja kausi kaalu. Vangla seisukoht supi kaalu kohta on vastuoluline. Vanglaametnike

sõnul kaalus tühi kauss 102 g, kuid hilisema vangla vastuse järgi 165 g. Kui supp kaalus kokku

510 g, siis arvestades taara kaalu, oli suppi vähem kui 500 g.

4. Tallinna Halduskohus tagastas kaebuse 19.10.2022 määrusega HKMS § 121 lg 2 p 21

alusel.

Õigusvastasuse tuvastamise nõue on hüvitamisnõudega hõlmatud. Kaebaja õiguste

mitteintensiivsele riivele osutab nii nõutava hüvitise suurus – 10 eurot – kui õigushüvesse

sekkumise intensiivsus (vt HKMS § 133 lg 1). Tallinna Halduskohus tuvastas küll 17.12.2021

otsuses nr 3-21-160 vangla tegevuse õigusvastasuse toidu koguse kontrollimata jätmisel, kuid ei

pidanud kahju rahas hüvitamist põhjendatuks. Halduskohus arvestas seejuures, et väljastatud

õhtusöögi koguse normile vastavust ei olnud võimalik tuvastada; valvur keeldus toidu

kaalumisest põhjusel, et kaebaja manipuleeris temaga; kahju ajutist iseloomu ehk kestust

järgmise söögikorrani hommikul pärast ööund ning asjaolu, et kaebajale ei soovitud põhjustada

kannatusi ega alandada tema inimväärikust. Praegusel juhul täitis vangla kaebaja nõudmised, sest

mõõtis supi temperatuuri ja kaalus seda. Kaebajale toodi tema nõudmisel soojendatud supp. See,

et kaebajal ei olnud võimalik isiklikult veenduda supi kaalus ilma kausi kaaluta, ei ole intensiivne

riive. Kaebaja nõuded on ajendatud Tallinna Halduskohtu 17.12.2021 otsuses nr 3-21-160

vanglale tehtud etteheidetest ja soovist kontrollida, kas ametnikud täidavad kohtuotsust kaebaja

soovitud viisil. Kaebaja tegi ise valiku loobuda õhtusöögist. Seda ei tinginud vanglaametnike

soov kaebajat alandada. Pärast supi soojendamist vastas temperatuur nõuetele, mistõttu ei

pidanud kaebaja toidust loobuma põhjusel, et puudus võimalus kontrollida selle kaalu.

Kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline, sest riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg-s 1 sätestatud

kahju hüvitamise eeldused ei ole täidetud. Kaebaja soovis mõõta 07.07.2022 õhtusöögil pakutud

supi temperatuuri ja seda kaaluda. Toidu kaal vastas normile, kuid temperatuur oli kaalumise

tõttu langenud. Kaebaja keeldus supist ja nõudis uut suppi. Kaebajal ei olnud küll vaatamata

nõudmisele võimalust veenduda supikausi kaalus, kuid sellest ei saa järeldada, et supp ei

vastanud nõuetele ja tal oli seetõttu põhjus supist keelduda. Vanglaametnikud kontrollisid

kaebaja nõudmisel supi kogust, temperatuuri ja toidu parameetreid ning soojendasid seda kuni

keemiseni. Ühtlasi lahendati kaebaja vastuväited. Kausi kaalu kontrollimata jätmine kaebaja

juuresolekul ei tähenda, et vanglaametnike eesmärk oli kaebajat alandada, jätta ta õhtusöögist

ilma või tekitada olukord, kus kaebaja loobub supist selle nõuetele mittevastavuse tõttu. Üksiti

ei nähtu asja materjalidest, et supp ei vastanud nõuetele. Supikauss kaalus 102 g ning koos

kaanega 165 g. Supp kaalus 510 g, mis vastas R3 menüü nõuetele. Kaebaja ei ole veenvalt

näidanud, et soojendatud supp ei vastanud nõuetele.

5. X esitas Tallinna Ringkonnakohtule 24.10.2022 määruskaebuse, milles taotles Tallinna

Halduskohtu 19.10.2022 määruse tühistamist.

Õige ei ole halduskohtu seisukoht, et kaebaja õiguste riive oli väheintensiivne. Vastasel juhul

oleks kaebaja piirdunud kohtueelse menetlusega. Arusaamatuks jääb, kui suure hüvitise puhul

peetakse riivet väheintensiivseks. Ükski seadus ei sätesta nõutava hüvitise miinimumsuurust.

Vangla eirab Tallinna Halduskohtu 17.12.2021 otsuses nr 3-21-160 antud suuniseid. Kaebaja

esitas tuvastamisnõude preventiivsel eesmärgil, kuid halduskohus ei menetlenud seda nõuet.

Kaebus vastas HKMS-s sätestatud nõuetele.

3-22-2126

3(4)

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus võtab X määruskaebuse HKMS § 207 lg-le 1 tuginedes menetlusse.

Määruskaebuse esitamine halduskohtu määruse peale, millega kaebus tagastati, on seaduse

kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, § 121 lg 4). Määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg

1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 sätestatud nõuetele määral, et see lahendada.

Määruskaebuse eesmärgi saavutamiseks tuleb taotleda Tallinna Halduskohtu 19.10.2022

määruse tühistamist ja asja tagasisaatmist halduskohtule ettevalmistava menetluse jätkamiseks

(HKMS § 205 lg 1 p 3). Ringkonnakohus tõlgendab HKMS § 2 lg 4 alusel kaebaja tahet esitada

vastav taotlus. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja

riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

7. HKMS § 121 lg 2 p 21 järgi võib kaebuse määrusega selle esitajale tagastada, kui kaebusega

kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine

ebatõenäoline. Riive on väheintensiivne juhul, kui isegi kaebaja subjektiivsete õiguste

rikkumise tuvastamise korral tuleks nentida, et kaebuse rahuldamisest saadav kasu või

leevendus oleks ebaproportsionaalselt väike, võrreldes õigusemõistmise eeldatavate kuludega

(vt Riigikogu XIII koosseisu 496 SE seletuskiri, lk 22). Varaliselt hinnatava hüve puhul

peetakse riivet väheintensiivseks, kui kaitstava hüve väärtus ei ületa 1000 eurot (HKMS § 133

lg 1 teine lause). Samas tuleb arvestada kui kaalukasse õigushüvesse ja millise intensiivsusega

sekkutakse.

Kui sekkutakse intensiivselt kaalukasse õigushüvesse, ei

saa

riivet

väheintensiivseks pidada ka juhul, kui varaliselt hinnatava hüve väärtus ei ületa lihtmenetluse

piirmäära, sh kui mõne olulise põhiõiguse riive eest määratav mittevaralise kahju hüvitis

tõenäoliselt ei ületaks lihtmenetluse piirmäära (vt Riigikohtu 26.05.2022 määrus nr 3-21-1411,

p 12).

8. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebaja õiguste riive on väheintensiivne.

Kaebaja taotles mittevaralise kahju hüvitamist 10 euro ulatuses selle eest, et ta jäi ilma

07.07.2022 õhtusöögist. Seega hindas kaebaja õigushüvesse sekkumise väärtuseks 10 eurot,

mis jääb HKMS § 133 lg 1 teises lauses sätestatud lihtmenetluse piirmäära sisse ja mille puhul

eeldatakse riive vähest intensiivsust. Inimväärikus on küll kaalukas õigushüve, kuid asjaolusid

arvestades ei saanud sellesse sekkumine olla intensiivne. Kaebaja nõudis supi temperatuuri

mõõtmist ja kaalumist, et veenduda selle nõuetele vastavuses. Kui ametnikud tuvastasid, et supp

on jahtunud, siis seda soojendati. Vangla vastusest nähtuvalt suppi ka kaaluti, sh kaaluti tühja

kaussi ning leiti, et kõik vastab nõuetele. Seda kinnitati ka kaebajale. Supi kaebaja juuresolekul

kaalumata jätmine ei anna alust arvata, et see ei kõlvanud süüa ning kaebaja pidi sel põhjusel

toidust loobuma. Supist loobumisest põhjustatud võimalik ebamugavustunne oli järelikult

tingitud kaebaja valikust. Üksiti nähtub vangla vastusest, et kaebaja ei loobunud söögist

täielikult, sest võttis vastu koos supiga pakutud sepiku. Võimalik näljatunne ei saanud kesta

pikalt. Tallinna Vangla kodukorra järgi serveeritakse hommikusööki kell 06.20–07.30.

9. Kaebuse rahuldamist võib asjaoludest tulenevalt pidada ebatõenäoliseks. Vangla ei

keeldunud supi temperatuuri mõõtmisest. Kui ilmnes, et supp on jahtunud, siis seda soojendati.

Vangla 13.09.2022 vastuse järgi kontrolliti ka supi kaalu ning kaebajale kinnitati supi kaalu

nõuetele vastavust. Ringkonnakohtul puudub põhjus kahelda vangla väidete usaldusväärsuses.

Vangla 13.09.2022 vastusest nähtuvalt koostati 07.07.2022 sündmuse kohta samal päeval

ettekanne, mille järgi kaalusid vanglaametnikud nii suppi kui ka tühja kaussi. Supp kaalus

510 g ja tühi kauss 102 g. Puudub põhjus arvata, et suppi kaaluti koos kausiga. 13.09.2022

vastuses on eristatud supi ja kausi kaale. Erinevused 01.09.2022 ja 13.09.2022 vastustes toodud

tühja kausi kaalu andmetes on põhjustatud sellest, et ühel juhul on kausi kaalu arvestatud koos

kaanega. R3 menüü järgi peab supp kaaluma 500 g. Kuna supp kaalus 510 g, vastas selle kogus

nõuetele. Kaebaja ei soovinud näha supi kaalu koos kausiga. Kaebaja ei ole väitnud, et kausis

oli silma järgi vähem suppi ega osutanud muudele asjaoludele, mis annaks põhjust arvata, et

3-22-2126

4(4)

kausis võis olla nõutust vähem suppi. Kui siis, kui kausis oleks olnud nõutust vähem suppi, ei

tähenda see, et supp ei kõlvanud süüa ja kaebaja pidi seetõttu toidust loobuma ja taluma

näljatunnet. Ka nõutust veidi väiksem kogus toitu aidanuks näljatunnet leevendada. Kaebaja ei

jäänud toidust täielikult ilma, sest võttis vastu koos supiga pakutud sepiku. Seega, isegi kui

suppi oli nõutust vähem, ei saanud see põhjustada kaebajale nii suuri kannatusi, et õigustaks

kahju rahas hüvitamist.

10. Halduskohus tõlgendas kaebaja tahet õigesti. Eraldiseisva tuvastamisnõude esitamine on

HKMS § 45 lg 2 alusel piiratud. Kuna kaebaja oli esitanud hüvitamisnõude, ei pidanud

halduskohus tuvastamisnõude lubatavust eraldi hindama, vaid võis selle lugeda hõlmatuks

hüvitamisnõudega. Kohtueelse menetluse läbimine ja riigilõivu tasumine ei tähenda, et

halduskohus peaks kaebust menetlema. Kaebuse saamisel kontrollib halduskohus kaebuse

lubatavust, sh ega ei esine aluseid kaebuse tagastamiseks (HKMS § 120 lg 1 p 8). Kui esineb

mõni HKMS § 121 lg-s 2 sätestatud alus, võib halduskohus kaebuse tagastada.

11. Eelneva põhjal jääb X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 19.10.2022

määrus muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)