2-21-10838/51 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Peeter Pällin, Ele Liiv ja Neve Uudelt Määruse tegemise aeg ja koht 9. märts 2023, Tallinn Kohtuasja number 2-21-10838 Kohtuasi X avaldus lastega suhtlemise korra muutmiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 28. oktoobri 2022. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik X määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad määruskaebuse menetlemisel Avaldaja (isa) X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Angela Jürgenson Puudutatud isik (laps) C (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik (laps) W (isikukood XXXXXXXXXXXX) Puudutatud isikutele riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Natalja Santaševa Puudutatud isik (ema) Z (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Helen Hääl Eestkosteasutus Tallinna linn (Pirita Linnaosa Valitsuse kaudu), lepinguline esindaja KP Eestkosteasutus Jõelähtme vald (Jõelähtme Vallavalitsuse kaudu), lepinguline esindaja RH Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON 1. Tühistada Harju Maakohtu 28. oktoobri 2022. a määrus tsiviilasjas nr 2-21-10838 ning kinnitada järgmine kompromiss. 1.1.X-l on õigus suhelda C ja W-ga selliselt, et lapsed viibivad X juures üle nädala alates kolmapäeval koolipäeva lõpust kuni järgmise esmaspäeva hommikuni. X vastutab laste koolimineku ja koolist tuleku eest.

2-21-10838 2

1.2. Ajal, mil lapsed viibivad X juures, on X kohustatud tagama, et lapsed teeksid ära koolitööd ja osaleksid Z kindlaksmääratud treeningutel. 1.3. Koolivaheaegadel (v.a suvevaheaeg) viibivad lapsed isa juures neli järjestikust kalendripäeva. 1.4. Suvisel koolivaheajal viibivad lapsed nädala kaupa vaheldumisi ema ja isa juures. 1.5. Paarisaastatel veedavad lapsed 23.–24. juuni (jaanipäeva) isaga ning paaritutel aastatel emaga. 1.6. Paaritutel aastatel veedavad lapsed 24.–25. detsembri (jõulud) emaga ning paarisaastatel isaga. 1.7. Aastavahetuse 31. detsembri–1. jaanuari veedavad lapsed paarisaastatel emaga ning paaritutel aastatel isaga. 1.8. Kui üks vanematest planeerib koolivaheajaks reisi, võimaldab teine vanem seda ning saab oma ärajäänud suhtluskorra päevad tagasi järgmisel koolivaheajal. 1.9. Kui laste ja ühe vanema ühine üritus langeb ajale, mil lapsed on teise vanema juures, annab vanem sellst teisele vanemale varakult teada ning teine vanem võimaldab lastel üritusel osaleda (teater, spordiüritus, sünnipäev). 1.10. Kumbki vanem ei takista lapsel õpilasmalevas osalemist või ametlikult tööle minekut. Kumbki vanem ei saa selle aja eest oma päevi tagasi. 2. Lõpetada tsiviilasja nr 2-21-10838 menetlus. 3. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, välja arvatud C ja W-le riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, mis jäävad Eesti Vabariigi kanda.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (avaldaja, isa) esitas 9. juulil 2021 Harju Maakohtule avalduse ja 10. septembril 2021 avalduse täienduse, alaealiste laste C ja W-ga (puudutatud isikud I ja II, pojad) tsiviilasjas nr 2- 15-3687 kinnitatud suhtluskorra muutmiseks.

2. Harju Maakohus jättis 28. oktoobri 2022. a määrusega laste isa avalduse suhtlemise korra muutmiseks rahuldamata. Riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud jättis maakohus riigi kanda ning ülejäänud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

3. Laste isa esitas määruskaebuse, milles palus Harju Maakohtu 28. oktoobri 2022. a määruse tühistada ning teha uue määruse, millega rahuldada 10. septembril 2021 esitatud täiendatud avaldus.

2-21-10838 3

4. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ning edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 kohaselt lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

5. Ringkonnakohus kuulas vanemad ära 6. märtsil 2023 ning vanemad jõudsid suhtluskorra osas kokkuleppele.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et poolte esitatud taotlus kompromissi kinnitamiseks tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 alusel rahuldada. Kompromissi kinnitamise tõttu tuleb tsiviilasja nr 2-21-10838 menetlus lõpetada.

7. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada menetluse kompromissiga. TsMS § 430 lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. TsMS § 430 lg 3 teise lause järgi ei ole kohus perekonnaasjas kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama. Muid aluseid kompromissi kinnitamata jätmiseks seadusest ei tulene.

8. Asjas ei esine kompromissi kinnitamist takistavaid asjaolusid. Kokkuleppe sisu ei ole vastuolus seaduse ning heade kommetega ega riku mistahes viisil avalikku huvi. Kokkulepe on selge ja täidetav.

9. Pooled kinnitasid, et on teadlikud TsMS §-s 432 nimetatud menetluse lõpetamise tagajärgedest ning soovivad, et ringkonnakohus kinnitaks kompromissi ning lõpetaks asja menetluse.

10. Pooled kinnitasid, et kompromissi sõlmimise järel puuduvad pooltel mistahes nõuded üksteise vastu seoses praeguses tsiviilasjas vaidluse all olnud asjaoludega.

11. Pooled leppisid kokku, et kannavad menetluskulud ise. Seega jätab ringkonnakohus menetluskulud poolte endi kanda ning neid ei ole vaja kindlaks määrata. Alaealistele lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud jäävad riigi kanda (TsMS § 172 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Ele Liiv, Neve Uudelt