4-23-359/10 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

4-23-359 1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10. 2023, Narva kohtumaja märts Väärteoasja number 4-23-359 (240022000025) Kohtunik Innokenti Menšikov Väärteoasi

Kohtuvälise menetleja Politseija Piirivalveameti Ida

prefektuuri 18.01.2023 otsus väärteoasjas nr

240022000025, millega T.K

karistati

relvaseaduse (RelvS) § 8910

ja § 892

lg 1 alusel

karistusseadustiku (KarS) § 63 lg 1 kohaldades RelvS § 8910 järgi rahatrahviga 15 trahviühiku ulatuses, s.o 60 eurot ja RelvS § 892 lg 1 alusel rahatrahviga 5 trahviühiku ulatuses, s.o. 20 eurot Kaebuse esitanud isik menetlusalune isik

T.K ik XXX; elukoht x; Eesti Vabariigi kodakondsus Kohtuväline menetleja

Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskond asukoht Vahtra 3, 21003 Narva.

RESOLUTSIOON

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § dest 132 p 1, § 133 135, § 155 - - -156 maakohus otsustas:

Jätta T.K kaebus rahuldamata.

Jätta Politsei otsus väärteoasjas nr - ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri 18.01.2023 240022000025 T.K karistamises relvaseaduse (RelvS) § 89 10 ja § 892 lg 1 alusel sätestatud väärtegude toimepanemises muutmata.

Jätta kaebuse esitaja taotlus kaebuse esitamisega seotud kulude välja mõistmiseks

rahuldamata.

4-23-359 2

Jätta Politsei ja P KarS 83 lg 6 ja RelvS § 89 iirivalveameti taotlus 26

alusel väärteo toimepanemise vahendina noa konfiskeerimiseks rahuldamata.

Rahuldada kaebuse esitaja taotlus pneumopüstoli ja pipragaasi purgi tagastamiseks kaebuse esitajale.

KrMS § 126 lg 3 p 2 kohtuotsuse jõustumise järgselt alusel tagastada kaebuse esitajale kaebusele lisatud nuga, . pneumopüstol ja pipragaasi purk

Rahatrahv summas 80 eurot tuleb tasuda 30 päeva ehk edasikaebamise tähtaja jooksul

Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 SEB pangas,

EE932200221023778606 Swedbank pangas või EE701700017001577198 Luminor pangas, kohustuslik viitenumber 10220235004476. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebekord

Otsuse peale võib esitada Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu kassatsioonkaebuse

Riigikohtule. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest

kirjalikult teatama Viru Maakohtu Narva kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest.

Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

MENETLUSE KÄIK

1. Kohtuvälise menetleja Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri 18.01.2023 otsusega väärteoasjas nr 240022000025 karistati T.K RelvS § 50 lg 3 p 1, § 20 lg 2 p 3,

sätestatud rikkumise toimepanemise eest KarS § 63 lg 1 kohaldades RelvS § 8910 järgi

rahatrahviga 15 trahviühiku ulatuses, s.o 60 eurot ja RelvS § 892

lg 1 alusel rahatrahviga 5 trahviühiku ulatuses, s.o. 20 eurot. Kohtuvälise menetleja otsusega anti T.K-le õigus

tasuda rahatrahv hiljemalt 02.02.2023. Väärteootsuses oleva väärteo kirjelduse kohaselt 23.04.2022 kell 00:59 Mõisa tn 1b, Narva linna, Ida-Viru maakonnas hoidis isik omas taskus tsiviilkäibes keelatud külmrelva ehk nuga, mille tera pikkus on üle 8,5 cm(antud nuga on 9 cm) ning isik viibides avalikus kohas, nimelt aadressil Mõisa 1b, Narva ning olles alkoholijoobes kandis pneumopüstolit ning gaasipihustit.

2. 26.01.2023

registreeris Viru Maakohus menetlusaluse isiku edastatud kaebuse kohtuvälise menetleja otsusele.

3. Viru Maakohtu 02.02.2023 määrusega jäeti T.K kaebus Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri 18.01.2023 otsusele väärteoasjas nr 240022000025 käiguta ning määrati tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks.

4. 09.02.2023 esitas T.K puuduste kõrvaldamise kohta teate. Kaebuse esitaja selgitab, et relvaseadus § 50 lg 3 p 1 ja relvaseadus § 8910 osas ta ei nõustu karistusega, kuna väärteootsuses toodud kohas ei olnud tema juures relva ega lahingumoona, aga olid taskunuga,

õhupüstol kaliibriga kuni 4,5mm ja pisargaasiballoon. Need esemed on lubatud piiramata tsiviilkäibega vastavalt relvaseaduse § 18. Kaebuse esitaja leiab, et tema suhtes tehtud otsus on

rajatud relvaseaduse ebaõigele tõlgendamisele ja kohaldamisele. Kõik toodud esemed olid varjatult suletavas kotis. Neid esemeid kaebuse esitaja Narva baaris I mitte kellelegi ei näidanud ega demonstreerinud muul viisil. Relvaseaduse § 20 lg 2 p 3 ja relvaseaduse § 892 osas ei nõustu

4-23-359 3

kaebuse esitaja karistusega, kuna vaidlustatavas otsuses toodud asjaoludel tema juures ei olnud piiramata tsiviilkäibes keelatud külmrelv. Tema juures oli ülaltoodud taskunuga, mis oli ostetud Narva kalastustarvete poest. Antud noatera ei avane vedruvõi raskusjõul, seega antud nuga ei oma relvaseaduse § 20 lg 2 p 3 toodud tunnuseid. Kaebuse esitaja leiab, et vaidlustatav otsus on rajatud relvaseaduse ebaõigele tõlgendamisele ja kohaldamisele. Temalt äravõetud nuga omab

terapikkust 86 mm, noatera avanes eranditult käe sõrmega tuntava jõul, kuna omab lukustussüsteemi kokkupandult kui ka avatud asendis, selleks, et kindlustada antud noa ohutu

sihipärase kasutamise. Samuti äravõetud nuga ei omanud kahepoolset lõiketera teritamiseks. Toodud nuga kaebuse esitajale ei tagastatud. Kaebuse esitaja palub vaadata kaebuse läbi

kirjalikus menetluses. Kaebuse esitaja ei soovi kohtuistungist osa võtta ja kaitsja osavõttu

menetlusest ei taotle. Kaebuse esitaja palub rahuldada kaebuse ja tühistada Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri 18.01.2023 otsuse väärteoasjas nr 240022000025. Lisaks palub

kaebuse esitaja välja mõista Politseija Piirivalveametilt kaebuse esitaja kasuks kaebuse esitamisega seotud kulud summas 225 eurot. Kaebuse esitaja palub tagastada temalt äravõetud nuga ja kaebusele lisatud pneumopüstol ja pipragaasi purk.

5. 20.02.2023 esitas Politseija Piirivalveamet kirjaliku seisukoha, mille kohaselt kohtuväline menetleja on nõus kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses ja leiab, et kaebus ei kuulu rahuldamisele. Kohtuväline menetleja leiab, et KarS § 15 lg 3 kohaselt väärteona on

karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. RelvS § 13 kohaselt gaasipihusti kuulub

gaasirelvade hulka. RelvS § 14 kohaselt pneumopüstol kuulub pneumorelvade hulka. Antud relvad RelvS § 18 alusel on piiramata tsiviilkäibega. Aga vastavalt RelvS § 50 lg 3 p 1 relva ja

laskemoona on keelatud kanda joobeseisundis. Lähtudes joobeseisundis isiku kainemisele toimetamise protokollist menetlusaluse isiku väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,97 mg/l ning ta ei tajunud ümbritsevast aru. Menetlusalune isik viibis avalikus kohas baaris I aadressil

Mõisa tn 1b, Narva ja kandis enda juures relvasid, nimelt pneumopüstol, gaasipihusti ja

tsiviilkäibes keelatud nuga. RelvS § 20 lg 2 p 3 järgi vedruvõi raskusjõul väljaviskuva ja seejärel jäigalt kinnituva teraga nuga, mille tera pikkus on üle 8,5 cm või mille tera on kahelt poolt teritatud. Menetlusalune isik kandis enda juures tsiviilkäibes keelatud külmrelva, nimelt raskusjõul väljaviskuva ja seejärel jäigalt kinnituva teraga nuga, mille tera pikkus on 9 cm. Seega

menetlusaluse isiku tegu vastab RelvS § 892

lg 1 süüteokoosseisule, mis oli toime pannud ettevaatamatusest. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Otsuse tegemisel menetleja on arvestanud, et varasemalt menetlusalune isik ei ole karistatud süütegude eest. Samuti teos puuduvad süü kergendavad või raskendavad asjaolud. Menetlusalusele isikule oli määratud karistus tunduvalt alla sanktsiooni keskmise määra. Seega kohtuväline menetleja

arvab, et määratud rahatrahvid summas 80 eurot on antud juhul mõjus ja kohane, määratud õigesti ning vastab kaebaja süü suurusele. Samuti palub kohtuväline menetleja KarS § 83 lg 6

ja RelvS § 89´26 alusel äravõetud nuga konfiskeerida, kuna tegemist on toimepanemise vahetuks objektiks olnud esemega.

KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED

6. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

7. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

8.

Käesolevas asjas on menetlusalust isikut karistatud väärteo kirjelduse kohaselt, kuna 23.04.2022 kell 00:59 Mõisa tn 1b, Narva linna, Ida-Viru maakonnas hoidis isik omas taskus tsiviilkäibes keelatud külmrelva ehk nuga, mille tera pikkus on üle 8,5 cm(antud nuga on 9 cm). Lisaks isik viibides avalikus kohas, nimelt aadressil Mõisa 1b, Narva ning olles alkoholijoobes kandis pneumopüstolit ning gaasipihustit. Kohtuvälise menetleja Politseija Piirivalveameti Ida

4-23-359 4

prefektuuri 18.01.2023 otsusega väärteoasjas nr 240022000025 karistati T.K RelvS § 50 lg 3 p 1, § 20 lg 2 p 3, sätestatud rikkumise toimepanemise eest KarS § 63 lg 1 kohaldades RelvS § 8910 järgi rahatrahviga 15 trahviühiku ulatuses, s.o 60 eurot ja RelvS § 892 lg 1 alusel rahatrahviga 5 trahviühiku ulatuses, s.o. 20 eurot. 9.Väärteo toimepanemise karistusõiguslikus kvalifikatsioonis on poolte vahel vaidlus. Esmalt

analüüsib kohus tsiviilkäibes keelatud külmrelva ebaseaduslikku käitlemist. RelvS § 892

kohaselt elektri šokirelva või tsiviilkäibes keelatud külmrelva valmistamise, soetamise, omamise, hoidmise, müümise, kandmise, edasitoimetamise, vedamise või muu ebaseadusliku

käitlemise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga. Kohus peab oluliseks siinkohal analüüsida, kas väärteo toimepanemise esemeks olnud nuga on relv ja kas see on piiramata tsiviilkäibega relvaks. RelvS § 20 lg 2 p 3 sätestab, et tsiviilkäibes on keelatud vedruvõi raskusjõul väljaviskuva ja seejärel jäigalt kinnituva teraga nuga, mille tera pikkus on üle 8,5 cm või mille tera on kahelt poolt teritatud. Kaebuse esitaja on kaebuses välja toonud, et tema hinnangul nuga ei avane vedruvõi raskusjõuga. Teisalt on kaebuse esitaja

kaebuses märkinud: „noatera avanes eranditult käe sõrmega tuntava jõul, kuna omab lukustussüsteemi kokkupandult kui ka avatud asendi“. Seega on kohtu hinnangul kaebuse esitaja

ise kirjeldanud, et nuga avaneb raskusjõul kui see lukustussüsteemist vabastada ja kinnitub jäigalt peale avamist. Seadusest tulenevalt on tsiviilkäibes keelatud raskusjõul väljaviskuv ja jäigalt kinnituv nuga ainult juhul kui tera on üle 8,5 cm või mille tera on kahelt poolt teritatud. Siinkohal toob kohus välja, et kaebuse esitaja on kaebuses välja toonud, et noatera pikkus on 86

mm. Kohus lisab, et noatera pikkust kui ka raskusjõul avanevat välimust tõendab asitõendivaatlusprotokoll(lk 24-26), millest nähtuvalt ületab noatera pikkus 85 mm. Kaebuse esitaja on kaebuses esitanud vastuväite, et noal ei olnud kahepoolset lõiketera. Kohus selgitab, et RelvS § 20 lg 2 p 3 on tegemist alternatiivse sättega, millest üle asjaolu(tera pikkus üle 8,5 cm või kahelt poolt teritatud tera) esinemise on tegemist tsiviilkäibes keelatud relvaga. Seega l

asjaolu, et lõiketera ei olnud kahepoolne ei too kaasa rikkumist, vaid rikkumise koosseisu alternatiive arvestades täidab asjaolu, et noatera on üle 85 mm. Tsiviilkäibes keelatud külmrelva ebaseaduslik käitlemine väärteootsuses toodud ajal ja kohas on tõendatud 23.04.2022 tunnistaja S S ütlustega, mille kohaselt 23.04.2022 aadressil Narva, Mõisa 1b avastati T.K pükste paremast taskust turvakontrolli käigus kokkupandava noa pikkusega 9 cm. Samuti on menetlusaluse isiku ütlustega kui ka esitatud kaebuses kinnitanud, et nuga oli temal väärteootsuses toodud ajal ja kohas kaasas.

Eeltoodut arvestades on kohus tuvastanud, et tegu on toime pandud ja teo pani toime menetlusalune isik. Nimetatud tõenditega on tõendatud, et 23.04.2022 kell 00:59 Mõisa tn 1b, Narva linna, Ida-Viru maakonnas hoidis isik omas taskus tsiviilkäibes keelatud külmrelva ehk

nuga, mille tera pikkus on üle 8,5 cm(antud nuga on 9 cm). Seega on väärteo objektiivne koosseis tõendatud ja täidetud. Seega menetlusaluse isiku rikkudes tegevus on väärteoprotokollis kvalifitseeritud õigesti ning

RelvS § 20 lg 2 p 3 tulenevat sätet, pani menetlusalune isik toime § 89 RelvS 2 ettenähtud väärteo.

9. Teisena peab kohus vajalikuks vaadelda relva ja laskemoona kandmisega alkoholijoobes seotud väärteo koosseisu. Nimelt RelvS § 50 lg 3 p 1 sätestab, et relva ja laskemoona on keelatud kanda joobeseisundis.

Väärteo kirjelduse kohaselt olid isikul väärteo toimepanemise ajal kaasas pneumopüstol, gaasipihusti ja nuga. RelvS § 11 p 3 kohaselt on pneumorelv relv, milles lendkeha saab suunatud

liikumise suruõhu või muu surugaasi energiast. RelvS § 14 p 1 ja 2 kohaselt liigitatakse

pneumorelvi pneumopüssideks ning peumopüstol, pneumorevolvriteks. Seega on pneumopüstol seadusest tulenevalt relv RelvS § 50 lg 3 p 1 tähenduses. RelvS § 11 p 2 kohaselt on gaasirelv relv, mis on ette nähtud elava objekti lühiajaliseks kahjustamiseks ärritava toimega

4-23-359 5

gaasiga. RelvS § 13 kohaselt liigitatakse gaasirelvi gaasipihustiteks ning gaasipüstoliteks, gaasirevolvriteks. Seega on gaasipihusti samuti relvaks RelvS § 50 lg 3 p 1 tähenduses. Kaebuse esitaja on kaebuses õiguspäraselt viidanud RelvS § 18, mille lg 1 ja 2 kohaselt on gaasipihusti ja kuni 4,5-millimeetrise kaliibriga(kaas arvatud) pneumorelv piiramata tsiviilkäibega relvad. Eelnevalt on kohus analüüsinud, et väärteotoimepanemisel ajal ja kohas menetlusalusel isikul olnud nuga on tsiviilkäibes keelatud relv.

T.K joobeseisundit tõendab joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokoll(lk 11,12), mille kohaselt menetlusaluse isiku väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,97 mg/l kohta. Samuti esinesid menetlusalusel isikul joobeseisundile viitavad tunnused nagu silmade punetus, suured pupillid, väga aeglane reaktsioonikiirus, aja-, isikuja kohataju häired, segane ja aeglane kõne, kerged kordinatsioonihäired, rahutus ja omamehelik käitumine.

Menetluspoolte vahel ei ole vaidlust selle üle, kas nimetatud esemeid T.K väärteootsuses toodud ajal ja kohas kandis. Menetlusalune isik on kaebuses esitanud vastuväite, et esemed olid varjatud suletavas kotis, esemeid ta ei näidanud ega demonstreerinud. Kohus selgitab, et selline vastuväide ei ole asjakohane, kuna koosseisu täitmiseks ei olegi vaja esemeid kuidagi avalikkusele näidata, vaid koosseisu täitmiseks piisab nende kandmisest joobeseisundis.

Eeltoodut arvestades on kohus tuvastanud, et tegu on toime pandud ja teo pani toime menetlusalune isik. Nimetatud tõenditega on tõendatud, et 23.04.2022 kell 00:59 Mõisa tn 1b,

Narva linna, Ida-Viru maakonnas viibis isik avalikus kohas baaris I ja kandis enda juures joobeseisundis olles relvasid, nimelt pneumopüstol, gaasipihusti ja tsiviilkäibes keelatud nuga. Seega menetlusaluse isiku rikkudes tegevus on väärteoprotokollis kvalifitseeritud õigesti ning

RelvS § 50 lg 3 p 1 tulenevat sätet, pani menetlusalune isik toime RelvS § 89

10 ettenähtud väärteo.

10. hus asub seisukohale, et menetlusalune isik d toime

Ko pani nimetatud süüteo ettevaatamatusest. KarS § 16 lg 1 kohaselt on ettevaatamatud kergemeelsus ja hooletus. Sama sätte lg 3 kohaselt paneb isi teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava k asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Kaebuses on isik välja toonud, et ostis noa kalastustarvete poest ja arvas, et see

on tsiviilkäibes lubatud. Menetlusaluse isiku väide kinnitab, et isik ei olnud hooletusest

tulenevalt teadlik enda teo keelatusest. ja Samuti ei olnud isik enda sõnul teadlik, et relvi

laskemoona on keelatud kanda joobeseisundis. Seega on kohtu hinnangul T.K süüteod toime pannud ettevaatamatusest hooletuse vormis. Asja materjalidest tulenevalt ei ole kohtul põhjust asuda eeltoodust erinevale seisukohale menetlusaluse isiku tahtluse osas. Kohus

märgib, et mõlema süüte on oma tegevusega täitnud talle o puhul on menetlusalune isik

inkrimineeritavate tegude objektiivse ja subjektiivse koosseisu ning õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohtu seisukoht karistuse määramise osas

11.

KarS § 56 lg 1 alusel on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt

või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid

asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

12.

Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Relvaseaduse § 8910 kohaselt relva ja laskemoona kandmisel joobeseisundis karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga. Ning relvaseaduse § 892 kohaselt

elektrišokirelva või tsiviilkäibes keelatud külmrelva valmistamise, soetamise, omamise,

4-23-359 6

hoidmise, müümise, kandmise, edasitoimetamise, vedamise või muu ebaseadusliku käitlemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga.

Käesoleval juhul on kohtuväline menetleja T.K leidnud, et pani toime karistusõiguslikult kaks tegu. KarS § T.K toime ühe teo, mis 63 lg 1 alusel pani

vastab mitmele eri süüteokoosseisule ehk T.K kandis avalikus kohas baaris I joobeseisundis olles relvasid, nimelt pneumopüstol, gaasipihusti ja tsiviilkäibes keelatud nuga. Ning teise teona hoidis isik omas taskus tsiviilkäibes keelatud külmrelva ehk nuga, mille tera pikkus on üle 8,5 cm. Kohtuväline menetleja on kahe erinevale väärteokoosseisule vastava teo

toime panemise tõttu kohaldanud KarS § 63 lg 3, mille kohaselt mõistetatakse karistus iga

väärteo eest eraldi. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja poolt esitatud kogumite

moodustamisega ning analüüsib järgnevalt karistustust.

13. Kohtupraktikas väljakujunenud seisukohale vastavalt tuleb konkreetse karistusmäära kindlaks tegemiseks võtta lähtepunktiks normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse

isiku süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse

süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada erija üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid.

Arutataval juhul on sanktsioonimäära keskmiseks määraks nii relvaseaduse § 8910

kui ka relvaseaduse 89 § 10

järgi trahv 100 trahviühikut. T.K süü suurust võib pidada kohtu hinnangul väikeseks. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et isiku süüd kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Menetlusalune isik

ise ei ole kaebuses viidanud kergendatavate või raskendavate asjaolude olemasolule. Samuti

v , et õttes arvesse T.K näol on tegemist isikuga, kellel puuduvad varasemad kriminaalja väärteokaristused, siis ei pea kohus vajalikuks eripreventiisetel kaalutlustel isiku süü suur . Kohtuvälise menetleja otsusega on KarS § enendamist menetlusalust isikut karistatud 63 lg 1 kohaldades RelvS § 8910 järgi rahatrahviga 15 trahviühiku ulatuses, s.o 60 eurot ja RelvS § 892 lg 1 alusel rahatrahviga 5 trahviühiku ulatuses, s.o. 20 eurot. Kohtu hinnangul on nimetatud

karistus täiesti kooskõlas kehtiva kohtupraktikaga või isegi leebem, millega seoses kohtul

puudub igasugune õiguslik alus karistuse kergendamiseks. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kohtuväline menetleja on karistuse määramisel

õigesti rakendanud väärteomenetluse seadustiku ning relvaseaduse sätteid. Karistused on

määratud sanktsiooni piires ning määratud karistused vastavad nii toimepandud väärtegude

raskusele, kui ka menetlusaluse isiku isiksusele. kaebuse Seega jätab kohus T.K rahuldamata ning Politseija Piirivalveameti väärteootsuse muutmata. Kohtu meetmed ja esitatud taotluste lahendamine

14. - ja Piirivalveametilt kaebuse esitaja

Kaebuse esitaja on taotlenud välja mõista Politsei kasuks kaebuse esitamisega seotud kulud summas 225 eurot ning kaebusele on lisatud kulutusi tõendav dvokaadibüroo kviitung. VTMS § 38 lg 1 kohaselt kohaldatakse väärteomenetluses a menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 173 lg 1 p 1 ja § 175 lg 1 p 4 järgi on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kuivõrd menetlusaluse isiku kaebus jääb rahuldamata, siis puuduvad alused

vabastada menetluskulude kandmisest. Tulenevalt eeltoodust T.K jätab kohus taotluse rahuldamata.

4-23-359 7

15. taotlenud 20.02.2023 kirjalikus seisukohas KarS 83 lg 6 ja

Kohtuväline menetleja on RelvS § 8926

alusel äravõetud noa konfiskeerida, kuna tegemist on toimepanemise vahetuks objektiks olnud esemega. Kaebuse esitaja on palunud kaebuses tagastada temalt äravõetud nuga.

Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja taotlus 83 lg 6 ja RelvS § 89 KarS 26 kohaselt rahuldamisele ei kuulu. Kohus märgib, et Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri 18.01.2023

otsuses puuduvad igasugused viited esemete konfiskeerimiseks. Seega Politseija

Piirivalveameti 20.02.2023 esitatud seisukohas toodud taotluse rahuldamine raskendaks

menetlusaluse isiku olukorda

võrreldes kaebuse esitamisele eelnenud olukorrale. Eeltoodud olukorra tekkimine oleks vastuolus keeluga (ehk kaebuse esitamisega seotud kaebaja õiguslikku olukorda raskendamine), seega jätab kohus kohtuvälise menetleja taotluse rahuldamata. T.K-l KrMS § 126 lg 3 p 2 kohaselt kuulub nuga kohtuotsuse jõustumise järgselt tagastamisele.

16. kaebusele lisatud

Kaebuse esitaja on palunud tagastada kohtuotsuse jõustumisel pneumopüstol ja pipragaasi purk. Kohus rahuldab kaebuse esitaja taotluse ja KrMS § 126 lg 3 p

2 kohaselt tol ja pipragaasi T.K-l kuuluvad pneumopüs purk kohtuotsuse jõustumise järgselt tagastamisele.

Otsuse tegemisel lähtub kohus eeltoodust ning juhindub väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 107 lg 1 p st 1 ja § - -dest 108-111.

Innokenti Menšikov

Kohtunik