2-21-118704/41 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Marian Miilaste

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

9. märts 2023, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-118704

Hagi ese

A. P. , A. P. ja A. P. hagi A. P. vastu elatise

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

1800 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja I: A. P. ; isikukood XXX

Hageja II: A. P. ; isikukood XXX

Hageja III: A. P. ; isikukood XXX

Hagejate seaduslik esindaja: D. M. ; isikukood

XXX; hagejate seadusliku esindaja ja hagejate I, II, III

elukoht XXX

Hagejate lepinguline esindaja: advokaat B. K., e-

post XXX

Kostja: A. P. ; isikukood XXX; elukoht XXX

Kostja lepinguline esindaja: M. A., e-post XXX

Kohtuistungi aeg

Protokollija

15. detsember 2022

Kohtuistungisekretär Kaire Kuznetsov

RESOLUTSIOON

1. Jätta A. P. a hagiavaldus A. P. a vastu läbivaatamata A. P. a nõudes elatise

väljamõistmiseks perioodi 15. november 2022 kuni 31. detsember 2022 eest.

2. Jätta A. P. a hagiavaldus A. P. a vastu läbivaatamata A. P. a nõudes elatise

väljamõistmiseks alates 26. aprillist 2022 kuni A. P. a täisealiseks saamiseni.

3. Rahuldada hagiavaldus osaliselt.

4. Mõista A. P. alt A. P. a kasuks välja 677 eurot 60 senti elatisena 21. juuni 2021 – 14.

novembri 2022 eest.

5. Mõista A. P. alt A. P. a kasuks välja 341 eurot 41 senti elatisena 21. juuni 2021 – 25.

aprilli 2022 eest.

2/17

6. Mõista A. P. alt A. P. a kasuks välja 1418 eurot 17 senti elatisena 21. juuni 2021 – 31.

märts 2023 eest.

7. Mõista A. P. alt A. P. a kasuks alates 1. aprillist 2023 kuni A. P. a täisealiseks saamiseni

(XXX) välja igakuine elatis 80 eurot 78 senti.

8. A. P. al tasuda elatis iga kuu 5. kuupäevaks D. M. u arveldusarvele nr XXX selgitusega

„elatis“. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (PKS § 100 lg 4).

9. Jätta A. P. a hagiavaldus A. P. a vastu rahuldamata tema nõudes elatise

väljamõistmiseks alates 1. jaanuarist 2023.

10. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

11. Toimetada otsus kätte pooltele.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei

taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

Hagiavaldus ja hagejate seisukohad

1. Pärnu Maakohus lõpetas 14. juuli 2017 määrusega maksekäsu kiirmenetluse A. P. a, A.

P. a ja A. P. a avalduses A. P. alt elatise saamiseks ja andis nõude üle Tartu Maakohtule

jätkamiseks hagimenetluses. Kohus käsitles maksekäsu kiirmenetluse avaldust

hagiavaldusena. Hagiavalduse kohaselt nõuavad lapsed A. P. (hageja I), A. P. (hageja

II) ja A. P. (hageja III) oma isalt A. P. alt (kostja) elatist igale hagejale 200 eurot kuus

alates 21. juunist 2021.

2. Hagejad on hilisemates seisukohtades selgitanud järgmist. Kostja ei ela koos lastega

Matsi kinnistul alates juunist 2021. Kostja elab oma vanemate juures. Lapsed elavad

koos emaga Matsi kinnistul ning külastavad isa kodu peamiselt nädalavahetustel. Suvel

käisid lapsed isa juures ka tihedamalt. Kooliperioodil viibivad lapsed isa juures peamiselt

reede õhtud ja laupäevased päevad.

3. Kostja ei anna lastele vahetult ülalpidamist ega tasu nende kulude eest. Laste

telefonipaketid on tehtud ema nimele ning söögi ostab ema. Laste ema on ostnud lastele

kõik riided, ravimid, kooliasjad, tasunud lasteaiad ja huviringid ning taganud muu eluks

ja arenguks vajaliku. Elektri arve tuleb kostja nimele, kuna tema nimel on sõlmitud

liitumisleping. Alates juunist 2021 on elektrikulud tasunud hagejate ema. Hagejate ema

on tasunud kostja kontole igakuiselt elektrimakse ja koduteenuste paketi makse, mille

kostja on seejärel samas summas tagastanud märkega „elatis“. Hagejate ema on selle

summa uuesti kostjale tagastanud. Hagejad täpsustavad 10. märtsi 2022 seisukohas, et

3/17

kõik

telekommunikatsiooniteenuste

paketid

(televiisor,

internet,

hagejate

mobiiltelefonid) on sõlmitud hagejate ema nimele ja nende eest tasub hagejate ema.

4. Hagejate kulutused on ligilähedased miinimummäärale ning seetõttu ei pea kulutusi

tõendama. Hagejate keskmine igakuine kulu toidule on 125 eurot; hügieenile 12 eurot;

ravimitele ja vitamiinidele 12 eurot; riietele ja jalanõudele 50 eurot; haridusele

(koolitarbed, huviringid, lasteaiatasu jms) 50-70 eurot; transpordile 70 eurot;

telekommunikatsioonile, kodusele majapidamisele ning eluasemekuludele 200 eurot;

vaba aja veetmisele 50 eurot (väljasõidud, sünnipäevad, sõprade juures jms); taskuraha

15 eurot. Iga hageja keskmine kuine ülalpidamiskulu on ca 600 eurot kuus. Kui kohus

peaks leidma, et hagejate kulud ületavad oluliselt keskmist kuupalga alammäära ning

hagejad peaksid oma kulusid tõendama, võrdsustavad hagejad oma kulud kuupalga

alammääraga.

5. Hagejate kulud on osaliselt kaetud peretoetusega. Hagejate ema keskmine igakuine

sissetulek on 500 eurot. Hageja ei saa töötasu juhatuse liikmeks olemise ega töötamise

eest.

6. Ajal, mil lapsed viibivad isa juures, on laste emal endiselt kõik kulud seoses lastele

peavarju andmise, toidu tagamise, vajalike riideesemete, hügieenitarvete muretsemisega

ning laste huvihariduse, lasteaia, ravimite ja muu taolise tagamisega. Hageja III käib

vähemalt kaks korda nädalas huviringis, mille jaoks võtab ema lapse lasteaiast, sõidutab

huviringi ja koju tagasi ning kokku tuleb läbida iga käiguga 40 km. Kuna hagejale III

on määratud puue ning ta on saanud rehabilitatsiooni kava, hakkab ta emaga käima

vähemalt kahel korral nädalas Elvas tugiteenuseid saamas, mis tähendab iga sõidukorra

peale mitmekümne eurost kütusearvet.

7. Hagejad ei viibi kostja juures keskmiselt seitse päeva kuus. Hagejad viibivad kostja

juures keskmiselt viis päeva kuus (5x24 tundi).

8. Kohtuistungil 5. septembril 2022 selgitas hagejate esindaja, et hageja II on viibinud

alates aprilli lõpust isa juures, teised lapsed on ema ülalpidamisel ning hagejal III ei ole

vahelduvat elukohta.

9. Arvestades muutunud perekonnaseaduse (PKS) § 101, soovivad hagejad 2022.a jaanuari

ja märtsi eest elatist järgmiselt: hageja I 143,44 eurot kuus, hageja II 163,44 eurot kuus

ja hageja III 143,44 eurot kuus. Lapsed viibisid terve 2022.a veebruarikuu isa juures.

Seetõttu hagejad ei nõua elatist 2022.a veebruarikuu eest. Hagejad soovivad elatist alates

1. aprillist 2022 PKS § 101 lg 1 järgi järgmiselt: hageja I 175,64 eurot kuus, hageja II 25

aprilli päeva eest 124,40 eurot ning hageja III 155,64 eurot kuus. Hagejad I ja II soovivad

elatist kuni täisealiseks saamiseni PKS § 101 lg 1 sätestatud määras muutuva suurusena

PKS § 101 lg 2 mõttes.

10. Kohtuistungil 15. detsembril 2022 selgitas hagejate esindaja, et hageja III elab ema

juures, hageja II elab isa juures ning hageja I on viimane kuu aega elanud täielikult isa

juures. Hagejad ei soovi elatist hagejale I alates novembri keskpaigast. Hagejate esindaja

selgitas 2022. aasta kohta, et jaanuaris 2022 viibisid kõik hagejad kostja juures 5

ööpäeva; veebruaris olid kõik hagejad kostja juures 28 ööpäeva; märtsis olid kõik

hagejad kostja juures 6 ööpäeva; aprillis 2022 olid kõik hagejad kostja juures 6 ööpäeva;

maist alates on hageja II kostja juures kogu aja, hageja I ja III olid mais kostja juures 6

ööpäeva; juunis olid hageja I ja III kostja juures 6 ööpäeva; juulis olid hageja I ja III

kostja juures 12 ööpäeva; augustis olid hageja I ja III kostja juures 6 ööpäeva; septembris

oli hageja I kostja juures 15 ööpäeva ja hageja III 6 ööpäeva; oktoobris oli hageja I kostja

juures 15 ööpäeva ja hageja III 6 ööpäeva; novembris oli hageja I kostja juures 20

4/17

ööpäeva ja hageja III 6 ööpäeva; detsembris on hageja I kostja juures ja hageja III on

kostja juures 6 ööpäeva.

11. Hagejad märgivad 12. jaanuari 2023 menetlusdokumendis, et kostja on väitnud hagejaid

endaga olevat ka kuupäevadel, mil nad tegelikkuses olid emaga. Kostja on ka

mõnetunnist viibimist kostja vanemate juures nimetanud kui tervet ööpäeva tema juures

viibimist. Tegelikult viibisid 2022. aastal hagejad kostja juures järgmiselt: jaanuaris olid

hagejad I ja II kostja juures 2 päeva ja hageja III 1 päev; veebruaris olid kõik hagejad

kostja juures 24 päeva; märtsis olid hagejad kostja juures 7,5 päeva; aprillis olid hageja

I ja II kostja juures 8 päeva ja hageja III 3 päeva; mais oli hageja I kostja juures 11 päeva,

hageja II 31 päeva ja hageja III 10 päeva; juunis olid hageja I ja III kostja juures 10 päeva

ja hageja II 30 päeva; juulis oli hageja I kostja juures 9 päeva, hageja II 31 päeva ja

hageja III 7 päeva; augustis oli hageja I kostja juures 7,5 päeva, hageja II 31 päeva ja

hageja III 6,5 päeva; septembris oli hageja I kostja juures 11 päeva, hageja II 30 päeva

ja hageja III 4 päeva; oktoobris oli hageja I kostja juures 8 päeva, hageja II 30 päeva ja

hageja III 4 päeva; novembris oli hageja I kostja juures 24 päeva ja hageja III 6 päeva;

detsembris olid hageja I ja II kostja juures 31 päeva ja hageja III 2,5 päeva.

12. 8. veebruari 2023 avaldusega võttis hageja II hagiavalduse tagasi alates 26. aprillist 2022

kuni täisealiseks saamise perioodi eest elatise nõudmise osas. Samas avalduses võttis

hageja I hagiavalduse tagasi perioodi 15. november 2022 kuni 31. detsember 2022 eest

elatise nõudmise osas. Alates 2023. aastast on hageja I suhtes suhtluskord, kus ta viibib

olulise aja ema juures ning ema on ostnud temale vajaliku.

13. Vastavalt hagejate 22. veebruari 2023 lõplikele seisukohtadele paluvad hagejad kostjalt

hagejate kasuks välja mõista elatis alates hagiavalduse esitamisest kuni 31. augustini

2022 järgmiselt: hageja I kasuks 2471,75 eurot, hageja II kasuks (kuni 25. aprillini 2022)

1668,91 eurot ja hageja III kasuks 2331,75 eurot. Alates 1. septembrist 2022 palub hageja

I kostjalt hageja I kasuks välja mõista elatis kuni hageja I täisealiseks saamiseni, kuid

välja arvatud perioodi 15. november 2022 kuni 31. detsember 2022 eest, muutuva

summana, mis arvutatakse järgmiselt: igakuise elatise baassumma on 209,20 eurot (1.

aprilli 2022. a seisuga), mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt

ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist

loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud

baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta

Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast.

Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil.

Kostja ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada

lapsetoetuse arvel. Alates 1. septembrist 2022.a on hageja I elatise suuruseks 175 eurot

65 senti. Alates 1. septembrist 2022 palub hageja III kostjalt hageja III kasuks välja

mõista elatis kuni hageja III täisealiseks saamiseni muutuva summana, mis arvutatakse

järgmiselt: igakuise elatise baassumma 209,20 eurot (1. aprilli 2022. a seisuga), mida

indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva

aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal

baassummaks

eelmisel

aastal

indekseerimise

tulemusel

saadud

baassumma.

Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti

kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa

arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Kostja ei pea andma

ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse arvel. Alates

1. septembrist 2022 on hageja III elatise suuruseks 155 eurot 64 senti. Hagejad paluvad

elatise tasuda igakuiselt hiljemalt 5. kuupäevaks D. M. arveldusarvele nr XXX

selgitusega „elatis“.

5/17

14. Hagejad paluvad jätta hagejate menetluskulud kostja kanda ning kostja menetluskulud

tema enda kanda.

Kostja vastuväited

15. Kostja leiab, et hagejate elatise nõue kokku summas 600 eurot kuus ei ole põhjendatud.

Kostja on tasunud igakuiselt hagejate ema kontole orinteeruvalt 200 eurot rahas ning

tasub elamiskuludena elektri ja sidekulud (telefon, internet, TV). Lisaks on lapsed olulise

osa kuust kostja vahetul ülalpidamisel.

16. Hagejate ema tegelik sissetulek on oluliselt suurem kui kostja palgatööst laekuv tasu.

Hagejate ema on OÜ Hermury ainuosanik ning kasutab seda ettevõtet suvel herne ja

aiasaaduste jaemüügiks ning aastaringselt topiste valmistamiseks ja müügiks. Samuti on

hagejate ema MTÜ Sangla Jahiselts juhatuse liige, mis on tasuline töökoht.

17. Hagejate ema saab riigilt peretoetust summas 540 eurot. Iga hageja suhtes tuleks kuni

2021. a kehtinud PKS § 101 lg 1 kohasest summast lahutada mitte 30 eurot, vaid 90 eurot

((540:2 vanemat):3 hagejat), mis tähendab, et arvestuslikuks elatiseks saaks olla 292-90

eurot toetuse osa= 202 eurot. Kui arvestada, et kostja tasub sidekulud ja elektrikulu, siis

tuleks iga hageja osas vähendada kostjalt nõutavat elatist 35 euro võrra (sisaldab lapse

kohta sideteenust, sh internett, TV, telefon ja elektrit arvestusega 1/5 arvest hageja

kohta). Nii jääb elatisest järele 202 - 35= 167 eurot kuus. Hagejate esindajad on

märkinud, et lapsed on kostja vahetul ülalpidamisel ca 6 päeva kuus. Ka 6 päeva

ülalpidamine 292:30 = 9,73 eurot päevas korda 6 päevaga teeb kokku 58,40 eurot hageja

kohta. Seega saab 167 eurost maha arvata veel vahetu ülalpidamise ehk 167 – 58,40

eurot, mis teeb elatise summaks 108,60 eurot kuus (seda kuni 31. detsembrini 2021

kehtinud perekonnaseaduse tähenduses). Hagejad on kostjalt saanud ajavahemikul 21.

juunist 2021 kuni 31. detsembrini 2021 elatist summas 1200 eurot. Lisaks on kostja

tasunud elektri, telefoni, interneti, TV ja riiete eest kokku 1468,92 eurot. Sellega on

kostja ülalpidamiskohustuse hagejate ees kuni 31.detsembrini 2021 täitnud.

18. Arvestades alates 1. jaanuarist 2022 muutunud perekonnaseadust, on alates 1. jaanuarist

2022 uueks elatise summaks 62,81 eurot kuus iga hageja kohta.

19. Kohtuistungil 4. septembril 2022 selgitas kostja, et hageja II elab alates 25. aprillist

jäägitult isa juures. Hagejal III on vahelduv elukoht mõlema vanema juures. Hageja I

elukoht on valdavalt ema juures. Kostja leidis, et lastel oli ka kuni 2021.a lõpuni

vahelduv elukoht nii ema kui isa juures, lapsed olid isa juures kaks päeva nädalas.

20. Kostja märgib 7. oktoobri 2022 menetlusdokumendis, et ka hageja I elab alates 21.

septembrist 2022 kostja juures. Samuti esitab kostja vastuväite elatise nõudele PKS §

102 tähenduses, kuna kostja brutopalgaks on 1300 eurot ehk 1040 eurot netona. Hagejate

nõutud 600 euro suuruse elatisenõude rahuldamise korral jääb kostjale vaid 440 eurot,

millest ta peab kandma oma elamiskulud ja hageja II ülalpidamise. Elatise

väljamõistmisel tuleb kohtul arvestada vanemate varalise võimekusega.

21. Hagejad on valesti arvestanud elatist 2022. aasta eest. Kõik hagejad viibisid kostja juures

jaanuaris 2022 7 päeva, kogu veebruari 2022 ja märtsis 2022 7 päeva. Arvestada tuleb

perioodi keskmist kostja juures viibitud päevade arvu kuus. Nii saab hagejate elatisnõue

jaanuaris ja märtsis 2022 olla järgmine: hageja I 9,27 eurot, hageja II 10,90 eurot, hageja

III 9,57 eurot. Kostja on ajavahemikul 1. jaanuarist 2022 kuni 5. aprillini 2022 tasunud

hagejate kasuks elatist 400 eurot, millega on oma kohustuse täitnud. Arvestada tuleb, et

hageja II elab alates 25. aprillist kostja juures. Alates 21. septembrist 2022 elab hageja I

samuti kostja juures. Hageja I soovib elada ühe nädala ühe vanemaga ja teise nädala teise

vanemaga.

6/17

22. Kostja selgitab 29. detsembri 2022 menetlusdokumendis, et 2022. aastal viibisid hagejad

kostja juures järgmiselt: jaanuaris olid kõik hagejad kostja juures 9 päeva; veebruaris

olid kõik hagejad kostja juures 28 päeva; märtsis oli hageja I kostja juures 13 päeva,

hageja II ja hageja III olid kostja juures 11 päeva; aprillis oli hageja I kostja juures 13

päeva, hageja II 11 päeva ja hageja III 5 päeva; alates maist on hageja II püsivalt kostja

juures, hageja I oli kostja juures 19 päeva ja hageja III 14 päeva; juunis olid hageja I ja

hageja III kostja juures 12 päeva; juulis oli hageja I kostja juures 15 päeva ja hageja III

13 päeva; augustis olid hageja I ja hageja III kostja juures 12 päeva; septembris oli hageja

I kostja juures 13 päeva ja hageja III 6 päeva; oktoobris oli hageja I kostja juures 15

päeva ja hageja 8 päeva; novembris oli hageja I kostja juures 26 päeva ja hageja III 8

päeva; detsembris viibivad hagejad I ja II alaliselt kostja juures ja hageja III on viibinud

kostja juures 6 päeva. Kokku on hageja I 2022. aastal viibinud kostja ülalpidamisel

kokku 204 päeva ning alates 11. novembrist 2022 on hageja I elukohaks püsivalt kostja

elukoht. Hageja II on 2022. aastal viibinud kostja ülalpidamisel kokku 302 päeva ning

alates 25. aprillist 2022 on hageja II elukohaks püsivalt kostja elukoht. Hageja III on

2022. aastal viibinud kostja ülalpidamisel kokku 132 päeva.

23. Kostja palub jätta hagiavaldus rahuldamata või alternatiivselt vähendada kostjalt

hagejate kasuks väljamõistetavat elatist miinimummäärast väiksemaks PKS § 102 lg 1

alusel. 13. veebruari 2023 seisukohas taotleb kostja alternatiivselt ka seda, et kohus

jotaks rahuldamata hageja III nõude kostja vastu põhjusel, et ülejäänud kaks hagejat

elavad püsivalt kostja juures ja neile ei maksa hagejate ema nõutaval määral elatist,

samas saab hagejate ema ainuisikuliselt kogu peretoetuse.

24. Kostja palub poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda.

KOHTU SEISUKOHT

25. Hageja II võttis 8. veebruari 2023 avaldusega hagiavalduse tagasi alates 26. aprillist

2022 kuni tema täisealiseks saamise perioodi eest elatise nõudmise osas. Samas

avalduses võttis hageja I hagiavalduse tagasi perioodi 15. november 2022 kuni 31.

detsember 2022 eest elatise nõudmise osas.

Hageja võib tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 424 lg 1 järgi kostja

nõusolekuta hagi tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Kostja nõusolekul võib hagi

tagasi võtta hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Hageja I ja II esitasid taotluse

hagiavalduse osaliseks tagasivõtmiseks enne eelmenetluse lõppu. Hagiavalduse

osaliseks tagasivõtmiseks ei ole kostja nõusolek seega vajalik. Hagiavalduse osalise

tagasivõtmise taotlus tuleb rahuldada. Hageja I hagiavaldus tuleb jätta läbivaatamata

tema nõudes elatise väljamõistmiseks perioodi 15. november 2022 kuni 31. detsember

2022 eest. Hageja II hagiavaldus tuleb jätta läbivaatamata tema nõudes elatise

väljamõistmiseks alates 26. aprillist 2022 kuni tema täisealiseks saamiseni.

26. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 I lause järgi on ülalpidamist kohustatud andma täisealised

esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 1 alusel on

ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PKS § 100 lg 1 I lause kohaselt antakse

ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). PKS § 100 lg 2 I

lause kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise

maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse

kasvatamises.

27. XXX sündinud A. P. a (hageja I), XXX sündinud A. P. a (hageja II) ja XXX sündinud

A. P. a (hageja III) vanemad on D. M. (hageja seaduslik esindaja) ja A. P. (kostja)

7/17

(rahvastikuregistri väljavõte, dtl 21-28). Vaidlust ei ole selle üle, et hageja vanemate

kooselu on lõppenud alates juunist 2021, mil kostja kolis ühisest elukohast välja ning

hagejad jäid elama ema juurde.

28. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks

piisavate vahendite tagamist. Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku

ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal. Kui vanem elab lapsega koos,

rahuldab ta lapse vajadused eeldatavasti vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei

osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi

ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes (vt Riigikohtu

24. oktoobri 2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 13; 8. jaanuari 2014. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 12; 9. juuni 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 18-

19).

29. Ülalpidamise ulatus määratakse PKS § 99 lg 1 järgi kindlaks lapse vajadustest ja tema

tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse PKS § 99

lg 2 järgi lapse kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase

hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning tema kasvatamise kulutusi.

30. Elatise nõue perioodi kohta 21. juunist 2021 kuni 31. detsembrini 2021

30.1.Hagiavalduse kohaselt nõuavad hagejad kostjalt elatise väljamõistmist igale hagejale

200 eurot kuus alates 21. juunist 2021, s.o alates hagiavalduse (maksekäsu

kiirmenetluse avalduse) esitamisest.

30.2.Hagiavalduse esitamise ajal ning kuni 31. detsembrini 2021 kehtinud PKS § 101 lg 1

kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse

kehtestatud kuupalga alammäära. Hagiavalduse esitamise ajal ning kuni 31.

detsembrini 2021 oli töötasu alammäär Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019

määruse nr 115 § 1 alusel 584 eurot kuus. Seega oli PKS § 101 lg 1 kohane minimaalne

elatis 292 eurot. Riigikohus on oma praktikas leidnud, et eelduslikult ongi lapse

igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus

PKS § 101 lg 1 järgi pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning et

selles

ulatuses

ei

tule

lapse

vajaduste

rahuldamise

kulusid

tõendada

(vt nt Riigikohtu 28. oktoobri 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 13; 26.

novembri 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-14, p 14; 26. juuni 2013 otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-78-13, p 15).

30.3.Eeltoodust tuleneb, et hageja poolt nõutav elatise summa 200 eurot kuus hageja kohta

on väiksem kui hagiavalduse esitamise ajal kehtinud elatise miinimum. Hagejad on 30.

detsembri 2021 menetlusdokumendi p-s 2.2.5 palunud oma igakuised keskmised kulud

võrdustada kuupalga alammääraga (dtl 87). Seetõttu ei ole hagejatel kohustust

tõendada hagejate igapäevaste vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurust.

30.4.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on täitnud hagejate ülalpidamise kohustuse.

Kostja on perioodi kohta 21. juunist 2021 kuni 31. detsembrini 2021 väitnud, et tema

osales hagejate ülalpidamises sellega, et tasus igakuiselt hagejate ema kontole

orienteeruvalt 200 eurot rahas ning tasus elamiskuludena elektri ja sidekulud (telefon,

internet, TV). Lisaks on lapsed olulise osa kuust olnud kostja vahetul ülalpidamisel.

30.5.Kohtule esitatud maksekorraldustest (dtl 38-40), kostja pangakonto väljavõttest (dtl

188 - 232) ja hageja seadusliku esindaja pangakonto väljavõtetest (dtl 54-57, 259-281)

nähtub, et kostja on teinud hagejate seaduslikule esindajale elatise tasumiseks 200 euro

suuruseid ülekandeid 2. augustil, 19. augustil, 10. septembril, 9. oktoobril, 14.

novembril ja 29. detsembril 2021. Kokku on kostja perioodil 21. juunist 2021 kuni 31.

8/17

detsembrini 2021 tasunud hagejate seadusliku esindaja pangakontole hagejate

ülalpidamiseks elatist 1200 eurot.

30.6.Hagejate seaduslik esindaja on seevastu kostjale saatnud sms-i, milles palub kostjal

oma raha endale hoida (dtl 45). Hagejate seaduslik esindaja on kostja poolt ülekantud

elatise summad temale 22. augustil, 10. septembril ja 9. oktoobril 2021 tagastanud, mh

on hagejate seaduslik esindaja 9. oktoobri 2021 ülekande selgitusse märkinud: laste

elatusmakse tagasimakse. Elatusmakse õige makse võtan vastu siis, kui on kinnitatud

kohtuotsus (dtl 89, 120).

30.7.Vastavalt PKS § 100 lõikele 1 antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise

maksmisega. Elatise kui rahalise kohustuse täitmist hinnates tuleb juhinduda ka

võlaõigusseaduse (VÕS) sätetest. VÕS § 76 lg 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt

täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal,

õiges kohas ja õigel viisil. Lähtudes VÕS § 91 lõikest 3 rahalise kohustuse täitmisel

võlgnetava summa kandmisega võlausaldaja kontole loetakse kohustus täidetuks

võlausaldaja konto krediteerimisest võlgnetava rahasumma ulatuses. VÕS § 186 p 1

järgi kohase täitmisega võlasuhe lõpeb. Seega, hetkest kui hagejate seadusliku esindaja

pangakontole laekus kostja poolt tasutud elatise makse, tuleb VÕS § 91 lg 3 alusel

lugeda kostja poolt elatise tasumise kohustus ülekande summas täidetuks ning selles

osas elatise tasumise võlasuhe täitmisega lõppenuks. Asjaolu, et hagejate seaduslik

esindaja tasutud elatisemakse kostjale ülekandega tagastas, ei oma asjas tähtsust.

30.8.Kostja on selgitanud ja hagejad on nõustunud, et kostja kannab vahetult hagejate

elektri- ja sidekulud (8. oktoobri 2021 kohtuistungi protokoll, dtl 69).

30.9.Kostja pangakonto väljavõtte (dtl 188 - 232) kohaselt on kostja tasunud AS-ile Eesti

Energia perioodil 21. juunist 2021 kuni 31. detsembrini 2021 kokku 824,46 eurot.

Pooled ei vaidle selle üle, et hagejatega samas majapidamises elavad nende ema ja

vanaema, kes samuti tarbivad elektrit. Jagades kogu tarbitud elektri eest tasutud

summa (824,46 eurot) tarbijate arvuga (5), saab tulemuseks 164,89 eurot. Kostja on

seega perioodil 21. juunist 2021 kuni 31. detsembrini 2021 hagejate tarbitud elektri

eest tasunud 494,67 eurot (3*164,89 eurot).

30.10. Kostja pangakonto väljavõttest nähtuvalt on kostja tasunud telefoniteenuse

kasutamise eest perioodil 21. juunist 2021 kuni 31. detsembrini 2021 Telia Eesti AS-

ile kokku 265,78 eurot. Hagejad ei ole väitnud, et kostja poolt Telia Eesti AS-ile

tasutud arved sisaldavad ka kostja enda telefoniteenuse kulu. Seetõttu arvestab kohus

kõik kostja poolt Telia Eesti AS-ile kantud summad tasutuks hagejate kulude

katmiseks.

30.11. Kostja pangakonto väljavõtte kohaselt on kostja tasunud TV Play Baltics AS-ile

perioodil 21. juunist 2021 kuni 31. detsembrini 2021 kokku 325,89 eurot. Pooled ei

vaidle selle üle, et hagejatega samas majapidamises elavad nende ema ja vanaema, kes

samuti tarbivad samu teenuseid. Jagades kogu TV Play Baltics AS-i poolt osutatud

teenuse eest tasutud summa (325,89 eurot) tarbijate arvuga (5), saab tulemuseks 65,18

eurot. Kostja on seega perioodil 21. juunist 2021 kuni 31. detsembrini 2021 hagejate

TV ja internetiteenuse eest tasunud 195,54 eurot (3*65,18 eurot).

30.12. Kostja on enda selgituses märkinud, et ta on andnud hagejatele ülalpidamist 12.

juulil 2021 ka sellega, et on tasunud Juku Lastekaupades 52,79 eurot (dtl 234). Vastav

tehing leiab kinnitust kostja pangakonto väljavõttest (dtl 193). Kohus loeb selle makse

tehtuks hagejate ülalpidamiseks, kuivõrd eluliselt ei ole usutav, et kostja oleks

lastekaupade kaupluses teinud kulutusi iseendale. Kohus arvestab ostusumma

võrdsetes osades tasutuks iga hageja eest.

9/17

30.13. Seega on tõendamist leidnud, et kostja on hagejaid vahetute kulude kandmisega

perioodil 21. juunist 2021 kuni 31. detsembrini 2021 üleval pidanud 1008,78 euro

ulatuses (494,67 + 265,78 + 195,54 + 52,79). Asjaolu, et hagejate seaduslik esindaja

on teinud kostjale ülekandeid kulutuste hüvitamiseks, ei väära fakti, et kostja on

hagejatele eelnevalt märgitud kulude tasumisega vahetult ülalpidamist andnud. Kostja

ei ole hagejate seaduslikult esindajalt nõudnud tasutud kulude hüvitamist.

30.14. Tõendamist ei ole leidnud, et kostja oleks vaidlusalusel ajavahemikul lisaks

eelnevalt juba analüüsitud kulutustele teinud hagejate ülalpidamiseks veel mingeid

kulutusi.

30.15. Eeltoodust tuleneb, et kostja on hagejaid perioodil 21. juunist 2021 kuni 31.

detsembrini 2021 üleval pidanud kokku 2208,78 euro ulatuses (1200 + 1008,78), s.o

736,26 eurot hageja kohta. Hagejad nõuavad elatist 200 eurot kuus hageja kohta, s.o

perioodi 21. juunist 2021 kuni 31. detsembrini 2021 eest kokku 3800,10 eurot

(juunikuu 10 päeva eest 66,70 eurot * 3=200,10; 200*3=600; 600*6=3600; 3600 +

200,10=3800,10). Arvestades hagejate poolt nõutavast elatise summast maha juba

tasutud elatise summa, on tulemuseks 1591,32 eurot (3800,10-2208,78). Seega tuleb

kostjal hagejate ülalpidamiseks perioodi 21. juunist 2021 kuni 31. detsembrini 2021

eest tasuda veel 1591,32 eurot, s.o 530,44 eurot hageja kohta.

31. Kostja taotlus elatise vähendamiseks perioodil 21. juunist 2021 kuni 31.

detsembrini 2021

31.1.Kuigi hagejad nõuavad elatist miinimumist väiksemas summas, on kostja palunud

elatise väljamõistmise korral väljamõistetavat elatist veelgi vähendada. Kostja märgib

esmalt, et elatise arvestamisel tuleb arvesse võtta hagejate seaduslikule esindajale

laekuvat peretoetust. Seejärel väidab kostja, et hagejatel oli 2021. aastal vahelduv

elukoht kummagi vanema juures. Lisaks väidab kostja, et tema töötasu ei võimalda

nõutud summas elatist tasuda. Kostja väidab ka seda, et hagejate seadusliku esindaja

tegelik sissetulek on suurem kui kostja töötasu.

31.2.Elatise väljamõistmiseks alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada,

et elatise vähendamiseks on PKS § 102 lg-s 2 sätestatud mõjuv põhjus. Mõjuva põhjuse

olemasolu peab tõendama kohustatud vanem (vt Riigikohtu 28. oktoobri 2015 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 15; 7. veebruari 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-118651

p 10). PKS 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses,

milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma

teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS 102 lg 2

kohaselt ei vabane vanemad lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise

kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema

käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib

mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1

sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või

olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse §

101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav

laps.

31.3.Riigikohus on oma lahendites selgitanud, et PKS § 102 lg 2 neljas lause sätestab

näidisloetelu mõjuvatest põhjustest, mistõttu saab kohus iga üksikjuhtumi asjaolusid

arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise

väljamõistmiseks ning mh võib selleks olla asjaolu, et lapse vajadused on kaetud muul

viisil (nt vahetu ülalpidamisega lapsega suhtlemisel, kulude jooksva katmisega või

lapsetoetusega), kui asjaolu on piisavalt kaalukas, arvestades ka lapse õigustatud huve

10/17

(vt Riigikohtu 9. juuni 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p-d 28.1 ja 28.2).

Ainuüksi peretoetuste maksmise fakt iseenesest ei anna alust vähendada elatist alla

miinimummäära. Elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste

maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega (nt vanemate halva

varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast

väiksemad) (vt Riigikohtu 9. juuni 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 28.2, 28.

märtsi 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-11905, p 18, 19).

31.4.Pooled ei vaidle selle üle, et riiklike peretoetuste (539,18 eurot kuus) saajaks on

hagejate seaduslik esindaja. Eeltoodust lähtudes tuleb kohtul analüüsida, kas antud

vaidluse puhul võib riiklike peretoetuste maksmine olla elatise vähendamiseks mõjuv

põhjus koostoimes muude kostja poolt välja toodud asjaoludega.

31.5.Kostja on kohtule selgitanud, et ta töötab ekskavaatorijuhina (dtl 68). ML Eeriksaare

OÜ 6. oktoobri 2022 tõendi kohaselt on kostja kuupalgaks alates 15. märtsist 2021

1348,55 eurot, millest panka kantakse üle 1040 eurot (dtl 187). Kostja pangakonto

väljavõttelt leiab kinnitust, et kostja netotöötasu suuruseks on 1040 eurot kuus (dtl 188

- 232).

Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut

ning ta ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole

sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (vt Riigikohtu 29. aprilli 2015 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15, p 14). Vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike

vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka endale

kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks (vt

Riigikohtu 9. juuni 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p-id 21.3.-21.4.).

Vanem peab kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks

ühetaoliselt (PKS § 102 lg 2). Kui kostja tasub iga hageja ülalpidamiseks 200 eurot

kuus, jääb tal enese ülalpidamiseks isegi enam, s.o 440 eurot kuus. Seetõttu kohus

leiab, et kostja netotöötasu 1040 eurot kuus on piisavalt suur, et võimaldada elatise

tasumist 200 eurot kuus hageja kohta, s.o kokku 600 eurot kuus.

31.6.Kostja on väitnud, et hagejatel oli 2021. aastal vahelduv elukoht kummagi vanema

juures. Hagejad on sellele vastu vaielnud. Kohtuistungil 5. septembril 2022 selgitas

kostja siiski, et hagejad ei olnud 2021. aastal pool aega tema juures, olid vähem. Nii

kuidas ema lubas, nii lapsed said minu juurde – laupäevast pühapäevani, vahepeal

nädala sees (dtl 152). Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et hagejatel

oleks olnud 2021. aastal vahelduv elukoht kummagi vanema juures. Kostja väited

hagejate vahelduva elukoha kohta ei ole seega tõendatud.

31.7.Viimasena analüüsib kohus kostja väidet selle kohta, et hagejate seadusliku esindaja

tegelik sissetulek on suurem kui kostja töötasu.

Iseenesest on õige, et ülalpidamiseks kohustatud isikult elatist välja mõistes tuleb

PKS § 102 ja § 105 lg 3 järgi arvestada ka tema varalist seisundit. PKS § 105 lg 3

alusel täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena. Iga

osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja

varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku

vahelisi suhteid.

Hagejate seaduslik esindaja on kohtule selgitanud, et ta on väikeettevõtja, tegeleb

põllumajandusega ja põhitöökohana on taksidermist (dtl 68). Hagejate seaduslik

esindaja on Hermury OÜ ja MTÜ Sangla Jahiseltsi juhatuse liige (dtl 101-106).

Hagejad on selgitanud, et hagejate seaduslik esindaja ei saa töötasu juhatuse liikmeks

11/17

olemise ega töötamise eest, kuid hagejate ema igakuine sissetulek on keskmiselt ca

500 eurot (hagejate 10. märtsi 2022 menetlusdokumendi p 2.2, dtl 115). Hagejate

seadusliku esindaja pangakonto väljavõttelt (dtl 259-281) ei nähtu tõepoolest, et

hagejate seaduslik esindaja oleks saanud töötasu või juhatuse liikme tasu. Hagejate

seadusliku esindaja pangakontole on perioodil 21. juunist 2021 kuni 31. detsembrini

2021 laekunud ülekanded eraisikutelt kogusummas 1284 eurot, Elva Vallavalitsuse

toetus 200 eurot ja sularaha sissemakse 300 eurot, s.o kokku 1784 eurot. Hagejate

seadusliku esindaja pangakontole laekunud igakuise sissetuleku suuruseks on seega

254,86 eurot (1784:7). Hagejate seadusliku esindaja pangakontole laekunud

peretoetused ja sotsiaaltoetus hagejale III on sihtotstarbelised toetused lastega seotud

kulude või puudest tingitud lisakulude katmiseks, mille tõttu kohus ei arvesta neid

hagejate seadusliku esindaja sissetuleku hulka. Eelnevalt analüüsitud andmetest

nähtuvalt on hagejate seadusliku esindaja igakuine sissetulek väiksem kui kostja

igakuine töötasu. Kostja ei ole tõendanud oma väidet, et hagejate seaduslik esindaja

varjab oma tegelikku sissetulekut, mis on suurem kui kostja töötasu.

31.8.Hagejad nõuavad elatist alla miinimummäära, s.o 200 eurot kuus. Hagejate

seisukohtadest nähtub, et elatise nõudmisel alla miinimummäära on juba arvestatud

sellega, et peretoetused laekuvad hagejate seaduslikule esindajale. Hagejad nõuavad

elatist 92 eurot miinimumelatisest vähem, s.o kolme hageja puhul 276 eurot kuus

vähem kui miinimum. Seega on hagejad elatise nõuet vähendanud isegi rohkem kui

poole peretoetuse võrra (539,18:2=269,59). Kostja ei ole tõendanud, et temal esineb

mõjuv põhjus nõutava elatise vähendamiseks. PKS § 102 lg 2 alusel elatise

vähendamiseks seega põhjust ei ole.

32. Elatise nõue perioodi kohta 1. jaanuarist 2022 kuni 31. detsembrini 2022

32.1.Alates 1. jaanuarist 2022 nõuavad hagejad kostjalt elatise väljamõistmist PKS § 101

lg 1 alusel arvutatavas miinimummääras.

Alates 1. jaanuarist 2022 jõustusid PKS § 101 muudatused elatissumma suuruse

arvutamisel. Kehtiva PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla

väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. Kohus analüüsib elatise

komponente ja vaidluse asjaolusid täpsemalt alljärnevalt.

32.2.PKS § 101 lg 3 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil

Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi

muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel

aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.

1. jaanuarist kuni 31. märtsini 2022 oli elatise baassummaks 200 eurot. Arvestades 1.

aprillil

2022

Statistikaameti

poolt

ametlikult

avaldatud

eelneva

aasta

tarbijahinnaindeksi muutust, on elatise baassummaks alates 1. aprillist 2022 kuni

järgmise korrigeerimiseni 209,20 eurot.

32.3.PKS § 101 lg 4 alusel lisandub baassummale kolm protsenti eelneva kalendriaasta

kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast.

Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil.

Aastal 2020 oli Eesti Vabariigi keskmine brutokuupalk 1448 eurot, millest 3% on

43,44 eurot. Ajavahemikul 1. jaanuarist 2022 kuni 31. märtsini 2022 lisandub elatise

baassummale 200 eurole seega 43,44 eurot, mis teeb kokku 243,44 eurot.

1. aprillil 2022 Statistikaameti kodulehel avaldatu kohaselt oli 2021.a Eesti Vabariigi

keskmiseks brutokuupalgaks 1548 eurot, millest 3% on 46,44 eurot. Alates 1. aprillist

12/17

2022 kuni järgmise korrigeerimiseni lisandub elatise baassummale 209,20 eurole

seega 46,44 eurot, mis teeb kokku 255,64 eurot.

32.4.PKS § 101 lg 5 redaktsiooni kohaselt, mis kehtis 1. jaanuarist 2022 kuni 31. jaanuarini

2023, ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab

rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Alates 1. veebruarist 2023 on

PKS § 101 lg 5 redaktsiooni täiendatud teise lausega järgmises: loetakse, et lapse

vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse

arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel.

Kuni 31. detsembrini 2022 oli perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 ja § 21 lg 2 järgi

lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta 60 eurot ja kolmanda lapse kohta

100 eurot ning lasterikka pere toetuse suurus kolme kuni kuut last kasvatavale perele

300 eurot. Alates 1. veebruarist 2023 jõustunud PHS § 17 lg 3 ja § 21 lg 2 muudatuste

kohaselt (rakendatakse tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2023) on lapsetoetuse suurus

pere esimese ja teise lapse kohta 80 eurot ja kolmanda lapse kohta 100 eurot ning

lasterikka pere toetuse suurus kolme kuni kuut last kasvatavale perele 650 eurot.

Pooled ei vaidle, et lapsetoetuste ja lasterikka pere toetuse saajaks on hagejate

seaduslik esindaja. Peretoetusi tuleb elatise summa kujunemisel periooditi arvestada

järgmiselt.

1. jaanuarist 2022 kuni 31. märtsini 2022: iga hageja puhul tuleb PKS § 101 lg 3 ja 4

alusel arvutatud elatise summast 243,44 eurost lahutada lasterikka pere toetus jagatud

kahele ja jagatud seejärel hagejate arvuga: 243,44-(300:2):3=193,44 eurot. Saadud

summast tuleb lahutada pool lapsetoetuse summast. Hagejate I ja II puhul on tehe

järgmine: 193,44-(60:2)=163,44 eurot. Hageja III puhul: 193,44-(100:2)=143,44

eurot.

1. aprillist 2022 kuni 31. jaanuarini 2023: iga hageja puhul tuleb PKS § 101 lg 3 ja 4

alusel arvutatud elatise summast 255,64 eurost lahutada lasterikka pere toetus jagatud

kahele ja jagatud seejärel hagejate arvuga: 255,64-(300:2):3=205,64 eurot. Saadud

summast tuleb lahutada pool lapsetoetuse summast. Hagejate I ja II puhul on tehe

järgmine: 205,64-(60:2)=175,64 eurot. Hageja III puhul: 205,64-(100:2)=155,64

eurot.

1. veebruarist 2023 kuni järgmise korrigeerimiseni: iga hageja puhul tuleb PKS § 101

lg 3 ja 4 alusel arvutatud elatise summast 255,64 eurost lahutada pool lasterikka pere

toetust jagatud kahele ja jagatud seejärel hagejate arvuga: 255,64-(325:2):3=201,47

eurot. Saadud summast tuleb lahutada pool lapsetoetuse summast. Hagejate I ja II

puhul on tehe järgmine: 201,47-(80:2)=161,47 eurot. Hageja III puhul: 201,47-

(100:2)=151,47 eurot.

32.5.Tulenevalt PKS § 101 lõikest 6, kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul

keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat

proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga.

Riigikohus on 22. juunil 2022 tsiviilasjas nr 2-19-19160 tehtud otsuse p-s 14.7 leidnud,

et PKS § 101 lõiget 6 on põhjendatud tõlgendada selliselt, et kohus vähendab

proportsionaalselt PKS § 101 alusel arvutatud elatise suurust sõltumata poolte

väidetest eeldusel, et asjaolu, et lahuselava vanema juures viibimise aeg jääb

vahemikku keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, nähtub suhtluskorda

reguleerivast kohtulahendist või kui vanemad selle asjaolu üle ei vaidle. Muudel

juhtudel saab kohustatud vanema juures viibimise aeg kõne alla tulla mõjuva

põhjusena elatise vähendamiseks alla miinimummäära PKS § 102 lg 2 mõttes.

13/17

Antud juhul ei ole poolte vahel suhtluskorda reguleerivat kohtulahendit. Pooled on

erinevatel seisukohtadel selles, kui palju on hagejad viibinud kostja juures. Seega ei

saa kohus PKS § 101 lg 6 alusel automaatselt vähendada PKS § 101 alusel arvutatud

elatise suurust proportsionaalselt lahuselava vanema juures viibimise ajaga, vaid

analüüsib allpool, kas nimetatud asjaolu võib olla mõjuvaks põhjuseks elatise

vähendamiseks alla miinimummäära.

32.6.PKS § 101 lg 7 järgi kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele,

vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise

summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle

vanusevahe on suurem kui kolm aastat.

Hageja I kui vanim laps saab PKS § 101 lg 7 alusel elatise täismäära. Hageja I ja hageja

II vanusevahe on väiksem kui kolm aastat, mistõttu hageja II puhul tuleb elatise

summat vähendada 15% võrra ning elatiseks on perioodil 1. jaanuarist 2022 kuni 31.

märtsini 2022 138,92 eurot kuus (163,44*0,85=138,92) ning 1. aprillist kuni 25.

aprillini 2022 124,31 eurot (175,64:30=5,85; 5,85*25=146,25; 146,25*0,85=124,31).

Hageja II ja hageja III vanusevahe on suurem kui kolm aastat, mistõttu hageja III saab

elatise täismäära.

32.7.PKS § 101 alusel arvutatud elatis on seega järgmine:

Hageja I puhul 1. jaanuarist 2022 kuni 31. märtsini 2022 163,44 eurot kuus, 1. aprillist

2022 kuni 31. oktoobrini 2022 175,64 eurot kuus, 1. novembrist kuni 14. novembrini

2022 81,90 eurot (175,64:30=5,85; 5,85*14=81,9).

Hageja II puhul 1. jaanuarist 2022 kuni 31. märtsini 2022 138,92 eurot kuus ning 1.

aprillist kuni 25. aprillini 2022 124,31 eurot.

Hageja III puhul 1. jaanuarist 2022 kuni 31. märtsini 2022 143,44 eurot kuus, 1.

aprillist 2022 kuni 31. jaanuarini 2023 155,64 eurot kuus ja 1. veebruarist 2023 kuni

järgmise korrigeerimiseni 151,47 eurot kuus.

33. Kostja taotlus elatise vähendamiseks alates 1. jaanuarist 2022

33.1. Kostja on taotlenud elatise vähendamist. Kostja palub arvestada hagejate viibimise

aega tema kui kohustatud isiku juures. Lisaks väidab kostja, et tema töötasu ei

võimalda nõutud summas elatist tasuda. Kostja väidab ka seda, et hagejate seadusliku

esindaja tegelik sissetulek on suurem kui kostja töötasu.

33.2. Seoses kostja taotlusega elatist vähendada põhjusel, et tema 1040 euro suurune

netotöötasu selle tasumist ei võimalda, jääb kohus juba varasemalt otsuse p-s 31.5

märgitud seisukohtade juurde. Kohus leiab, et kostja töötasu võimaldab hagejatele

elatist anda ning sel põhjusel elatise vähendamiseks alust ei ole.

33.3. Kohus leiab, et elatise vähendamiseks ei anna alust ka kostja väited hagejate seadusliku

esindaja töötasu kohta. Hagejate seadusliku esindaja pangakonto väljavõttest (dtl 259-

281) nähtuvalt ei saa hagejate seaduslik esindaja endiselt töötasu; hagejate seadusliku

esindaja sissetuleku moodustavad 2022. aastal ülekanded eraisikutelt (kokku summas

4882,85 eurot) ja sularaha sissemaksed (4180 eurot), mis moodustavad keskmiseks

kuu sissetulekuks 755,24 eurot (4882,85+4180=9062,85; 9062,85:12=755,24). Seega

on hagejate seadusliku esindaja igakuine sissetulek väiksem kui kostja igakuine

töötasu. Kostja ei ole tõendanud oma väidet, et hagejate seaduslik esindaja varjab oma

tegelikku sissetulekut, mis on suurem kui kostja töötasu.

14/17

33.4. Kohus analüüsib järgmisena, kas elatise vähendamiseks alla PKS § 101 alusel

arvutatud summa annab põhjust asjaolu, et hagejad on olulise osa ajast viibinud kostja

juures.

Kostja väidab, et hageja I viibis 2022. aastal kostja ülalpidamisel kokku 204 päeva

ning alates 11. novembrist 2022 on hageja I elukohaks püsivalt kostja elukoht. Hageja

II viibis 2022. aastal kostja ülalpidamisel kokku 302 päeva ning alates 25. aprillist

2022 on hageja II elukohaks püsivalt kostja elukoht. Hageja III viibis 2022. aastal

kostja ülalpidamisel kokku 132 päeva. Kostja on soovinud hagejate viibimist tema

juures tõendada e-kirjadega, mille kostja on saatnud oma lepingulisele esindajale (dtl

294-299). Kohtu hinnangul omavad esindajale saadetud e-kirjad tõenditena vähest

kaalu, kuna need sisaldavad vaid kostja enda väiteid. Kohus ei saa üksnes nende e-

kirjade alusel lugeda tõendatuks hagejate viibimist kostja juures selles mahus nagu

kostja väidab. Muid tõendeid ei ole kostja hagejate tema juures viibimise kuupäevade

kohta kohtule esitanud. Seetõttu saab kohus lähtuda nendest kuupäevadest, mille

hagejad on omaksvõtnud.

Hagejad andsid lõpliku ülevaate hagejate viibimise kohta kostja juures 12. jaanuari

2023 menetlusdokumendis (dtl 302-310). Hagejad väidavad, et jaanuaris olid hagejad

I ja II kostja juures 2 päeva ja hageja III 1 päev; veebruaris olid kõik hagejad kostja

juures 24 päeva; märtsis olid hagejad kostja juures 7,5 päeva; aprillis olid hageja I ja

II kostja juures 8 päeva ja hageja III 3 päeva; mais oli hageja I kostja juures 11 päeva,

hageja II 31 päeva ja hageja III 10 päeva; juunis olid hageja I ja III kostja juures 10

päeva ja hageja II 30 päeva; juulis oli hageja I kostja juures 9 päeva, hageja II 31 päeva

ja hageja III 7 päeva; augustis oli hageja I kostja juures 7,5 päeva, hageja II 31 päeva

ja hageja III 6,5 päeva; septembris oli hageja I kostja juures 11 päeva, hageja II 30

päeva ja hageja III 4 päeva; oktoobris oli hageja I kostja juures 8 päeva, hageja II 30

päeva ja hageja III 4 päeva; novembris oli hageja I kostja juures 24 päeva ja hageja III

6 päeva; detsembris olid hageja I ja II kostja juures 31 päeva ja hageja III 2,5 päeva.

Kuna kohus lähtub hagejate poolt omaksvõetud aegadest, jätab kohus arvestamata

hagejate poolt kostja väidete ümberlükkamiseks esitatud fotod (dtl 311-318).

Ümardades hagejate poolt nimetatud poolikud päevad ülespoole, selgub hagejate

seisukohast, et hageja I viibis 1. jaanuarist 2022 kuni 30. novembrini 2022 kostja juures

kokku 123 ööpäeva; hageja II viibis 1. jaanuarist 2022 kuni 30. aprillini 2022 kostja

juures kokku 42 ööpäeva; hageja III viibis 1. jaanuarist 2022 kuni 31. detsembrini 2022

kostja juures kokku 87 ööpäeva.

Seega loeb kohus tuvastatuks, et hageja I viibis 1. jaanuarist 2022 kuni 30. novembrini

2022 kostja juures kokku 123 ööpäeva. Keskmine sel perioodil kostja juures viibitud

ööpäevade arv on hageja I puhul 11 ööpäeva kuus. Hageja I elas kohustatud vanema

juures igakuisest kohustatud ajast, s.o 15 päevast, seega 73,33%. Kohus loeb

tuvastatuks, et hageja II viibis 1. jaanuarist 2022 kuni 30. aprillini 2022 kostja juures

kokku 42 ööpäeva. Keskmine sel perioodil kostja juures viibitud ööpäevade arv on

hageja II puhul 11 ööpäeva kuus. Hageja II elas kohustatud vanema juures igakuisest

kohustatud ajast, s.o 15 päevast, seega samuti 73,33%. Kohus loeb tuvastatuks, et

hageja III viibis 1. jaanuarist 2022 kuni 31. detsembrini 2022 kostja juures kokku 87

ööpäeva. Keskmine aasta jooksul kostja juures viibitud ööpäevade arv on hageja III

puhul 7 ööpäeva kuus. Hageja III elab kohustatud vanema juures igakuisest kohustatud

ajast, s.o 15 päevast, seega 46,67%. Eeltooduga on tõendamist leidnud, et hagejad

viibivad/on viibinud olulise osa ajast kostjaga.

Riigikohus on 22. juunil 2022 tsiviilasjas nr 2-19-19160 tehtud otsuse p-s 15.6 leidnud,

et tõendamiskoormise jaotamisel tuleb ka kehtiva õiguse alusel väljamõistetava elatise

15/17

puhul arvestada, et saab eeldada, et kohustatud vanem kannab lapse vajaduste

rahuldamiseks tehtavad kulud vahetult proportsionaalselt ajaga, mil laps viibib tema

juures (Riigikohtu 9. juuni 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p-d 23.3 ja 28.3).

See tähendab, et kui kohustatud vanem on tõendanud, et laps viibib osa aega tema

juures, on teisel vanemal (last esindades) võimalik kulude vahetu kandmise eeldus

ümber lükata ja tõendada, et ajal, mil laps viibib kohustatud vanema juures, peab ka

tema lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks kulutusi tegema (vt Riigikohtu

9. juuni 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 23.3).

Kohus on palunud pooltelt tõendeid hagejate vahelduva elukoha ning kulude jaotuse

kohta vanemate vahel (8. detsembri 2021 kohtumäärus, dtl 80-82). Hagejad on väitnud,

et isegi kui hagejad viibivad isa juures, kannab hagejate seaduslik esindaja siiski kõik

hagejatega seotud kulud. Kohtu hinnangul ei ole hagejad oma väiteid tõendanud.

Hagejate seadusliku esindaja pangakonto väljavõtetest (dtl 123, 259-281), prügiarvest

(dtl 121) ja maksekorraldustest (dtl 122, 124) nähtub, et hagejate seaduslik esindaja on

küll hagejate kulusid kandnud, kuid sama on teinud ka kostja. Kostja pangakonto

väljavõtetelt (dtl 188 – 232, 289-293) nähtub, et sarnaselt 2021. aastaga on kostja

jätkanud hagejate elamiskuludena elektri ja sidekulude (telefon, internet, TV) tasumist.

Asjaolu, et hagejate seaduslik esindaja on kostjale kulusid hüvitanud, ei oma tähtsust

(vt otsuse p 30.13). Kostja on hagejatele ostnud riideid ja koolitarbeid (poetšekid, dtl

238-242). Hagejate seaduslik esindaja on tõendanud, et hageja III saab logopeedi

teenust (dtl 328-339). Logopeediteenuse kulu saab hagejate seaduslik esindaja katta

hagejale III Sotsiaalkindlustusameti poolt määratud sotsiaaltoetuse arvel. Kohus jätab

tõenditena arvestamata hagejate poolt esitatud fotod väidetavalt nende elukohas tehtud

remonttööde kohta (dtl 125-128), kuna tegemist on eelkõige investeeringuga

kinnisvarasse, mitte hagejate ülalpidamiskuluga; samuti pole võimalik tuvastada, kus

fotod on tehtud. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et mõlemad vanemad kannavad

laste ülalpidamiseks vahetult kulutusi samas suurusjärgus.

Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostja taotlus elatise vähendamiseks on põhjendatud.

Hageja I elas kohustatud vanema juures igakuisest kohustatud ajast, s.o 15 päevast,

73,33%. Seetõttu tuleb elatist vähendada 73,33% võrra. Vähendatud elatise summaks

kujuneb seega hageja I puhul perioodil 1. jaanuarist 2022 kuni 31. märtsini 2022 43,59

eurot kuus (163,44*0,7333=119,85; 163,44-119,85=43,59), perioodil 1. aprillist 2022

kuni 31. oktoobrini 2022 46,84 eurot kuus (175,64*0,7333=128,8; 175,64-

128,8=46,84) ja 1. novembrist kuni 14. novembrini 2022 21,84 eurot

(81,9*0,7333=60,06; 81,9-60,06=21,84). Seega, kokku tuleb kostjal hagejale I

perioodi 1. jaanuarist 2022 kuni 14. novembrini 2022 eest elatist tasuda 480,49 eurot.

Hageja II elas kohustatud vanema juures igakuisest kohustatud ajast, s.o 15 päevast,

samuti 73,33%. Seetõttu tuleb elatist vähendada 73,33% võrra. Vähendatud elatise

summaks kujuneb seega hageja II puhul perioodil 1. jaanuarist 2022 kuni 31. märtsini

2022 37,05 eurot kuus (138,92*0,7333=101,87; 138,92-101,87=37,05) ja alates 1.

aprillist 2022 kuni 25. aprillini 2022 33,15 eurot kuus (124,31*0,7333=91,16; 124,31-

91,16=33,15). Seega, kokku tuleb kostjal hagejale II perioodi 1. jaanuarist 2022 kuni

25. aprillini 2022 eest elatist tasuda 144,30 eurot.

Hageja III elas kohustatud vanema juures igakuisest kohustatud ajast, s.o 15 päevast,

46,67%. Seetõttu tuleb elatist vähendada 46,67% võrra. Vähendatud elatise summaks

kujuneb seega hageja III puhul perioodil 1. jaanuarist 2022 kuni 31. märtsini 2022

76,50 eurot kuus (143,44*0,4667=66,94; 143,44-66,94=76,5), 1. aprillist 2022 kuni

31. jaanuarini 2023 83 eurot kuus (155,64*0,4667=72,64; 155,64-72,64=83) ja alates

1. veebruarist 2023 80,78 eurot kuus (151,47*0,4667=70,69; 151,47-70,69=80,78).

16/17

Otsuse tegemise hetkeks on hageja III elatise nõue perioodi 1. jaanuarist 2022 kuni 31.

märtsini 2023 eest sissenõutavaks muutunud summas 1221,06 eurot.

34. Kostja pangakonto väljavõtte (dtl 188 - 232) kohaselt on kostja hagejate seaduslikule

esindajale kõigi kolme hageja ülalpidamiseks tasunud elatist 31. jaanuaril 2022 200

eurot, 5. aprillil 2022 200 eurot ja 20. juulil 2022 600 eurot, kokku 1000 eurot. Asjaolu,

et hagejate seaduslik esindaja on elatise maksed kostjale tagastanud, ei oma asjas

tähendust (vt otsuse p 30.7).

Kohus arvestab kostja poolt tasutud elatisemaksed varasema 2021. aasta elatise

tasumise katteks. Kohus märkis otsuse punktis 30.15, et kostjal tuleb hagejate

ülalpidamiseks perioodi 21. juunist 2021 kuni 31. detsembrini 2021 eest tasuda veel

1591,32 eurot, s.o 530,44 eurot hageja kohta. Arvestades tasumisele kuuluvast 1591,32

eurost maha tasutud 1000 eurot, jääb kostjal 2021. aasta elatisest tasuda veel 591,32

eurot, s.o 197,11 eurot hageja kohta.

35. Hagejad on 12. jaanuari 2023 menetlusdokumendis (dtl 302-310) märkinud, et hageja

I on alates 15. novembrist 2022 kuni 31. detsembrini 2022 viibinud kostja juures.

Hageja I on tagasi võtnud elatise nõude perioodi eest 15. novembrist kuni 31.

detsembrini 2022. Hagejad on märkinud oma 8. veebruari 2023 menetlusdokumendis,

et hageja I osas on alates 2023. aastast suhtluskord, mille kohaselt viibib ta olulise aja

ema juures. Hagejad ei ole kohtule viidatud suhtluskorda esitanud ega selle sisu

täpsemalt avanud. Kostja väidab, et hageja I elab alates novembrist 2022 püsivalt

kostja juures.

Hagejate seaduslik esindaja on 12. jaanuari 2023 kirjalikus seletuses (dtl 322-325)

märkinud, et hagejad I ja II on viimasel ajal rohkem kostja juures olnud, kuid käinud

ka ema juures. Hagejate seaduslik esindaja märgib ka seda, et 6. jaanuaril 2023 oli

temal vestlus hagejaga I, kes avaldas, et soovib elada nädala ema juures ja nädala isa

juures. Seega leiab hagejate seadusliku esindaja enese seletusest kinnitust, et hageja I

ei ole alates 1. jaanuarist 2023 naasnud püsivalt elama ema juurde, vaid elab jätkuvalt

kostja juures ning külastab ema. Kohus on seisukohal, et hageja I alus kostjalt elatist

nõuda (PKS § 100 lg 2 I lause) on alates kostja juurde elama asumisest, s.o alates 15.

novembrist 2022, ära langenud. Seega ei kuulu hageja I edasiulatuva elatise nõue

rahuldamisele.

36. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt. Kostjalt tuleb hageja I kasuks välja

mõista perioodi 21. juunist 2021 kuni 14. novembrini 2022 eest elatis summas 677,60

eurot. Kostjalt tuleb hageja II kasuks välja mõista perioodi 21. juunist 2021 kuni 25.

aprillini 2022 eest elatis summas 341,41 eurot. Kostjalt tuleb hageja III kasuks välja

mõista perioodi 21. juunist 2021 kuni 31. märtsini 2023 eest elatis summas 1418,17

eurot ning alates 1. aprillist 2023 80,78 eurot kuus. Hageja I nõue kostjalt elatise

väljamõistmiseks alates 1. jaanuarist 2023 tuleb jätta rahuldamata.

37. Kohus määrab kindlaks ka otsuse täitmise korra. Hagejad on palunud elatise tasuda

igakuiselt hiljemalt 5. kuupäevaks hageja seadusliku esindaja D. M. u pangakontole nr

XXX selgitusega „elatis“. Kostja ei ole otsuse täitmise korra taotlusele vastuväiteid

esitanud. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud. Kohus rahuldab hagejate taotluse

otsuse täitmise korra kindlaks määramiseks taotletud kujul.

38. Kohus jätab otsuse tegemisel tõendina tähelepanuta kohtule esitatud tabelid laste

kulude kohta (dtl 91), „pooltevahelised ülekanded“ (dtl 172-173) ja „elatise tasumise

kokkuvõte“ (dtl 233-234), kuna tegemist pole tõendite, vaid poole allkirjastamata

seletustega. Tõenduslikku tähendust ei oma kostja väljavõte arvetest (dtl 43-44), kuna

sellelt ei nähtu, mis arvetega on tegemist või kas need on tasutud. Tähtsust ei oma ka

17/17

poolte esindajate kirjavahetus (dtl 75-78, 166-169; 183-185), hagejate seadusliku

esindaja kiri hagejate lepingulisele esindajale (dtl 319-321), hagejate seadusliku

esindaja kiri kostjale (dtl 326, 342-343), Statistikaameti väljavõte keskmise

brutokuupalga kohta (dtl 107-109), väljavõte elatiskalkulaatorist (dtl 129, 236-237) ja

Ene Ivanova pangakonto väljavõte (dtl 90, 282), kuna need ei tõenda vaidlusaluseid

asjaolusid.

Menetluskulude jaotus

39. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja

põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab TsMS § 164

lg 1 alusel poolte menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik