3-22-1433/11 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja

Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

09.03.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-22-1433

Haldusasi

X kaebus Tallinna Vangla tekitatud mittevaralise kahju

hüvitamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja X

Vastustaja Tallinna Vangla

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 26.07.2022 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 26.07.2022 määruse

resolutsiooni p 1 peale haldusasjas nr 3-22-1433.

2. Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 26.07.2022 määruse

resolutsiooni p 1 muutmata, kuid muuta halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt

ringkonnakohtu määruse põhjendustele.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p 2 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul

määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-

d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Vangla määras X 21.04.2022 käskkirjaga nr 5-3/22/500 ajavahemikul 23.04.2022–

23.08.2022 majandustöödele abitööliseks tunnitasuga 0,63 eurot, mida makstakse vastavalt

töötatud töötundidele.

2. X esitas Tallinna Vanglale 08.05.2022 avalduse 21.04.2022 käskkirja kehtetuks

tunnistamiseks ja uue otsuse tegemiseks, millega määratakse tunnitasuks 2 eurot. Samuti esitas

ta 18.05.2022 avalduse, milles taotles 72 500 euro suuruse mittevaralise kahju hüvitamist.

3. Tallinna Vangla jättis 22.05.2022 vaideotsusega nr 5-15/22/154-2 rahuldamata kaebaja vaide

ning 28.06.2022 vastusega nr 5-37/22/89-2 rahuldamata kaebaja kahju hüvitamise taotluse.

4. X esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles viitab Tallinna Vangla 28.06.2022 vastusele

nr 5-37/22/89-2. Kaebajale makstakse vanglas töötamise eest ebaõiglaselt väikest tasu. See

3-22-1433

2(3)

diskrimineerib kaebajat ja alandab tema inimväärikust. Kaebajale on tekkinud mittevaraline

kahju.

5. Tallinna Halduskohus tagastas 26.07.2022 määrusega kaebuse (resolutsiooni p 1).

Kohus võib kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastada, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt

kaebeõigus. See hõlmab ka ilmselgelt perspektiivituid kaebusi. Kinnipeetava töö eest tasustamise

kord ja määrad on reguleeritud vangistusseaduse (VangS) ning selle alusel kehtestatud Vabariigi

Valitsuse määrusega. VangS § 43 lg 2 järgi peab kinnipeetava töötasu olema vähemalt 10%

töölepingu seaduse (TLS) alusel kehtestatud töötasu alammäärast. Vabariigi Valitsuse

09.12.2021 määruse nr 116 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on 2022. a-l

tunnitasu alammäär 3,86 eurot. Arvestades kinnipeetavale makstavat tunnitasu, on töö

õiguspäraselt tasustatud. Seega puudub vangla tegevuses õigusvastasus.

Isegi kui kaebeõigust jaatada, tuleks kaebus tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Kaitstava

õiguse riive on väheintensiivne ning nõude rahuldamine on ebatõenäoline.

6. X esitas Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 26.07.2022

määruse tühistamiseks ja uue määruse tegemiseks, millega asi saadetakse halduskohtule

arutamiseks.

Kaebuse nõue on sõnastatud viitena asjas toimunud kohtueelsele menetlusele ning vastab HKMS

§ 37 lg 2 p-le 4. Halduskohus oleks pidanud asja läbi vaatama, sest kaebajal on kaebeõigus ja

vaidluse lahendamine on halduskohtu pädevuses. Määrusest ei nähtu, kas halduskohus lahendas

kaebaja menetlusabi taotluse ja kontrollis kaebetähtaega. Pole märgitud, kes on asjas vastustaja.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Määruskaebuse esitamine on HKMS § 121 lg 4 järgi lubatav (HKMS § 203 lg 1).

Määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud

nõuetele sellisel määral, et see lahendada. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse halduskohtu

26.07.2022 määruse resolutsiooni p-i 1 peale HKMS § 207 lg-le 1 tuginedes menetlusse.

8. Kaebust ei olnud õige tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. See norm on kohaldatav juhul,

kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, mitte olukorras, kus kaebus on perspektiivitu.

Kaebeõiguse eelduseks on isikule kuuluva subjektiivse õiguse riive, s.o subjektiivse õiguse mis

tahes negatiivne mõjutus või kitsendus. Praegusel juhul on kaebajal kaebeõigus olemas. Kaebaja

määrati Tallinna Vangla 21.04.2022 käskkirjaga vangla majandustöödele. Tehtud töö eest oli ette

nähtud tasu 0,63 eurot tunnis, kuid kaebaja arvates oli see ebamõistlikult väike. Liiga väike

töötasu alandas kaebaja hinnangul tema inimväärikust ja oli diskrimineeriv ning tekitas seetõttu

kaebajale mittevaralist kahju. Kaebaja taotleb kaebuses temale tekitatud mittevaralise kahju

hüvitamist. Seega on kaebaja ära näidanud, et tema õigushüve on vangla tegevusega negatiivselt

mõjutatud. Kaebaja õigushüve riivel ja vangla tegevusel on seos.

9. Halduskohus märkis, et isegi kui kaebeõigust jaatada, tuleks kaebus tagastada HKMS § 121

lg 2 p 21 alusel. Viidatud alusel võib kaebuse tagastada, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on

väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kaebaja

õiguste riive on vähese intensiivsusega siis, kui isegi kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumise

tuvastamise korral tuleks asuda seisukohale, et kaebuse rahuldamise korral kaebaja saadav kasu

või leevendus oleks ebaproportsionaalselt väike, võrreldes õigusemõistmisega seotud kuludega

(vt Riigikogu XIII koosseisu 496 SE seletuskiri, lk 22). Vähese intensiivsusega riivega on

varaliselt hinnatava hüve puhul tegemist siis, kui kaitstava hüve väärtus ei ületa 1000 eurot

(HKMS § 133 lg 1 teine lause), kuid arvestada tuleb ka seda, millise kaaluga õigushüvesse ja kui

intensiivselt on sekkutud. Kui tegu on kaaluka õigushüvega ja sellesse võidakse olla intensiivselt

sekkutud, ei saa riivet väheintensiivseks pidada ka juhul, kui varaliselt hinnatava hüve väärtus ei

3-22-1433

3(3)

ületa lihtmenetluse piirmäära (vt Riigikohtu 26.05.2022 määrus nr 3-21-1411, p 12), sh kui mõne

olulise põhiõiguse riive eest määratav mittevaralise kahju hüvitis tõenäoliselt ei ületaks seda

summat. Mittevaralise kahju hüvitamise kaebuse puhul võib õiguste riivet pidada

väheintensiivseks HKMS § 121 lg 2 p 21 tähenduses eelkõige juhul, kui mittevaralise kahju rahas

hüvitamine oleks asjaoludest ja kohtupraktikast tulenevalt ilmselgelt välistatud või äärmiselt

ebatõenäoline. Seejuures tuleb arvestada, et avaliku võimu kandja tekitatud mittevaralise kahju

rahaline hüvitamine on Eestis erandlik ja piiratud ning riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1

näeb selle võimaluse ette vaid kõige olulisemate põhiõiguste tõsiste riivete korral (Riigikohtu

27.06.2017 otsus nr 3-3-1-9-17, p 13; vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 18.11.2022 määrus nr 3-

22-1470, p 10 ja 28.01.2023 määrus nr 3-22-2562, p 10).

10. HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaldamise eeldused olid praegusel juhul täidetud. VangS § 43 lg

1 järgi makstakse töötasu ka kinnipeetavatele, keda rakendatakse vangla majandustöödel. Sama

paragrahvi lõike 2 järgi peab kinnipeetava töötasu olema vähemalt 10% TLS § 29 lg 5 alusel

kehtestatud töötasu alammäärast. Töö tasustamisel lähtutakse töö eripärast ja töötatud ajast.

Vabariigi Valitsuse 09.12.2021 määruse nr 116 § 1 kohaselt oli 2022. a-l tunnitasu alammäär

3,86 eurot. Kaebajale vanglas majandustööde abitöölisena töötamise eest määratud 0,63 euro

suurune tunnitasu oli 2022. a-l kooskõlas VangS § 43 lg-s 2 sätestatuga. See tunnitasu on küll

madalam kui vabaduses viibivate isikute minimaalne tunnitasu, kuid seda ei saa pidada kaebaja

inimväärikust alandavaks ega kaebajat diskrimineerivaks. Tallinna Vangla selgitas 28.05.2022

vastuses nr 5-37/22/89-2 õigesti, et kinnipeetava ja vabaduses viibiva isiku töötamise eesmärgid

on erinevad. Vabaduses viibiva isiku töötamise üks peamisi eesmärke on teenida elatist vähemalt

sellises ulatuses, et katta enda põhivajadused (eluase, riided, toit jne). Kinnipeetavale tagab mh

eluruumi, toidu, riided ja arstiabi vangla. Kinnipeetava vanglas töötamise eesmärgiks on

tööharjumuse säilimine ja uute oskuste omandamine, et vanglast vabanedes oleks isik võimeline

ise endale tööd leidma. Eeldatavalt on vangla majandustööde abitöölise ülesanded lihtsad ega

nõua spetsiifilist väljaõpet ega oskusi. Tallinna Vangla 28.05.2022 vastuse nr 5-37/22/89-2

kohaselt on kaebaja tööst keeldunud. Seega on kaheldav, kas kaebaja on üldse pidanud 0,63 euro

suuruse tunnitasu eest töötama. Eelneva põhjal on kaebaja õiguste riive väheintensiivne ja

kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

11. Kuna halduskohus tagastas kaebuse, ei pidanud ta kontrollima kaebetähtaega. Kaebaja ei

esitanud kaebuses menetlusabi taotlust. Vastustajaks on haldusorgan, kelle tegevuse peale on

esitatud kaebus, s.o Tallinna Vangla. Kuna kaebus tagastati, ei pidanud halduskohus seda eraldi

märkima.

12. Kokkuvõttes on halduskohus kaebuse õigesti tagastanud. X määruskaebus jääb

rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 26.07.2022 määruse resolutsiooni p 1 muutmata, kuid

muuta tuleb halduskohtu määruse põhjendusi. Kaebuse tagastamise aluseks on HKMS § 121 lg

2 p 21.

(allkirjastatud digitaalselt)