2-23-106851/3 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Kohtuasja number 2-23-106851 Kohtunik Priit Kama Kohtujurist Kati Sepp Määruse tegemise aeg ja koht 10.03.2023, Tallinn Tsiviilasi Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi A J vastu võla nõudes Tsiviilasja hind 486,81 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806), lepinguline esindaja J M Kostja: A J (isikukood xxx) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Kinnitada Aktsiaselts PlusPlus Capital ja A J vahel sõlmitud kompromiss järgmistel tingimustel:

1.1. Võlgnik A J tasub PlusPlus Capital AS arveldusarvele xxx (Swedbank) viitenumbriga xxx põhivõlgnevuse 393,67 eurot, viivised kokku 63,14 eurot, sissenõudekulu 30 eurot, pool riigilõivust 32,50 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 eurot, kõik kokku 539,31 eurot järgmise maksegraafiku järgi:

Makse tähtaeg Tasumata jääk Tasumisele kuuluv osa Jääk peale tasumist 10.03.2023 539,31 50,00 489,31 10.04.2023 489,31 50,00 439,31 10.05.2023 439,31 50,00 389,31 10.06.2023 389,31 50,00 339,31 10.07.2023 339,31 50,00 289,31 10.08.2023 289,31 50,00 239,31 10.09.2023 239,31 50,00 189,31 10.10.2023 189,31 50,00 139,31 10.11.2023 139,31 50,00 89,31 10.12.2023 89,31 50,00 39,31 10.01.2024 39,31 39,31 0,00

1.2. Kompromissilepingus käsitlemata poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

1.3. Kui võlgnik jätab maksegraafikust tuleneva makse õigeaegselt tasumata, on avaldajal õigus pöörata kogu tasumata nõude jääk sundtäitmisele ning võlgnik kohustub kohtumääruse punktis 1.1 kirjeldatud põhivõlgnevuse tasumata jäägilt tasuma viivist 0,06% päevas kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni, kuid kokku koos kohtumääruse punktis 1.1 kirjeldatud viivisega, mitte enam kui põhivõlgnevuse 393,67 euro ulatuseni.

2. Lõpetada tsiviilasja 2-23-106851 menetlus.

3. Jätta kompromissis nimetamata menetluskulud poolte endi kanda.

4. Jätta rahuldamata hageja taotlus poole riigilõivu tagastamiseks.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale ei saa määruskaebust esitada (TsMS § 661 lg 4).

MENETLUSE KÄIK

1. Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 14.02.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult A Jilt 486,81 euro saamiseks. Kohus tegi 17.02.2023 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 20.02.2023 e-toimiku menetlemise infosüsteemi kaudu. Pooled esitasid 27.02.2023 kohtule kompromisslepingu kinnitamiseks vastavalt TsMS §-dele 428 lg 1 p 4 ning 430 lg 1.

2. Seoses kompromisslepingu esitamisega andis Pärnu Maakohus asja hagimenetluses menetlemiseks üle Harju Maakohtule. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

3. TsMS § 486 lg 4 kohaselt menetleb kohus kompromissilepingut TsMS §-des 430 ja 431 sätestatu kohaselt enne asja hagimenetluses menetlemise alustamist. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt TsMS § 430 lg-st 7 võib kompromiss olla tingimuslik. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning antud juhul ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub poolte poolt 22.02.2023 sõlmitud kompromiss kinnitamisele ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetatakse TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel.

4. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

5. Kohus selgitab pooltele, et TsMS § 432 on sätestatud, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

6. TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg-s 3 on sätestatud, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled ei ole kokku leppinud teisiti ja kompromissilepingus käsitlemata poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

7. Hageja taotles poole riigilõivu tagastamist. Alates 01.02.2023 jõustus TsMS § 150 lg 3 muudatus. TsMS § 150 lg 3 sätestab, et avalduse läbi vaatamata jätmisel või menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamise või hagist loobumise tõttu ei tagastata eelnevas kohtuastmes ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu. Eeltoodust tulenevalt pole võimlik tagastada hagejale poolt maksekäsu menetluses tasutud riigilõivu. Kohus jätab hageja taotluse rahuldamata.

8. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohus välistab poolte kokkuleppe alusel käesoleva määruse peale määruskaebuse esitamise õiguse. (allkirjastatud digitaalselt) Priit Kama kohtunik