4-23-273/15 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. märts 2023, Tallinnas

Väärteoasja number

4-23-273 (kohtueelses menetluses 2302,22,018437)

Kohtukoosseis

kohtunik Kristina Väliste

Kohtuistungi sekretär

Maarit Maria Kopso

Tõlk

Eve Einland-Ots

Kohtuasi

A N (isikukood: xxx; sünniaeg: xx) väärteokaebus nr 4-

23-273

Vaidlustatud lahend

Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-

Harju

politseijaoskonna

menetlustalituse

kohtuesindusgrupi 04.01.2023. a otsusele väärteoasjas nr

2302,22,018437.

Asja läbivaatamise kuupäev

20.02.2023

Istungil osalenud isikud

kaebuse esitaja A N

kohtuvälise menetleja, PPA Põhja prefektuuri Lääne-

Harju

politseijaoskonna

menetlustalituse

kohtuesindusgrupi esindaja Triinu Riigor

RESOLUTSIOON

Jätta rahuldamata A Ni kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-

Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi 04.01.2023. a otsusele

väärteoasjas nr 2302,22,018437 ning jätta kohtuvälise menetleja otsus väärteoasjas

muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja

vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult

kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 päeva jooksul alates

kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest ning esitades kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul,

alates päevast, mil kohtuotsus on avalikult teatavaks tehtud, s.o alates 10. märts 2023.

VÄÄRTEO ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA) Põhja prefektuur koostas 10.12.2022

väärteoprotokolli A Nile selle eest, et tema juhtis 10.12.2022 Tallinnas Telliskivi tänaval,

Kopli ja Rohu tänava vahel Kopli tänava suunas mootorsõidukit xxx riikliku

registreerimisnumbriga xxx, mis ei olnud tähtaegselt läbinud tehnonõuetele vastavuse kontrolli.

Nimetatud tegevusega rikkus A N väärteoprotokolli kohaselt liiklusseaduse (edaspidi LS) § 73

lg 2, MKM 18.07.2011 määrus nr 77 § 6 nimetatud nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis

on kvalifitseeritav LS § 207 lg 1 järgi.

Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuur karistas 04.01.2023. a koostatud otsusega A Ni

antud asjas LS § 207 lg 1 alusel rahatrahviga 20 trahviühiku ulatuses, s.o. 80 euroga.

20.01.2023 Harju Maakohtule esitatud kaebuses palub kaebuse esitaja tühistada kohtuvälise

menetleja otsus täies ulatuses ja lõpetada väärteomenetlus, kuivõrd kasutas liiklemiseks LS §

73 lõiget 5.

20.02.2023 toimunud kohtuistungil jäi kaebuse esitaja täies ulatuses esitatud kaebuse juurde.

Kohtuvälise menetleja esindaja palub jätta kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus

muutmata.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

LS § 207 lõike 1 järgi on kvalifitseeritav mh tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud

mootorsõiduki juhtimine.

Käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et A N juhtis 10.12.2022 Tallinnas Telliskivi tänaval,

Kopli ja Rohu tänava vahel Kopli tänava suunas mootorsõidukit xxx riikliku

registreerimisnumbriga xxx, mis ei olnud tähtaegselt läbinud tehnonõuetele vastavuse kontrolli.

Märgitut on tunnistanud kaebuse esitaja ise enda kohtus antud ütlustes. Samuti nähtub sõiduki

tehnoülevaatuse andmetest, et ülevaatus oli teostatud 18.05.2021 kehtivusega kuni 31.05.2022

ning seejärel 12.12.2022 kehtivusega kuni 31.12.2023.a. Seega on üheselt tuvastatud, et

10.12.2022 antud sõidukil kehtiv tehnoülevaatus puudus.

A N on enda kaebuses ja ütlustes viidanud LS § 73 lõikele 5, kui erandile, mis lubas tal

sõidukiga sõita. A N möönab, et tema teadis, et sõidukil puudub kehtiv tehnoülevaatus ning

kinnitab, et remontis ise sõidukit xxx. Sõidukil puudusid ohtlikud vead, ta soovis minna

esmaspäeval (12.12.2022) tehnoülevaatust teostama, kuid enne tahtis kontrollida, kas veermik

on korras. Selleks läks ta laupäeval (10.12.2022) sõitma. Ta sõitis umbes 400 meetrit, keeras

tagasi, tegi peatuse, et võtta süüa ja seejärel tahtis sõita tagasi töökotta, kuid teda peatasid

politseinikud. Kaebaja leiab, et liiklusseadus lubab sõita tehnoülevaatust mitteläbinud

sõidukiga parklasse või remonditöökotta ning seda erandit tema kasutaski.

Käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et kaebaja ise sõidukit remontis tema poolt öeldud

aadressil ning et ta asus sõitma ja pidi tagasi pöörduma enda poolt nimetatud remonditöökoja

aadressile, samuti selles, et kaebaja 12.12.2022 läbis sõidukiga tehnilise ülevaatuse. Märgitud

asjaolud on tõendatud kaebaja enda ütluste ja lisatud fotodega sõiduki remondikohast ning

tehnoülevaatuse kontrollkaardiga 12.12.2022.a. Tehnoülevaatuse andmetest nähtub ka see, et

sõidukil ei ole tuvastatud ei eelmise ega 12.12.2022 ülevaatuse ajal ohtlikku riket ega puudust.

Vaidlus on selles, kas kaebaja tohtis seaduse kohaselt antud sõidukiga liikluses osaleda, kas

selle korrasoleku kontrolliks (veermik) ja/või parklasse ja tagasi remonditöökotta sõiduks.

Esmalt märgib kohus, et kaebaja on ekslikult viidanud LS § 73 lõikele 5, kuid on ilmselgelt

mõelnud kehtiva LS § 73 lõiget 74, mille kohaselt võib kehtivatele tehnonõuetele mittevastavat

mootorsõidukit liikluses erandkorras kasutada juhul, kui sellel ei esine ohtlikku riket ega

puudust, mis välistaks sõiduki kasutamise liikluses. Sellisel juhul on mootorsõiduki või selle

haagisega lubatud sõita ettevaatlikult, ohu iseloomu arvestades, üksnes mööda lühimat teed

lähimasse remondikohta, tehnonõuetele vastavuse kontrolli punkti, käesoleva seaduse §-s 741

nimetatud erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrollimise kohta, Transpordiameti

teenindusbüroosse või parkimiskohta.

Kohus selgitab, et antud lõige sätestab erandi olukorras, kui näiteks sõidukit ei ole pikemat aega

kasutatud ja sellega ei ole tähtaegselt tehnonõuetele vastavuse kontrolli läbitud. Seega

võimaldab märgitud säte sõita mootorsõidukiga remonditöökojast lühimat teed mööda

tehnonõuetele vastavuse kontrollimise punkti. Tähele tuleb panna, et tegemist peab olema

lähima kontrollpunktiga. Samuti võimaldab antud säte sõita mootorsõidukiga lühimat teed

mööda remonditöökotta olukorras, kus sõidukil avastati tehnonõuetele vastavuse kontrollis

oluline rike või puudus, ehk see võimaldab teatud juhtudel sõidukiga peale tehnonõuetele

vastavuse kontrolli mitteläbimist sõita tagasi remonditöökotta ilma puksiirteenust kasutama.

Analoogia kehtib ka parklasse sõidul ehk juhuks, kui ei ole koheselt võimalik sõidukit

remonditöökotta või kontrolli viia. Siinkohal peab taaskord tegemist olema lähima parklaga, nt

kas remonditöökoja või tehnonõuetele vastavuse kontrollpunkti vahetus läheduses asuva

parklaga.

Vaidlus puudub selles, et A Ni juhitud sõiduk ei olnud läbinud 10.12.2022 tehnonõuetele

vastavuse kontrolli ning asus sõitma asumisel remonditöökojas. Seega ei aktualiseeru antud

juhul tehnonõuetele vastavuse kontrollpunktist remonditöökotta sõitmine, kuivõrd sõiduk juba

asus seal. Samuti ei ole vaidlust selles, et sõiduk ei liikunud remonditöökojast lähimasse

tehnonõuete vastavuse kontrollkohta, kuivõrd kaebaja kinnitas, et tegemist oli laupäevaga ja

asutused olid suletud ning aeg oli samuti broneeritud 12.12.2023ks.

Kuivõrd kaebaja on kinnitanud oma ütlustes, et jõudis sõita umbes 400 meetrit, käis kaupluses

ja soovis sõita tagasi remondi töökotta, siis ei aktualiseeru ka eelnevalt selgitatud erand

lähimasse parklasse sõitmise osas.

Kohtu hinnangul on kaebaja siirus asjakohane ning eluliselt on usutav, et kaebaja soovis nö

proovida, kas auto veermik on töökorras. Samas ei saa jätta tähelepanuta, et sellist

omaalgatuslikku

tehnonõute

kontrolli

mitteläbinud

sõiduki

katsetamist

liikluses

(remonditöökojast väljasõit, liikluses osalemine, tagasi remonditöökotta sõit) seadus ei

võimalda. Märgitu tähendab seda, et antud olukorras ei tohtinuks kaebaja 10.12.2022 sõidukiga

liiklusesse minna, vaid pidanuks ootama kuni 12.12.2022 tehnonõuetele vastavuse

kontrollpunkti sõiduni ning seal sõiduki tehnilise korrasoleku küsimuse kontrollimiseni.

Kohus ei tuvastanud rikkumisi väärteoasja menetlemisel. Konkreetse rikkumise asjaoludega ja

väärteoprotokolliga on menetlusalune isik tutvunud. Oma õigustest väärteomenetluses oli isik

teadlik (mida kinnitab tema allkiri), seejuures on ta neid ka kasutanud, esitades politseile

vastulause(d), tõendid ja kohtule sisulise vastuväitega kaebuse. Tõlgi osavõttu ei ole kaebaja

kohtuvälises menetluses taotlenud ega ole samas ka vaidlustanud, et ta poleks mõistnud temale

tutvustatud teksti.

Kohus asub seisukohale, et A Ni poolt LS § 207 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo

toimepanemine on väärteoprotokollis õigesti tuvastatud, tema tegevus õigesti kajastatud ning

isiku süü tõendamist leidnud. VTMS §-st 29 tulenevaid väärtoemenetlust välistavaid asjaolusid

kohus ei tuvastanud. Samuti ei nähtu väärteoasja materjalidest süüd ning õigusvastasust

välistavaid asjaolusid. Kohus leiab, et isik on väärteo toime pannud kavatsetult. Kaebaja teadis,

et mootorsõidukil ei ole tehnonõuetele vastavuse kontroll läbitud, kuid sellele vaatamata osales

liikluses sõidukiga.

Kohus leiab eeltoodu alusel, et A Ni esitatud kaebus väärteomenetluse lõpetamiseks seoses

väärteokoosseisu puudumisega tema tegevuses ei kuulu rahuldamisele, kuivõrd kaebaja on talle

etteheidetud väärteo toime pannud ja see on õigesti kvalifitseeritud.

LS § 207 lg 1 näeb põhikaristusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut.

Kaebaja on tegu ennast tunnistanud sisuliselt (möönnud autoga liikluses osalemist), kuid on

sellele õiguslikult vastu vaielnud ega ole avaldanud kahetsust. Kohus ei ole tuvastanud karistust

kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Kohus leiab, et kaebaja süü LS § 207 lg 1 teo mõttes

ei ole suur. Kaebaja remontis autot, kasutas seda liiklemiseks ühel korral lühikesel sõidul

lühikest aega enne tehnoülevaatusele minekut (tegu 10.12.2022 ja tehnoülevaatus 12.12.2022).

Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on A Nil üks kehtiv karistus 19.09.2022 toimepandud

väärteo eest, karistusotsus on tehtud 10.10.2022. Seega kõigest kaks kuud enne käesoleva

rikkumise toimepanemist. Kohtu hinnangul üld- ja eripreventiivsed kaalutlused karistuse

korrigeerimiseks puuduvad. Eeltoodu alusel leiab kohus, et väärteootsuses ettenähtud

põhikaristuse karistusmäär on asjakohane ja põhjendatud. Karistus on määratud juba

sanktsiooni keskmisest (50 trahviühikut) oluliselt madalamas määras, 20 trahviühiku ulatuses

ning kohtu hinnangul on tegemist teole ja isiku süüle vastava karistusega, mille vähendamiseks

alused puuduvad.

Kohus juhindub VTMS §-st 2, § 132 p-st 1, §-dest 133-135, §-dest 155-156.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristina Väliste

kohtunik