2-23-109/17 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Kaija Kaijanen ja Ulvi Loonurm

Määruse kuupäev

10. märts 2023, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-109

Tsiviilasi

Advokaadibüroo EMERALDLEGAL OÜ hagi Everal

Järve OÜ vastu ebaõigete andmete eemaldamise

nõudes

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 1. veebruari 2023 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Advokaadibüroo EMERALDLEGAL OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (määruskaebuse esitaja): Advokaadibüroo

EMERALDLEGAL OÜ, lepinguline esindaja Robert

Sarv

Kostja (vastustaja): Everal Järve OÜ, lepinguline

esindaja Carlo Kask

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 1. veebruari 2023 määrus jätta muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta hageja kanda, v.a riigilõiv osas, mille

maakohus määras tagastada.

4. Jätta menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates

määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest.

Määruskaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei

ole sätestatud teisiti. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

2 (5)

MENETLUSE KÄIK

1. Advokaadibüroo EMERALDLEGAL OÜ (hageja) esitas 3. jaanuaril 2023 Harju

Maakohtule hagi Everal Järve OÜ (kostja) vastu ja palus kohustada kostjat eemaldama hageja

Google’i arvustustest Google’i kasutaja „XXX“ tehtud arvustused. Hageja tugines sellele, et

arvustus on ebaõige ja rikub tema õigusi.

2. Kostja 20. jaanuari 2023 hagivastuse kohaselt on hagi esitatud vale isiku vastu, sest kostja

ei ole hageja kohta arvustusi avaldanud. Arvustused on avaldanud kostja juhatuse liige Y

(edaspidi: juhatuse liige) füüsilise isikuna. Praeguseks on ta arvustused eemaldanud. Hagis

etteheidetava teo omistamine kostjale on vale ja kostja ei ole kohane menetlusosaline, mistõttu

tuleb hagi jätta läbi vaatamata.

3. Hageja esitas 20. jaanuaril 2023 hagist loobumise avalduse põhjendusega, et pärast hagi

esitamist kostja eemaldas arvustused. Hageja palub võtta vastu avaldus hagist loobumiseks,

menetlus lõpetada ja tagastada hagejale pool hagilt tasutud riigilõivust. Hageja palub jätta

menetluskulud kostja kanda, sest kostja eemaldas arvustused pärast hagi esitamist.

4. Kostja esitas 24. jaanuaril 2023 seisukoha, milles teatas, et tal ei ole vastuväiteid hagist

loobumise osas. Kostja palub hageja menetluskulud jätta hageja enda kanda, kuna hagi oli

esitatud vale isiku vastu.

5. Hageja leiab 30. jaanuari 2023 seisukohas, et kostja on vastutusest vabanemiseks asunud

väitma, et õigusvastast tegu ei pannud toime kostja, vaid juhatuse liige. Hageja leiab, et juhatuse

liikme tegevuse saab õiguslikult omistada kostjale kui juriidilisele isikule.

MAAKOHTU MÄÄRUS

6. Maakohus tegi 1. veebruaril 2023 määruse (vaidlustatud määrus), millega võttis vastu

hagist loobumise, jättis menetluskulud hageja kanda ja määras hagejale tagastada poole hagi

esitamisel tasutud riigilõivust.

6.1. Maakohus juhindus loobumise vastuvõtmisel ja menetluse lõpetamisel tsiviilkohtu-

menetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p-st 3 ning § 429 lg-test 1 ja 4. Menetluses ei osale

tsiviilkohtumenetlusteovõimetut hagejat, mistõttu avaldusest loobumine ei ole vastuolus sellise

isiku huvidega. Samuti ei kahjusta hagist loobumine avalikku huvi.

6.2. Menetluskulude jaotuse otsustamiseks tuli TsMS § 168 lg 4 või 5 kohaldamiseks

lahendada küsimus, kes oli arvustuste avaldaja – kas kostja või juhatuse liige.

6.2.1. Maakohus viitas Riigikohtu seisukohale, et avaldamine võlaõigusseaduse (VÕS)

§ 1047 tähenduses on andmete kolmandatele isikutele teatavaks tegemine ja avaldaja on isik,

kes teeb kolmandatele isikutele andmed teatavaks (25. septembri 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-

1-80-13, p 40; 21. detsembri 2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-67-10, p 16).

6.2.2. Vaidlusalused arvustused tegi Google’i kasutaja „XXX“. Hagiavalduse p-st 27

nähtuvalt on Google’i kasutaja „XXX“ taga juhatuse liige kui füüsiline isik. Sellest järeldub, et

arvustused avaldas ja kõrvaldas juhatuse liige. Samu arvustusi ei tehtud kostja ega tema

käitatava Sushi Cafe Google’i kasutajakonto kaudu. Neil kaalutlustel pole kostja arvustuste

avaldaja VÕS § 1047 tähenduses. Ühtlasi pole ta nõuet pärast hagi esitamist rahuldanud, vaid

arvustused kõrvaldas menetlusväline isik.

6.2.3. Juhatuse liikme seotus kostjaga ei muuda Google’i konto „XXX“ alt tehtud arvustusi

kostja arvustusteks ega kostjat arvustuste avaldajaks ja kõrvaldajaks. Maakohus ei nõustunud

hageja väidetega, et juhatuse liikme tegevus ongi just kostja tegevus või et tuleks kohaldada

tööandja vastutust töötaja tegevuse eest. Maakohus põhjendas, et juhatuse liikmeks olek ei

välista tegutsemist füüsilise isikuna ning juhatuse liikmele on alusetu kohaldada töötaja ja

tööandja vahelise vastutuse sätteid.

3 (5)

6.2.4. Hagiavalduse p-st 1 nähtuvalt võimaldab Google anda hinnanguid ettevõttele ning

arvustuste eesmärk on kogemuse jagamine, et võimaldada tulevastel klientidel ja koostöö-

partneritel teha valikuid. Seega on asjaomased arvustused avalikkusele suunatud

tahteavaldused. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 75 lg 2 kohaselt tuleb neid järelikult

tõlgendada nii, nagu mõistlik isik seda mõistma pidi. Kasutajakonto „XXX“ nimetus viitab

otseselt füüsilisele isikule ja selle konto kaudu tehtud arvustust mõistab mõistlik isik kui

arvustust, mille tegi füüsiline isik. Eeltoodut ei muuda asjaolu, et kostja oli hageja klient.

Mõistlik isik ei tea ega peagi teadma, kellega oli hagejal kui arvustatud isikul õigussuhe. Poolte

kliendisuhe ei saa olla arvustuste kui avalikkusele suunatud tahteavalduste tõlgendamise, sh

avaldaja määratlemise alus.

6.2.5. Kasutajakonto „XXX“ juures on välja toodud kostja käitatava Sushi Cafe asukoht ja

kontaktid. See ei muuda juhatuse liikme arvustusi tehtuks kostja nimel. Kostja oleks arvustuste

avaldaja, kui arvustus oleks tehtud tema või Sushi Cafe Google’i kasutajakonto kaudu. Nii see

käesoleval juhul ei ole.

6.3. Järgmiseks hindas maakohus hageja väidet, et ka kostja asendamise vajaduse korral tuleks

hageja menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 208 lg 1 kohaselt loetakse kostja asendamisel

hagi esialgse kostja suhtes tagasivõetuks ja hagi tagasivõtmisel (põhjusel, et see on esitatud vale

kostja vastu) jäetakse menetluskulud TsMS § 168 lg 4 alusel hageja kanda. Seni on hageja

esitanud hagi ainult kostja vastu ja sellest 20. jaanuaril 2023 loobunud. Kostja asendamist pole

hageja taotlenud. Pealegi ei muudaks see midagi seniste menetluskulude jaotuses. Eeldatavasti

ei saakski hageja enam esitada nõuet juhatuse liikme vastu, sest hageja õiguste rikkumine on

lõppenud.

6.4. Eeltoodud kaalutlustel jättis maakohus menetluskulud hagist loobumisel TsMS § 168 lg 4

alusel hageja kanda. Kostjal ei olnud menetluses lepingulist esindajat ja ta ei esitanud

menetluskulude nimekirja. Toimikust kostjale hüvitatavaid menetluskulusid ei nähtu. Niisiis

pole vaja kulusid kindlaks määrata.

6.5. TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja

loobub hagist. Hageja tasus riigilõivu 420 eurot, millest tagastada tuleb 210 eurot.

MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLUS MAAKOHTUS

7. Hageja esitas 16. veebruaril 2023 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse

tühistada menetluskulude jaotuse osas ja panna kõik kulud kostja kanda. Teise võimalusena

taotleb hageja vaidlustatud määruse tervikuna tühistamist ja asja maakohtule uueks läbi-

vaatamiseks saatmist.

7.1. Hageja leiab jätkuvalt, et juhatuse liikme tegevus on omistatav kostjale. Maakohus eksis

VÕS § 1047 lg 1 ja TsÜS § 75 lg 2 kohaldamisel, kui rakendas mõistliku kõrvalseisja

kriteeriumit avaldaja isiku (mitte aga avalduse sisu) osas. Maakohus rikkus TsMS § 232 lg 1 ja

§ 436 lg 1, kui jättis hindamata hageja tõendid või hindas neid valesti. Hageja tõendas, et konto

„XXX“ on kasutusel kostja ettevõtluses ega ole isiklikus kasutuses. Määrav ei ole konto

nimetus, vaid selle sisu.

7.2. Kaebuse alternatiivse taotluse osas tugineb hageja selgitamiskohustuse rikkumisele.

Hageja arvates pidanuks maakohus selgitamiskohustuse täitmise raames andma hagejale

võimaluse esitada kostja asendamise taotlus.

8. Maakohus võttis kaebuse menetlusse ja andis kostjale tähtaja sellele vastamiseks. Kostja

vaidles kaebusele vastu. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks

Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus 27. veebruaril 2023.

4 (5)

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus jätab vaidlustatud määruse muutmata (TsMS § 657 lg 1 p 1). Määrus-

kaebus jääb rahuldamata ja hageja kannab ka sellega seonduvad menetluskulud. Ringkonna-

kohus nõustub maakohtu põhjendustega. Vastuseks kaebusele tuleb märkida järgmist.

10. Maakohus jättis hagist loobumise vastuvõtmisel menetluskulud õigesti TsMS § 168 lg 4

alusel hageja kanda.

10.1. Esmalt on kohane märkida, et TsMS § 168 lg 4 näeb ette üldreegli ja lg 5 sellest erandi.

Kui hageja taotles erandi kohaldamist, siis pidi ta tooma esile ja tõendama vastavad asjaolud.

Maakohus järeldas õigesti, et TsMS § 168 lg 5 kohaldamise eeldused puuduvad.

10.2. Maakohus kohaldas VÕS § 1047 sätteid ja TsÜS § 75 lg 2 asjakohaselt, kui rakendas

mõistliku kõrvalseisja kriteeriumit vaidlusaluste arvustuste avaldaja isiku osas. Kuigi eelmises

p-s 10.1 märgitu kohaselt pidi just hageja tooma esile ja tõendama asjaolud, mis võimaldavad

omistada kasutaja „XXX“ tegevuse kostjale, siis ei takistanud see maakohtul analüüsimast,

kuidas saab avaldustest nende tegija isiku osas aru mõistlik kõrvalseisja.

10.3. Ainetu on hageja etteheide, et tema väited ja tõendid jäid hindamata. Maakohus käsitles

vaidlustatud määruse lk 3 esimeses ja kolmandas lõigus hageja väiteid kasutaja „XXX“ ja

kostja seoste kohta. Kuigi maakohus ei viidanud siinjuures tõenditele, siis põhjendas ta

piisavalt, miks ei ole hageja väited õiged. Hageja esitatud tõendid ei võimalda teha teistsugust

järeldust, sest maakohus lähtuski neist asjaoludest, mis nähtuvad tõenditest. Ringkonnakohus

nõustub, et Google’i kasutaja juures avaldatud fotode kohta kohviku nime ja aadressi

avaldamine (dtl 20) ei võimalda omistada kasutajat ega tema profiili kaudu tehtud toiminguid

sama kohvikut käitavale äriühingule. Sama kohviku asukoha andmed Google’i kaardi-

rakenduses (dtl 21–22) ei viita aga kasutajale „XXX“.

10.4. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et juhatuse liikme tegevus ei ole

käesoleval juhul omistatav kostjale. TsÜS § 31 lg 5 sätestab, et juriidilise isiku organi tegevus

loetakse juriidilise isiku tegevuseks. Sellest tuleneb, et juriidilise isiku tsiviilõigussuhetes toime

pandud rikkumiseks tuleb lugeda ka rikkumist, mille on juriidilise isiku huvides toime pannud

juriidilise isiku organi, sh juhatuse liige, kelle tegevusel on äratuntav seos temale sisesuhtest

tulenevate ülesannete täitmisega (vt ka Riigikohtu 12. juuni 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-59-

17, p 11). Kui juriidilisel isikul on huvi käituda teise isiku õigusi rikkudes, võib eeldada, et ka

tema juhatuse liikme tegevus on suunatud selle huvi realiseerimisele sõltumata sellest, kas

juhatuse liige tegutseb oma sisesuhtest tuleneva pädevuse piires või ületab seda (Riigikohtu

19. detsembri 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-14-58411, p 16.2; vt ka Tallinna Ringkonnakohtu

29. novembri 2019 otsus tsiviilasjas nr 2-13-60162, p 15.1). Siiski ei saa sellist eeldust

omakorda üle kanda tegevusele, kus juhatuse liikme käitumises puudub piisav äratuntav seos

ja ka tahe tegutseda juriidilise isiku nimel. Käesoleval juhul on see nii.

10.5. Kokkuvõttes ei anna kaebuse väited alust muuta maakohtu määrust menetluskulude

jaotuse osas.

11. Samuti pole põhjendatud hageja alternatiivne taotlus asja maakohtule uueks läbi-

vaatamiseks saatmiseks. Hagist loobumine on hageja õigus ja selle vastuvõtmisest keeldumise

alused nimetab TsMS § 429 lg 4 ammendavalt. Neile takistustele hageja ei tugine. Isegi kui

asjas esineb võimalus teha veel muid toiminguid, siis ei saa kohus neid enam teha pärast hagist

loobumise avalduse saamist (TsMS § 428 lg 1 p 3). Maakohtul ei olnud seega vajadust selgitada

hagejale kostja asendamisega seonduvat. Pealegi märkis maakohus õigesti, et see ei mõjutaks

seniste, st hageja ja kostja vaheliste menetluskulude jaotust. Kui hageja leiab, et juhatuse liige

rikkus tema õigusi, siis on tal jätkuvalt võimalik esitada sellekohane hagi. Maakohtu määruse

võimalikele üllatuslikele aspektidele sai hageja tugineda määruskaebuses.

5 (5)

12. Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Juhindudes

TsMS § 173 lg 1 teisest lausest märgib ringkonnakohus otsuse resolutsioonis kõigi seniste

menetluskulude jaotuse. Sarnaselt maakohtu menetlusega ei nähtu ka praegu toimikust, et

kostjal oleks tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid.

13. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Käesoleva määruse

peale saab kaevata TsMS § 696 lg 1 teise lause alusel.

(allkirjastatud digitaalselt)