2-21-18116/39 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Kaija Kaijanen ja Maris Kuurberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. märts 2023. a, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-18116

Kohtuasi

X hagi W vastu elatise

saamiseks (hagi I)

C ja F hagi

Z vastu elatise saamiseks (hagi II)

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 13.04.2022 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

X ja Z

ühine apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

Hagi I puudutava kaebuse hind 7605 eurot

Hagi II puudutava kaebuse hind C osas

1575 eurot ja F osas 1233 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja

hagis

I

(apellant

I):

X

(isikukood

XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja advokaat Simo

Soolo

Kostja hagis I (vastustaja hagis I): W (isikukood

XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja advokaat Helen

Hääl

Hagejad hagis II (vastustajad hagis II): C (isikukood

XXXXXXXXXXX) ja F (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja advokaat Helen Hääl

Kostja hagis II (apellant hagis II): Z (isikukood

XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja advokaat Simo

Soolo

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

2-21-18116

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 13.04.2022 otsus osas, millega maakohus jättis W-lt X

kasuks välja mõistmata:

1.1. perioodil alates 01.08.2021 kuni 17.11.2021 tekkinud elatise võlgnevuse summas

3566,67 eurot;

1.2. alates 18.11.2021 kuni 31.12.2021 elatise 1241,33 eurot ning alates 01.01.2022

kuni hageja täisealiseks saamiseni (23.12.2033) PKS § 101 järgi arvutatud

elatisest suurema elatise (1000 eurot kuus).

2. Tühistatud osas teha uus otsus, millega mõista W-lt X kasuks välja:

2.1. perioodi eest alates 01.08.2021 kuni 17.11.2021 elatise võlgnevus summas

3566,67 eurot;

2.2. alates 18.11.2021 kuni 31.12.2021 täiendavalt elatis 1241,33 eurot ning alates

01.01.2022 kuni hageja täisealiseks saamiseni elatis 1000 eurot kuus.

3. Jätta maakohtu otsuse resolutsioonist välja p 5 (milles maakohus jättis rahuldamata

05.05.2021 võlatunnistusest tuleneva põhivõla nõude summas 49 000 eurot,

kahjunõude summas 855 eurot ja viivisenõude summas 464,99 eurot).

4. Täpsustada maakohtu otsuse resolutsiooni C ja F hagi rahuldamise osas, märkides

välja mõistetud elatise summaliselt.

5. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.

6. Harju Maakohtu 13.04.2022 otsus on jõustunud osas, millega maakohus mõistis

kostjalt hageja kasuks välja alates hagiavalduse esitamisest kuni 31.12.2021 elatise

192 eurot ja alates 01.01.2022 elatise igakuiselt PKS § 101 järgi arvutatud suuruses.

Samuti osas, milles maakohus määras W poolt igakuise elatise tasumise iga kuu 25-

ks kuupäevaks.

7. Lugeda otsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgnevalt:

7.1. Rahuldada X hagi osaliselt.

7.1.1. Mõista W-lt X kasuks välja perioodi eest alates 01.08.2021 kuni 17.11.2021

elatise võlgnevus summas 3566,67 eurot.

7.1.2. Mõista W-lt X kasuks välja alates 18.11.2021 kuni 31.12.2021 elatis

1433,33 eurot ning alates 01.01.2022 kuni hageja täisealiseks saamiseni (s.o

kuni 23.12.2033) elatis 1000 eurot kuus.

7.1.3. Määrata, et elatise võlgnevus tuleb tasuda Z arveldusarvele nr

XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX ning igakuine elatis tuleb tasuda hageja

seadusliku esindaja Z arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX

hiljemalt iga kuu 25. kuupäevaks.

7.2. Rahuldada C ja F hagi.

7.2.1. Mõista Z-lt C kasuks välja elatis alates 31.01.2022 kuni 31.03.2022 kokku

summas 326,88 eurot.

7.2.2. Mõista Z-lt C kasuks välja elatis alates 01.04.2022 kuni C täisealiseks

saamiseni (06.01.2024) igakuiselt summas 175,64 eurot (baassumma 200

eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutopalgast ja millest on maha

arvatud ½ lapsetoetust ja 1/6 lasterikka pere toetust).

7.2.3. Mõista Z-lt F kasuks välja elatis alates 31.01.2022 kuni 31.03.2022 kokku

summas 262,84 eurot.

7.2.4. Mõista Z-lt F kasuks välja elatis alates 01.04.2022 kuni F täisealiseks

saamiseni (02.11.2026) igakuiselt summas 141,79 eurot (baassumma 200

eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutopalgast ja millest on maha

arvatud ½ lapsetoetust ja 1/6 lasterikka pere toetust ja 15% mastaabisääst).

7.2.5. Elatise arvutamise aluseks olevat elatise baassummat indekseeritakse iga

aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta

2-21-18116

tarbijahinnaindeksi

muutusega

ning

Eesti

Vabariigi

keskmise

brutokuupalga osa Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva

aasta

keskmise

brutokuupalga

muutusega.

Seaduses

sätestatud

lapsetoetuse ja peretoetuse suuruse muutumise korral arvestatakse alates

toetuse muutumisest toetuse muutunud suurust.

7.2.6. Elatis tasuda W arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX iga

kuu 5-ks kuupäevaks.

7.3. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta poolte endi kanda.

8. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja hagis I nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X (edaspidi hageja või laps) esitas 17.11.2021 W (edaspidi kostja või lapse isa) vastu hagi,

milles palub kostjalt hageja kasuks välja mõista välja elatise võlgnevuse perioodil 01.08.2021-

17.11.2021 kokku summas 3566,67 eurot ning hagi esitamise seisuga viivise summas 50,84

eurot. Samuti palub hageja mõista alates hagi esitamisest (s.o 18.11.2021) hageja kasuks välja

elatise perioodi 18.11.2021-30.11.2021 eest summas 433,33 eurot ning edaspidi igakuise elatise

summas 1000 eurot kuus ning määrata, et elatise võlgnevus ja edaspidine elatis tuleb tasuda

hageja seadusliku esindaja Z arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX hiljemalt

iga kuu 5. kuupäevaks kuni hageja täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib

kutseõppe tasemeõppes.

2. Vanematel on lisaks hagejale veel kaks ühist last F ja C. 03.07.2019 sõlmisid vanemad

notariaalse kokkuleppe elatise maksmiseks ja suhtluskorra kokkuleppe (leping 1). Lepingu

sõlmimise ajal elasid vanemad lahus selliselt, et lapsed elasid emaga ning vanemad leppisid

kokku, et isa tasub igakuiselt lastele elatist 1000 eurot iga lapse kohta. Vanemad leppisid kokku,

et kui mõni lastest ei ela emaga, ei ole isal selle lapse eest kohustust elatist tasuda. 05.05.2021

sõlmisid vanemad lepingu 1 osaliseks muutmiseks notariaalse kokkuleppe (leping 2). Vanemad

leppisid lepingus 2 kokku muuta lepingu 1 punkti 2.4 järgmiselt: „Laps on õigustatud saama

ülalpidamist, kui laps täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe

tasemeõppes ning elab ainult koos emaga, kuid mitte kauem kui lapse kahekümne ühe (21)

aastaseks saamiseni. Juhul, kui laps ei ela koos emaga või laps elab koos isaga või lapse elab

koos mõlema Vanemaga või laps asub õppima väljaspool Eesti Vabariiki, siis ei kohustu W

lapsele elatist maksma.“ Samuti leppisid vanemad kokku, et laste elukoht on vastavalt vanemate

kokkuleppele laste ema või isa juures Eesti Vabariigis, kui vanemad ei lepi kokku teisiti.

2-21-18116

3. Lepingu 2 sõlmimise hetkel elasid vanemad ühiselt koos lastega aadressil XXX, Tallinn.

Vanemad elavad lahus alates 01.06.2021 selliselt, et F ja C elavad isa juures ning hageja elab

ema juures.

4. Kostja pidas kokkuleppest esimesed kaks kuud kinni - alates 01.06.2021 on kostja tasunud

lapsele elatist juuni 2021 eest summas 1000 eurot ning juuli 2021 eest summas 1000 eurot.

28.07.2021 saatis kostja emale e-kirja, milles teatas, et ütleb üles lepinguga 1 sõlmitud elatise

kokkuleppe hageja osas. Kostja põhjendas seda asjaoluga, et hageja veedab märkimisväärse aja

tema juures ning ei ole alates sellest hetkest kokkuleppest tulenevat elatist lapsele maksnud.

Tegemist ei ole märkimisväärse ajaga, vaid kostja ja lapse vahelise suhtluskorraga, mis ei

mõjuta kostja kohustust elatist tasuda. Väljakujunenud suhtluskord kostja ja hageja vahel on

selline, et laps veedab isaga keskmiselt ühe nädalavahetuse kuus. Perioodil august 2021 kuni

hagi esitamiseni on hageja viibinud isa juures üksnes järgmistel kuupäevadel: 18-20.08 (3

päeva), 10-13.09 (4 päeva), 27-30.10 (4 päeva), 5-7.11 (3 päeva).

5. 27.09.2021 pöördus hageja lepingulise esindaja vahendusel kostja poole nõudekirjaga elatise

võlgnevuse tasumiseks ja edaspidiseks tasumiseks. Kostjal on tasumata lapsele elatise

võlgnevus perioodi 01.08.2021-17.11.2021 eest.

6. Kokkulepet tehes pidid vanemad arvestama ühtlasi sellega, et lastele tagataks võrdsed

võimalused ja elulaad ka üksteise suhtes. Antud juhul on vanemad teinud kokkuleppe, et F ja

C elavad kostja juures (järelikult on neile tagatud senine harjumuspärane elulaad) ning hageja

elab ema juures. Olukorras, kus kostja küll algselt täitis kokkulepet (sh pärast lepingu 2

sõlmimist) ning enam ei täida, on hageja koheldud võrreldes oma vendadega ebavõrdselt.

Kostja on rikkunud kokkulepet, mille eesmärgiks oli tagada hagejale senine harjumuspärane

elustandard.

7. Kostja on seotud mitmete väga edukate äriühingutega, et kostja kuulub Äripäeva Rikaste

TOP-i aastast 2005, omades miljonite eurode väärtuses vara ning omab mitut kinnisvara

kõrgehinnalistes piirkondades (üks kinnistu Pirita linnaosas, üks kinnistu Viimsis,

korteriomand Pärnu linnas). 2021. aastal on hinnatud kostja varade väärtuseks koguni 22,4

miljonit eurot. 2020. aastal võttis kostja lisaks muudele sissetulekutele välja 308 404 euro

väärtuses dividende.

8. 2018. a, kui vanemad elasid veel koos ja reisisid kogu perega, tasus kostja Maldiividel hotelli

eest 832,57 eurot ühe öö kohta. 2019. aasta augustis, kui vanemad olid lahutanud, aga otsustasid

koos lastega ühiselt siiski reisile minna, tasus kostja Nizza hotelli ühe öö eest koguni 1000

eurot. Hageja on harjunud reisima koos perega mitmeid kordi aastas, sealjuures toimuvad reisid

sisuliselt igal laste koolivaheajal, sh aastavahetuseti, aga ka muudel aegadel. Reisimisele kulub

hagejal aastapõhiselt ühe kuu arvestusena 1635,80 eurot, riietele vähemalt 1250 eurot, hobide

kuutasud 122 eurot, millele lisaks hobidega kaasnevad lisakulud aastapõhiselt ühe kuu

arvestusena 54,16 eurot, lasteaiatasu 75,45 eurot, lapsehoidja tasu 120 eurot, kommunaalkulud

150 eurot, kasutuseelise kulu 816,38 eurot, tehnikaostud aastapõhiselt ühe kuu arvestusena 100

eurot, kütus 100 eurot, väljas söömise kulud 240,77 eurot, sünnipäeva korraldamise kulu

aastapõhiselt ühe kuu arvestusena 50 eurot. Kokku vähemalt 4714,56 eurot, mis kostja osaks

teeb selgelt üle 1000 euro.

9. 01.06.2021 tasus kostja hageja emale kõik lastega seotud kulud kokku 5700 eurot kuus.

Sellest 3000 eurot moodustas elatis kolmele lapsele (1000 eurot lapse kohta), 700 eurot kuus

kommunaalkulude tasumiseks laste eluaseme ees ning XXX olevat laenu summas ca 2000 eurot

kuus. Lisaks kulutas kostja märkimisväärseid summasid hageja vendade disainerrõivastele

2-21-18116

Stockmanni kaubamajas ja lubades oma tütrel osta kallihinnalisi mänguasju. Pere einestab mitu

korda kuus Tallinna hinnalistes restoranides nagu Chedi, Noa, Gianni ja La Bottega, kus

õhtusöögi maksumuseks perele on ca 300-500 eurot. Samuti tasus kostja kogu pere reiside eest

2019. aasta juunis Pariisi ning Disneylandi, kus ööbiti Pariisis hotellis hinnaga 500 eurot/öö ja

Disneylandi hotellis 1000 eurot/öö. Külastati Pompidou muuseumi ning einestati luksuslikes

restoranides, kus õhtusöök perele on ca 300-500 eurot ja lõunasöök 200-300 eurot. 2019. aasta

augustis veedeti luksuslik perepuhkus Nizzas ja einestati luksuslikes restoranides ca 300 eurot

õhtu. Juba järgmisel kuul, ehk 2019. septembris veedeti nädalavahetus koos hagejaga Zürichis,

kus ööbiti Savoy hotelli sviidis hinnaga 1500 eurot/öö ja õhustati kostja lemmikrestoranis

Pavillon, kus õhtusöögi maksumuseks perele maksis ca 1300 eurot. 2019/2020 aastavahetus

veedeti Tais Phuketi saare luksuslikus hotellis, kus hotelli hinnaks oli perele 5100 eurot ja

lennupiletid ca 7000 eurot kogu perele. Sõideti kaatriga snorgeldama ning tähistati luksuslikult

aastavahetust hotellis toimunud peol. 25.11.2021 e-kirjas kostja viitas, et ta ei võta enam hagejat

reisile kaasa vanemate vahel tekkinud eXelsuste tõttu, mistõttu on seda olulisem säilitada

hagejale vähemalt harjumuspärase reisimise võimalused oma emaga.

Kostja hagis I vastuväited

10. Kostja vaidles hageja nõudele vastu ja palus hagi jätta rahuldamata.

11. Antud juhul on tegemist olukorraga, kus Z-l ning kostjal on 3 alaealist last, kellest kahele

annab kostja ülalpidamist vahetult täies mahus, samuti on kostja hageja kulusid kandnud, kui

laps on olnud tema juures, seega on kostja vahetult osalenud ka hageja ülalpidamises. Kostja ja

hageja seaduslik esindaja on hageja ülalpidamise osas sõlminud kaks notariaalset kokkulepet

ning 01.06.2021 sõlmisid vanemad lihtkirjaliku kokkuleppe. 01.06.2021 kokkuleppega muutsid

vanemad kokkuleppeid laste elukoha ja lastega suhtlemise osas ning ka elatise maksmise osas.

01.06.2021 kokkuleppe kohaselt on C põhiline elukohta isa juures, F elab võrdselt mõlema

vanema juures ning hageja põhiline elukoht on ema juures. Kuna C jäi elama alaliselt isa juurde

ja F pidi vastavalt sõlmitud kokkuleppele hakkama elama mõlema vanema juures, muudeti ka

elatise maksmise kokkulepet. Tegelikkuses aga ei hakanud F elama võrdselt mõlema vanemaga,

vaid jäi samuti elama alaliselt isa juurde.

12. 28.07.2021 ütles kostja 03.07.2019 notariaalselt sõlmitud elatise kokkuleppe üles osas, mis

puudutas hagejale elatise maksmist ja seda põhjusel, et hageja veedab osa ajast kostja juures,

teised kaks last elavad alaliselt kostja juures ning on täielikult kostja ülalpidamisel. Seega on

laste ülalpidamiskohustus vanemate vahel jaotunud ebaproportsionaalselt. Lisaks saab hagejate

seaduslik esindaja Z riigilt lastetoetuste näol raha kõigi kolme lapse eest, ka nende eest, kes

tema ülalpidamisel ei ole. Kõigi kolme lapse riiklikud lastetoetused on kostjale teadaolevalt 520

eurot. Vanemate kokkulepe on üles öeldud kehtivalt ning selleks esinesid materiaalõiguslikud

alused.

13. Kostja ei pea hageja poolt elatise nõudmise esitamist õigustatuks üksnes põhjendusega, et

kuna kostja on jõukas, siis ta peab maksma raha. Kostja kannab hagejaga seonduvaid kulusid,

ajal, mil laps elab kostja juures. Kostja vaidleb vastu hageja esitatud lapse vajaduste loetelule

ning leiab, et lapse ema on jätnud arvestamata, et isegi kui need kulud vastaksid tõele (mida

kostja kategooriliselt eitab), siis eluaseme ja toidukulud tuleb jagada vanemate vahel vastavalt

sellele, kui palju lapsed kummagi vanema juures aega veedavad. Mis puudutab hageja reisimist

ja luksusasjade ostmist hagejale, siis ka kohtupraktika kohaselt ei ole reisimise ja

luksuskaupade ostmise näol tegemist igapäevaste vältimatute püsikuludega.

2-21-18116

14. Lapse esmavajaduste all saab silmas pidada alaealise lapse igakuiseid vältimatuid

püsikulusid, milleks on eluase, toit, riided, ravimid, haridusega (sh hobiharidusega) seotud

kulud ja mõistlikus suuruses vaba-ajakulu. 5-aastase lapse igakuine ülalpidamiskulu vähemalt

4 714,56 eurot ei ole kindlasti vajalik ega põhjendatud ega käsitletav elatisena, vaid luksusliku

eluviisi harrastamisena. Hageja seaduslik esindaja pidi arvestama, et kostjast lahutades muutub

ka tema elustiil ja -kvaliteet. Väidetav väljas söömise kulu 240,77 eurot ja sünnipäeva kulud ei

ole samuti põhjendatud. Hageja riietele kuluv summa 250 eurot kuus ei ole samuti põhjendatud,

kuna kõik esitatud tõendid viitavad sellele, et hageja seaduslik esindaja peab lugu

luksuskaupadest, kuid ka selliseid riideid ei pea hagejale igakuiselt ostma ning lapse tavariiete

kulu 3000 eurot aastas on selgelt ülepaisutatud. Juhul, kui kohus peaks elatise kostjalt välja

mõistma, palub kostja arvestada 01.01.2022 kehtima hakanud elatise regulatsiooni.

15. Eelduslikult peavad vanemad kandma laste ülalpidamiskulusid võrdsetes osades. Hageja

seadusliku esindaja peamine argument on, et kuna kostja on majanduslikult heal järel, siis peaks

kostja justkui ka rohkem elatist tasuma (kuigi tegelikkuses peab kostja juba niigi poolte kahte

ühist last üleval ning seega osalevad vanemad oma alaealiste laste ülalpidamises juba täna

ebaproportsionaalselt). Varalise seisundi alusel elatise proportsiooni määramine on pigem

erandlik ja senises kohtupraktikas peetud vajalikuks olukorras, kui ühele vanematest ei ole laste

vajadustel põhineva elatise maksmine jõukohane. Olukorras, kus mõlemad vanemad on terved

ja töövõimelised, s.t suutelised teenima sissetulekut, mis võimaldab täita laste

ülalpidamiskohustust vähemalt miinimummääras, ei saa vanemate varaline ebavõrdsus viia

selleni, et sisuliselt jääb laste ülalpidamise kohustus üksnes ühele vanemale.

Hagejate hagis II nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

16. 31.01.2022 esitasid F ja C hagi Z vastu. F palub emalt välja mõista elatis alates hagi

esitamisest kuni täisealiseks saamiseni summas 323,33 eurot ja C palub emalt välja mõista

elatis alates hagi esitamisest kuni täisealiseks saamiseni summas 274,83 eurot. Samuti paluvad

nad määrata, et igakuine elatismakse ei või olla väiksem kui perekonnaseaduse (PKS) § 101

alusel arvestatud summa. Kostja peab üksinda täies ulatuses üleval pere kolmest lapsest kahte.

Kostja kannab tema juures elavate laste igapäevased eluaseme- ja toidukulud, ostab lastele

riideid ja jalanõusid, tasub laste treeningukulusid (vehklemine ja poks), kannab laste võistluste

kulusid jms. Seejuures hageja seaduslik esindaja kahe teise ühise lapse ees omapoolset

ülalpidamiskohustust ei täida. Samuti ei kanna laste ema laste isale 2/3 riigi poolt makstavaid

lapsetoetusi, sh lasterikka pere toetust. Kõik lastetoetused laekuvad kostjale. Laste ema peaks

laste ülalpidamisse panustama vähemalt seaduses sätestatud miinimummääras.

Kostja hagis II vastuväited

17. Laste ema vaidleb F ja C hagile vastu. Laste elatiste küsimuse lahendamisel tuleb hinnata

lastele väljakujunenud elustandardeid, vanemate ebavõrdset varalist seisu ning sellest

tulenevalt kalduda kõrvale võrdsest ülalpidamise põhimõttest. Käesoleva asja lahendamisel

tuleb arvestada, et ema ja isa on sõlminud laste (sh elatise) osas notariaalsed kokkulepped.

Peretoetust (mis on käesoleval hetkel ema ainuke regulaarne sissetulek) kasutab ema oma kõigi

laste kulutuste katteks. Arvestades laste isa varalist seisu, ei ole tal eluliselt usutavat põhjust

ega õiguslikku põhjendust poegade kaudu emalt elatist nõuda.

Maakohtu otsus ja põhjendused

18. Maakohus rahuldas hagi I osaliselt. Maakohus mõistis laste isalt X ülalpidamiseks elatise

perioodi eest 17.11.2021 kuni 31.12.2021 summas 192 eurot (292 eurot, millest on maha

2-21-18116

arvatud 1/2 kolmanda lapse toetus ja 1/6 lasterikka pere toetus). Samuti mõistis maakohus laste

isalt X ülalpidamiseks elatise alates 01.01.2022 kuni 23.12.2033 PKS § 101 järgi arvutatud

summas (baassumma 200 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast ja millest on

maha arvatud 1/2 pere kolmanda lapse toetus ja 1/6 lasterikka pere toetus). Maakohus määras,

et elatist indekseeritakse iga aasta 1. aprillil vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4. Seaduses

sätestatud kolmanda lapse toetuse ja lasterikka pere toetuse suuruse muutumise korral

muutub/muutuvad vastavalt ka PKS § 101 lg 5 järgi elatise arvutamise aluseks olev kolmanda

lapse toetuse ja lasterikka pere toetuse suurus. Maakohus määras, et elatis tuleb tasuda laste ema

pangakontole iga kuu 25.-ks kuupäevaks. Maakohus jättis rahuldamata 05.05.2021 sõlmitud

võlatunnistusest tuleneva põhivõlgnevuse nõude summas 49 000 eurot, kahjunõude summas

855 eurot ja viivisenõude summas 464,99 eurot.

19. Maakohus rahuldas hagi II. Maakohus mõistis mõista laste emalt C ülalpidamiseks välja

elatise alates 31.01.2022 kuni 06.01.2024 PKS § 101 järgi arvutatud summas (baassumma 200

eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast ja millest on maha arvatud 1/2

lapsetoetus ja 1/6 lasterikka peretoetus) ning F ülalpidamiseks elatise alates 31.01.2022 kuni

02.11.2026 PKS § 101 järgi arvutatud summas (baassumma 200 eurot, millele lisandub 3%

keskmisest brutokuupalgast ja millest on maha arvatud 1/2 lapsetoetus ja 1/6 lasterikka

peretoetus ja 15 % mastaabisääst). Maakohus määras, et elatist indekseeritakse iga aasta 1.

aprillil vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4. Seaduses sätestatud lapsetoetuse ja lasterikka pere

toetuse suuruse muutumise korral muutub/muutuvad vastavalt ka PKS § 101 lg 5 järgi elatise

arvutamise aluseks olev lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse suurus. Maakohus määras, et

elatis tasuda laste isa pangakontole iga kuu 5.-ks kuupäevaks. Menetluskulud jättis maakohus

poolte endi kanda.

20. Vanemate ülalpidamiskokkulepe võib olla käsitatav ka lapse kui kolmanda isiku kasuks

sõlmitud lepinguna võlaõigusseaduse (VÕS) § 80 mõttes. Nii nagu muud lepingupooled, võivad

ka vanemad lepingupoolena VÕS § 13 lg 1 järgi sõlmitud ülalpidamislepingut kokkuleppel

muuta või selle lõpetada. Olukorras, kus vanemad on leppinud kokku lapsele makstava elatise

suuruses ja elatise suurust mõjutavad asjaolud on oluliselt muutunud, võib see anda alust öelda

ülalpidamiskokkulepe kui kestvusleping VÕS § 196 lg 1 alusel erakorraliselt üles mõjuval

põhjusel, eelkõike kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi

arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või

etteteatamistähtaja lõppemiseni. Pooled ei vaidle selle üle, et täidetud on elatiskokkuleppe

ülesütlemise formaalsed eeldused. Kostja esitas 28.07.2021 hageja emale ülesütlemisavalduse,

mis toimetati saajale kätte. Kohus leidis, et kostja 28.07.2021 ülesütlemisavaldus on toonud

õiguspäraselt kaasa elatiskokkuleppe osalise lõppemise. Lepingus kokkulepitud elatise suurust

mõjutavad asjaolud on oluliselt muutunud, sest laste ülalpidamiskohustus vanemate vahel on

täna jaotunud ebaproportsionaalselt. Kostja on tõendanud, et kolmest lapsest kaks elavad täna

isa juures ja on isa vahetul ülalpidamisel ning kostja kannab vahetult ka hageja

ülalpidamiskulusid. Lisaks saab laste ema riigilt lastetoetuste näol raha kõigi kolme lapse eest

- ka nende eest, kes tema ülalpidamisel ei ole. Seega esinesid materiaalõiguslikud alused

03.07.2019 kokkulepe punkti 2.1.1. (mis puudutab elatise maksmist hagejale 1000 eurot kuus)

ülesütlemiseks.

21. Kohus nõustus kostjaga, et ainuüksi kohustatud vanema hea varaline seisund ei saa elatise

nõude aluseks olla. Elatis ei pea katma luksuslikku elu, kalleid reise, ööbimisi kallites

hotellides, brändirõivaid ja - jalanõusid, kulukaid sünnipäevapidusid, restoranikülastusi jne.

Isegi kui kostja tegi reisikulusid jm kulusid, siis kulutuste puhul ei ole mõjuvat põhjust, miks

lugeda need ülalpidamise andmiseks PKS § 100 lg 1 mõttes. Iseenesest ei ole vaidlust selle üle,

kas kostja on hageja poolt välja toodud kulutused teinud, vaid küsimus on selles, kas on

2-21-18116

põhjendatud lugeda neid kulutusi elatise hulka. Lähtudes lapsele elatise maksmise eesmärgist,

milleks on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja lapse arenguks piisavate materiaalsete

vahendite tagamine, on lapse elustandardi mõttes oluline, et laps saab terved ja puhtad riided,

jalanõud jalga, lapsel on söök laual, ravimid ja arstiabi, hariduse omandamiseks vajaliku

koolitarbed, mänguasjad ning lapsel on kodu, kus ta saab turvaliselt areneda ja kasvada ning

kodus vee ja elektrienergia tarbimise võimalus.

21.1. Reisimine ei ole püsiv esmavajadus. Puhkusereisid tuleb vanematel esmalt kokku leppida.

Juhul kui teise vanemaga kokkuleppele ei jõuta, tuleb laste emal leida reisimiseks endal

vahendeid. Samuti muud kallimad ühekordsed ostud (mobiiltelefon, arvuti jne) tuleb vanematel

enne ostu läbi rääkida, kas ost on lapsele vajalik ning kui palju on vanemad valmis ostule

panustama. Elatise eesmärgiks ei ole tekitada olukorda, kus vanem ostab kalli asja ära ja seejärel

paneb teise vanema raha tasumise fakti ette.

21.2. Esitatud tõenditest ei nähtu 1250 eurot kuus rõivaste ja jalanõude kulu kandmine ning ka

juhul, kui tavapärasest oluliselt suuremas summas rõivaste ja jalanõude kulu kandmine oleks

tõendatud, ei saaks üldjuhul kohustada teist vanemat automaatselt sellest poolt kandma.

21.3. Esitatud tõenditest ei nähtu lapsehoidjatasu (120 eurot kuus) ulatuses kulude kandmine.

Lapsehoidja teenuse kasutamine ei ole põhjendatud ka sel põhjusel, et hageja ema tööl ei käi,

mis välistab vajaduse kasutada lapsehoidja teenust.

21.4. Tehnika ost 100 eurot ja kütus 100 eurot kuus on tõendamata, mistõttu nende kuludega

arvestada ei saa. Puuduvad tõendid, mis tõendaksid lapse tavapärasest suuremaid toidukulusid.

Toimiku materjalidest ei nähtu, et hagejal oleks diagnoositud tervisehäire, et ta vajaks eritoitu,

mis tooks kaasa lisakulusid.

21.5. Lapse elustiili toetamine, nt sünnipäevapeo korraldamisega võivad vanemad kujundada

lapse elulaadi selliseks, mis võimaldab lapse heaks teha hädavajalikust rohkem kulutusi.

Tõendatud ei ole, et hageja vanemad leppisid kokku nimetatud kulu elatise hulka arvamiseks.

Hageja 03.11.2016 maksekorraldus ja laste ema pangakonto väljavõte ei tõenda hageja

sünnipäevakulu.

21.6. Hageja on kasutuseelise arvutuskäigu aluseks võtnud YYY majas korteri üürihinna 10,5

eurot/m2. Hageja ainukasutuses on tema tuba 18 m2 ja tema juurde kuuluv rõdu suurusega 10

m2, mille kasutuseelis on seega hageja väitel 28 x 10,5 eurot/m2 ehk 294 eurot. Ühiskasutuses

oleva korteri ülejäänud pind on 127,50 m2 – 28 m2 = 99,5 m2 x 10,5 eurot/m2 : 2 (pinda

kasutavad nii hageja kui tema ema)= 522,38 eurot, st kasutuseelis kokku 816,38 eurot. Lisaks

kommunaalkulud oktoobris 489,69 eurot ja igakuine TV- ja internet 46,97 eurot. Arvestades,

et hageja ema ainus sissetulek on peretoetused, ei ole usutav, et hageja ema lapsele sellises

summas kulutusi teeb.

22. Ainetu on hageja väide, et kostja kõrge elustandard peab jätkuma ka hagejale, sest kostja

on seda kokkuleppega lubanud. Lapsi ei ole koheldud ebavõrdselt, sest hagejal on olemas kodu,

lähedased ning kasvamiseks ja arenemiseks on hagejale põhivajadused tagatud.

23. Olukorras, kus hageja ei ole kohtule esitanud oma kulutuste suuruse kinnituseks tõendeid,

ei saa kohus nõuetekohaselt tuvastada hagejate tegelike kulutuste suurust, kuid kohus saab

lähtuda miinimumkulutuste eeldusest. Sellest tulenevalt saab kohus elatist alates 1. jaanuarist

2022 välja mõistes lähtuda eeldusest, et hageja vajaduste rahuldamiseks kulub kahekordne

baassumma (2×200 eurot), mida indekseeritakse iga aasta 01. aprillil ja millele on lisatud 3%

2-21-18116

keskmisest brutokuupalgast. Alates 01.04.2022 on arvestuslik elatusmiinimum PKS § 101

mõistes 255 eurot ühe vanema kohta (baassumma 209 eurot + 3% 46,44 eurot).

24. Põhimõte, mille kohaselt vanemad peavad erineva sissetuleku ja varalise seisundi korral

osalema lapse ülalpidamises vastavalt vanemate sissetulekute ja varalise seisundi

proportsioonile, kohaldub olukorras, kus üks vanematest saab miinimumile lähedast või sellest

väiksemat palka ja elatise tasumine teise vanemaga võrdselt ei tagaks talle endale

ülalpidamiskulude katmist miinimumulatuses. Hageja ema sissetulek ja varanduslik seis on

kostja omast väiksem, kuid see ei anna alust vähendada ema poolset hageja ülalpidamise

ulatust, kuna emale laekuvad ka kõigi kolme lapse riiklikud lastetoetused 520 eurot. Lisaks

tuleb arvestada kostja poolt igakuiselt hageja ülalpidamises osalemist.

25. Hageja põhjendatud ülalpidamiskulud vastavad vanemate sissetulekute ja varalise seisundi

proportsioonile. Kostja sissetulekud koosnevad igakuisest töötasust 467,20 eurot (X OÜ) ning

dividendidest (Y OÜ). Perioodil 01.01.2021-31.12.2021 on kostjale välja makstud dividende

kogusummas 561 688,19 eurot. Kostjale kuuluvad kinnisasjad: TTT; XXX; BBB. Kostja omab

100% suurust osalust ettevõttes Y OÜ. LHV investeerimiskonto väljavõte tõendab, et kostja

omab aktsiaid AS-is K 86 000 tk, turuväärtusega 50 224 eurot. Laste ema ainus regulaarne

sissetulek on riiklikult makstav peretoetus (igakuises summas kokku 539,18 eurot). Laste emale

kuulub aadressil YYY, Tallinn asuv korteriomand. Laste ema ainuomandis on Q OÜ, osalus(ed)

muudes äriühingutes puuduvad.

26. Igakuisest elatisest tuleb maha arvata lastetoetus ja lasterikka pere toetus. Elatise tuleb välja

mõista kuni hageja täisealiseks saamiseni. Juhul kui hageja täisealiseks saanuna jätkab

õpinguid, siis on hagejal õigus elatisele vastavalt 05.05.2021 kokkuleppele punkt 2.2.

27. Kohus ei pidanud võimalikuks võlgnevuse 49 000 eurot ja kahju 855 eurot väljamõistmist.

Tõendatud ei ole, et vanemate vahel oli kehtiv kokkulepe elatise tasumises 1000 eurot kuus.

Kostja on 28.07.2021 kehtivalt üles öelnud 03.07.2019 notariaalse elatiskokkuleppe punkti

2.1.1, mis puudutas elatise maksmist igakuiselt 1000 eurot.

28. Maakohus pidas vastuhagi põhjendatuks. Laste emal on kohustus tasuda F-le ja C-le elatist

PKS § 101 alusel arvutatud miinimumsummas. Laste ema on tööealine ja töövõimeline isik,

puudub igasugune põhjendus, miks ema ei ole kolme aasta jooksul peale isast lahku kolimist

2019. a ja seda eriti Tallinnas elades endale tööd leidnud. Laste vajadused saab rahuldada

osaliselt lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. C ja F vanusevahe on väiksem kui 3 aastat,

mistõttu saab F elatist 15% vähendatud määras.

Apellatsioonkaebus

29. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles

kohus jättis hagi rahuldamata ja teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada hagi täielikult.

Laste ema esitas apellatsioonkaebuses taotluse tühistada maakohtu otsus täielikult osas, millega

rahuldati C ja F hagi ning teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta hagi II rahuldamata.

Apellandid paluvad jätta kõik menetluskulud laste isa kanda.

30. Maakohus rikkus otsuse tegemisel nii menetlusõiguse norme kui ka kohaldas ebaõigesti

materiaalõiguse norme.

31. Maakohtu otsuse resolutsiooni punkt 5 tuleb tühistada kuivõrd kohus on ekslikult

lahendanud tsiviilasjas teise menetlusega (tsiviilasi nr 2-21-18033) seotud nõuet, mis ei puutu

2-21-18116

käesolevasse menetlusse. Z 22.02.2022 esitatud menetlusdokument on tehnilise eksituse tõttu

sattunud e-toimikus käesoleva tsiviilasja materjalide hulka ning kohus on seda ekslikult otsust

tehes lahendanud.

32. Kohus on täielikult eiranud hageja elatise nõuet lahendades lapse väljakujunenud

elustandardit ning on jätnud sisuliselt kõik asjas olulised tõendid hindamata. Otsuse kohaselt

satuvad ühe ja sama pere lapsed väga ebavõrdsesse seisu. Antud juhul on vanemad erinevate

kokkulepete kaudu määranud lapse vajadusi, elulaadi ja kasvatamise kulusid arvestades, et

kostja tasutavaks elatiseks hagejale on 1000 eurot. Kokkuleppeid tehes arvestasid vanemad, et

lastele tagataks võrdsed võimalused ja elulaad ka üksteise suhtes. Kostja ei ole tõendanud, et

kõrvalekalded võrreldes kokkuleppega oleks esinenud. Kui vanemad tegid 01.06.2021

kokkuleppe, siis samal päeval tegelikkuses asusid pojad faktiliselt elama kostja juurde. Kohus

on jätnud asja lahendamisel arvestamata, et kostja jätkas hagejale elatise tasumist nii juunis kui

juulis 2021, st pärast seda kui kostja väitel asjaolud olid muutunud. Järelikult oli ka kostja

arusaam kõikide sõlmitud kokkulepete tulemusel see, et kokkulepe hagejale igakuise elatise

tasumiseks summas 1000 eurot on kehtiv.

33. Hageja veedab kostjaga marginaalse aja, kostja on seda menetluses kinnitanud. Ometigi on

nii kostja kui kohus põhjendanud elatise kokkuleppe ülesütlemist asjaoluga nagu veedaks

hageja kostjaga sellisel määral aega, mis annaks aluse elatist vähendada.

34. Antud juhul on vanemad teinud kokkuleppe, et F ja C elavad kostja juures (järelikult on

neile tagatud senine harjumuspärane elulaad) ning hageja elab ema juures. Hageja on selgitanud

põhjalikult pere väljakujunenud elustandardit ning esitanud selle kohta ka erinevaid tõendeid.

Esitatud tõendite kohta ei ole kostja vastuväiteid esitanud. Kostja ei ole ka väitnud, et ta ei

suudaks lapsele hagis taotletud ulatuses elatist maksta. Kostja ei ole tõendanud ühegi kulurea

kohta, et need kulud oleks hageja väidetust väiksemad. Kohus ei ole hagejale selgitanud, et

esitatud tõenditest ei piisa elustandardi tõendamiseks või et hageja peaks esitama täiendavaid

tõendeid elustandardi tõendamiseks. Kohus on segamini ajanud mõisted - elementaarsed

esmavajadused (mida katab PKS § 101 lg 1-3 sätestatud miinimumelatis) ning elustandardi.

Elustandard on see, mis lapsel on väljakujunenud ning mida vanemate (või vähemalt ühe

vanema) varanduslik seisund võimaldab. Nii on kohus ebaõigesti leidnud, et reisimine ei kuulu

elustandardi juurde. Samuti oli kohatu kohtu märkus istungil (ei kajastu protokollis, kuid on

olemas salvestisel), et riideid saab osta ka Maximast ning neid ei pea ostma brändipoodidest.

Paraku selle pere laste elustandard on selline, et lastele riideid ostetakse igalt poolt mujalt kui

toidupoodidest supermarketitest. Antud juhul moodustas hageja elatise nõue ainuüksi kostja

enda poolt menetluses esitatud sissetulekutest vaid 2,12%. Hageja ja kostja elustandardi vahe

on isegi üksnes hageja nõuet arvestades enam kui 10-kordne. Seega oleks pidanud maakohus

hindama hageja esitatud nõuet koos põhistuste ja tõenditega suhestatuna kostja varalisse seisu

(sh sissetulekusse) tervikuna. Kohus oleks pidanud selgeks tegema mõlema vanema

varanduslikud seisud ning hageja elustandardi.

35. Kohus on täielikult eiranud vanemate ebavõrdset varalist seisu ning ega ole õigesti

kohaldanud PKS § 102 lg-t 3 ja PKS § 105 lg-t 3. Laste ema oli kodune, kuna kostjaga oli

suuline kokkulepe, et kuni lapse 3-aastaseks saamiseni peab ta ema üleval, et ema saaks

hoolitseda kolme lapse eest ning et 3000 eurot (st 1000 eurot lapse kohta) oli ainult laste

ülalpidamiseks, kuna kostja soovis, et säiliks laste elustandard. Ometigi on kohus otsuses

heitnud laste emale ette, et ema ei ole endast olenevalt kõike teinud.

36. Hagi II tuleb jätta rahuldamata, kuna see on esitatud pahauskselt - tegemist on kostja

menetlusliku vastutaktika ning osaga isapoolsest majanduslikust vägivallast ema suhtes. Kostja

2-21-18116

täitis laste emaga sõlmitud kokkuleppeid vaid seni, kuni see kostjale endale sobilik oli.

Koheselt, kui kostjale sai 2021. a juulis teatavaks, et laste emal on tekkinud uus suhe, lõpetas

kostja samaaegselt nii laste emaga sõlmitud võlatunnistuse täitmise (mis põhjustas menetluse

tsiviilasjas nr 2-21-18033) kui ka hagejale elatise maksmise (mis põhjustas menetluse

käesolevas asjas). Arvestades kostja varalist seisu, ei ole tal mitte ühtegi eluliselt usutavat

põhjust ega õiguslikku põhjendust poegade kaudu emalt elatist nõuda.

Poolte seisukohad

37. Kostja ja hagejad hagis II vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu, paluvad jätta selle

rahuldamata ja menetluskulud jätta apellantide kanda.

38. Lapse reisimine ei ole püsiv esmavajadus. Ei ole asjakohane seada igakuine elatis

sõltuvusse varasemalt toimunud reisidega ning nende maksumustega. Samuti ei pea elatis

katma luksuslikku elu, kalleid reise ja ööbimisi kallites hotellides. Pärast vanemate lahutust on

mõistlik ja igati loogiline, et kumbki vanem reisib lastega eraldi. Kostja on reisinud kõigi kolme

lapsega koos, kui see on olnud võimalik ja seega ei saa ka öelda, et hageja oleks asetatud

vendadega võrreldes väga ebavõrdsesse seisu.

39. Apellatsioonkaebuses on esile toodud, et hageja veedab kostjaga marginaalse aja ja et seda

on kostja ise menetluses kinnitanud. Kostja peab vajalikuks märkida, et tegemist oli lapse ema

poolt tekitatud olukorraga, sest peale elatise kokkuleppe ülesütlemist ei andnud ema enam last

isale. Tänaseks on olukord tänu kohtu sekkumisele isa ja tütre suhtlemises muutunud, kuivõrd

isa esitas suhtluskorra kindlaksmääramise avalduse (tsiviilasi nr 2-22-2138) ning Harju

Maakohus on teinud nimetatud tsiviilasjas määruse, mille kohaselt hageja veetis isaga juulis 11

päeva (9 ööpäeva) ning augustis veedab isaga 8 päeva (6 ööpäeva).

40. Kõik hageja poolt välja toodud kulud on ülepaisutatud ega pole käsitletavad lapse igakuiste

vältimatute püsikuludena. 6-aastase lapse igakuine ülalpidamiskulu vähemalt 4714,56 eurot ei

ole kindlasti vajalik ja põhjendatud ega ole käsitletav elatisena, vaid luksusliku eluviisi

harrastamisena. Kasutuseelise osas märgib kostja, et andis vabatahtlikult XXX maja laste

emale, kuigi tegemist oli täielikult kostja lahusvara arvelt omandatud varaga. Kostja ostis selle

maja hiljem laste emalt tagasi, mis tähendab, et kostja on ostnud oma maja kaks korda ja lisaks

sai laste ema kostja lahusvara arvelt endale tasuta kinkelepingu alusel korteri jm varalisi

hüvesid. Äärmiselt kohatu on nõuda selle korteri eest veel kasutuseelist, mille kostja ise on

kinni maksnud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

41. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse (TsMS) § 657 lg 1 p

2 alusel tühistada osas, millega kohus jättis kostjalt hageja kasuks välja mõistmata perioodil

alates 01.08.2021 kuni 17.11.2021 tekkinud elatise võlgnevuse summas 3566,67 eurot, alates

18.11.2021 kuni 31.12.2021 elatise 1241,33 eurot ning alates 01.01.2022 kuni hageja

täisealiseks saamiseni PKS § 101 järgi arvutatud elatisest suurema elatise (1000 eurot kuus).

Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab kostjalt hageja kasuks välja

perioodi eest alates 01.08.2021 kuni 17.11.2021 elatise võlgnevuse summas 3566,67 eurot,

alates 18.11.2021 kuni 31.12.2021 täiendavalt elatise 1241,33 eurot ning alates 01.01.2022 kuni

hageja täisealiseks saamiseni elatise 1000 eurot kuus. Maakohtu otsuse resolutsioonist tuleb

välja jätta p 5 ja täiendada hagi II rahuldamise osa rahaliste summadega. Muus osas jätab

ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.

2-21-18116

TsMS § 654 lg 22 alusel esitab ringkonnakohus otsuse kehtiva resolutsiooni terviklikus

sõnastuses.

42. TsMS § 651 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme

kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi

kaevatud. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja

kasuks välja alates hagiavalduse esitamisest kuni 31.12.2021 elatise 192 eurot ja alates

01.01.2022 elatise igakuiselt PKS § 101 järgi arvutatud suuruses. Samuti ei ole maakohtu otsust

vaidlustatud osas, milles maakohus määras elatise tasumise iga kuu 25-ks kuupäevaks. Selles

osas on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 järgi jõustunud.

43. Hageja on põhjendatult märkinud apellatsioonkaebuses, et maakohus on ekslikult

lahendanud tsiviilasjas teise menetlusega (tsiviilasi nr 2-21-18033) seotud nõuet, mis ei puutu

käesolevasse menetlusse. Z 22.02.2022 esitatud menetlusdokument on tõenäoliselt tehnilise

eksituse tõttu sattunud e-toimikus käesoleva tsiviilasja materjalide hulka ning kohus on seda

ekslikult otsust tehes lahendanud jättes rahuldamata 05.05.2021 sõlmitud võlatunnistusest

tuleneva põhivõlgnevuse nõude summas 49 000 eurot, kahjunõude summas 855 eurot ja

viivisenõude summas 464,99 eurot. Sellist nõuet ei ole käesolevas asjas hageja ega hageja ema

esitanud. Vastavalt TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi lähtudes hageja nõudest.

Seetõttu tuleb selline otsustus ja selle kohta esitatud põhjendused jätta maakohtu otsusest välja.

44. Kõigepealt käsitleb ringkonnakohus hagi II rahuldamisega seonduvat (I) ja seejärel esitab

ringkonnakohus põhjendused hagi I muutmise osas (II), vastates ühtlasi apellatsioonkaebuse

väidetele.

I

45. Maakohus mõistis laste emalt C ülalpidamiseks välja elatise alates 31.01.2022 kuni

06.01.2024 PKS § 101 järgi arvutatud summas (baassumma 200 eurot, millele lisandub 3%

keskmisest brutokuupalgast ja millest on maha arvatud 1/2 lapsetoetus ja 1/6 lasterikka

peretoetus) ning F ülalpidamiseks elatise alates 31.01.2022 kuni 02.11.2026 PKS § 101 järgi

arvutatud summas (baassumma 200 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast ja

millest on maha arvatud 1/2 lapsetoetus ja 1/6 lasterikka peretoetus ja 15 % mastaabisääst).

Ringkonnakohus ei nõustu apellantidega, et nimetatud hagi tuleks jätta rahuldamata. Isa juures

elavatel lastel on samuti PKS §-st 96 ja §-st 101 tulenevalt õigus esitada elatisenõue vanema

vastu (antud juhul ema vastu), kes ei täida ülalpidamiskohustust. Seega ei ole tegemist laste isa

pahauskse käitumisega, vaid lapsi esindades seadusest tuleneva õiguse kasutamisega oma laste

huvides.

46. Kuna C ja F apellatsioonkaebust maakohtu otsusele esitanud ei ole ning ringkonnakohus ei

pea põhjendatuks laste ema apellatsioonkaebuse väiteid kostja pahausksuse kohta, tuleb

maakohtu otsuse resolutsioon C ja F hagi rahuldamise osas jätta muutmata. Küll aga on vajalik

hagi rahuldamise osas märkida resolutsiooni kummalegi hagejale väljamõistetud elatis

vastavalt perioodile alates 31.01.2022 kuni 31.03.2022 ning alates 01.04.2022 kuni täisealiseks

saamiseni rahalise summana.

46.1. Maakohus on arvanud igakuisest elatisest lasterikka pere toetuse maha 50 euro ulatuses

ja lapsetoetuse maha 30 euro ulatuses. Kuna seda vaidlustatud ei ole, oli laste ema perioodil

alates 31.01.2022 kuni 31.03.2022 kohustatud tasuma C-le elatist 163,44 eurot kuus (=213,44-

50), seega kokku 326,88 eurot. Perioodil alates 01.04.2022 kuni täisealiseks saamiseni on laste

ema kohustatud tasuma C-le elatist 175,64 eurot kuus (=225,64-50).

2-21-18116

46.2. Maakohus on arvanud igakuisest elatisest lasterikka pere toetuse maha 50 euro ulatuses

ja lapsetoetuse maha 30 euro ulatuses. Kuna seda vaidlustatud ei ole, oli laste ema perioodil

alates 31.01.2022 kuni 31.03.2022 kohustatud tasuma F-le elatist 131,42 eurot kuus (=181,42-

50), seega kokku 262,84 eurot. Perioodil alates 01.04.2022 kuni täisealiseks saamiseni on laste

ema kohustatud tasuma F-le elatist 141,79 eurot kuus (=191,79-50).

II

47. Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus ebaõigesti materiaalõigust jättes hageja

elatise võlgnevuse nõude hageja poolt taotletud ulatuses rahuldamata. Samuti on maakohus

jätnud hageja esitatud tõendid hindamata, rikkudes sellega oluliselt menetlusnorme.

48. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja ei saa kostjalt nõuda elatist tulenevalt

vanemate vahel sõlmitud notariaalsest kokkuleppest. 03.07.2019 sõlmisid laste vanemad

notariaalse kokkuleppe selle kohta, et laste isa maksab igale lapsele 1000 eurot kuus elatist.

Kokkuleppe kohaselt elasid kõik lapsed ema juures (tl 4-7). 05.05.2021 muutsid vanemad

kokkulepet selliselt, et laps on isalt õigustatud saama elatist juhul, kui elab emaga. Juhul, kui

elab isaga, siis isa elatist ei maksa (tl 8-9). 01.06.2021 kokkuleppe kohaselt leppisid vanemad

kokku, et hageja elab ema juures, C elab isa juures ja F mõlema vanema juures ning isa poegade

eest elatist ei maksa (tl 95). 28.07.2021 ütles kostja 03.07.2019 kokkuleppe üles hagejale elatise

maksmise osas, põhjusel, et elatise suurust mõjutavad asjaolud on oluliselt muutunud –

mõlemad pojad elavad alaliselt isa juures, isa peab neid täielikult ise üleval ja kõik lastetoetused

laekuvad ema kontole (tl 10). Muutunud asjaoluks, mis annab aluse kokkulepe erakorraliselt

VÕS § 196 lg 1 alusel üles öelda, saab pidada seda, et isa peab üleval kahte last ja ema ühte

(varasemalt oli isa nõus maksma hagejale elatist olukorras, kus ülalpidamiskohustus oli

jaotunud võrdselt). Seega on maakohus õigesti järeldanud, et olukord oli sedavõrd muutunud,

et kostja sai kokkuleppe üles öelda ja kostja poolt kokkuleppe ülesütlemine hagejale elatise

maksmise osas on kehtiv.

49. Ehkki hageja ei saa vanemate kokkuleppele tuginedes kostjalt elatist 1000 eurot kuus nõuda,

on sellises ulatuses nõue põhjendatud tulenevalt hageja elustandardi säilitamisest. Riigikohtu

varasemas praktikas (vt nt Riigikohtu 16.01.2013 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-160-12, p 17;

24.10.2012 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15) on rõhutatud, et lapse elatisenõude suuruse

määramisel tuleb arvestada lapse tavalist elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada.

Kuna lapsel ei ole üldjuhul sissetulekut, siis saab ta osa oma perekonna tavalisest elulaadist,

mis sõltub eelkõige vanemate varalisest seisundist. Seega kujundavad lapse tavalise elulaadi

vanemate käsutuses olevad varalised vahendid ning igasugune vanemate varalise seisundi

muutus (sh sissetuleku suurenemine või vähenemine) mõjutab otseselt ka lapse tavalist elulaadi

ning sellest tulenevalt ka lapse ülalpidamise ulatust. PKS § 99 lg-te 1 ja 2 sõnastuse järgi tuleb

esmalt kindlaks teha lapse esmavajadused ning seejärel tuleb otsustada, kas ja kuivõrd elatis

peab olema ja saab olla, arvestades vanemate varalist seisu, lapse tavalisest elulaadist tulenevalt

lapse esmavajaduste rahuldamiseks vajalikust summast suurem (vt Riigikohtu 19.04.2017

otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-15-17, p 12).

50. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus kõigepealt ebaõigesti tuvastanud lapse

esmavajadused. Hageja on esitanud seaduses sätestatud miinimummääras elatist suurema

elatise nõude, tuginedes sellele, et hageja vajadused on sellest suuremad. Juhul, kui lapse

vajadused on miinimumist suuremad, tuleb lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste

suurus asjas esitatud ja kogutud tõendite alusel kindlaks teha (vt Riigikohtu 09.06.2017 otsust

tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 27). Seega olukorras, kus lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate

2-21-18116

kulutuste suurus on seaduses sätestatud miinimummäärast suurem, peab hageja neid kulutusi

TsMS § 230 lg 1 järgi ka tõendama.

50.1. Hageja väitel kulub hagejal reisimisele aastapõhiselt ühe kuu arvestusena 1635,80 eurot,

riietele vähemalt 1250 eurot, hobide kuutasud 122 eurot (millele lisaks hobidega kaasnevad

lisakulud aastapõhiselt ühe kuu arvestusena 54,16 eurot), lasteaiatasu 75,45 eurot, lapsehoidja

tasu 120 eurot, kommunaalkulud 150 eurot, kasutuseelise kulu 816,38 eurot, tehnikaostud

aastapõhiselt ühe kuu arvestusena 100 eurot, kütus 100 eurot, väljas söömise kulud 240,77

eurot, sünnipäeva korraldamise kulu aastapõhiselt ühe kuu arvestusena 50 eurot. Kokku

vähemalt 4714,56 eurot kuus. Maakohus leidis ebaõigesti, et hageja ei ole oma vajaduste

rahuldamiseks tehtavaid kulusid tõendanud. Ringkonnakohtu hinnangul saab hageja poolt

kohtule esitatud tõenditest teha järelduse hageja väidetud kulude osaliselt tõendamise kohta.

50.2. Riiete ostmine on ringkonnakohtu hinnangul tõendatud arve ja maksekorraldusega

summas 102 eurot (tl 61-62), söögikulu (restoranis) on tõendatud maksekorraldustega

keskmiselt 47,5 eurot kuus (tl 64-67). Tõendatud on, et hageja käib võimlemisklubis XXX –

kulu vastavalt maksekorraldusele 80 eurot kuus (tl 74). Tõendatud on, et hageja osaleb ÜÜÜ –

kulu vastavalt maksekorraldusele 42 eurot kuus (tl 75). Tõendatud on ka sideteenuse kulu 46,97

eurot kuus (tl 76), kommunaalkulud 489,69 eurot kuus (tl 77) ning hageja osa nendest kuludest

moodustab 150 eurot. Samuti on maksekorraldusega tõendatud lasteaiatasu 75,45 eurot kuus (tl

78) ja lapsehoiutasu 30 eurot kuus (tl 79). Kasutuseelise osas on hageja esitanud hageja ja tema

ema kasutuses oleva sarnase korteri (127,5 m2) üürihinna kohta tõendi (tl 81), mille kohaselt on

üürihind 1340 eurot/m2. Arvestades, et hageja kasutab korterist 28 m2 (oma tuba koos rõduga)

ja ülejäänud korterit emaga kahe peale, kujuneb kasutuseeliseks 816,38 eurot kuus. Muude

hageja väidetud kulude (tehnika, kütus, sünnipäevad) kohta kohtule tõendeid esitatud ei ole.

Eeltoodud hageja põhjendatud ja tõendatud vajadused on kokku seega 1343,33 eurot.

50.3. Väär on ringkonnakohtu hinnangul kostja väide, et kasutuseelise kulu on põhjendamatu,

kuna vanemate vahel olid kokkulepped XXX maja osas ja kostja on selle maja ostu laste ema

eest ära maksnud. Hageja kasutuseelise nõue tuleneb korteri aadressil YYY kasutamisest ja

kasutuseelise arvesse võtmist elatise suuruse arvutamisel ei välista muu kinnisvara osas

vanemate vahelised kokkulepped.

51. Lisaks on hageja tuginenud sellele, et tema vajaduste ja tavalise elulaadi hulka kuulub ka

reisidel käimine ja sellega seotud kulu tuleb hageja arvates samuti arvesse võtta. Kostja ei vaidle

vastu sellele, et vanemate kooselu ajal tagas kostja kõigile pereliikmetele reisimisvõimaluse.

Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et selline elustiil pole enam asjakohane. Nii nagu

ringkonnakohus eelnevalt viitas, tuleb lisaks lapse esmavajadustele otsustada, kas ja kuivõrd

peab elatis olema, arvestades vanemate varalist seisu, lapse tavalisest elulaadist tulenevalt lapse

esmavajaduste rahuldamiseks vajalikust summast suurem. Hageja on tõendanud, et tema

tavalise elulaadi hulka on kuulunud reisidel käimine.

51.1. Hageja väitel käis hageja 2017-2018 järgmistel reisidel: 2017. a oktoobris koolivaheajal

Marbellas; 2017/2018 aastavahetusel Miamis ja Bahamal; 2018. a jaanuaris ristiemal külas ja

tsirkuse festivali külastusel Monacos; 2018. a aprillis koolivaheajal Maldiividel; 2018. a juunis

Rootsi kruiisil; 2018. a augustis Muumimaal ja Linnanmäki lõbustuspargis Helsingis; 2018. a

oktoobris koolivaheajal Istanbulis. 2018-2019 on hageja väitel käinud ta järgmistel reisidel:

aastavahetusel Kariibimere kruiisil ja Disney World külastusel Orlandos, Miamis; juunis

Pariisis Disneylandi külastusel; augustis Nizzas ja ristiemal külas Cannes`es; septembris

Zürichis tädil külas ning 2019/2020 aastavahetusel Tais Phuketis. Kostja ei ole vastuväiteid

esitanud selle kohta, et selliseid reise poleks toimunud.

2-21-18116

51.2. Hageja väitel on hageja koolivaheaja reisi kulu 4440 eurot, aastavahetuse reisi kulu 7100

eurot, ristiema (Monacos) külastuse kulu 2000 eurot, tädi (Zürichis) külastuse kulu 900 eurot,

Muumimaa külastuse kulu 850 eurot, Disneylandi külastuse kulu Pariisis 2840 eurot, kolm

korda aastas spaa külastuse kulu kokku 1500 eurot, mis moodustab hageja osas ühe kuu

keskmise kulu 1635,8 eurot Kostja ei ole vastuväiteid esitanud, et selliseid kulusid poleks

kantud.

51.3. Hageja esitas tõendid selle kohta, et: 2017/2018 aastavahetuse reisil maksis hotell

Bahamal 6312,17 eurot (ühe inimese kohta 1262,4 eurot) (tl 38); 2018. a oktoobris toimunud

reisil Istanbuli maksid lennupiletid 797,98 eurot ning hotelli tuba 1 762,56 eurot (853,51 eurot

inimese kohta) (tl 39-43); 2018/2019 aastavahetuse reisiks Miamisse maksid lennupiletid

4309,36 eurot (1077,34 eurot inimese kohta) (tl 44); 2019/2020 aastavahetuse reisil Taisse

(Phuket) maksis hotelli tuba 5150 eurot (1287,50 eurot inimese kohta) (tl 46); 2020/2021

aastavahetuse puhkuse V SpaaHotellis maksumus oli 1057 eurot (211,40 eurot inimese kohta)

(tl 48-49); 2021. a jaanuaris viibis hageja V SpaaHotellis kaks ööd, maksumusega 730 eurot

(182,50 eurot inimese kohta) (tl 51-52); 2021. a novembris reisis hageja emaga Lissaboni ning

lennupiletite maksumuseks kujunes ühe inimese kohta 450 eurot (tl 53). Kostja ei ole nendele

tõenditele vastuväiteid esitanud.

51.4. Hageja väitel kinnitavad hageja harjumuspärast elulaadi ka järgmised reisid ja sellega

seotud kulud: 2019. a juunis ööbis pere Pariisis hotellis hinnaga 500 eurot/öö ja Disneylandi

hotellis 1000 eurot/öö ning einestati luksuslikes restoranides, kus õhtusöök perele on ca 300-

500 eurot ja lõunasöök 200-300 eurot; 2019. aasta augustis veedeti luksuslik perepuhkus Nizzas

ja einestati luksuslikes restoranides ca 300 eurot/õhtu; 2019. septembris veedeti nädalavahetus

koos Zürichis, kus ööbiti Savoy hotelli sviidis hinnaga 1500 eurot/öö ja õhustati kostja

lemmikrestoranis Pavillon, kus õhtusöögi maksumuseks perele maksis ca 1300 eurot;

2019/2020 aastavahetus veedeti Tais Phuketi saare luksuslikus hotellis, kus hotelli hinnaks oli

perele 5100 eurot ja lennupiletid ca 7000 eurot kogu perele. Kostja ei ole nendele hageja

väidetele vastuväiteid esitanud.

52. Seega saab ringkonnakohtu hinnangul hageja väidetest ja esitatud tõenditest järeldada, et

hageja elulaadist tulenevalt peab hagejale makstav elatis olema esmavajaduste rahuldamiseks

vajalikust summast suurem. Ringkonnakohtu hinnangul tagab tulenevalt hagejale võimaldatud

reiside maksumustest ja hageja tuvastatud esmavajadustest (kokku 2979,13 eurot kuus)

hagejale tema tavalise elulaadi elatis, mille suurus on hageja nõutud ulatuses, s.o 1000 eurot

kuus. Seda, et sellises ulatuses on hagejale tagatud tema tavaline elulaad, kinnitab ka asjaolu,

et kostja maksis hagejale alates 03.09.2017 elatist 1000 eurot kuus. Kostja on sisuliselt ise

kinnitanud, et summa suurus oli vanemate vahel kokkulepitud selleks, et tagada hagejale tema

harjumuspärane elulaad. Ehkki õige on kostja märkus, et laste ema pidi arvestama, et kostjast

lahutades muutub ka tema elustiil ja -kvaliteet, ei pea antud juhul sellise muutusega arvestama

hageja.

53. Lisaks tuleb hagejale esmavajadustest suurema elatise väljamõistmisel arvestada

kohustatud isiku varalist seisundit. PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast

ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse

kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning

ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Vanemate erineva sissetuleku ja varalise

seisundi korral osaleb kumbki vanem lapse ülalpidamises vastavalt vanemate sissetulekute ja

varalise seisundi proportsioonile (vt ka nt Riigikohtu 09.06.2017 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-35-

17, p 22 ja seal viidatud varasemaid lahendeid). Lähtudes kostja poolt esitatud tõenditest,

moodustas kostja sissetulek 2021. aastal keskmiselt ca 47 000 eurot kuus (tl 102-103). Pooled

2-21-18116

ei vaidle, et laste ema ei tööta ja saab igakuiselt peretoetuseid kokku summas 539,18 eurot.

Seega isegi kui lähtuda sellest, et laste ema töötaks ja teeniks Eesti keskmist töötasu (2021. a

oli netotöötasu 1273 eurot kuus), oleks vanemate igakuine sissetulekute erinevus ca 36-kordne.

Ringkonnakohtu hinnangul kinnitab kostja sissetulek tema võimet hageja tavalisest elulaadist

tulenevat elatist maksta. Samuti tuleb antud juhul lähtudes vanemate sissetulekute

proportsioonist panna suuremas ulatuses hageja ülalpidamise kohustus kostjale.

54. Kostja väitel on Harju Maakohus teinud tsiviilasjas nr 2-22-2138 määruse, mille kohaselt

hageja veetis isaga 2022. a juulis 11 päeva (9 ööpäeva) ning augustis veedab isaga 8 päeva (6

ööpäeva). Hageja vaidleb sellele vastu, väites, et tegelikkuses selline suhtlemise kord ei toimi.

Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu määruse näol tegemist ajutise meetmega, millest

kohus ei saa vanemate ülalpidamise kohustuse jaotumise osas põhjapanevaid järeldusi teha ja

igakuise elatise ulatust määrata. Samadel põhjendustel keeldus ringkonnakohus 10.02.2023

vastu võtmast 09.12.2022 Harju Maakohtu esialgse õiguskaitse määrust tsiviilasjas nr 2-22-

2138. Pooled ei vaidle, et üksikutel kordadel (ühes kuus nädalavahetuse) viibib hageja kostja

juures. Kostja ei ole tõendanud, et hageja viibiks sellest suuremas ulatuses kostja juures ning et

kostja juba kannaks hageja ülalpidamisega seotud kulusid.

55. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole antud juhul asjakohane kostja väide ka selle kohta, et

kuna kostja täielikul ülalpidamisel on vanemate kaks teist last, ei pea kostja hagejale

ülalpidamist andma. Vanemate lapsed, kes elavad isa juures, on laste ema vastu esitanud hagi

miinimummääras elatise väljamõistmiseks ja kohus on selle rahuldanud. Seega ei teki olukorda,

kus kostja peaks ainuisikuliselt ülal lisaks enda juures elavatele lastele ka ema juures elavat last.

56. Antud juhul pole samuti ringkonnakohtu hinnangul oluline võtta PKS § 101 lg 5 kohaselt

arvesse hageja emale laekuvaid riiklikke toetuseid. Hageja tavalise elulaadi tagamiseks

vajalikud kulud on kokku summas 2979,13 eurot, mis jagatuna kahega ületavad ka riiklikke

toetuste mahaarvamisel 1000 eurot kuus.

57. Hageja on esitanud elatise võlgnevuse nõude perioodi eest 01.08.2021-17.11.2021 kokku

summas 3566,67 eurot ning hagi esitamise seisuga viivise nõude summas 50,84 eurot. Samuti

palub hageja mõista alates hagi esitamisest (s.o 18.11.2021) hageja kasuks välja elatise perioodi

18.11.2021-30.11.2021 eest summas 433,33 eurot ning edaspidi igakuise elatise summas 1000

eurot kuus. Ringkonnakohus leiab, et eelpooltoodud põhjendustel on hageja nõue põhjendatud

nii elatise võlgnevuse kui ka edasiulatuva elatise osas. Riigikohus on selgitanud, et teatud

juhtudel võib tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist nõutud elatise

väljamõistmine asetada isiku äärmiselt raskesse olukorda ning olla kohustatud isikule

ebamõistlikult koormav, kui õigustatud isik ei ole nimetatud ajavahemikul kohustatud isikult

kordagi enda ülalpidamist nõudnud. Nimetatud asjaolu tuleb arvestada tagasiulatuvalt välja

mõistetava elatise suurust määrates (vt Riigikohtu 04.12.2013 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-136-

13, p 12). Käesoleval juhul ei ole võimalik järeldada, et kostja satuks elatise võlgnevuse

väljamõistmisel raskesse olukorda.

58. Samas ei ole hageja nõue põhjendatud viivise saamiseks alates 2021. a augustist kuni

hagiavalduse esitamiseni. Hageja nõudis viivist tulenevalt vanemate vahel sõlmitud

kokkuleppest. Kohus tuvastas, et kostja ütles kokkuleppe üles põhjendatult, mistõttu selles

kokkulepitud maksetähtaega ei saa enam kohaldada.

59. Lisaks on hageja soovinud hagiavalduses, et kui kostja ei täida oma kohustusi tähtaegselt

(s.o iga kuu 05. kuupäevaks), on kostja kohustatud tasuma viivist VÕS §§-des 113 ja 94

sätestatud määras kuni kohustuse kohase täitmiseni. Maakohus ei ole otsuses selliselt viivist

2-21-18116

kostjalt hageja kasuks välja mõistnud ja apellatsioonkaebuses ei ole hageja selles osas maakohtu

otsust vaidlustanud (apellatsioonkaebuse p 5). Seega puudub ringkonnakohtul alus kostjalt

hageja kasuks viivist välja mõista.

60. Hageja ei ole lähtudes apellatsioonkaebuse punktis 5 märgitust vaidlustanud maakohtu

otsust ka osas, milles maakohus ei mõistnud hageja kasuks elatist välja kuni hageja täisealisena

õpingute lõpetamiseni ning osas, milles maakohus ei tunnistanud otsust viivitamata täidetavaks

ning osas, milles maakohus määras elatise tasumise iga kuu 25-ks kuupäevaks. Seega ka

nimetatud osas puudub ringkonnakohtul alus maakohtu otsuse muutmiseks.

61. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et maakohus kohaldas ebaõigesti TsMS § 164 lõiget

1. TsMS § 164 lg 1 kehtib alates 01.01.2022 sõnastuses: Hagilises abieluasjas, alaealise lapse

ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Maakohus tegi

otsuse 13.04.2022. Seega tuli maakohtul menetluskulude jaotamisel nimetatud sättest

juhinduda ja maakohus jättis õigesti menetluskulud poolte endi kanda. Kuna maakohus

rahuldas õigesti vastuhagi, ei ole põhjendatud hageja väide, et kostja on oma menetlusõigusi

pahauskselt kasutanud ja seetõttu tuleks menetluskulud kostja kanda jätta.

62. Kuna on tegemist ülalpidamisasjaga, jättis maakohus poolte menetluskulud õigesti TsMS §

164 lg 1 alusel poolte endi kanda. Põhjusel, et apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt ning

arvestades, et tegemist on ülalpidamisasjaga, tuleb TsMS § 163 lg 1 ja § 171 lg 1 ning TsMS §

164 lg 1 alusel apellatsioonimenetluses kantud kulud samuti jätta poolte endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vallo Kariler

Kaija Kaijanen

Maris Kuurberg