3-22-2616/3 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Monika Laatsit ja

Kaire Pikamäe

Määruse tegemise aeg ja koht

10. märts 2023, Tallinn

Haldusasja number

3-22-2616

Haldusasi

X kaebus Kaitsepolitseiameti kohustamiseks vastata

tema 26. mai 2021. a selgitustaotlusele

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 14. detsembri 2022. a määrus

Menetlusosalised

Kaebaja – X

Vastustaja – Kaitsepolitseiamet

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 14. detsembri 2022. a

määruse peale haldusasjas nr 3-22-2616.

2. Jätta X määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 14. detsembri 2022.

a määruse haldusasjas nr 3-22-2616 resolutsioon muutmata, kuid muuta

halduskohtu

määruse

põhjendusi

vastavalt

ringkonnakohtu

määruse

põhjendustele.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X esitas Kaitsepolitseiameti (KAPO) peadirektorile 26.05.2021 selgitustaotluse järgmiste

küsimustega:

„1.

Kas peate võimalikuks, et nii I, II kui ka III astme kohtus teevad Eesti kohtunikud teadvalt

ebaseadusliku lahendi?

2. Juhul, kui vastate 1. küsimusele eitavalt, põhjendage palun oma vastust.

3. Juhul, kui vastate 1. küsimusele eitavalt, selgitage palun, milleks, Teie arvates, üldse

eksisteerib KARS § 311, mis käsitleb kohtuniku poolt ebaseadusliku kohtulahendi

tegemise.

4. Kas Teie arvates, juhul, kui kohtuasi on kõrgema kohtuastme menetluses, on välistatud

alama astme kohtu poolt teadvalt ebaseadusliku lahendi tegemine?

3-22-2616

2(4)

5. Kas Teie arvates, võib kohtu poolt teadvalt ebaseadusliku lahendi tegemise kohta

alustada kriminaalmenetlust vaid juhul, kui kõrgema astme kohus on alama astme kohtu

otsust muutnud?

6. Kas juhul, kui alustatakse menetlust kohtuniku poolt teadvalt ebaseadusliku lahendi

tegemise kohta, on tegemist kohtu töösse sekkumisega ja kohtuotsuse ümbertegemisega?

7. Kas KAPO büroo juht on pädev ja seadusega volitatud otsustama, kas vastava

kuriteoteate alusel tuleb alustada menetlust kohtuniku suhtes KARS § 311 alusel?

8. Kes on need KAPO ametnikud (ametinimetused palun), kes on pädevad ja seaduse poolt

õigustatud otsustama, kas vastava kuriteoteate põhjal tuleb alustada menetlust KARS §

311 alusel?

9. Kuidas peaks tegutsema üks aus ja pädev KAPO teenistuja olukorras, kui temale saab

teatavaks, et 5 aastat tagasi on teine KAPO teenistuja teinud (teadvalt) ebaseadusliku

otsuse jätta alustamata menetlust kohtuniku suhtes, kes on teinud teadvalt ebaseadusliku

otsuse – rahvakeeli – asja kinni mätsinud, teinud lihtlabast ringkaitset?“

2. Kaitsepolitseiameti büroo juht selgitas 18.06.2021 vastuses nr 143-2, et KAPO ei pea

võimalikuks vastata spekulatiivsetele küsimustele ega kommenteerida hüpoteetilisi (faktiliste

asjaoludega seostamata) väiteid kohtunike tegevuse, sh võimalike karistusseadustiku (KarS)

§-s 311 sätestatud kuritegude toimepanemise kohta. Kui pöördujale on teada mõni konkreetne

kuriteole (või ka kuriteo „kinni mätsimisele“) viitav juhtum või fakt, tuleks selle kohta esitada

kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 195 nõuete kohane kuriteoteade prokuratuurile. KarS

§ 311 tähenduses ebaseaduslik on kohtulahend, millel puudub õiguslik alus. Oluline ei ole see,

millises kohtumenetluses lahend tehakse ja kohtulahend ei pea olema jõustunud. KarS §-s 311

sätestatud kuriteokoosseisu moodustab siiski vaid kohtunikule antud õiguspädevuse raske ning

seejuures kavatsetult või otsese tahtluse vormis toime pandud rikkumine. Kui kohtunik õigust

mõistes või muud küsimust lahendades tõlgendab ja kohaldab seadust oma parima äranägemise

(siseveendumuse) järgi, siis pole konkreetses kohtuasjas materiaalõiguse ebaõige kohaldamine

või menetlusnormide rikkumine kuritegu. Seda ka juhul, kui kohtulahend sellise rikkumise tõttu

kõrgema astme kohtus tühistatakse. Kriminaalmenetluse alustamine mis tahes (sh KarS §-s 311

sätestatud) kuriteo tunnustel toimub KrMS-i reeglite kohaselt. Menetluse alustamise pädevus

on uurimisasutusel ja prokuratuuril. Ametikohtade loetelu, mida täitvatel ametnikel on õigus

kriminaalmenetluses osaleda uurimisasutuse pädevuse piires, kinnitab uurimisasutuse juht

(KrMS § 31 lg 5). Ametikohtade loetelu kinnitatakse ametikohtade täpsusega ning ametnikke

nimeliselt ei määrata. KAPO struktuuriüksusi, koosseisu ja nende ülesandeid kajastav teave on

riigisaladus (riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse (RSVS) § 9 p 6), mistõttu ei ole

selgitustaotluse p-s 8 küsitud andmeid võimalik väljastada.

3. X esitas Tallinna Halduskohtule 13.12.2022 kaebuse KAPO peadirektori kohustamiseks

esitada 26.05.2021 selgitustaotlusele sisuline vastus. KAPO saatis kaebajale küll vastuse, kuid

keeldus otsesõnu selgitustaotlusele sisuliselt vastamast, mis on õigusvastane.

4. Tallinna Halduskohus tagastas 14.12.2022 määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1

alusel kaebeõiguse puudumise tõttu läbivaatamatult. Kohtupraktika kohaselt ei ole isiku õigust

saada selgitustaotlusele vastus rikutud juhul, kui haldusorgan on selgitustaotlusele vastanud,

kuigi pole vastanud viisil, nagu pöördumise esitaja on seda soovinud. Kohtulik kontroll

selgitustaotlusele vastamise üle ei ulatu vastuse sisu õigsuse kontrollimiseni (vt nt Tallinna

Ringkonnakohtu 27.10.2016 otsus nr 3-15-1172, p-d 12 ja 16). Kaebaja ei ole selgitanud, kuidas

mõnele tema küsimusele vastamata jätmine või soovitust erineval viisil vastamine riivab tema

subjektiivseid õigusi. Kohtu hinnangul ei ole KAPO rikkunud märgukirjale ja selgitustaotlusele

vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seadust (MSVS) ning on vastanud kaebaja

selgitustaotlusele määral, milles see on KAPO hinnangul võimalik. Lisaks on kaebajale antud

3-22-2616

3(4)

asjakohaseid selgitusi ja juhiseid, kelle poole võib vajaduse ilmnedes pöörduda. Muus osas on

kaebajale põhjendatud, miks ei saa tema küsimustele täpsemalt vastata. Asjaolu, et kaebajale

KAPO vastus ei meeldi, ei anna talle õigust pöörduda kohustamiskaebusega halduskohtusse.

Kuna kaebajal puudub kaebeõigus, siis tuleb kaebus HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastada. Ka

siis, kui möönda kaebaja kaebeõigust, tuleks kaebus tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel,

kuna kaebaja õiguste riivet ei saa pidada intensiivseks ning kaebus ei ole perspektiivikas, sest

haldusorgani avara kaalutlusruumi tõttu ei saaks kohus kohustada KAPO-t vastama kaebaja

selgitustaotlusele tema soovitud viisil.

5. X palub 30.12.2022 määruskaebuses tühistada halduskohtu määrus ning kohustada

KAPO peadirektorit andma kaebaja 26.05.2021 selgitustaotlusele sisulised vastused. Kaebuse

tagastamine on õigusvastane. Kohus ei ole põhjendanud, miks ei ole kaebaja õiguste riive

intensiivne. Kaebaja ei pidanud kaebuse esitamisel selgitama, kuidas mõnele küsimusele

vastamata jätmine või soovitust erineval viisil vastamine riivab tema subjektiivseid õigusi. On

ilmne, et seaduse ega kohtulahendiga ei saa nõuda ette määratud vastuste andmist või määrata

ette vastuste sisu, kuid on sama ilmne, et MSVS eesmärk ei ole võimaldada haldusorganil hoida

tahtlikult ja väga demonstratiivselt kõrvale asjakohaste selgituste andmisest. Praegune vaidlus

sarnaneb haldusasjaga nr 3-19-2318, milles halduskohus kohustas peaministrit andma kaebaja

selgitustaotlusele sisulised vastused. Siinsel juhul esitati selgitustaotlus konkreetselt KAPO

peadirektorile ja puudub vaidlus, et KAPO peadirektor ei ole selgitustaotlusele üldse vastanud

ega oma keeldumist ka põhjendanud. Kohus on alusetult samastanud sisulise vastamise ja

vastamisest otsesõnu keeldumise. Kaebaja palub anda mh hinnang halduskohtu tegevusele, mis

seisneb selles, et kaebuse tagastamise varjus on kohus teinud kaebuse kohta sisulise lahendi.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine

on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg

1) ning vastab piisaval määral HKMS §-des 52−54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse

esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

7. Kaebuse eesmärgiks on kohustada KAPO-t esitama kaebaja 26.05.2021 selgitustaotlusele

sisulised vastused. Põhiseaduse (PS) §-st 46 ja MSVS § 5 lg-st 1 tuleb isikule õigus saada oma

pöördumistele vastuseid. See hõlmab ka õigust, et saadud vastus on sisuline. MSVS ei reguleeri

üksikasjalikult, mida peab vastus sisaldama. MSVS § 5 lg 8 kohaselt antakse selgitustaotlusele

vastamisel isikule taotluses soovitud teave või õigusalane selgitus või põhjendatakse selle

andmisest keeldumist. Kohtulik kontroll selgitustaotlusele vastamise üle ei ulatu vastuse sisu

õigsuse kontrollimiseni, sest haldusorgan otsustab kaalutlusõiguse alusel, millisel viisil kirjale

vastata. Kui avaldaja ei ole rahul saadud vastuse sisuga, võib ta esitada uue selgitustaotluse.

Seevastu juhul, kui selgitustaotlusele on jäetud üldse vastamata või on sellele vastatud üksnes

osaliselt, saab kaebusega iseenesest nõuda adressaadi kohustamist pöördumisele vastata (nt

Tallinna Ringkonnakohtu 23.02.2022 määrus nr 3-21-2053, p 9; 03.08.2021 määrus nr 3-21-

1578, p 14; 08.06.2017 määrus nr 3-17-861, p 11; 27.10.2016 otsus nr 3-15-1172, p-d 11–12).

8. Halduskohus ei saanud kaebuse tagastamisel tugineda kaebeõiguse puudumisele (HKMS

§ 121 lg 2 p 1). Kaebeõigus ei seondu mitte kaebuse rahuldamise võimalikkusega, vaid kaebaja

õiguste rikkumise võimalikkusega. Kaebaja on praeguses asjas vaidlustanud KAPO tegevuse

tema selgitustaotlusele vastamisel ning olukorras, kus kaebajal on subjektiivne õigus saada oma

pöördumisele sisuline vastus, ei saa kaebaja õiguste rikkumist välistada. Halduskohus viitas

kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastamisel üksnes selle rahuldamise perspektiivi

puudumisele. Kui isiku õiguste rikkumine ei ole küll välistatud, kuid asjaoludest tulenevalt

oleks kaebuse rahuldamine ebatõenäoline, saab perspektiivitu kaebuse tagastada, kui lisaks on

3-22-2616

4(4)

täidetud tingimus, et kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne (HKMS § 121 lg 2

p 21; nt Tallinna Ringkonnakohtu 11.07.2022 määrus nr 3-22-495, p 6). Kui kaebaja õiguste

rikkumist ei saa välistada ja kaebusega kaitstava õiguse riivet ei saa pidada väheintensiivseks,

tuleb kohtul kaebust menetleda sisuliselt (st kui ei esine muid menetlustakistusi), olenemata

sellest, et kohtu hinnangul ei saaks kaebust ilmselgelt rahuldada.

9. Eeltoodu ei tingi siiski halduskohtu määruse tühistamist, sest asjas on täidetud tingimused

kaebuse tagastamiseks HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. KAPO ei ole jätnud kaebaja 26.05.2021

selgitustaotlusele vastamata, vaid on vastanud sellele 18.06.2021 kirjaga, milles andis taotletud

õigusalased selgitused KarS § 311 rakendamise kohta ning põhjendas ühtlasi, miks ta ei pea

võimalikuks mõnedele küsimustele sisuliselt vastata (sh osaliselt keelduti spekulatsioonide

esitamisest ja osaliselt viidati taotletud teabe salastatusele). Ringkonnakohtu hinnangul vastab

KAPO 18.06.2021 vastus MSVS § 5 lg-s 8 sätestatule ning rikkumiseks ei saa pidada seda, et

selgitustaotlusele ei vastanud KAPO peadirektor, vaid büroo juht. Selgitustaotluse adressaadiks

(MSVS § 2 lg 4) oli küll peadirektor, kuid MSVS § 5 lg-st 2 tulenevalt võis selgitustaotlusele

adressaadi asemel vastata sama asutuse teine ametnik. Seega puudub kaebajal subjektiivne

õigus nõuda, et tema selgitustaotlusele vastaks tingimata KAPO peadirektor.

10. Kaebus on perspektiivitu ka põhjusel, et kaebaja on oluliselt ületanud kohustamisnõudega

halduskohtusse pöördumise tähtaega ja tähtaja ennistamiseks ei ole ilmselgelt alust. Kaebaja

26.05.2021 pöördumisele vastati KAPO 18.06.2021 kirjaga. Kaebusest nähtuvalt sai kaebaja

vastuse kätte 22.06.2021, kuid kaebus on halduskohtule esitatud alles 13.12.2022 ehk peaaegu

1,5 aastat hiljem. KAPO 18.06.2021 vastuse põhjal pidi kaebajale olema arusaadav, et sellega

on tema 26.05.2021 pöördumise käsitlemine lõppenud. Kui kaebajat vastus ei rahuldanud ning

ta leidis, et selgitustaotlusele jäeti osaliselt vastamata, tulnuks tal HKMS § 46 lg 2 esimese lause

kohaselt pöörduda täiendavaks vastamiseks kohustamise kaebusega halduskohtusse 30 päeva

jooksul KAPO 18.06.2021 vastuse kättesaamisest arvates (s.o hiljemalt 22.07.2021). Kaebaja

ei ole toonud välja ainsatki põhjendust, miks ta esitas kaebuse alles 13.12.2022. Olukorras, kus

kaebaja on varem esitanud samalaadseid kaebusi (sh haldusasjas nr 3-20-1468, milles taotles

KAPO kohustamist vastama 25.01.2020 teabenõudele), pidi ta olema kohtusse pöördumise

võimalusest ilmselgelt teadlik. Isegi kui KAPO poleks tema 26.05.2021 selgitustaotlusele üldse

vastanud, tulnuks vastamiseks kohustamise nõudega HKMS § 46 lg 2 teisest lausest tulenevalt

pöörduda kohtusse hiljemalt 27.06.2022 (s.o ühe aasta jooksul selgitustaotlusele vastamiseks

MSVS §-s 6 ette nähtud 30-päevase tähtaja möödumisest).

11. Kaebaja õiguste riive on vähese intensiivsusega, kui kaebuse rahuldamise korral kaebaja

saadav kasu või leevendus oleks ebaproportsionaalselt väike, võrreldes õigusemõistmisega

seotud kuludega (vt Riigikogu XIII koosseisu 496 SE seletuskiri, lk 22–23). Arvestada tuleb ka

seda, millise kaaluga õigushüvesse ja kui intensiivselt on sekkutud (nt Riigikohtu 26.05.2022

määrus nr 3-21-1411, p 12). Praegusel juhul on kaebaja 26.05.2021 selgitustaotluses soovinud

KAPO-lt esmajoones hinnanguid ja seisukohti hüpoteetiliste olukordade kohta, mida ta ei ole

täpsemalt kirjeldanud ega kuidagi seostanud enda õiguste või huvidega. Kui taotletud selgitused

ei ole isikule vajalikud selleks, et kaitsta oma õigusi, vaid tema huvi on üksnes teoreetiline, siis

ei saa väidetavalt puudulik vastamine kujutada endast intensiivset sekkumist tema õigustesse.

12. Eelneva põhjal tuleb X määruskaebus jätta rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu

14.12.2022 määruse resolutsioon muutmata, kuid halduskohtu määruse põhjendusi tuleb muuta

vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.

(allkirjastatud digitaalselt)