3-21-1936/39 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaire Pikamäe, Monika Laatsit ja Oliver Kask

Otsuse tegemise aeg ja koht

10.03.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-21-1936

Haldusasi

ST, KB, KR, AA, MR, FT ja UL kaebus Eesti

Töötukassa 22.07.2021 otsusele nr 321000195

Menetlusosalised

Kaebajad – ST, KB, KR, AA, MR, FT ja UL

Vastustaja – Eesti Töötukassa, esindaja MP

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 13.04.2022 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

ST, KB, KR, AA, MR, FT ja UL apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Eesti Töötukassa 19.08.2022 menetlusdokumendile lisatud dokumentaalsed

tõendid tähelepanuta.

2. Jätta ST, KB, KR, AA, MR, FT ja UL apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna

Halduskohtu 13.04.2022 otsus haldusasjas nr 3-21-1936 muutmata.

3. Apellatsioonimenetluse kulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 10.04.2023.

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus

kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist

vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

3-21-1936

2(7)

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Terav Pipar OÜ (alates 19.02.2021 pankrotis) pankrotihaldur Ly Müürsoo esitas

29.03.2021 Eesti Töötukassale avalduse tööandja maksejõuetuse hüvitise määramiseks ST-le

(kuni 13.05.2021 nimega T), KB-le, KR-le, AA-le, MR-le, FT-le ja UL-le.

2. Eesti Töötukassa jättis 22.07.2021 otsusega nr 321000195 töötuskindlustuse seaduse

(TKindlS) § 22 lg-te 1 ja 11 alusel kaebajatele tööandja maksejõuetuse hüvitise määramata,

sest esitatud dokumendid ei ole usaldusväärsed, mistõttu pole tõendatud ka töötajate nõuete

olemasolu ja suurus.

Terav Pipar OÜ kanti äriregistrisse 17.07.2020. Töölepingute kohaselt on töötajad asunud

tööle osaühingus ajavahemikul 01.11.–10.12.2020. Kokku lepitud töötasu netosummad on

vahemikus 1000–3000 eurot. Seejuures on 1000 euro suurune netotöötasu kokku lepitud vaid

ühel töötajal, teistel on kokku lepitud töötasu netosummad vahemikus 1800–3000 eurot.

Samas nähtub pangakonto väljavõttest ja 2020. a detsembrikuu sularaha tehingute

väljavõttest, et osaühingul ei olnud ligilähedaseltki selliseid sissetulekuid, mis võimaldaksid

neid töötasu summasid töötajatele maksta. Võttes arvesse 2020. a kriisist tulenevat olukorda

toitlustuses, ei ole sellised töötasu kokkulepped ka eluliselt usutavad.

Läbimüügiaruande kohaselt oli juuli-november 2020 läbimüük kokku 114 030,40 eurot, kuid

see

summa

ei

ole

usaldusväärne,

sest

äriühing

ei

ole

registreerinud

end

käibemaksukohustuslasena. Käibemaksukohustuslaseks mitte registreerimine ei tõenda

otseselt käibe puudumist, küll aga näitab see ettevõtte ning tema poolt esitatud dokumentide

ja selgituste ebausaldusväärsust.

Töötamise registri andmetest nähtub, et esimesed töötajad asusid tööle alates 01.11.2020.

Samas on osaühing tegutsenud ja omanud läbimüügiaruannete alusel müügitulu juba 2020. a

juulist. Jääb arusaamatuks, kuidas toitlustusvaldkonnas tegutsev osaühing teenis tulu ilma

töötajateta. Peamine tulu ongi teenitud läbimüügiaruannete kohaselt perioodil, kui osaühingul

töötajaid ei olnud (juuli–oktoobri 2020 läbimüük 107 179,15 eurot ja novembri 2020

läbimüük 6851,25 eurot). Terav Pipar OÜ selgitused poolfabrikaatide vahenduse ja

kojumüügi kohta on paljasõnalised, kuna lisatud ei ole tõendeid.

Kuigi ST töötas osaühingus töölepingu kohaselt alates 01.11.2020 ja esitas töötasu nõude vaid

2020. a detsembri kohta, ei ole MTA andmetel talle kordagi Terav Pipar OÜ poolt töötasu

makstud. Kassa väljamineku orderi kohaselt on 10.12.2021 ST-le välja makstud töötasu

netosummas 2500 eurot, kuid vastavat väljamakset ei ole deklareeritud MTA-s. ST ei esitanud

pangakonto väljavõtet, mis võiks tõendada eeltoodud väljamakse toimumist (nt sularaha

sissemakse kontole).

Terav Pipar OÜ poolt maakohtule 13.01.2021 esitatud pankrotiavalduses, mille on

allkirjastanud juhatuse liige UL, ei ole välja toodud tema enda nõuet osaühingu vastu.

Pankrotiavalduse esitamisel tuleb võlgnikul esitada võlanimekiri, kus märgitakse võlgniku

võlausaldajate nimed ja nende nõuded. Asjaolu, et UL ise juhatuse liikmena enda töötasu

nõuet pankrotiavalduses välja ei toonud, viitab sellele, et tal puudus nõue osaühingu vastu.

3. ST, KB, KR, AA, MR, FT ja UL esitasid Tallinna Halduskohtule kaebuse töötukassa

22.07.2021 otsuse tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks vaadata taotlus uuesti läbi.

Terav Pipar OÜ alustas majandustegevusega 2020. a juuli lõpus, olles restorani Loo Jang,

hiljem Bao Yam operaatorfirma Rotermanni kvartalis. Äriühing kasutas algselt restorani

opereerimisel renditööjõudu, kuid pärast tegevuse käivitamist otsustati kvaliteetse teenuse

3-21-1936

3(7)

osutamiseks võtta töölepingute alusel tööle pädevad töötajad. ST asus 01.11.2020 sõlmitud

töölepingu alusel restoranis tööle 01.11.2020 peakokana töötasuga 2500 eurot kuus

netosummana. KB asus 01.12.2020 sõlmitud töölepingu alusel restoranis tööle 01.12.2020

vanemkokana töötasuga 1800 eurot kuus netosummana. AA asus 01.12.2020 sõlmitud

töölepingu alusel restoranis tööle 01.12.2020 vanemteenindajana töötasuga 1800 eurot kuus

netosummana. MR asus 01.12.2020 sõlmitud töölepingu alusel restoranis tööle 01.12.2020

vanemteenindajana töötasuga 1800 eurot kuus netosummana. FT asus 01.12.2020 sõlmitud

töölepingu alusel restoranis tööle 01.12.2020 teenindajana töötasuga 1000 eurot kuus

netosummana. UL asus 01.12.2020 sõlmitud töölepingu alusel restoranis tööle 01.12.2020

arendusjuhina töötasuga 3000 eurot kuus netosummana. KR asus 10.12.2020 sõlmitud

töölepingu alusel restoranis tööle 10.12.2020 restorani juhina töötasuga 2500 eurot kuus

netosummana.

Covid-19 haigust põhjustava viiruse levikuga kaasnenud piirangute ja majanduslanguse tõttu

tekkis Terav Pipar OÜ-l võlgnevus restoraniruumide rendileandja ees, mistõttu ütles

rendileandja lepingu alates 17.12.2020 üles ja keelas juurdepääsu ruumidele. Seetõttu ei olnud

äriühingul enam võimalik restorani opereerimisega jätkata. Äriühingul tekkisid kolmandate

isikute ees võlgnevused, mida ta ei olnud võimeline äritegevuse lõppemise tõttu täitma. Harju

Maakohus kuulutas 19.02.2021 määrusega asjas nr 2-21-560 välja Terav Pipar OÜ pankroti.

Vastustajale esitatud tõendite ja tööandja selgituste põhjal on üheselt tõendamist leidnud, et

töötajatel on töösuhtest tulenev nõue Terav Pipar OÜ vastu ja taotletavad summad on

põhjendatud. On ilmne, et töötajad ei töötanud restoranis tasuta. Tööandja selgitas, et

käesoleval juhul olid töötasud Eesti keskmisest brutokuupalgast suuremad, sest tööandja

eeldas töötajatelt täiendavate tööülesannete täitmist, st töötajatele langes suurem töökoormus

kui tavapäraselt. Tööandja eeldas, et restorani käibest laekuvad rahasummad on enam kui

piisavad töötasude maksmiseks. Varem tegutses neis ruumides ligi 4 aastat edukalt restoran,

mille käive oli ca 1–1,2 miljonit eurot aastas. Tööandjal ei olnud võimalik ette näha, et

koroonaviiruse levikuga kaasnenud piirangud jätkuvad ja turistide saabumine ei taastu.

Vaatamata raskele majanduslikule olukorrale õnnestus tööandjal ka perioodil juuli-detsember

2020 saavutada käibe summaks keskmiselt ca 20 840 eurot kuus. Käibemaksukohustuslasena

registreerimise fakt iseenesest ei tõenda käibe olemasolu või puudumist.

ST-le 2020. a novembri eest töötasu 2500 eurot maksmist tõendavad kassa väljamineku order

ja ST kirjalik selgitus. Asjaolu, et tööandja pankrotiavalduses ei ole märgitud UL nõuet

tööandja vastu, ei muuda sellist nõuet olematuks.

4. Eesti Töötukassa palus jätta kaebus rahuldamata, jäädes 22.07.2021 otsuses toodud

seisukohtade juurde.

5. Tallinna Halduskohus jättis 13.04.2022 otsusega kaebuse rahuldamata.

TKindlS § 22 lg 11 järgi jätab töötukassa hüvitise määramata, kui töötajal puudub töösuhtest

tulenev nõue tööandja vastu või kui taotletav summa ei ole põhjendatud. Euroopa Parlamendi

ja nõukogu 22.10.2008 direktiivi nr 2008/94/EÜ töötajate kaitse kohta tööandja

maksejõuetuse korral art 12 punkti a järgi on liikmesriigil õigus kehtestada regulatsioon,

vältimaks kuritarvitusi hüvitise määramisel.

Põhjendatud pole vastustaja etteheide, nagu pidanuks Terav Pipar OÜ juba novembris 2020

aru saama, et kehtestatud Covid-piirangud ei võimalda majandustegevusega mõistlikult

tegeleda ja uute töötajate palkamine ei ole sel põhjusel otstarbekas. Kuigi 2020. a sügisel

hakati Covid-viiruse leviku tõttu kehtestama mõningaid tegevus- ja liikumispiiranguid, ei

olnud need piirangud enne 2020. a detsembri lõppu sellised, mis muutnuks toitlustusteenuse

osutamise võimatuks ja toonuks vältimatult kaasa majandustegevuse lõpetamise.

3-21-1936

4(7)

Vastustaja leidis samas õigesti, et Terav Pipar OÜ sissetulekud ei olnud sellised, mis

võimaldanuks kaebajaid tööle võtta, seda enam nendega kokku lepitud töötasu eest. Terav

Pipar OÜ läbimüügi aruanne perioodi jaanuar–november 2020 kohta ei ole usaldusväärne

dokument. Äriühing registreeriti äriregistris alles 17.07.2020, mistõttu ei saanud tal läbimüüki

olla juba sama aasta jaanuaris. Tegemist on kas võltsitud dokumendiga või kellegi teise kohta

käiva aruandega. Tõend tuleb jätta tähelepanuta.

Terav Pipar OÜ arvelduskonto väljavõtte kohaselt oli perioodil 26.07.2020–05.01.2021 kogu

sissetulek 103 418,72 eurot ning väljaminek samas summas. Arvestades, et äriühing tegutses

kokku 5 kuud, oli ühe kuu keskmiseks sissetulekuks 20 683,74 eurot. Arvestades kaebajate

töölepingutest

nähtuvaid

netokuutasusid

(14 400

eurot),

nende

pinnalt

arvutatud

brutokuutasusid (18 542,51 eurot) ja tööandajale kaasnevaid tööjõukulusid (kogukulu

24 809,87 eurot), on selge, et äriühingu sissetulekud ei olnud kaebajate palkamiseks piisavad.

Lisaks pidanuks äriühing kandma kulusid ka ruumide rendile, kommunaalkuludele, elektrile,

internetile, telefonile, toorainete sisseostmisele jms.

Detsember 2020. a sularaha tehingute väljavõte ei ole usaldusväärne tõend. Erinevus

pangakontole tehtud sularaha sissemaksega on ligi 1000 eurot. Lisaks ei tõenda väljavõte, et

äriühingul oleks olnud piisavalt sissetulekuid, et kaebajad tööle võtta. Ei ole teada, kas

äriühing arveldas sularahas ka teistel tegevuskuudel, sest selle kohta pole esitatud tõendeid.

Tõendamata on kaebajate väide, et rendileandja piiras pärast rendilepingu lõppemist äriühingu

juurdepääsu ruumides olevatele dokumentidele ja seetõttu ei olnud tööandjal ega kaebajatel

võimalik vastustajale esitada täiendavaid tõendeid. Rendileandja selgituste kohaselt ei ole ta

Terav Pipar OÜ juurdepääsu ruumides olevatele dokumentidele ega isiklikele asjadele

piiranud.

Õige on vastustaja seisukoht, et kaebajate töölepingujärgsed palgad olid keskmisest oluliselt

kõrgemad. Statistikaameti andmetel oli keskmine brutokuupalk kõigi tegevusalade lõikes

2020. a III kvartalis 1598 eurot ja 2020. a IV kvartalis 1677 eurot. Seejuures oli keskmine

brutokuupalk toidu ja joogi serveerimise valdkonnas 2020. a III kvartalis 971 eurot ja 2020. a

IV kvartalis 952 eurot. Keskmine brutopalk muu teeninduse valdkonnas oli 2020. a III

kvartalis 922 eurot ja 2020. a IV kvartalis 846 eurot. Ei ole eluliselt usutav, et majanduslikest

kaalutlustest ja kasumilootusest lähtuv ettevõtja, kel on juba rahalised probleemid ruumide

rendi tasumisel, palkab uued töötajad keskmisest oluliselt kõrgema palgaga. Viide varem

samades ruumides tegutsenud restorani käibele ei ole asjakohane. Suurema hulga

kõrgepalgaliste töötajate palkamine ei taga koheselt suuremat käivet ja sissetulekut, vaid toob

kaasa suuremad kulud ja suuremad võimalikud majanduslikud raskused. Seda eriti olukorras,

kus kehtisid mõningased Covid-piirangud.

Põhjendatud ei ole kaebajate selgitused, et kõrgemat töötasu õigustasid täiendavalt peale

pandud tööülesandeid. Kui kõrgemas töötasus lepiti kokku põhjusel, et töötajal tuli täita

täiendavaid tööülesandeid, siis tulnuks see ka töölepingusse kirja panna. Kohtule esitatud

töölepingud ei kinnita, et kaebajatelt nõuti mingite täiendavate tööülesannete täitmist.

Tegemist on üsna nappide ja vaid põhitööülesandeid kajastavate töölepingutega.

Tõendamata on kaebajate väide, et Terav Pipar OÜ kasutas enne kaebajate palkamist

renditööjõudu. Lisaks on ebaselge, miks äriühing otsustas renditööjõu asemel töötajad palgata

ning kuidas senise renditööjõu asemel töötajate palkamine pidi hakkama varasemast enam

ettevõtja käivet ja tulusid kasvatama.

Tõendamata on ka kaebajate väide, et Terav Pipar OÜ maksejõuetuse põhjuseks olid

Covid-piirangud. Terav Pipar OÜ jäi ruumidest ilma ja lõpetas majandustegevuse juba 2020.

a detsembri keskel, kui ei kehtinud veel kohapealse teenindamise piirangut. Rendileandja

selgituse kohaselt olid Terav Pipar OÜ-l pikemaajaliselt probleemid rendi tasumisega. Ei ole

3-21-1936

5(7)

eluliselt usutav, et ettevõtja ei suuda oma tegevust ja rahalisi vahendeid pool kuud ette

planeerida ning palkab majanduslikele raskustele vaatamata keskmisest olulise kõrgema

töötasuga seitse töötajat, kes saavad seejärel töötada vaid pool kuud (ST 1,5 kuud ja KR 8

päeva). Järelikult on põhjendatud vastustaja järeldus, et töötajate palkamine Terav Pipar OÜ

poolt ei ole sellises olukorras eluliselt usutav ning töölepingud olid näilikud. Kaebajad

kasutasid ära äriühingu makseraskusi ja sõlmisid töölepingud, jätmaks mulje, nagu oleks neil

olnud äriühinguga tegelik töösuhe ja neil jäi äriühingu maksejõuetuse tõttu töötasu saamata,

mis annaks neil õiguse taotleda vastustajalt hüvitist. Seejuures püütakse jätta mulje, nagu

oleks äriühingu maksejõuetuse põhjuseks riiklikult kehtestatud Covid-piiranguid. See peaks

juhtima tähelepanu kõrvale asjaolult, et äriühing oli juba väidetavate töölepingute sõlmimise

ajal majanduslikult raskes olukorras ja poleks olnud tegelikult võimeline töötajaid (eriti

selliste palkadega) tööle võtma. Selline tegevus viitab hüvitisepettusele.

Veelgi vähem usutavam on UL palkamine arendusjuhi kohale. Olukorras, kus ettevõttel on

juba majanduslikud raskused, ei ole eluliselt usutav, et ettevõtja palkab endale sedavõrd

kõrgepalgalise arendusjuhi, kelle ülesandeid sai täita ka äriühingu juhatuse liige ise (kelleks

oli samuti UL). See näitab vaid seda, et äriühingu juhatuse liige UL oli teadlik ettevõtte

majanduslikest probleemidest ja võimalikust tulevasest pankrotist ning soovis ka ise äriühingu

maksejõuetust ära kasutades saada osa vastustaja makstavatest hüvitistest, mida juhatuse

liikmetele ei maksta (TKindlS § 3 lg 2 p 3). UL töösuhte seab kahtluse alla ka see, et Terav

Pipar OÜ 13.01.2021 pankrotiavalduses ei ole teiste töötajate/võlausaldajate hulgas UL ega

tema saamata jäänud tasu nõuet välja toodud. Asjakohatu on selgitus, et UL lähtus

pankrotiavalduse esitamisel eelkõige töötajate huvidest.

Töösuhete näilikkust ja taotletavate summade põhjendamatust näitab ka see, et taotletavad

summad ei ole kontrollitavad. Kui tegemist oleks tegelikest töösuhetest tulenevate saamata

jäänud tasudega, oleks kaebajad paremini kursis, mis summad neil on jäänud tööandjalt

saamata. Samuti oleks tööandja tööjõukulude arvestus korrektsem. Kaebusele lisatud fail

nimetusega

„Terav

Pipar

arvestus“

kajastab

Terav

Pipar

OÜ

töötajate

palku,

koondamishüvitisi, saamata jäänud puhkusepäevade hüvitisi ja maksuarvestust. Seda tabelit ei

esitatud juba haldusmenetluses vastustajale, vaid alles kohtule. Selles toodud saamata jäänud

tasud erinevad kaebuses välja toodud saamata jäänud tasudest. Jääb arusaamatuks, kuidas on

kaebuses välja toodud summad saadud. Ka palgaarvestuse tabelis pole andmed korrektsed,

seal on mitmeid vigu. Seega pole tabel usaldusväärne tõend. Samuti on ebaõiged kasutamata

jäänud puhkusepäevade hüvitiste arvestused. Kaebajate nõudeõigus tööandja maksejõuetuse

hüvitisele ei ole usaldusväärselt tõendamist leidnud. Töölepingud olid näilikud ega õigusta

hüvitise maksmist.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

6. ST, KB, KR, AA, MR, FT ja UL paluvad apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu

13.04.2022 otsuse tühistada ning teha asjas uue otsuse, millega kaebus rahuldada. Kaebajad

jäävad halduskohtus esitatud seisukohtade juurde, esitades halduskohtu otsusele järgmised

vastuväited.

Ebaõige on halduskohtu seisukoht, et kaebajatel ei olnud töösuhet Terav Pipar OÜ-ga.

Vaidlust ei ole selles, et Terav Pipar OÜ tegutses alates 2020. a juulist restorani

opereerimisega. Restoran tegutses kuni 17.12.2020 Rotermanni tn 2 ruumides. Seega pidid

restoranis töötama toitlustusteenuste osutamiseks hädavajalikud töötajad. Seega on

arusaamatu, kuidas saab eitada kaebajate ja Terav Pipar OÜ vahelist töösuhet. Vastustaja ei

ole väitnud, et toitlustusteenust osutasid hoopis kolmandad isikud. Töösuhet tõendavad muu

hulgas kirjalikud töölepingud.

3-21-1936

6(7)

Seisukoht, et tööandjal polnud võimalik maksta töölepingutes kokku lepitud summasid, ei

põhine tõenditel. Varasemalt tegutses samades ruumides ligi 4 aastat edukalt restoran, kus

töötas üle 30 töötaja ja mille käive oli u 1–1,2 miljonit eurot aastas. Terav Pipar OÜ äriplaan

nägi ette samades ruumides vähemalt sama suure käibe saavutamise, kuid seda oluliselt

väiksemate tööjõukuludega. Polnud võimalik ette näha, et koroonaviiruse levikuga kaasnenud

piirangud jätkuvad ning turistide saabumine ei taastu. Raskele majanduslikule olukorrale

vaatamata õnnestus Terav Pipar OÜ-l saavutada perioodil 07.2020–12.2020 käibe suuruseks

keskmiselt 20 840 eurot kuus. Põhjendamatu on halduskohtu seisukoht, et läbimüügi aruanne

ei ole usaldusväärne dokument. Sama käibe summa nähtub ka Terav Pipar OÜ arvelduskonto

väljavõttest. Läbimüügi aruandes on ekslikult kajastatud andmed varasemalt ruumides

tegutsenud ettevõtte kohta enne Terav Pipar OÜ asutamist. Viga tekkis, sest Terav Pipar OÜ

võttis üle varasemalt samades ruumides tegutsenud ettevõtte kassaprogrammi.

Asjaolu, et kokku lepitud töötasud olid mõnevõrra suuremad keskmiselt teeninduse sektoris

makstavatest töötasudest, ei tähenda, et pooled tegelikkuses töötasudes kokku ei leppinud. On

üldteada asjaolu, et eriti just toitlustussektoris ei kajasta ametlikult makstava palga suurused

reeglina töötaja tegelikku palga suurust. Praegusel juhul jõudsid pooled kokkuleppele aga just

tegeliku palga maksmises. Lisaks on kaebajad selgitanud, et tööandja eeldas täiendavate

tööülesannete täitmist ehk töötajatele langes suurem töökoormus ja vastutus kui tavapäraselt.

Kõrge pädevusega töötajate palkamine pidi endaga kaasa tooma käibe suurenemise ja tulude

kasvamise.

Arusaamatu on kohtu viide, et UL palkamine arendusjuhi kohale ei ole usutav, sest ta oleks

samu ülesandeid saanud täita ka juhatuse liikmena. UL-le pole makstud juhatuse liikme tasu.

Ei saa eeldada, et isik täidab oma tööülesandeid tasuta.

Asjaolu, et palgaarvestuse tabelis esitatud andmed ei pruugi olla korrektsed, ei ole aluseks, et

jätta TKindlS §-s 20 sätestatud hüvitis määramata. Vastustaja saab hüvitise määramisel vead

kõrvaldada ja määrata hüvitise õiges summas.

7. Eesti Töötukassa palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, nõustudes halduskohtu

otsuse järeldustega ning jäädes halduskohtule esitatud seisukohtade juurde.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Vastustaja esitas koos 19.08.2022 menetlusdokumendiga (vastus apellatsioonkaebusele) 12

dokumentaalset tõendit, mis sisaldavad erinevaid koroonaseisundit kajastavaid uudisnuppe

perioodist 26.10.2020–29.11.2020. Samas ei taotlenud vastustaja nende dokumentide tõendina

asja juurde võtmist ega põhistanud, miks

on nende tõendite esitamine

alles

apellatsioonimenetluses põhjendatud. Ringkonnakohus leiab, et eelnimetatud tõendid ei ole

asja õigemaks lahendamiseks vajalikud, mistõttu tuleb need jätta tähelepanuta (HKMS § 198

lg 3).

9. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse

põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele

märgib ringkonnakohus järgmist.

10. Vaidlust ei ole selles, et Rotermanni tn 2 ruumides tegutses restoran, kuid ringkonnakohus

nõustub halduskohtu ja vastustajaga, et kaebajate esitatud töölepingud ja seal kajastatud

palgaandmed ei ole usaldusväärsed.

Terav Pipar OÜ pangakonto väljavõtte kohaselt alustas äriühing aktiivset tegevust 2020. a

juuli lõpus. Kuni 16.12.2020 olid Terav Pipar OÜ pangakontol kajastatud sissetulekud

103 418,72 eurot. Kontol toimuvaid liikumisi analüüsides nähtub, et kuigi kaardimaksetelt

laekub sissetulekuid regulaarselt ja osaliselt on väljaminekud seotud toitlustusega (nt maksed

3-21-1936

7(7)

Fruit Xpress OÜ-le), toimub suurem osa käibest teiste UL-ga seotud äriühingutega (La Prima

Noblessner OÜ (hilisem ärinimi Mainline Tootmine OÜ), Loo Jang Resto OÜ, La Prima

Pizza OÜ, La Nostra Italia OÜ, RAAC Capital OÜ). Enamasti teeb Terav Pipar OÜ

eelnimetatud äriühingutele väljamaksed selgitusega „kanne“ või „tagastus“, kuid samad

äriühingud teevad Terav Pipar OÜ-le vähemal määral samuti kandeid selgitusega „kanne“.

Vaadeldaval perioodil ei nähtu konto väljavõttelt, et Terav Pipar OÜ oleks maksnud

töötajatele palka või riigile mingeid makse. Kaebajad pole esitanud mingeid tõendeid väite

kohta, et kuni vaidlusaluste töölepingute sõlmimiseni kasutas Terav Pipar OÜ renditööjõudu.

UL-le kui Terav Pipar OÜ juhatuse liikmele ei saanud selliste tõendite esitamine olla

keeruline.

ST asus töölepingu järgi tööle alates 01.11.2020. Töölepingu p-i 4.4 kohaselt tuli töötasu

kanda hiljemalt järgneva kuu 10. kuupäeval töötaja pangaarvele, kui ei ole kokku lepitud

teisiti. Isegi kui eeldada, et oli olemas kokkulepe palga sularahas maksmise kohta, luges

halduskohus 10.12.2020 kassa väljamineku orderi ning ST 20.07.2021 kinnituskirja

põhjendatult ebausaldusväärseks. Terav Pipar OÜ ei deklareerinud ST-le töötasu maksmist

ega tasunud tööjõumakse. Põhjendatud on ära märkida ka asjaolu, et Terav Pipar OÜ ei

võtnud ennast nõuetekohaselt käibemaksukohustuslasena arvele. Terav Pipar OÜ käitumine ei

olnud seega õiguskuulekas. Eelnevat arvestades ei ole tõsiseltvõetav apellatsioonkaebuse

väide, et kõrgemas palgas lepiti kokku põhjusel, et eristuda toitlustussektoris levinud tavast,

kus ametlikult makstav palk ei vasta tegelikult saadavale töötasule. Reaalselt ei ole Terav

Pipar OÜ ühegi töötajaga seoses mingeid kulusid kandnud, sest ülejäänud töölepingud sõlmiti

väidetavalt 01.12.2020 (KR-ga 10.12.2020), mistõttu tekkis lepingu järgi palga maksmise

kohustus alles 10.01.2021, s.o pärast äriühingu tegevuse lõpetamist. Uute töötajate palkamine

2020. a detsembris olukorras, kus tööjõukulu (24 809,87 eurot) oleks ilmselgelt ületanud

äriühingu tulusid, ei ole usutav. Õige on vastustaja ja halduskohtu seisukoht, et töölepingud on

vormistatud üksnes eesmärgiga saada TKindlS § 20 lg-s 1 nimetatud hüvitist.

Ringkonnakohas lisab veel, et aadressi Rotermanni tn 2 näitasid äriregistris oma

tegevuskohana ka La Prima Noblessner OÜ, Loo Jang Resto OÜ, La Prima Pizza OÜ ja La

Nostra Italia OÜ, mis, nagu eelpool märgitud, on äriregistri andmete järgi samuti seotud UL-

ga ning mille arvetele kanti suurem osa Terav Pipar OÜ-le laekunud kaardimaksetuludest. Kui

põhjuseks oli ühine kaardimakseterminal, viitab see, et Terav Pipar OÜ käive oli näidatust

oluliselt väiksem ning kõrgepalgalise tööjõu palkamine seetõttu veelgi ebausutavam.

11. Halduskohus märgib õigesti, et tavapärase hoolega tegutsev ettevõtja ei lähtuks äriliste

otsuste tegemisel asjaolust, et samal äripinnal tegutses varem edukas restoran. Kaebajate

esitatud läbimüügi aruande järgi oli läbimüük 2020. a novembris teinud suure languse. Ka

selles valguses oli detsembris uute töötajate palkamine ebamõistlik.

12. Kuna tuvastatud asjaolud viitavad, et vaidlusalused töölepingud olid näilikud, ei pidanud

vastustaja hakkama korrastama erinevates dokumentides sisalduvaid vigu. Hüvitise maksmine

on TKindlS § 22 lg 11 kohaselt igal juhul välistatud.

13. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud kaebajate

kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud.

(allkirjastatud digitaalselt)