3-21-1936/39 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Legislator summary
AI generatedJätta Eesti Töötukassa 19.08.2022 menetlusdokumendile lisatud dokumentaalsed Jätta ST, KB, KR, AA, MR, FT ja UL apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna
Legislator headnote
AI generatedArt. 12 punkti; 3-21-1936/39 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium: Jätta Eesti Töötukassa 19.08.2022 menetlusdokumendile lisatud dokumentaalsed Jätta ST, KB, KR, AA, MR, FT ja UL apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kaire Pikamäe, Monika Laatsit ja Oliver Kask
Otsuse tegemise aeg ja koht
10.03.2023, Tallinn
Haldusasja number
3-21-1936
Haldusasi
ST, KB, KR, AA, MR, FT ja UL kaebus Eesti
Töötukassa 22.07.2021 otsusele nr 321000195
Menetlusosalised
Kaebajad – ST, KB, KR, AA, MR, FT ja UL
Vastustaja – Eesti Töötukassa, esindaja MP
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 13.04.2022 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
ST, KB, KR, AA, MR, FT ja UL apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Jätta Eesti Töötukassa 19.08.2022 menetlusdokumendile lisatud dokumentaalsed
tõendid tähelepanuta.
2. Jätta ST, KB, KR, AA, MR, FT ja UL apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna
Halduskohtu 13.04.2022 otsus haldusasjas nr 3-21-1936 muutmata.
3. Apellatsioonimenetluse kulud jätta menetlusosaliste endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult
teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 10.04.2023.
Vastuseks
esitatud
kassatsioonkaebusele
võib
teine
menetlusosaline
esitada
vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse
esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on
pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).
Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,
vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS
§ 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus
kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist
vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).
Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal
Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata
menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab
3-21-1936
2(7)
menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta
menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Terav Pipar OÜ (alates 19.02.2021 pankrotis) pankrotihaldur Ly Müürsoo esitas
29.03.2021 Eesti Töötukassale avalduse tööandja maksejõuetuse hüvitise määramiseks ST-le
(kuni 13.05.2021 nimega T), KB-le, KR-le, AA-le, MR-le, FT-le ja UL-le.
2. Eesti Töötukassa jättis 22.07.2021 otsusega nr 321000195 töötuskindlustuse seaduse
(TKindlS) § 22 lg-te 1 ja 11 alusel kaebajatele tööandja maksejõuetuse hüvitise määramata,
sest esitatud dokumendid ei ole usaldusväärsed, mistõttu pole tõendatud ka töötajate nõuete
olemasolu ja suurus.
Terav Pipar OÜ kanti äriregistrisse 17.07.2020. Töölepingute kohaselt on töötajad asunud
tööle osaühingus ajavahemikul 01.11.–10.12.2020. Kokku lepitud töötasu netosummad on
vahemikus 1000–3000 eurot. Seejuures on 1000 euro suurune netotöötasu kokku lepitud vaid
ühel töötajal, teistel on kokku lepitud töötasu netosummad vahemikus 1800–3000 eurot.
Samas nähtub pangakonto väljavõttest ja 2020. a detsembrikuu sularaha tehingute
väljavõttest, et osaühingul ei olnud ligilähedaseltki selliseid sissetulekuid, mis võimaldaksid
neid töötasu summasid töötajatele maksta. Võttes arvesse 2020. a kriisist tulenevat olukorda
toitlustuses, ei ole sellised töötasu kokkulepped ka eluliselt usutavad.
Läbimüügiaruande kohaselt oli juuli-november 2020 läbimüük kokku 114 030,40 eurot, kuid
see
summa
ei
ole
usaldusväärne,
sest
äriühing
ei
ole
registreerinud
end
käibemaksukohustuslasena. Käibemaksukohustuslaseks mitte registreerimine ei tõenda
otseselt käibe puudumist, küll aga näitab see ettevõtte ning tema poolt esitatud dokumentide
ja selgituste ebausaldusväärsust.
Töötamise registri andmetest nähtub, et esimesed töötajad asusid tööle alates 01.11.2020.
Samas on osaühing tegutsenud ja omanud läbimüügiaruannete alusel müügitulu juba 2020. a
juulist. Jääb arusaamatuks, kuidas toitlustusvaldkonnas tegutsev osaühing teenis tulu ilma
töötajateta. Peamine tulu ongi teenitud läbimüügiaruannete kohaselt perioodil, kui osaühingul
töötajaid ei olnud (juuli–oktoobri 2020 läbimüük 107 179,15 eurot ja novembri 2020
läbimüük 6851,25 eurot). Terav Pipar OÜ selgitused poolfabrikaatide vahenduse ja
kojumüügi kohta on paljasõnalised, kuna lisatud ei ole tõendeid.
Kuigi ST töötas osaühingus töölepingu kohaselt alates 01.11.2020 ja esitas töötasu nõude vaid
2020. a detsembri kohta, ei ole MTA andmetel talle kordagi Terav Pipar OÜ poolt töötasu
makstud. Kassa väljamineku orderi kohaselt on 10.12.2021 ST-le välja makstud töötasu
netosummas 2500 eurot, kuid vastavat väljamakset ei ole deklareeritud MTA-s. ST ei esitanud
pangakonto väljavõtet, mis võiks tõendada eeltoodud väljamakse toimumist (nt sularaha
sissemakse kontole).
Terav Pipar OÜ poolt maakohtule 13.01.2021 esitatud pankrotiavalduses, mille on
allkirjastanud juhatuse liige UL, ei ole välja toodud tema enda nõuet osaühingu vastu.
Pankrotiavalduse esitamisel tuleb võlgnikul esitada võlanimekiri, kus märgitakse võlgniku
võlausaldajate nimed ja nende nõuded. Asjaolu, et UL ise juhatuse liikmena enda töötasu
nõuet pankrotiavalduses välja ei toonud, viitab sellele, et tal puudus nõue osaühingu vastu.
3. ST, KB, KR, AA, MR, FT ja UL esitasid Tallinna Halduskohtule kaebuse töötukassa
22.07.2021 otsuse tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks vaadata taotlus uuesti läbi.
Terav Pipar OÜ alustas majandustegevusega 2020. a juuli lõpus, olles restorani Loo Jang,
hiljem Bao Yam operaatorfirma Rotermanni kvartalis. Äriühing kasutas algselt restorani
opereerimisel renditööjõudu, kuid pärast tegevuse käivitamist otsustati kvaliteetse teenuse
3-21-1936
3(7)
osutamiseks võtta töölepingute alusel tööle pädevad töötajad. ST asus 01.11.2020 sõlmitud
töölepingu alusel restoranis tööle 01.11.2020 peakokana töötasuga 2500 eurot kuus
netosummana. KB asus 01.12.2020 sõlmitud töölepingu alusel restoranis tööle 01.12.2020
vanemkokana töötasuga 1800 eurot kuus netosummana. AA asus 01.12.2020 sõlmitud
töölepingu alusel restoranis tööle 01.12.2020 vanemteenindajana töötasuga 1800 eurot kuus
netosummana. MR asus 01.12.2020 sõlmitud töölepingu alusel restoranis tööle 01.12.2020
vanemteenindajana töötasuga 1800 eurot kuus netosummana. FT asus 01.12.2020 sõlmitud
töölepingu alusel restoranis tööle 01.12.2020 teenindajana töötasuga 1000 eurot kuus
netosummana. UL asus 01.12.2020 sõlmitud töölepingu alusel restoranis tööle 01.12.2020
arendusjuhina töötasuga 3000 eurot kuus netosummana. KR asus 10.12.2020 sõlmitud
töölepingu alusel restoranis tööle 10.12.2020 restorani juhina töötasuga 2500 eurot kuus
netosummana.
Covid-19 haigust põhjustava viiruse levikuga kaasnenud piirangute ja majanduslanguse tõttu
tekkis Terav Pipar OÜ-l võlgnevus restoraniruumide rendileandja ees, mistõttu ütles
rendileandja lepingu alates 17.12.2020 üles ja keelas juurdepääsu ruumidele. Seetõttu ei olnud
äriühingul enam võimalik restorani opereerimisega jätkata. Äriühingul tekkisid kolmandate
isikute ees võlgnevused, mida ta ei olnud võimeline äritegevuse lõppemise tõttu täitma. Harju
Maakohus kuulutas 19.02.2021 määrusega asjas nr 2-21-560 välja Terav Pipar OÜ pankroti.
Vastustajale esitatud tõendite ja tööandja selgituste põhjal on üheselt tõendamist leidnud, et
töötajatel on töösuhtest tulenev nõue Terav Pipar OÜ vastu ja taotletavad summad on
põhjendatud. On ilmne, et töötajad ei töötanud restoranis tasuta. Tööandja selgitas, et
käesoleval juhul olid töötasud Eesti keskmisest brutokuupalgast suuremad, sest tööandja
eeldas töötajatelt täiendavate tööülesannete täitmist, st töötajatele langes suurem töökoormus
kui tavapäraselt. Tööandja eeldas, et restorani käibest laekuvad rahasummad on enam kui
piisavad töötasude maksmiseks. Varem tegutses neis ruumides ligi 4 aastat edukalt restoran,
mille käive oli ca 1–1,2 miljonit eurot aastas. Tööandjal ei olnud võimalik ette näha, et
koroonaviiruse levikuga kaasnenud piirangud jätkuvad ja turistide saabumine ei taastu.
Vaatamata raskele majanduslikule olukorrale õnnestus tööandjal ka perioodil juuli-detsember
2020 saavutada käibe summaks keskmiselt ca 20 840 eurot kuus. Käibemaksukohustuslasena
registreerimise fakt iseenesest ei tõenda käibe olemasolu või puudumist.
ST-le 2020. a novembri eest töötasu 2500 eurot maksmist tõendavad kassa väljamineku order
ja ST kirjalik selgitus. Asjaolu, et tööandja pankrotiavalduses ei ole märgitud UL nõuet
tööandja vastu, ei muuda sellist nõuet olematuks.
4. Eesti Töötukassa palus jätta kaebus rahuldamata, jäädes 22.07.2021 otsuses toodud
seisukohtade juurde.
5. Tallinna Halduskohus jättis 13.04.2022 otsusega kaebuse rahuldamata.
TKindlS § 22 lg 11 järgi jätab töötukassa hüvitise määramata, kui töötajal puudub töösuhtest
tulenev nõue tööandja vastu või kui taotletav summa ei ole põhjendatud. Euroopa Parlamendi
ja nõukogu 22.10.2008 direktiivi nr 2008/94/EÜ töötajate kaitse kohta tööandja
maksejõuetuse korral art 12 punkti a järgi on liikmesriigil õigus kehtestada regulatsioon,
vältimaks kuritarvitusi hüvitise määramisel.
Põhjendatud pole vastustaja etteheide, nagu pidanuks Terav Pipar OÜ juba novembris 2020
aru saama, et kehtestatud Covid-piirangud ei võimalda majandustegevusega mõistlikult
tegeleda ja uute töötajate palkamine ei ole sel põhjusel otstarbekas. Kuigi 2020. a sügisel
hakati Covid-viiruse leviku tõttu kehtestama mõningaid tegevus- ja liikumispiiranguid, ei
olnud need piirangud enne 2020. a detsembri lõppu sellised, mis muutnuks toitlustusteenuse
osutamise võimatuks ja toonuks vältimatult kaasa majandustegevuse lõpetamise.
3-21-1936
4(7)
Vastustaja leidis samas õigesti, et Terav Pipar OÜ sissetulekud ei olnud sellised, mis
võimaldanuks kaebajaid tööle võtta, seda enam nendega kokku lepitud töötasu eest. Terav
Pipar OÜ läbimüügi aruanne perioodi jaanuar–november 2020 kohta ei ole usaldusväärne
dokument. Äriühing registreeriti äriregistris alles 17.07.2020, mistõttu ei saanud tal läbimüüki
olla juba sama aasta jaanuaris. Tegemist on kas võltsitud dokumendiga või kellegi teise kohta
käiva aruandega. Tõend tuleb jätta tähelepanuta.
Terav Pipar OÜ arvelduskonto väljavõtte kohaselt oli perioodil 26.07.2020–05.01.2021 kogu
sissetulek 103 418,72 eurot ning väljaminek samas summas. Arvestades, et äriühing tegutses
kokku 5 kuud, oli ühe kuu keskmiseks sissetulekuks 20 683,74 eurot. Arvestades kaebajate
töölepingutest
nähtuvaid
netokuutasusid
(14 400
eurot),
nende
pinnalt
arvutatud
brutokuutasusid (18 542,51 eurot) ja tööandajale kaasnevaid tööjõukulusid (kogukulu
24 809,87 eurot), on selge, et äriühingu sissetulekud ei olnud kaebajate palkamiseks piisavad.
Lisaks pidanuks äriühing kandma kulusid ka ruumide rendile, kommunaalkuludele, elektrile,
internetile, telefonile, toorainete sisseostmisele jms.
Detsember 2020. a sularaha tehingute väljavõte ei ole usaldusväärne tõend. Erinevus
pangakontole tehtud sularaha sissemaksega on ligi 1000 eurot. Lisaks ei tõenda väljavõte, et
äriühingul oleks olnud piisavalt sissetulekuid, et kaebajad tööle võtta. Ei ole teada, kas
äriühing arveldas sularahas ka teistel tegevuskuudel, sest selle kohta pole esitatud tõendeid.
Tõendamata on kaebajate väide, et rendileandja piiras pärast rendilepingu lõppemist äriühingu
juurdepääsu ruumides olevatele dokumentidele ja seetõttu ei olnud tööandjal ega kaebajatel
võimalik vastustajale esitada täiendavaid tõendeid. Rendileandja selgituste kohaselt ei ole ta
Terav Pipar OÜ juurdepääsu ruumides olevatele dokumentidele ega isiklikele asjadele
piiranud.
Õige on vastustaja seisukoht, et kaebajate töölepingujärgsed palgad olid keskmisest oluliselt
kõrgemad. Statistikaameti andmetel oli keskmine brutokuupalk kõigi tegevusalade lõikes
2020. a III kvartalis 1598 eurot ja 2020. a IV kvartalis 1677 eurot. Seejuures oli keskmine
brutokuupalk toidu ja joogi serveerimise valdkonnas 2020. a III kvartalis 971 eurot ja 2020. a
IV kvartalis 952 eurot. Keskmine brutopalk muu teeninduse valdkonnas oli 2020. a III
kvartalis 922 eurot ja 2020. a IV kvartalis 846 eurot. Ei ole eluliselt usutav, et majanduslikest
kaalutlustest ja kasumilootusest lähtuv ettevõtja, kel on juba rahalised probleemid ruumide
rendi tasumisel, palkab uued töötajad keskmisest oluliselt kõrgema palgaga. Viide varem
samades ruumides tegutsenud restorani käibele ei ole asjakohane. Suurema hulga
kõrgepalgaliste töötajate palkamine ei taga koheselt suuremat käivet ja sissetulekut, vaid toob
kaasa suuremad kulud ja suuremad võimalikud majanduslikud raskused. Seda eriti olukorras,
kus kehtisid mõningased Covid-piirangud.
Põhjendatud ei ole kaebajate selgitused, et kõrgemat töötasu õigustasid täiendavalt peale
pandud tööülesandeid. Kui kõrgemas töötasus lepiti kokku põhjusel, et töötajal tuli täita
täiendavaid tööülesandeid, siis tulnuks see ka töölepingusse kirja panna. Kohtule esitatud
töölepingud ei kinnita, et kaebajatelt nõuti mingite täiendavate tööülesannete täitmist.
Tegemist on üsna nappide ja vaid põhitööülesandeid kajastavate töölepingutega.
Tõendamata on kaebajate väide, et Terav Pipar OÜ kasutas enne kaebajate palkamist
renditööjõudu. Lisaks on ebaselge, miks äriühing otsustas renditööjõu asemel töötajad palgata
ning kuidas senise renditööjõu asemel töötajate palkamine pidi hakkama varasemast enam
ettevõtja käivet ja tulusid kasvatama.
Tõendamata on ka kaebajate väide, et Terav Pipar OÜ maksejõuetuse põhjuseks olid
Covid-piirangud. Terav Pipar OÜ jäi ruumidest ilma ja lõpetas majandustegevuse juba 2020.
a detsembri keskel, kui ei kehtinud veel kohapealse teenindamise piirangut. Rendileandja
selgituse kohaselt olid Terav Pipar OÜ-l pikemaajaliselt probleemid rendi tasumisega. Ei ole
3-21-1936
5(7)
eluliselt usutav, et ettevõtja ei suuda oma tegevust ja rahalisi vahendeid pool kuud ette
planeerida ning palkab majanduslikele raskustele vaatamata keskmisest olulise kõrgema
töötasuga seitse töötajat, kes saavad seejärel töötada vaid pool kuud (ST 1,5 kuud ja KR 8
päeva). Järelikult on põhjendatud vastustaja järeldus, et töötajate palkamine Terav Pipar OÜ
poolt ei ole sellises olukorras eluliselt usutav ning töölepingud olid näilikud. Kaebajad
kasutasid ära äriühingu makseraskusi ja sõlmisid töölepingud, jätmaks mulje, nagu oleks neil
olnud äriühinguga tegelik töösuhe ja neil jäi äriühingu maksejõuetuse tõttu töötasu saamata,
mis annaks neil õiguse taotleda vastustajalt hüvitist. Seejuures püütakse jätta mulje, nagu
oleks äriühingu maksejõuetuse põhjuseks riiklikult kehtestatud Covid-piiranguid. See peaks
juhtima tähelepanu kõrvale asjaolult, et äriühing oli juba väidetavate töölepingute sõlmimise
ajal majanduslikult raskes olukorras ja poleks olnud tegelikult võimeline töötajaid (eriti
selliste palkadega) tööle võtma. Selline tegevus viitab hüvitisepettusele.
Veelgi vähem usutavam on UL palkamine arendusjuhi kohale. Olukorras, kus ettevõttel on
juba majanduslikud raskused, ei ole eluliselt usutav, et ettevõtja palkab endale sedavõrd
kõrgepalgalise arendusjuhi, kelle ülesandeid sai täita ka äriühingu juhatuse liige ise (kelleks
oli samuti UL). See näitab vaid seda, et äriühingu juhatuse liige UL oli teadlik ettevõtte
majanduslikest probleemidest ja võimalikust tulevasest pankrotist ning soovis ka ise äriühingu
maksejõuetust ära kasutades saada osa vastustaja makstavatest hüvitistest, mida juhatuse
liikmetele ei maksta (TKindlS § 3 lg 2 p 3). UL töösuhte seab kahtluse alla ka see, et Terav
Pipar OÜ 13.01.2021 pankrotiavalduses ei ole teiste töötajate/võlausaldajate hulgas UL ega
tema saamata jäänud tasu nõuet välja toodud. Asjakohatu on selgitus, et UL lähtus
pankrotiavalduse esitamisel eelkõige töötajate huvidest.
Töösuhete näilikkust ja taotletavate summade põhjendamatust näitab ka see, et taotletavad
summad ei ole kontrollitavad. Kui tegemist oleks tegelikest töösuhetest tulenevate saamata
jäänud tasudega, oleks kaebajad paremini kursis, mis summad neil on jäänud tööandjalt
saamata. Samuti oleks tööandja tööjõukulude arvestus korrektsem. Kaebusele lisatud fail
nimetusega
„Terav
Pipar
arvestus“
kajastab
Terav
Pipar
OÜ
töötajate
palku,
koondamishüvitisi, saamata jäänud puhkusepäevade hüvitisi ja maksuarvestust. Seda tabelit ei
esitatud juba haldusmenetluses vastustajale, vaid alles kohtule. Selles toodud saamata jäänud
tasud erinevad kaebuses välja toodud saamata jäänud tasudest. Jääb arusaamatuks, kuidas on
kaebuses välja toodud summad saadud. Ka palgaarvestuse tabelis pole andmed korrektsed,
seal on mitmeid vigu. Seega pole tabel usaldusväärne tõend. Samuti on ebaõiged kasutamata
jäänud puhkusepäevade hüvitiste arvestused. Kaebajate nõudeõigus tööandja maksejõuetuse
hüvitisele ei ole usaldusväärselt tõendamist leidnud. Töölepingud olid näilikud ega õigusta
hüvitise maksmist.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
6. ST, KB, KR, AA, MR, FT ja UL paluvad apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu
13.04.2022 otsuse tühistada ning teha asjas uue otsuse, millega kaebus rahuldada. Kaebajad
jäävad halduskohtus esitatud seisukohtade juurde, esitades halduskohtu otsusele järgmised
vastuväited.
Ebaõige on halduskohtu seisukoht, et kaebajatel ei olnud töösuhet Terav Pipar OÜ-ga.
Vaidlust ei ole selles, et Terav Pipar OÜ tegutses alates 2020. a juulist restorani
opereerimisega. Restoran tegutses kuni 17.12.2020 Rotermanni tn 2 ruumides. Seega pidid
restoranis töötama toitlustusteenuste osutamiseks hädavajalikud töötajad. Seega on
arusaamatu, kuidas saab eitada kaebajate ja Terav Pipar OÜ vahelist töösuhet. Vastustaja ei
ole väitnud, et toitlustusteenust osutasid hoopis kolmandad isikud. Töösuhet tõendavad muu
hulgas kirjalikud töölepingud.
3-21-1936
6(7)
Seisukoht, et tööandjal polnud võimalik maksta töölepingutes kokku lepitud summasid, ei
põhine tõenditel. Varasemalt tegutses samades ruumides ligi 4 aastat edukalt restoran, kus
töötas üle 30 töötaja ja mille käive oli u 1–1,2 miljonit eurot aastas. Terav Pipar OÜ äriplaan
nägi ette samades ruumides vähemalt sama suure käibe saavutamise, kuid seda oluliselt
väiksemate tööjõukuludega. Polnud võimalik ette näha, et koroonaviiruse levikuga kaasnenud
piirangud jätkuvad ning turistide saabumine ei taastu. Raskele majanduslikule olukorrale
vaatamata õnnestus Terav Pipar OÜ-l saavutada perioodil 07.2020–12.2020 käibe suuruseks
keskmiselt 20 840 eurot kuus. Põhjendamatu on halduskohtu seisukoht, et läbimüügi aruanne
ei ole usaldusväärne dokument. Sama käibe summa nähtub ka Terav Pipar OÜ arvelduskonto
väljavõttest. Läbimüügi aruandes on ekslikult kajastatud andmed varasemalt ruumides
tegutsenud ettevõtte kohta enne Terav Pipar OÜ asutamist. Viga tekkis, sest Terav Pipar OÜ
võttis üle varasemalt samades ruumides tegutsenud ettevõtte kassaprogrammi.
Asjaolu, et kokku lepitud töötasud olid mõnevõrra suuremad keskmiselt teeninduse sektoris
makstavatest töötasudest, ei tähenda, et pooled tegelikkuses töötasudes kokku ei leppinud. On
üldteada asjaolu, et eriti just toitlustussektoris ei kajasta ametlikult makstava palga suurused
reeglina töötaja tegelikku palga suurust. Praegusel juhul jõudsid pooled kokkuleppele aga just
tegeliku palga maksmises. Lisaks on kaebajad selgitanud, et tööandja eeldas täiendavate
tööülesannete täitmist ehk töötajatele langes suurem töökoormus ja vastutus kui tavapäraselt.
Kõrge pädevusega töötajate palkamine pidi endaga kaasa tooma käibe suurenemise ja tulude
kasvamise.
Arusaamatu on kohtu viide, et UL palkamine arendusjuhi kohale ei ole usutav, sest ta oleks
samu ülesandeid saanud täita ka juhatuse liikmena. UL-le pole makstud juhatuse liikme tasu.
Ei saa eeldada, et isik täidab oma tööülesandeid tasuta.
Asjaolu, et palgaarvestuse tabelis esitatud andmed ei pruugi olla korrektsed, ei ole aluseks, et
jätta TKindlS §-s 20 sätestatud hüvitis määramata. Vastustaja saab hüvitise määramisel vead
kõrvaldada ja määrata hüvitise õiges summas.
7. Eesti Töötukassa palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, nõustudes halduskohtu
otsuse järeldustega ning jäädes halduskohtule esitatud seisukohtade juurde.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8. Vastustaja esitas koos 19.08.2022 menetlusdokumendiga (vastus apellatsioonkaebusele) 12
dokumentaalset tõendit, mis sisaldavad erinevaid koroonaseisundit kajastavaid uudisnuppe
perioodist 26.10.2020–29.11.2020. Samas ei taotlenud vastustaja nende dokumentide tõendina
asja juurde võtmist ega põhistanud, miks
on nende tõendite esitamine
alles
apellatsioonimenetluses põhjendatud. Ringkonnakohus leiab, et eelnimetatud tõendid ei ole
asja õigemaks lahendamiseks vajalikud, mistõttu tuleb need jätta tähelepanuta (HKMS § 198
lg 3).
9. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse
põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele
märgib ringkonnakohus järgmist.
10. Vaidlust ei ole selles, et Rotermanni tn 2 ruumides tegutses restoran, kuid ringkonnakohus
nõustub halduskohtu ja vastustajaga, et kaebajate esitatud töölepingud ja seal kajastatud
palgaandmed ei ole usaldusväärsed.
Terav Pipar OÜ pangakonto väljavõtte kohaselt alustas äriühing aktiivset tegevust 2020. a
juuli lõpus. Kuni 16.12.2020 olid Terav Pipar OÜ pangakontol kajastatud sissetulekud
103 418,72 eurot. Kontol toimuvaid liikumisi analüüsides nähtub, et kuigi kaardimaksetelt
laekub sissetulekuid regulaarselt ja osaliselt on väljaminekud seotud toitlustusega (nt maksed
3-21-1936
7(7)
Fruit Xpress OÜ-le), toimub suurem osa käibest teiste UL-ga seotud äriühingutega (La Prima
Noblessner OÜ (hilisem ärinimi Mainline Tootmine OÜ), Loo Jang Resto OÜ, La Prima
Pizza OÜ, La Nostra Italia OÜ, RAAC Capital OÜ). Enamasti teeb Terav Pipar OÜ
eelnimetatud äriühingutele väljamaksed selgitusega „kanne“ või „tagastus“, kuid samad
äriühingud teevad Terav Pipar OÜ-le vähemal määral samuti kandeid selgitusega „kanne“.
Vaadeldaval perioodil ei nähtu konto väljavõttelt, et Terav Pipar OÜ oleks maksnud
töötajatele palka või riigile mingeid makse. Kaebajad pole esitanud mingeid tõendeid väite
kohta, et kuni vaidlusaluste töölepingute sõlmimiseni kasutas Terav Pipar OÜ renditööjõudu.
UL-le kui Terav Pipar OÜ juhatuse liikmele ei saanud selliste tõendite esitamine olla
keeruline.
ST asus töölepingu järgi tööle alates 01.11.2020. Töölepingu p-i 4.4 kohaselt tuli töötasu
kanda hiljemalt järgneva kuu 10. kuupäeval töötaja pangaarvele, kui ei ole kokku lepitud
teisiti. Isegi kui eeldada, et oli olemas kokkulepe palga sularahas maksmise kohta, luges
halduskohus 10.12.2020 kassa väljamineku orderi ning ST 20.07.2021 kinnituskirja
põhjendatult ebausaldusväärseks. Terav Pipar OÜ ei deklareerinud ST-le töötasu maksmist
ega tasunud tööjõumakse. Põhjendatud on ära märkida ka asjaolu, et Terav Pipar OÜ ei
võtnud ennast nõuetekohaselt käibemaksukohustuslasena arvele. Terav Pipar OÜ käitumine ei
olnud seega õiguskuulekas. Eelnevat arvestades ei ole tõsiseltvõetav apellatsioonkaebuse
väide, et kõrgemas palgas lepiti kokku põhjusel, et eristuda toitlustussektoris levinud tavast,
kus ametlikult makstav palk ei vasta tegelikult saadavale töötasule. Reaalselt ei ole Terav
Pipar OÜ ühegi töötajaga seoses mingeid kulusid kandnud, sest ülejäänud töölepingud sõlmiti
väidetavalt 01.12.2020 (KR-ga 10.12.2020), mistõttu tekkis lepingu järgi palga maksmise
kohustus alles 10.01.2021, s.o pärast äriühingu tegevuse lõpetamist. Uute töötajate palkamine
2020. a detsembris olukorras, kus tööjõukulu (24 809,87 eurot) oleks ilmselgelt ületanud
äriühingu tulusid, ei ole usutav. Õige on vastustaja ja halduskohtu seisukoht, et töölepingud on
vormistatud üksnes eesmärgiga saada TKindlS § 20 lg-s 1 nimetatud hüvitist.
Ringkonnakohas lisab veel, et aadressi Rotermanni tn 2 näitasid äriregistris oma
tegevuskohana ka La Prima Noblessner OÜ, Loo Jang Resto OÜ, La Prima Pizza OÜ ja La
Nostra Italia OÜ, mis, nagu eelpool märgitud, on äriregistri andmete järgi samuti seotud UL-
ga ning mille arvetele kanti suurem osa Terav Pipar OÜ-le laekunud kaardimaksetuludest. Kui
põhjuseks oli ühine kaardimakseterminal, viitab see, et Terav Pipar OÜ käive oli näidatust
oluliselt väiksem ning kõrgepalgalise tööjõu palkamine seetõttu veelgi ebausutavam.
11. Halduskohus märgib õigesti, et tavapärase hoolega tegutsev ettevõtja ei lähtuks äriliste
otsuste tegemisel asjaolust, et samal äripinnal tegutses varem edukas restoran. Kaebajate
esitatud läbimüügi aruande järgi oli läbimüük 2020. a novembris teinud suure languse. Ka
selles valguses oli detsembris uute töötajate palkamine ebamõistlik.
12. Kuna tuvastatud asjaolud viitavad, et vaidlusalused töölepingud olid näilikud, ei pidanud
vastustaja hakkama korrastama erinevates dokumentides sisalduvaid vigu. Hüvitise maksmine
on TKindlS § 22 lg 11 kohaselt igal juhul välistatud.
13. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud kaebajate
kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud.
(allkirjastatud digitaalselt)