2-23-1082/4 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margit Vutt, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 10. märts 2023

Tsiviilasja number

2-23-1082

Tsiviilasi

Osaühing EstSart (registrikood 11335962, kustutatud)

registrist kustutamine

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu registriosakonna 9. jaanuari 2023

määrus nr Ä 40019817 / M14

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Osaühing EstSart määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (avaldaja): Osaühing EstSart

(registrikood 11335962), esindaja juhatuse liige Sergei

Voznessenski (isikukood XXXXXXXXXXXX)

RESOLUTSIOON

1. Jätta Osaühing EstSart määruskaebus rahuldamata

ja Tartu Maakohtu registriosakonna kohtunikuabi

9. jaanuari 2023. a kandemäärus Ä 40019817 / M14

muutmata.

2. Jätta

määruskaebuse

esitamisest

tingitud

menetluskulud

avaldaja

kanda.

Hüvitatavad

menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel

on

õigus

esitada

määruskaebus

Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse

kättetoimetamisest.

Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise

või advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

määruskaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Osaühing EstSart (avaldaja) kustutati 14. septembri 2022 määrusega Ä 40019817/6

äriregistrist ÄS § 60 lg 3 alusel majandusaasta aruande esitamata jätmise tõttu. Määrusele sai

esitada määruskaebuse 30 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Sergei Voznessenski on määrusega Ä 40019817/6 e-äriregistri infosüsteemi andmete järgi

digitaalselt tutvunud 14. septembril 2022. Sergei Voznessenski oli enne ühingu registrist

kustutamist osaühingu juhatuse liige.

27. oktoobri 2022 määrusega Ä 40019817/7 on määruse Ä 40019817/6 jõustumisel osaühing

registrist kustutatud.

2. 21. novembril 2022 esitas avaldaja kandemääruse Ä 40019817/6 peale määruskaebuse ja

taotluse menetlustähtaja ennistamiseks.

Määruskaebuse järgi sai avaldaja 2022. aasta novembri keskel e-äriregistrisse sisenedes teada,

et tema ettevõte Osaühing EstSart on registrist kustutatud. Avaldajale jääb arusaamatuks,

kuidas sai määrus jõustuda, kui seda ei toimetatud avaldajale kätte ja avaldaja ei kinnitanud

selle kättesaamist.

Avaldaja ei soovi osaühingu registrist kustutamist, sest aruande esitamisega esinesid ajutised

raskused seetõttu, et ettevõtte tegevus oli seotud tarnetega (kohustused jäid täitmata)

Türkmenistanist. 2022. aasta suve lõpus ärisuhted taastusid ning avaldaja soovis äriühingu

tegevust jätkata ning esitada viimaste aastate aruanded. Seetõttu esines alus kandemääruse

Ä 40019817/6 vaidlustamiseks, kuid kandemäärust avaldajale kätte ei toimetatud. Avaldaja

hinnangul pidi maakohus määruse kätte toimetama kirjaga avaldaja asukoha aadressile, kui

avaldaja ei olnud kinnitanud selle kättesaamist elektronposti teel.

Avaldaja palus ennistada tähtaeg määruskaebuse esitamiseks kandemäärusele Ä 40019817/6

peale, tühistada kandemäärus Ä 40019817/6 ja anda täiendav tähtaeg 2017., 2018. ja 2019.

aasta majandusaasta aruannete esitamiseks.

9. detsembril 2022 esitas avaldaja täiendavad põhjendused, milles märgib, et tema isiklikult ei

sisenenud elektroonilisse registrisse kandemäärusega tutvumiseks, kuid pole välistatud, et keegi

teine võis äriregistrisse siseneda avaldaja asemel, kasutades ära avaldaja äraolekul tema

ID-kaarti ja paroole.

MAAKOHTU SEISUKOHT

3. Registriosakonna kohtunikuabi jättis 9. jaanuari 2023 määrusega Ä 40019817 / M14 avaldaja

taotluse määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamise osas rahuldamata ning määruskaebuse

menetlusse võtmata.

Kohtunikuabi leidis, et käesoleval juhul on kustutamiskande aluseks olev lahend jõustunud ning

asja menetlus kuuluks lõpetamisele.

Määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse osas leidis kohtunikuabi, et tähtaja

ennistamise taotlus ei kuulu rahuldamisele, mistõttu jääb ka määruskaebus menetlusse võtmata.

Kohtunikuabi hindas, kas avaldaja on põhistanud, st usutavaks teinud mõjuva põhjuse

olemasolu, mis ei võimaldanud tal tähtaega järgida.

Avaldaja tõi tähtaja ennistamise põhjendustena välja, et kuivõrd kandemäärus Ä 40019817/6 ei

olnud avaldajale kätte toimetatud ja avaldaja ei kinnitanud selle kättesaamist, ei saanud määrus

jõustuda. Avaldaja ei sisenenud isiklikult elektroonilisse registrisse ega tutvunud

kandemäärusega, kuna tal ei ole selleks piisavalt teadmisi. Avaldaja ei välista, et keegi teine

võis siseneda äriregistrisse kasutades avaldaja ID-kaarti ja paroole. Avaldaja avastas oma

elektronpostkastist teatise alles 2022. aasta novembri keskel, kuid ta ei esitanud vastust

registrile kinnituseks, et oli tutvunud dokumendiga.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 311¹ lg 3 kohaselt loetakse menetlusdokument

kätte toimetatuks, kui saaja avab selle infosüsteemis või kinnitab infosüsteemis selle

vastuvõtmist dokumenti avamata, samuti siis, kui seda teeb muu isik, kellel saaja võimaldab

infosüsteemis dokumente näha. Dokumendi kättetoimetamise registreerib infosüsteem

automaatselt.

Sergei Voznessenski on e-äriregistris (infosüsteemis) end ID-kaardiga autentinud, st isiku

tuvastanud 14. septembril 2022. Väljastamise viisina on infosüsteemis märgitud „digitaalne

tutvumine“. Infosüsteemis on olekuna märgitud "kätte toimetatud".

Kohtunikuabi tegi täiendavalt IT-abisse päringu, mille 4. jaanuari 2023 vastuse kohaselt on

määruse teavitus välja läinud 14. septembril 2022. Sergei Voznessenski on 14. septembril 2022

kirjaga saadetud lingile vajutanud ning e-äriregistri portaali sisse loginud. Kas kasutaja päriselt

ka määruse sisuga tutvus (seda luges), ei saa IT-abi öelda. Portaalis takistust ei olnud.

Eelmärgitud vastusega on täiendavalt kontrollitud kättetoimetamine infosüsteemis ja välistatud

infosüsteemi tehniline tõrge.

Seega on avaldaja e-äriregistri teenusesse sisenenud ja oma isiku elektrooniliselt tuvastanud. Ei

ole usutav ja tõendatud, et seda oleks teinud keegi teine. Objektiivseks põhjuseks ei ole ka

asjaolu, et avaldaja ei oma piisavalt teadmisi iseseisvaks portaali sisenemiseks ja

dokumentidega tutvumiseks.

Äriseadustiku (ÄS) § 64 p 2 alusel kantakse e-posti aadress registrisse, kusjuures need andmed

esitab ettevõtja ise. E-posti aadress XXXXXXXXXXXXXXXXXXX on registrisse kantud 18.

jaanuaril 2018 ühingu 2016 majandusaasta aruandes esitatud andmete alusel. Eelduslikult

kontrollib ettevõtluses osalev isik e-posti saabunud teateid regulaarselt. See, et isik kasutab e-

posti harva, sõltub temast endast, samuti ei ole avaldaja tõendanud, et e-post ei töötanud.

Lähtudes eeltoodust leidis kohtunikuabi, et ei ole tõendatud ühtegi mõjuvat põhjust, mis ei

võimaldanud avaldajal tähtaega järgida.

MÄÄRUSKAEBUS

4. Avaldaja esitas 13. jaanuaril 2023 määruskaebuse registriosakonna määrusele

Ä 40019817/M14. Avaldaja leiab, et kohus hindas tõendeid pealiskaudselt ja keeldus

põhjendamatult taotluse rahuldamisest.

Maakohus ei ole tõendanud, et 14. septembril 2022 on saadetud teatis kandemääruse kohta

elektronposti aadressile XXXXXXXXXXXXXXXXXXX. Määruskaebuse järgi on vastav

teatis

saadetud

hoopis

järgmistele

aadressidele:

XXXXXXXXXXXXXXXXXXX,

XXXXXXXXXXXXXXXXXXX, XXXXXXXXXXXXXXX, mida avaldaja oma tegevuses

ei kasutanud.

Avaldaja sõnul on eelnevalt teised äriregistri määrused tulnud tema elektronposti aadressile

sellisel kujul, et nendega oli võimalik tutvuda, avades elektronpostile lisatud dokumendi.

Vaidlusaluse kandemäärusega tutvumiseks tuli siseneda paroolide abil e-toimikusse. Avaldaja

on pensioniealine ning ei oma teadmisi elektrooniliselt edastatud dokumentide avamiseks. Ta

oletab, et 14. septembril 2022 püüdis teine juhatuse liige Galina Voznessenskaja siseneda e-

toimikusse, kuid ka tema ei oska seda kasutada. IT-osakond vastas kohtu päringule, et näha on

vaid süsteemi sisenemist, kuid ei ole võimalik kinnitada, et kandemäärus avati ja loeti läbi.

Seega on maakohus põhjendamatult järeldanud, et kandemäärus on 14. septembril 2022

avaldajale kätte toimetatud.

Avaldaja selgitab, et osaühing ei töötanud ajutiselt seoses koroonaviiruse pandeemiaga ning

majanduslikel põhjustel, kuid käesolevaks ajaks on ärisuhted taastunud ning on vajalik taastada

äriühingu töö.

Avaldaja palub tühistada registriosakonna 9. jaanuari 2023. a kandemäärus Ä 40019817/M14

ning ennistada menetlustähtaeg määruskaebuse esitamiseks registriosakonna 14. septembri

2022 kandemääruse Ä 40019817/6 peale.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu registriosakonna määrus tuleb TsMS § 659 ja

TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Kohtunikuabi määrus

on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks.

6. Avaldaja seisukoha järgi ei ole kandemäärust Ä 40019817 / M14 avaldajale kätte toimetatud,

sest ta ei ole e-äriregistrisse sisenenud ning dokumendiga tutvunud. Avaldaja sõnul võis teine

juhatuse liige Galina Voznessenskaja siseneda e-äriregistrisse tema ID-kaardi ja paroolidega.

Riigikohus on 16. detsembri 2019 otsuse tsiviilasjas nr 2-16-124450 p-s 22 asunud seisukohale,

et juhul, kui isiku nimel antakse tahteavaldus tema ID-kaarti ja PIN-koode kasutades, tuleb

eeldada, et tahteavalduse annab isik, kellele on ID-kaart ja PIN-koodid väljastatud. Vastupidist

tuleb tõendada isikul, kelle nimel on ID-kaarti kasutades tahteavaldus antud ja kes väidab, et

tema tahteavaldust ei andnud. Sama otsuse p-des 23 ja 24 on riigikohus selgitanud, et andes

vabatahtlikult talle väljastatud digitaalallkirja andmise vahendid kolmandale isikule üle, peab

isik möönma, et kolmas isik võib nende vahendite abil ID-kaardi omajana esinedes viimase

asemel tahteavaldusi anda, mille puhul tehingu teisel poolel puudub mõistlik alus kahelda

selles, et tahteavalduse tegi ID-kaardi omaja. TsÜS § 118 lg 2 kohaselt, kui esindajana

tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et

esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks, ning esindatav teab või peab

teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana, ja talub selle isiku sellist tegevust, siis loetakse,

et esindatav on volituse andnud. Isik, kes annab teisele isikule üle kõik digitaalallkirja andmise

vahendid, peab möönma, et vahendite saaja võib asuda tema nimel allkirju ja tahteavaldusi

andma ning isikud, kellega digitaalallkirja andmise abil tehinguid tehakse, võivad eeldada, et

allkirju annab isik, kelle nimele on ID-kaart ja PIN-koodid väljastatud.

Koos määruskaebusega on registriosakond kohtule edastanud kandemääruse Ä 40019817/6

ärakirja väljastamise ajaloo väljatrüki seisuga 19. detsember 2022, millelt nähtub millal

kandemäärus on väljastatud, millistele aadressidele, tutvuja nimi ja tutvumise aeg. Väljatrüki

järgi

on

kandemäärus

e-posti

teel

edastatud

avaldaja

aadressile

XXXXXXXXXXXXXXXXXXX

ning

aadressidele

XXXXXXXXXXXXXXXXXXX,

XXXXXXXXXXXXXXXXXXX ja XXXXXXXXXXXXXX. Ärakirjaga on digitaalselt

tutvunud Sergei Voznessenski 14. septembril 2022.

Seetõttu on põhjendamatu avaldaja väide, et teadet kandemääruse kohta ei ole edastatud

avaldaja e-posti aadressile XXXXXXXXXXXXXXXXXXX. Kui kandemäärusega on tutvutud

Sergei Voznessenski ID-kaarti ja PIN koodi kasutades, tuleb eeldada, et süsteemi sisenes Sergei

Voznessenski.

Ringkonnakohus selgitab avaldajale, et menetlusdokumendid, millest tulenevad isikule

kohustused (nt edasikaebamise tähtaeg), toimetatakse isikule kätte. Seetõttu tuleb taolise

lahendiga tutvumisel isikul end elektrooniliselt tuvastada ning tutvumisest jääb maha logi

infosüsteemi.

TsMS § 311¹ lg 1 p 1, p 5 kohaselt võib kohus toimetada menetlusdokumendi kätte

elektrooniliselt selleks ettenähtud infosüsteemi kaudu, edastades seal dokumendi

kättesaadavaks tegemise kohta teavituse näiteks juriidilise isiku kohta Eestis peetava registri

infosüsteemis

registreeritud

elektronpostiaadressil,

adressaadi

seadusliku

esindaja

elektronpostiaadressil XXXXX.

Ärakirja väljastamise ajaloo väljatrükist nähtuvalt on teade kandemäärusest saadetud nii ühingu

kui ka ühingu juhatuste liikmete e-posti aadressidele ning kandemäärusega on digitaalselt

tutvunud Sergei Voznessenski. Seega on täidetud TsMS § 311¹ lg 1 ja lg 3 nõuded

menetlusdokumentide

kättetoimetamise

kohta

ning

registriosakonna

kandemäärus

Ä 40019817 / 6 on avaldajale kätte toimetatud 14. septembril 2022.

7. Avaldaja märgib määruskaebuses, et on pensioniealine ning ei oska avada elektrooniliselt

edastatud dokumente, samuti ei oska kasutada e-toimikut teine juhatuse liige Galina

Voznessenskaja.

TsMS § 67 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja,

ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega

järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha

või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje.

Riigikohtu praktika järgi (nt 23. mai 2018. a määrus tsiviilasjas nr 2-13-53779 p 14) tähendab

mõjuv põhjus tähtaja ennistamiseks seda, et tähtaja möödalaskmiseks peab olema objektiivne

põhjus. Selliseks põhjuseks on sündmus, mille tekkimist ja kulgemist ei saa isik ise vahetult

mõjutada.

Ringkonnakohus on seisukohal, et tähtaja ennistamise mõjuvaks põhjuseks ei ole üksnes

avaldaja oskuste ja teadmise puudumine elektroonilisse infosüsteemi sisenemisel ja

elektrooniliste dokumentide avamisel. Juriidilise isik peab hoolitsema kirjavahetuse, sh

elektrooniliste dokumentide vastuvõtmise eest juhatuse liikme või volitatud isiku poolt. Jättes

dokumentide vastuvõtmise korraldamata, kannab avaldaja ise riski, et ei saa talle adresseeritud

dokumentide sisust õigeaegselt teada ning sellest tulenevalt võib määruskaebus tähtaegselt

jääda esitamata. Avaldaja ei ole toonud esile ühtki mõjuvat põhjust, mis tähtaja möödalaskmise

tingisid. Seetõttu jättis kohtunikuabi õigustatult avaldaja taotluse määruskaebuse esitamise

tähtaja osas ennistamata ning määruskaebuse menetlusse võtmata.

8. Ringkonnakohus märgib, et 1. veebruaril 2023 jõustus äriregistri seadus (ÄRS), mille

§ 64 lg 1 alusel saab äriühingu registrisse ennistada, kui äriühing esitab puuduolevad andmed,

antud juhul majandusaasta aruanded. Avalduse registrisse ennistamiseks saab esitada kolme

aasta jooksul kustutamisest arvates (ÄRS § 64 lg 2). Seega saab äriühing jätkata tegevust, kui

ta esitab nõutud majandusaasta aruanded koos registrisse ennistamise avaldusega.

9. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, siis jäävad kaebuse esitamisest tingitud

menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel avaldajate kanda. Asja materjalidest ei nähtu

hüvitatavaid menetluskulusid.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Margit Vutt

Indrek Parrest

Triin Uusen-Nacke