2-19-9531/116 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis (Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik Indrek Soots ja kohtunik Ulvi Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht 10.03.2023.a, Tallinn Kohtuasja number 2-19-9531 Kohtuasi X (X) hagi Y vastu korteriomandi hageja lahusvaraks tunnistamiseks ja Y kohustamiseks anda nõusolek kinnistusraamatu kannete muutmiseks, alternatiivselt ühisvara jagamiseks. Y vastuhagi X vastu ühisomandi lõpetamiseks korteriomandile ja ühisvara jagamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 02.05.2022.a otsus Kaebuse esitaja ja liik Y 08.06.2022.a apellatsioonkaebus Menetlustoiming

Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus Kompromissi kinnitamine Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Peeter Malve (e-post:XXX) Kostja (apellatsioonimenetluses apellant): Y (isikukood XXXXXXXXXXX), lepingulised esindajad Danil Lipatov ja Jelena Karžetskaja (e-post:XXX) Menetluse liik Istungimenetlus, istung 09.03.2023 RESOLUTSIOON 1. Kinnitada X (X) ja Y vahel kompromiss järgmistel tingimustel:

a. Pooled lepivad kokku, et korteriomand asukohaga XXX (Tartu Maakohtu kinnistuosakonna registriosa nr XXXXXXX) jääb hageja X ainuomandisse ja kostja Y annab nõusoleku eelnimetatud korteriomandi registriosa teise jakku omanikukande tegemiseks, millega kantakse korteriomandi ainuomanikuna kinnisturaamatusse hageja X.

2 b. Pooled kinnitavad, et neil puuduvad muud nõuded seonduvalt ühisvara jagamisega üksteise suhtes. c. Sellest tsiviilasjast tulenevalt ei ole pooltel teineteise vastu rohkem nõudeid.

2. Tühistada Harju Maakohtu 02.05.2022.a otsus ja lõpetada tsiviilasja nr 2-19-9531 menetlus. 3. Poolte menetluskulud kõigis kohtuastmetes jäävad poolte endi kanda. 4. Vabastada X kohustusest tasuda riigituludesse riigilõiv 1100 eurot. 5. Tagastada Y-le apellatsioonimenetluses pool tasutud riigilõivust, so 455 eurot Y arvelduskontole XXXXXXXXXXXXXXX. 6. Määruse peale ei saa esitada määruskaebust.

Vaidluse asjaolud maakohtus 1. Pooled vaidlesid maakohtus selle üle, kas korteriomand asukohaga XXX on hageja lahusvara, alternatiivselt palus hageja jagada ühisvara jättes eelnimetatud korteriomandi hagejale ning tasaarvestada korteriomandist enamsaadu kostjale jäänud rahasummaga poolte ühisvaraks olnud CCC, Tallinn asunud korteri müügist, lisaks mõista kostjalt enamsaadu hagejale välja. Kostja leidis, et korteriomand asukohaga XXX ei ole hageja lahusvara, sest see omandati abielusuhete kestmise ajal. Kostja palus jätta korteriomand hagejale ja mõista hagejalt enamsaadu arvel välja kostjale hüvitis. Maakohtu otsus 2. Harju Maakohus rahuldas hagi ja vastuhagi rahuldas osaliselt, jättis korteriomandi asukohaga XXX hageja ainuomandisse, kohustas andma kostjat tahteavalduse, et hageja kantakse korteriomandi ainuomanikuna kinnistusraamatusse. Jättis kostja ainuomandisse CCC, Tallinn korteriomandi müügist saadud raha 44 100,72 eurot, mõistis kostjalt hageja kasuks välja enamsaadu arvelt 17 050,36 eurot. Apellatsioonkaebus 3. Kostja esitas maakohtu otsusele apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsus osas, milles kostja ainuomandisse jäi CCC, Tallinn korteriomandi müügist saadud raha 44 100,72 eurot, mõisteti kostjalt hageja kasuks välja enamsaadu arvelt 17 050,36 eurot ning jäeti vastuhagiavaldus osaliselt rahuldamta, teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista hagejalt välja kostja kasuks enamsaadu arvelt hüvitis, menetluskulud jätta hageja kanda. 4. Tallinna Ringkonnakohus võttis apellatsioonkaebuse menetlusse, määrates istungi ajaks 09.03.2023. 09.03.2023.a toimunud istungil esitasid hageja ja kostja ringkonnakohtule taotluse, milles paluvad kinnitada ülaltoodud tingimustega kompromisslepingu, maakohtu otsuse tühistada, menetluskulud jätta poolte endi kanda ning vabastada kompromissi sõlmimise tõttu maakohtu otsusega määratud kohustusest tasuda riigilõiv riigituludesse. Kostja soovis kompromissi sõlmimise tõttu poole riigilõivu tagastamist.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 5. Ringkonnakohus on seisukohal, et hageja ja kostja vahel sõlmitud kompromiss tuleb kinnitada, vaidlustatud maakohtu otsus tühistada ning tsiviilasja menetlus lõpetada. 6. TsMS § 430 kohaselt võivad menetlusosalised käsutada menetlusõigusi kompromissi sõlmimise teel. TsMS § 430 lg 1 tulenevalt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi

3 määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. 7. TsMS § 645 lg 1 kohaselt kuulub kompromissi kinnitamise korral maakohtu otsus tühistamisele ja tsiviilasja menetlus lõpetamisele. TsMS § 431 lg 2 kohaselt, kui menetluse lõpetab kõrgema astme kohus, tühistab ta määrusega ühtlasi alama astme kohtu lahendi või lahendid. Kui menetluse lõpetab asja lahendanud kohus edasikaebetähtaja jooksul esitatud avalduse alusel, tühistab ta asjas tehtud lahendi või lahendid. 8. Hageja ja kostja on palunud kinnitada kompromissi ja maakohtu otsus tühistada. Hageja ja kostja on kinnitanud, et nad on vastavalt TsMS §-le 430 ning §-le 432 kompromissi õiguslikest tagajärgedest, sh menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, teadlikud. 9. Kohus võib keelduda kompromissi kinnitamisest üksnes juhul, kui esineb mõni seaduses sätestatud alus. Vastavad alused on seaduses sätestatud ammendavalt. Ringkonnakohtu hinnangul käesolevas tsiviilasjas selliseid aluseid ei esine. 10. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Hageja ja kostja vahel sõlmitud kompromissist nähtuvalt on pooled kokku leppinud, et kummagi poole menetluskulud jäävad tema enda kanda. Seega jäävad menetluskulud kõigis kohtuastmetes poolte endi kanda. 11. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kuivõrd hageja ja kostja loobusid määruskaebuse esitamisest ei ole määrust võimalik vaidlustada. 12. Maakohus määras otsuses, et kostjal tuleb riigituludesse tasuda riigilõiv, kuna hagi rahuldati. Hageja sai maakohtus menetlusabi ning ta vabastati hagi esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest. Kuna maakohtu otsus tühistatakse ja sellega tühistatkse ka maakohtu poolt määratud kohustus tasuda kostjal riigituludesse riigilõiv, siis vabastab ringkonnakohus hageja TsMS § 190 lg 7 alusel nimetatud kulu tasumise kohustusest riigituludesse, kuna pooled sõlmisid vaidluse lahendamiseks kompromissi. Kostja taotles poole apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist. TsMS § 150 lg 2 p 1 järgi tuleb kostja taotlus rahuldada. (allkirjastatud digitaalselt) /kohtunik, kohtunik, kohtunik/