3-22-1478/6 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kristina Maimann

Otsuse tegemise aeg ja koht

09.03.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-22-1478

Haldusasi

TARENT OÜ kaebus Harku Vallavolikogu 31.03.2022

otsuse

nr

„Naage

külas

Aasapõllu

maaüksuse

detailplaneeringu

algatamata

jätmine“

ja

16.06.2022 vaideotsuse nr 53 tühistamiseks ning Harku valla

kohustamiseks vaadata kahe kuu jooksul kaebaja esitatud

detailplaneeringu algatamise taotlus uuesti läbi ja algatada

selle alusel detailplaneering.

Menetlusosalised

Kaebaja – TARENT OÜ, seaduslik esindaja Taimar Ala

Vastustaja – Harku vald, esindaja Alle-Riin Siimo

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 10.04.2023 (halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale

kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva

(HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses

märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. TARENT OÜ-le kuulub Naage külas Aasapõllu maaüksus, suurusega 7,39 ha,

maatulundusmaa, millest looduslik rohumaa moodustab 0,69 ha, metsamaa 0,45 ha ja muu maa

6,25 ha (edaspidi Aasapõllu maaüksus). Maaüksus on hoonestamata.

TARENT OÜ esitas vastustajale taotluse algatada nimetatud maaüksusel detailplaneeringu

(edaspidi DP) koostamine. DP koostamise eesmärgiks oli olemasoleva maatulundusmaa

2(11)

jagamine hajaasustuse põhimõttel kaheks kinnistuks selliselt, kus üks kinnistu koosneks kahest

eraldi katastriüksusest ehk elamumaast ja maatulundusmaast ning ehitusõiguse määramine

mõlemale kavandatavale elamumaa krundile üksikelamu püstitamiseks.

2. Harku Vallavolikogu otsustas 31.03.2022 otsusega nr 40 mitte algatada DP koostamist

Naage külas Aasapõllu maaüksusel (otsuse resolutsioonis ekslikult märgitud „Adra külas“).

3. TARENT OÜ esitas 29.04.2022 vaide Harku Vallavolikogu 31.03.2022 otsuse nr 40

kehtetuks tunnistamiseks, mis jäeti Harku Vallavolikogu 16.06.2022 vaideotsusega nr 53

rahuldamata.

4. TARENT OÜ esitas 09.07.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada

Harku Vallavolikogu 31.03.2022 otsuse nr 40 ja 16.06.2022 vaideotsuse nr 53 ning kohustada

Harku valda kahe kuu jooksul uuesti läbi vaatamata kaebaja taotlust Aasapõllu maaüksuse DP

algatamiseks ja algatama DP esitatud taotluse alusel.

Kohus võttis kaebuse 09.08.2022 menetlusse.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

5. Kaebaja palub kaebuse rahuldada ja välja mõista vastustajalt kaebaja menetluskulud.

Kaebuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.

1) Vastustaja ei pea Harku Vallavolikogu 17.10.2013 otsusega nr 138 kehtestatud Harku valla

üldplaneeringuga (edaspidi ÜP) määratud leebe režiimiga loodusliku haljasmaa ja

rohevõrgustiku Tõlinõmme koridori alale kahe elamumaa krundi moodustamist ning

ehitusõiguse määramist kahe üksikelamu püstitamiseks Aasapõllu maaüksusel põhjendatuks.

Sellega soovib volikogu öelda, et 9 aastat tagasi kehtestatud ÜP rahuldab jätkuvalt kaasaja

vajadusi, missugune väide on pigem õigustus oma tegevusetusele. Harku Vallavolikogu on

02.05.2022 otsusega nr 45 algatanud Harku valla leebe režiimiga loodusliku haljasmaa kasutus-

ja ehitustingimusi määrava teemaplaneeringu (edaspidi TP) koostamise, mis kinnitab, et seni

kehtivad planeerimisdokumendid ei ole tänapäevased, piisavalt selged/täpsed või omavalitsuse

tänaseid soove ja mõtteid kajastavad.

Kuigi kaebajal oli võimalus enne kinnistu soetamist 2019. a tutvuda vallas kehtivate

planeeringutega, asutakse volikogu soove kirjeldavat dokumenti alles koostama ja kehtivates

planeeringutes ei ole kajastatud need soovid ja suunad, mida omavalitsus näib olevat asunud

rakendama. Kirjeldatud situatsioonis on kohatu kasutada ühe otsustamisalusena kinnisasja

omandamise aega ja vormi ning ebavõrdselt eristada pärimise teel ja muul moel toimunud

omandamistoiminguid. Otsuses

viidatud

võimalus/piirang

kohaliku

omavalitsuse

kaalutlusotsuse alusel maaomaniku tarbeks ühe elamumaa krundi kavandamiseks ei ole

avalikest allikatest leitav ning isegi kui see on olnud üks ÜP tagamõte, ei saa see olla kehtiv

olukorras, kus väidetav põhimõte on teada vaid asjas vahetult osalenud ametnikele.

2) Omavalitsus on asunud ekslikult seisukohale, et kavandatud DP on kehtivat ÜP-d muutev.

Kehtiv ÜP on ette näinud võimalused maakasutuse juhtotstarbe muutmiseks ning sama kinnitab

ka senine teadaolev praktika. Olukorras, kus 7,39 ha suurusest Aasapõllu maaüksusest

soovitakse hoonestusaladena planeerida kokku 0,39 ha ja suurimaks hoonete aluseks pindalaks

on kokku vaid 0,075 ha ehk vastavalt 5,28 % ja 1% kogu kinnistust, on selline käsitlus

ebaproportsionaalne. Üld- ja teemaplaneeringus on selgelt antud võimalus leebe režiimiga

rohumaadele planeerida elamualasid. Selleks on seatud täpsustavad tingimused ennekõike läbi

maaüksuse kohustusliku miinimumpindala ja asustusmustri. Harku Vallavolikogu planeerimis-

ja keskkonnakomisjoni 15.03.2021 koosoleku protokollist nr 1-11/3 nähtub, et senine praktika

hajaasustuse planeerimisel on olnud suuremate maaüksuste kuni 2 ha suurusteks maaüksusteks

3(11)

jagamine koos ehitusõiguse andmisega. Asja kinnitab koosolekul osalenud volikogu liikme

öeldu: „/…/kuna maid müüakse selle arvestusega, et meil on 6 hektarit ja sellele saab 3 maja

ehitada.“. Seega paljud huvitatud isikud on üld- ja teemaplaneeringu sõnastusi mõistnud üheselt

soovitud tegevust võimaldavatena ning neil tingimustel maaüksuste planeerimine on olnud

tavapärane praktika.

3) Kaebaja on taotluse koosseisus esitanud kõik üld- ja teemaplaneeringuga nõutud

lisamaterjalid, sh eluslooduse eksperdi hinnangu rohekoridori edasise toimivuse osas. Ekspert

on nentinud üheselt, et praeguse rohekoridori servaalale planeeritud elamumaa ei oma

negatiivset mõju rohekoridori toimivusele. Pigem võib leevendusmeetmeete rakendamisel seni

vaid rahuldavaks hinnatud rohekoridori kvaliteet hoopis paraneda. Koridori loodusväärtusi ja

kvaliteeti iseloomustab ka fakt, et erinevalt Aasapõllu kinnistust lõunasuunas paiknevast alast

ei ole Aasapõllu kinnistu ega sellel paiknev rohekoridor hõlmatud üle-Euroopalisse Natura 2000

kaitstavate alade võrgustikku. Kehtestatud ei ole ka ühtegi pindalalist riiklikku looduskaitselist

piirangut ega kaitsekorda. Vastustaja poolt viidatud ja ÜP koostamise raames Eestimaa Looduse

Fondi (ELF) poolt teostatud tööga „Harku valla rohevõrgustiku tuumalade ja koridoride uuring“

(2007) seoses on ÜP koostamist konsulteerinud ekspert märkinud: „Uuringu käigus ei viidud

läbi lausalist välitööd (küll aga tehti seda pisteliselt) ega elementide ruumilise paiknemise

mõõdistamisi“. Seega määrati rohekoridori paiknemine üldistatud tasemel, sh kasutades selle

piiride markeerimiseks looduses selgelt eristatavaid maamärke, mitte rohealadel paiknevate

loodusväärtuste inventeeritud kvalitatiivseid andmeid. Sellegi poolest on vastustaja keeldunud

taotluse koosseisus esitatud täpsustava, hetkeolusid iseloomustava hinnangu sisulisest läbi

vaatamisest ja seal toodud argumentide kaalumisest. Arvestamata eluslooduse eksperdi

hinnangut on omavalitsus rohekoridoris toimuva planeerimistegevuse välistanud ning

tähelepanuta on jäänud asjaolu, et taotleja on kõnealuses asukohas olnud nõus ka hoone

paigutamisega väljapoole rohekoridori, kuivõrd küsimus on vähem kui kümnemeetrises nihkes.

Rohekoridor on viidatud asukohas põhjakaares ahenev ja mitte sirgjooneline ehk teisisõnu juba

ÜP määratud rohekoridor ei kulge üle Aasapõllu kinnistu kuidagi ühtlaselt ega sirgjooneliselt.

Antud asukohas on juba ajalooliselt olnud maapind, sh rohekoridori väärtused rikutud ja ümber

kujundatud.

4) Kaebaja huvi Aasapõllu maaüksust soetades on olnud maaüksuse jagamine ja kolme

väikeelamu ehitusõiguse saamine. Kaebaja on algusest peale olnud valmis tagama maaüksust

läbiva raja vaba kasutuse ning oma kinnistust maa eraldamise omavalitsusele kergliiklustee

kavandamiseks ja rajamiseks. Kaebaja on suhelnud naaberkinnisasjade omanikega ning kohanud

nende soosivat lähenemist kavandatud tegevusele. Omavalitsus on märkinud, et avalik huvi

väljendub PlanS §-s 12 määratletud otstarbeka, mõistliku ja säästliku maakasutuse põhimõtte

järgimises ning PlanS § 124 lõikes 2, mille kohaselt on DP eesmärk eelkõige ÜP elluviimine ja

planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine. Selle valguses jääb mõistmatuks soov

keelduda nende samade põhimõtete alusel parima lahenduse selgitamisest läbi DP.

Omavalitsusele on korduvalt selgitatud, et kavandatud DP ei ole kehtivat üld- ega

teemaplaneeringut muutev, vaid seal antud võimalusi ellu viiv. Valla kehtivate planeeringutega

on antud avalikkusele selgelt teada, et selles piirkonnas on võimalik ka elamuarendus ning

sellega kaasnevad muutused. Riigikohus on asjas 3-3-1-12-07 sedastanud, et hoolimata

kehtestatud ÜP-st tuleb isikul leppida võimalusega, et teda ümbritsev elukeskkond võib

muutuda. Ühtlasi võib teemaplaneeringust järeldada, et avalikku huvi eeldatakse hajaasustusse

püstitatava hoone või rajatise puhul olukorras, kus selle pindala on enam kui 600 m2. Sellise

hoone püstitamist ei ole taotluse kohaselt ette nähtud. Otsuses märgib omavalitsus ebaõigesti,

et taotleja ei ole kahe elamumaa krundi kavandamise vajadust muus osas kui erahuvidest

lähtuvalt ka põhjendanud. Kaebaja on 23.11.2020 kirjas pakkunud talle kuuluvat maad vallale

4(11)

ühiskondlikult kasutatava kergliiklustee rajamiseks. Avaliku vahendi eest rajatav kergliiklustee

on seda tasuvam, mida rohkem on sellel (potentsiaalseid) kasutajaid ehk elanikke tee vahetus

läheduses. Läbi DP on võimalik tagada ka maaüksust läbiva raja avatus ja säilimine. Seda isegi

olukorras, kus kõnealuse raja väidetavalt aktiivne kasutus ei ole tuvastatud ja arvatav peamine

kasutaja on selle tänane maaomanik.

5) Kaebaja soovitud planeeringuala vahetus läheduses (kinnistu piirist ca 70 m kaugusel) asub

teine sarnaste tingimustega planeeringuala – Vana-Madise tee 7a, Liisa, Saarepõllu ja Metsapõllu

maaüksuste DP. Sellel domineerib samuti leebe režiimiga rohumaa, kuid puudub otsene

puutumus rohevõrgustikuga. Viidatud juhul jõuti DP algatamise otsuseni 29.06.2020. Kaebaja

on palunud isikute võrdset kohtlemist ja algatada ka Aasapõllu maaüksuse DP, kuid vastustaja ei

ole seda teinud. Viidatud planeeringus oli eraldiseisvate maaüksuste hulk ja neile omistatud

ehitusõiguste arv suurem kui eraldiseisvate omanike arv. Seega ei omanud omanikuga seotud

küsimus tähtsust ning vaidlustatud otsuses sellise väite esitamine on kaebaja eksitamine ja

ebavõrdne kohtlemine.

6) Vastustaja on menetluse vältel oluliselt muutnud oma seisukohta, sh andnud juhiseid ja

tegutsemissoovitusi, millistest hiljem on taganetud. Kaebajale näib, et omavalitsuse sooviks ja

tegutsemismotiiviks on hajaasustuses paiknevate elamualade osas olemasoleva olukorra

konserveerimine. Selline arusaamine on tekkinud alles 2022. a, kui omavalitsus andis välja DP

algatamisest keelduva otsuse. Siiski ei ole välistatud, et viidatud põhimõte võis olla

omavalitsuse tegutsemismotiiviks juba varasemalt ehk ajal kui taotlejale anti sisulise

kaalutluseta erinevaid suuniseid seoses rohekoridori ja elamualade arvuga. Otsuses ja

kirjavahetuses on esitatud korduvalt argumente, mis ei ole kõrgema taseme planeeringutest ega

muudest valla arengut suunavatest dokumentidest leitavad. Igal juhul tulnuks omavalitsusel

juba eos väljendada oma tegelikke huve ning mitte anda suuniseid, mille täitmine tõi taotlejale

kaasa täiendavad kulud (eskiislahenduse korduv muutmine, ekspertide kaasamine).

Planeerimisseaduse kohaselt selgitatakse parim lahendus välja planeerimismenetluse käigus,

paraku on erinevaid põhjuseid leides omavalitsus sootuks keeldunud planeeringu algatamisest.

6. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud kaebaja enda kanda.

1) Taotletud DP ei ole kooskõlas kehtiva üld- ja teemaplaneeringuga määratud maakasutus- ja

hoonestustingimustega. ÜP-ga maaüksusele määratud leebe režiimiga loodusliku haljasmaa ja

loodusliku haljasmaa rohevõrgustiku Tõlinõmme koridor ei toeta maaüksusele kahe elamumaa

krundi kavandamist. Leebe režiimiga loodusliku haljasmaa suurus, mis ei paikne Tõlinõmme

rohevõrgustiku koridori alal, on u 1,5 ha. Elamumaa krundid tuleb kavandada selliselt, et need

ei kattuks rohevõrgustiku koridori alaga. Rohevõrgustiku koridor kulgeb maaüksuse idapoolselt

alalt põhja-lõuna suunal üle Vääna-Keila-Joa maantee. Maanteest teisel pool (lõuna pool)

paiknevad kaks elamut oma õuealadega, kus kahe elamuala vahele jääb u 300 m laiune

hoonestusest

vaba

looduslik

haljasmaa.

Üle

Aastapõllu

maaüksuse

kulgev

rohevõrgustiku koridor on suunatud täpselt nimetatud elamute peale ning arvestades elamute

vahele jäävat u 300 m laiust ala, on see teoreetiliselt rohevõrgustiku koridorina kasutatav. Kui

Aastapõllu maaüksusel olevale rohevõrgustiku koridori alale hoone püstitada, siis ei kulge

koridor sujuvalt sirgjooneliselt üle maantee paikneva Vääna-Tõlinõmme-Humala tuumalale,

vaid kavandatav hoonestus lõikab nn hambana koridori sisse. Arvestades, et koridori kvaliteet

on juba niigi halb, siis taotletava tegevuse tulemusel saaks kahjustatud ühtlaselt ja loogiliselt

kulgev rohevõrgustiku koridori ääreala ning väheneks täna u 300 m laiusena kasutatav koridor

antuks asukohas. Elamumaa kavandamine rohevõrgustiku koridori alale toimuks seega rohelise

keskkonna arvelt, arvestades asjaolu, et maaüksusest osa jääb rohevõrgusiku koridorist välja

ning elamumaa kavandamine oleks võimalik ka alale, mis ei ühti rohevõrgustiku Tõlinõmme

koridoriga.

5(11)

2) Maaüksuse omanikul on võimalik enda tarbeks ühe elamumaa krundi kavandamine selliselt,

et jätkata maantee ääres paiknevat hoonestatud ala ning kavandada uus üksikelamu leebe

režiimiga looduslikule haljasmaale väljapoole rohevõrgustiku Tõlinõmme koridori. Esitatud

ettepaneku kohaselt jätkaks kavandatav elamu juba tee äärde tekkinud hoonestust ning

samas asukohas paikneb ka teisel pool maanteed elamu. Maaüksuse omanikule enda tarbeks

ühe elamumaa krundi kavandamisel olemasoleva hoonestatud alaga piirnevale alale säiliks

ülejäänud osa Aasapõllu maaüksusest loodusliku haljasmaana, mis tagaks ka rohevõrgustiku

koridori säilimise ÜP-ga kavandatud mahus. ÜP ja TP mõte ei olnud leebe režiimiga looduslikel

haljasmaadel ja rohevõrgustiku koridorides toetada arendustegevust elamuehituse eesmärgil,

vaid määrati tingimused leebe režiimiga looduslike haljasmaade hoonestamiseks põhjusel,

et maaüksuste omanikel oleks võimalik taotleda enda tarbeks elamu püstitamiseks ehitusõigust

ka piirkondades, mis ei paikne elamumaa juhtfunktsiooniga aladel.

Avalik huvi väljendub ÜP ja teemaplaneeringu tingimustes, mis on määratud elamute, suvilate

ja aiamajadega seonduvate DP-de koostamiseks ja projekteerimistingimuste andmiseks

hajaasustusalal (sh nõuded elamute ja nende abihoonete projekteerimiseks ja ehitamiseks leebe

režiimiga looduslikul haljasmaal), mille kohaselt leebe režiimiga loodusliku haljasmaa

juhtotstarbega alal oleva maatulundusmaa sihtotstarbega maaüksuse jagamisel sinna elamu

püstitamise eesmärgil moodustatakse jagatavast maast üks elamumaa sihtotstarbega maaüksus

ja üks maatulundusmaa sihtotstarbega maaüksus. Eelkäsitletud juhul võib algset

maatulundusmaad jagada rohkemateks maaüksusteks vaid juhul, kui maast moodustatakse

lisaks

sellest

moodustatud

elamumaale

ja

maatulundusmaale

maaüksused

teede,

avalike haljasalade, tehnovõrkude või tehnorajatiste jaoks või maatulundusmaa tükke

jääb lahutama tee, jõgi vms selge looduslik piir. Kuivõrd hajaasustusalad moodustavad

enamuse valla territooriumist, peeti vajalikuks teemaplaneeringu seletuskirja punktis

3.3 täiendavalt rõhutada, et pärast teemaplaneeringu kehtestamist maatulundusmaa

sihtotstarbega maaüksuse DP või jagamisplaani alusel elamu püstitamise eesmärgil

jagamise järgselt ei ole lubatud jagamisel moodustatud maatulundusmaa maaüksuste

sihtotstarvet hiljem elamumaaks muuta ja sinna elamuid planeerida või projekteerida. Vastav

piirang on seatud eesmärgiga tagada hajaasustuse ja looduslike alade säilimine.

3) Kehtiva üld- ja teemaplaneeringuga on määratud piirkonnad, mis sobivad arendustegevuseks

ehk

elamumaa

juhtfunktsiooniga tihehoonestusalad

ning

piirkonnad,

mis

peaksid

valdavalt säilima ehitistest vabade aladena ehk leebe režiimiga looduslikud haljasmaad. Leebe

režiimiga loodusliku haljasmaa juhtotstarbe peamine kasutusviis on maatulunduslik (s.o

põllumaad kasutatakse põllu harimiseks, metsamaad metsa kasvatamiseks ja loopealseid

niitusid niidetakse). Leebe režiimiga looduslike haljasmaade hoonestamine ei ole ÜP ja TP

kohaselt välistatud, kuid elamumaa kruntide kavandamine ja hoonestusõiguse määramine on

võimalik vaid kohaliku omavalitsuse kaalutlusotse alusel ning hajaasustusaladel peab

ehitustegevus olema ka põhjendatud, kuna valdav osa valla territooriumist on määratletud just

leebe režiimiga loodusliku haljasmaana ning seega ei ole mõeldav, et kõik leebe režiimiga

looduslikel haljasmaadel paiknevad maaüksused hajaasustuse põhimõttel ka krunditakse ja

hoonestatakse. Leebe režiimiga looduslikud haljasmaad ei ole ÜP ja TP kohaselt määratud

elamumaa juhtfunktsiooniga arendusaladena.

ÜP on oma olemuselt ühiskondlik kokkulepe ja avalik huvi on suunatud sellele, et sellise

kokkuleppe tingimusi täidetaks. Avalik huvi seisneb peamiselt selles, et ÜP-ga on

elamuarenduseks ette nähtud piirkonnad kindlaks määratud ning valla elanikel on õiguspärane

ootus sellele, et looduslikud haljasmaad säiliksid looduslikuna ning neid kasutataks

maatulunduslikult, mitte ÜP vastaselt elamuarenduse eesmärgil. ÜP-s on määratud arendatavad

piirkonnad (elamumaa juhtfunktsiooniga alad) selliselt, et säiliksid ulatuslikud looduslikud alad

6(11)

ja säiliks ka olemasoleva rohevõrgustiku funktsioon, kuna lisaks tehnilisele infrastruktuurile on

inimese täisväärtuslikuks eluk vajalik ka roheline infrastruktuur (pargid, haljasalad jne),

mille põhieesmärk on ühelt poolt säilitada bioloogilist mitmekesisust ja teiselt poolt tekitada

inimestes huvi tervislike eluviiside, looduses liikumise ja puhkamise vastu. Leebe režiimiga

looduslikele haljasmaadele elamumaa kruntide kavandamisega ning elamute püstitamisel tuleb

arvestada ka looduslikel haljasmaadel ja rohevõrgustiku alade elupaikades elavate loomadega

ja taimestikuga. Leebe režiimiga looduslikele haljasmaadele kavandatavad planeeringud

kujundavad olukorra, kus sealsetes elupaikades tuhandeid aastaid elanud loomad ja roomajad

on sunnitud tulema inimeste õue, häirimise suhtes tundlikud looma- ja linnuliigid aga lahkuvad.

Nii tekib pidev konflikt inimese ja loomade vahel, mis omakorda viib viimaste lõpliku

hävinemiseni. Nimetatud konflikti tuleb looduslike elupaikade säilitamisega vältida.

4) Lähtuvalt PlanS § 142 lg 1 p-dest 1 ja 3 on ÜP põhilahenduse muutmine muu hulgas ÜP-ga

määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine ning muu kohaliku omavalitsuse

hinnangul oluline ÜP muutmine. PlanS § 6 p 14 sätestab, et planeeringu põhilahendus on

planeeringu oluline osa, mis tagab planeeringuga kavandatu elluviimisel lahenduse

tervikliku toimimise. Aasapõllu kinnistu on ÜP kohaselt looduslik haljasmaa, seega tähendaks

sellele maa-alale taotletud mahus elamumaa kavandamine ÜP juhtotstarbe ulatuslikku

muutmist. ÜP-ga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine on samuti ÜP

põhilahenduse muutmine. Ulatuslikkuse määr on kohaliku omavalitsuse otsustada ehk

kaalutlusotsus. Harku valla ÜP seletuskirja p 1.1.3 sätestab, et „Harku valla üldplaneeringu

põhilahenduse muutmiseks loetakse igasugust üldplaneeringu seletuskirjas lahti seletatud

juhtotstarbe muutmist.“ Seega on ka käsitletaval juhul ÜP-ga määratud loodusliku haljasmaa

(maatulundusmaa) juhtfunktsiooni muutmine osaliselt elamumaaks ulatuslik juhtotstarbe

muutmine.

5) Kinnisasja senise maakasutuse ja ehitusõiguse muutmine ei ole seadusega tagatud

omandiõigus. Selle rakendamise juures peab kinnisasja omanik arvestama kohaliku

omavalitsuse ja teiste asjast huvitatud isikute seisukohaga, samuti tasakaalustatud ruumilise

arengu kujundamise ja keskkonnakaitse vajadustega. Kohalik omavalitsus ei ole kohustatud

oma territooriumi planeerimisel lähtuma kinnisasja omaniku soovist, vaid eelkõige kehtestatud

ÜP-st ja piirkonna tasakaalustatud arengust. Käesoleval juhul ei ole kaebaja Aasapõllu

maaüksusele kahe elamumaa krundi kavandamise vajadust muus osas kui erahuvidest lähtuvalt

ka põhjendanud. DP algatamise taotluses ei ole välja toodud ühtegi põhjendust, mis avaliku

huvi seisukohast tingiksid vajaduse 2019. a Eesti Vabariigilt omandatud maale kahe elamumaa

krundi kavandamiseks. Maaomanik peab maa kasutamist kavandades arvestama kehtestatud

ÜP ja TP-ga ja sellega, et neid mõjuva põhjuseta muuta ei saa.

Kuivõrd DP koostamisel vaadeldakse vaid väikest osa ÜP-ga hõlmatud alast, ei ole selle

menetlemisel võimalik samaväärselt arvesse võtta kogu linna või valla territooriumil valitsevat

olukorda, peaks DP-ga ÜP muutmine jääma erandlikuks võimaluseks, mis tagab paindlikuma

reageerimisvõimaluse muutuvatele oludele ja vajadustele. Näiteks on see võimalik ÜP

kehtestamise järel tekkinud ülekaaluka ja õiguspärase erahuvi korral (Riigikohtu 19.04.2007

otsus nr 3-3-1-12-07, p 11). Ka eraõiguslikust isikust maaomanik või arendaja peab maa

kasutamist kavandades arvestama kehtestatud ÜP-ga ning sellega, et ÜP-d mõjuva põhjuseta

muuta ei saa (Riigikohtu 15.01.2009 otsus nr 3-3-1-87-08, p 22).

KOHTU PÕHJENDUSED

7. Kohus leiab, et kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata.

8. Puudub vaidlus, et kaebajale kuuluv Aasapõllu kinnistu on 100% maatulundusmaa

7(11)

sihtotstarbega ning Harku valla ÜP määratleb maaüksuse juhtotstarbeks u 5,9 ha ulatuses leebe

režiimiga loodusliku haljasmaa rohevõrgustiku Tõlinõmme koridor ning u 1,5 ha ulatuses leebe

režiimiga looduslik haljasmaa. Kogu ulatuses asub maaüksus Vääna väärtuslikul maastikul.

Ka ei ole vaidlust, et kaebaja eesmärgiks 12.04.2021 korrigeeritud DP algatamise taotluse

esitamisel oli Aasapõllu maaüksusele kavandada hajaasustuse põhimõttel kaks elamumaa

krunti selliselt, kus üks elamumaa krunt kavandatakse leebe režiimiga looduslikule haljasmaale

ning teine elamumaa krunt osaliselt leebe režiimiga looduslikule haljasmaale ja osaliselt

Tõlinõmme koridori alale.

9. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt keelduti kaebaja taotletud DP algatamisest, tuginedes PlanS

§ 128 lg 1 p-le 2 (algatamine on ilmselgelt vastuolus ÜP-ga) ja p-le 3 (esineb muu ülekaalukal

avalikul huvil põhinev põhjus). Vastustaja põhjendused DP algatamisest keeldumise kohta

nähtuvad vaidlustatud otsuse punktidest D.2 – D.5. Kokkuvõttes vald ei pidanud ÜP ja TP

kohasel leebe režiimiga looduslikul haljasmaal paiknevale Aasapõllu maaüksusele kahe

elamumaa krundi kavandamist põhjendatuks. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt on vastustaja

lähtuvalt ÜP-s ja TP-s kokkulepitud tingimustest üldjuhul võimaldanud leebe režiimiga

looduslikul haljasmaal (hajaasustusaladel) maaüksuse omanikul põhjendatud juhul enda tarbeks

kodu rajada. Vastustaja ei pidanud Aasapõllu maaüksusele kahe elamumaa krundi

kavandamiseks erandi tegemist põhjendatuks – arvestades muu hulgas, et kaebaja ostis

maaüksuse 2019. a teadmises, et see ei paikne ÜP kohaselt elamumaa juhtfunktsiooniga alal.

Kaebaja on kokkuvõtvalt seisukohal, et taotletud DP vastab kehtivale ÜP-le ja TP-le, sh selle

realiseerimine ei tooks kaasa olulisi negatiivseid mõjusid ning vastustaja on kaebajat tema

taotluse lahendamisel kohelnud ebavõrdselt Naage külas asuvate Vana-Madise tee 7a, Liisa,

Saarepõllu ja Metsapõllu maaüksuste omanikega võrreldes.

10. Kohus leiab, et vastustaja ei ole eksinud, kui pidas kaebaja taotletud DP algatamist vastuolus

olevaks kehtiva ÜP ja TP-ga. Samuti ei nähtu, et vastustaja oleks pidanud meelevaldselt kaebaja

erahuvi kahe elamumaa krundi kavandamiseks vähem kaalukaks valla ÜP-s ja TP-s väljendatud

avalikust huvist säilitada leebe režiimiga looduslikud haljasmaad võimalikus suures ulatuses

(eriti rohekoridori hõlmavas osas) loodusliku alana.

10.1 ÜP seletuskirja punkti 2.7 (Looduslik haljasmaa) kohaselt leebe režiimiga loodusliku

haljasmaa juhtotstarbe peamine kasutusviis on maatulunduslik kasutus, s.o põllumaad

kasutatakse põllu harimiseks, metsamaad metsa kasvatamiseks ja loopealseid niitusid

niidetakse. Leebe režiimiga looduslikul haljasmaal on võimalik eluasemekohtade rajamine

hajaasustuse põhimõttel vastavalt ptk 2.1.2 seatud tingimustele. Ehitusõiguse kavandamise

lubamine

looduslikele

haljasmaadele

peab

olema

põhjendatud

ning

ratsionaalne.

Ehitustegevusega ei tohi kaasneda negatiivseid mõjusid keskkonnale ega ebamõistlikke

kulutusi vallale (lk 27).

ÜP seletuskirja punktis 2.17 (Rohevõrgustiku alade üldised kasutuspõhimõtted) on

rohevõrgustiku alade hoonestamise osas selgitatud: „…//…Leebe režiimiga loodusliku

haljasmaa juhtotstarbega aladel, mis jäävad rohevõrgustiku piiridesse, on põhimõtteliselt

võimalik hajaasutuse põhimõttel uute eluasemekohtade teke, vt täpsemad tingimused ptk 2.1.2.

Eluasemekohtade rajamine peab olema volikogu poolt kaalutletud. Eluasemekohtade

kavandamisel peavad rohevõrgustiku funktsioonid jääma toimima, arvestada tuleb käesolevas

peatükis ära toodud kasutustingimustega.“ (lk 35). Tõlinõmme koridori osas on välja toodud, et

see koosneb enamuses loopealsest, mis toetavad eriilmelise ja liigirikka taimestiku ja sellega

seotud putukakoosluste püsimist. Arvestatava kõrghaljastuse puudumise tõttu on koridori

kvaliteet üsna halb, kuid koridor on lühike, seega saab tingimusi lugeda rahuldavaks.

8(11)

Tõlinõmme koridori puhul on oluline loopealsele iseloomuliku floora ja põõsakoosluste

säilitamine (lk 39).

Seega, leebe režiimiga loodusliku haljasmaale ei ole välistatud eluasemekoha kavandamine

eeldusel, et see on põhjendatud ning sellega ei kaasne negatiivseid mõjusid keskkonnale. Elamu

püstitamisel leebe režiimiga looduslikule haljasmaale tuleb lähtuda ÜP seletuskirja ptk 2.1.2

seatud tingimustest, mida on täpsustatud TP seletuskirja p-s 3.3 määratud tingimustega. Mh

tuleneb TP seletuskirja p-st 3.3: Leebe režiimiga loodusliku haljasmaa juhtotstarbega alal

oleva maatulundusmaa sihtotstarbega maaüksuse jagamisel sinna elamu püstitamise eesmärgil

moodustatakse jagatavast maast üks elamumaa sihtotstarbega maaüksus ja üks

maatulundusmaa sihtotstarbega maaüksus. Eelkäsitletud juhul võib algset maatulundusmaad

jagada rohkemateks maaüksusteks vaid juhul, kui maast moodustatakse lisaks sellest

moodustatud elamumaale ja maatulundusmaale maaüksused teede, avalike haljasalade,

tehnovõrkude või tehnorajatiste jaoks või maatulundusmaa tükke jääb lahutama tee, jõgi vms

selge looduslik piir. Lisaks on TP vastavas alapunktis märgitud, et pärast teemaplaneeringu

kehtestamist maatulundusmaa sihtotstarbega maaüksuse detailplaneeringu või jagamisplaani

alusel elamu püstitamise eesmärgil jagamise järgselt ei ole lubatud jagamisel moodustatud

maatulundusmaa maaüksuste sihtotstarvet hiljem elamumaaks muuta ja sinna elamuid

planeerida või projekteerida. Vastav piirang on seatud eesmärgiga tagada hajaasustuse ja

looduslike alade säilimine (lk 22).

10.2 Kaebaja on korrigeeritud taotluse järgi soovinud ÜP kohasele looduslikule haljasmaale

(maatulundusmaale) kahe elamumaa krundi kavandamist, sh üks neist jääks rohevõrgustiku

Tõlinõmme koridori alale. Leebe režiimiga looduslikud haljasmaad ei ole ÜP ja TP kohaselt

määratud elamumaa juhtfunktsiooniga arendusaladena Konkreetse maa-ala juhtfunktsiooni

muutmine osaliselt elamumaaks tähendaks ÜP kohase juhtotstarbe muutmist, mida ÜP

seletuskirja kohaselt tuleb lugeda ÜP põhilahenduse muutmiseks (vt p 1.1.3). PlanS § 6 p

14 kohaselt planeeringu põhilahendus on planeeringu oluline osa, mis tagab planeeringuga

kavandatu elluviimisel lahenduse tervikliku toimimise. Kaebajale ei tulene kehtivast ÜP-st

ehitusõigust DP algatamise taotluses soovitud asukohas. Kehtiva ÜP kohaselt ei ole Aasapõllu

maaüksus määratud elamumaa juhtfunktsiooniga arendusalana. Vastav ala on määratletud leebe

režiimiga loodusliku haljasmaana, mille peamine kasutusviis on maatulunduslik. Seega ei täida

kaebaja taotletud DP algatamise ettepanek kehtiva ÜP eesmärki ega ole kooskõlas ÜP-s

kehtestatud vastava piirkonna peamise maakasutusega. Ehk kaebaja taotletav DP pole ÜP-d

ellu viiv. Kaebaja tehtud järelduseks ei anna alust ainuüksi asjaolu, et konkreetses piirkonnas

on põhimõtteliselt võimalik elamu kavandamine.

10.3 Konkreetsele alale ehitusõiguse määramine peab ÜP ja TP kohaselt olema põhjendatud

ning saab toimuda vastustaja kaalutlusotsuse alusel. Vastustajal on seejuures otsustamisel

ulatuslik kaalutlusruum. Kaalutlemisel peab kohalik omavalitsus arvestama nii avalikke huve,

mis väljenduvad muu hulgas valla üldplaneeringutes, kui ka taotleja põhjendatud huve. Isikul

puudub subjektiivne õigus nõuda tema planeeringu algatamise taotluse rahuldamist, kuid ta on

õigustatud nõudma oma subjektiivsete õiguste kaitsmiseks õiguslike hüvede õiglast kaalumist

haldusorgani poolt (Riigikohtu 27.01.2010 otsus nr 3-3-1-79-09, p 13). Kohtu võimalus

sekkuda kohaliku omavalitsuse kaalutlusõiguse teostamisse on piiratud tulenevalt keelust

hinnata halduse kaalutlusotste otstarbekust ja teostada kaalutlusõigust haldusorgani eest

(HKMS § 158 lg 3).

Käesoleval juhul on vastustaja pidanud oluliseks, et kavandatav elamumaa krunt ei kattuks

rohevõrgustiku koridori alaga, kuna Tõlinõmme koridori kvaliteet on juba niigi halb ning

taotletava tegevuse tulemusel saaks kahjustatud hetkel ühtlaselt ja loogiliselt kulgeva

rohevõrgustiku koridori ääreala, sh väheneks u 300 m laiusena kasutatav koridor antud

9(11)

asukohas. Kuna valdav osa valla territooriumist on ÜP kohaselt määratletud leebe

režiimiga loodusliku haljasmaana (hajaasustusalana), ei ole vastustaja hinnangul mõeldav, et

kõik vastavatel aladel paiknevad maaüksused ka krunditakse ja hoonestatakse. ÜP-s on

määratud arendatavad piirkonnad selliselt, et olemasoleva rohevõrgustiku funktsioon säiliks

ning ka leebe režiimiga looduslikel haljasmaadel määrati hoonestamise võimalused selliselt, et

säiliksid ulatuslikud looduslikud alad. Samuti tuleb elamute kavandamisel arvestada looduslikel

haljasmaadel ja rohevõrgustiku aladel elavate loomadega ja taimestikuga. Hajaasustuse ja

looduslike haljasalade säilimise tagamiseks on muu hulgas TP seletuskirja p-s 3.3 ette nähtud,

et leebe režiimiga loodusliku haljasmaa juhtotstarbega alal oleva maatulundusmaa

sihtotstarbega maaüksuse jagamisel sinna elamu püstitamise eesmärgil moodustatakse jagatavast

maast üks elamumaa sihtotstarbega maaüksus ja üks maatulundusmaa sihtotstarbega maaüksus.

Vastustaja on selgitanud, et hajaasustusalade hoonestamisel ongi vald üldjuhul lähtunud

seisukohast, et maaüksuse omanikule võimaldatakse kodu rajamine (st ühe elamu kavandamine)

temale kuuluvale maatulundusmaale.

Kohtu hinnangul ei ole alust vastustaja kaalutlusi pidada meelevaldseteks ega asjakohatuteks.

Otsusest nähtuvalt on vastustaja pidanud võimalikuks ka kaebajal enda tarbeks ühe elamumaa

krundi kavandamist selliselt, et jätkata maantee ääres paiknevat hoonestatud ala ning kavandada

üksikelamu leebe režiimiga looduslikule haljasmaale väljapoole rohevõrgustiku Tõlinõmme

koridori. Selliselt oleks tagatud tasakaal ÜP-s väljendatud avaliku huvi ja väärtuste ning

kaebaja erahuvi vahel. Ainuüksi asjaolu, et taotletud planeering (kahe elamumaa kavandamine,

sh üks neist rohekoridori servaalale) oleks taotlusele lisatud ekspertarvamuse (kohtumenetluses

dokumentaalne tõend) kohaselt oluliste negatiivsete mõjudeta rohekoridori toimivusele

realiseeritav, ei tähenda, et vastustaja oleks pidanud algatama kaebaja taotletud mahus DP.

Rohevõrgustiku piire ei saa käsitleda üksnes indikatiivsena (mida paistab väitvat ÜP koostanud

konsultant, kaebuse lisa 9). Rohekoridori põhjendatud laiust jm toimivuse seisukohast olulisi

parameetreid saab kohalik omavalitsus arvesse võtta kaalutlusotsuse tegemisel. Ehk, volikogu

otsustada on see, kas rohekoridori tükkhaaval õgvendamine on põhjendatud. ÜP konsultandi P.

Metspalu seisukoha järgi võimaldab kavandatav arendus rohekoridori edasist toimimist, kuna

see lõviosas säilib. Samas viitab ta kompensatsioonimeetme (täiendav metsastamine)

vajadusele.

Kõrgema astme planeeringud kui ühiskondlikud kokkulepped tagavad avalikke huve, antud

juhul leebe režiimiga looduslikule haljasmaale ja rohevõrgustiku alale ehitamise vältimine (küll

mitte täielik keeld). Vastustajal ei ole kõrgendatud põhjendamiskohustust sellest tuleneva

avaliku huvi tagamisel ning ÜP-d muutva DP mittealgatamisel. Kaebaja peaks põhjendama

kaaluka erahuvi esinemist enama kui ühe elamukrundi kavandamiseks (arvestades, et üks neist

tuleks rohevõrgustiku alale) ja sellega avaliku huvi mittekahjustamist. PlanS § 142 lg 1

kohaselt, kui tegemist on ÜP põhilahendust muutva DP-ga, peab selleks esinema põhjendatud

vajadus. Avalikes huvides vaidlusalust DP-d algatada ei soovita ning kohtule ei nähtu asja

materjalidest, milline ülekaalukas erahuvi rohevõrgustiku alale ehitamist õigustaks. Arvestades,

et õiguspärast ootust antud piirkonnas maatulundusmaale elamuid ehitada kõrgema astme

planeeringutest ei tulene. Kaebaja ei saanud 2018. a kehtestatud teemaplaneeringus seatud

tingimustest mingil moel tuletada, et ta saab igal juhul olemasoleva maatulundusmaa jagada

kaheks või enamaks elamumaa krundiks. Kaebaja on Aasapõllu maaüksuse ostnud 2019. a

ning sõltumata konkreetse kinnistu soetamise eesmärgist pidi ta arvestama, et tulenevalt

kinnistu maatulundusmaa sihtotstarbest ja 2013. a kehtestatud ÜP-s määratud juhtotstarbest ei

pruugi kinnistu hoonestamine võimalikuks osutuda. Seega on asjakohatu kaebaja väide, et

ühestki avalikust allikast ei ole leitav vastustaja viidatud piirang maaomaniku tarbeks ühe

elamumaa krundi kavandamise osas.

10(11)

11. Kohus ei nõustu kaebajaga, justkui ei arvestaks 9 aastat tagasi kehtestatud ÜP kaasaja

vajadusi ja oleks vananenud. ÜP tavapärane kehtivusaeg on 10–15 aastat (Riigikohtu

26.05.2021 otsus nr 3-17-2013, p 23). PlanS § 92 lg 1 järgi vaatab kohaliku omavalitsuse

volikogu ÜP üle iga viie aasta tagant. Vaidlust ei ole, et Harku Vallavolikogu 28.12.2017

otsuses nr 106 „Harku valla üldplaneeringu ülevaatamine“ leiti, et Harku valla ÜP on ajakohane

ja otsustati jätta ÜP kehtima senisel kujul. Sõltumata ÜP kehtestamise ajast, on tegemist kehtiva

haldusaktiga, millega vastustajal tuleb DP-de menetlemisel arvestada (vrd Tallinna

Ringkonnakohtu 29.09.2021 otsus nr 3-20-2307, p 18).

Nõustuda ei saa kaebajaga, et kehtivates planeeringutes ei ole kajastatud need suunad ja soovid,

millele vastustaja on DP algatamata jätmisel tuginenud. Asjaolu, et alles 02.05.2022 otsusega

on algatatud Harku valla leebe režiimiga loodusliku haljasmaa kasutus- ja ehitustingimusi

määrava teemaplaneeringu koostamine, ei tähenda, et vastustajal puuduks kuni selle

kehtestamiseni võimalus leebe režiimiga looduslikul haljasmaal hoonestust lubava DP

algatamisest keelduda. Vastustaja on arusaadavalt ja asjakohaselt põhjendanud, miks kehtivast

ÜP-st ja TP-st (mis väljendavad avalikke huve) tulenevalt ei ole võimalik lubada konkreetsel

alal kahele elamumaa krundile ehitusõiguse määramist. Lisaks eeltoodule on vastustaja otsuses

ja

vaideotsuses

selgitanud,

et

kuivõrd

elamuehitamise

soov

on leebe

režiimiga

loodusliku haljasmaa juhtfunktsiooniga aladel oluliselt suurenenud, siis võttis volikogu 2020. a

lõpust suuna, et neil aladel tuleb hakata ehitustegevust piirama. Sellest ajendatuna otsustati mh

koostada leebe režiimiga looduslike haljasmaade teemaplaneering, mis määratleks ära nendele

aladele ehitamise tingimused ning seaks piirangud külade ja alevite vaheliste põldude,

karjamaade ja heinamaade täis ehitamisele. Kohalikul omavalitsusel ei ole keelatud DP taotluse

lahendamisel arvestada koostamisel olevast kõrgema astme planeeringust tulenevate

põhimõtete ja eesmärkidega (vt Riigikohtu 20.03.2014 otsus nr 3-3-1-87-13, p 12). Vaideotsuse

tegemise hetkeks oli vastav teemaplaneering algatatud ja vastustaja võis vaideotsuses muu

hulgas selle eesmärkidega arvestada (vt vaideotsuse lk 4).

12. Asjakohatu on kaebaja etteheide, et omavalitsuse tegutsemismotiiviks on hajaasustuses

paiknevate elamualade osas olemasoleva olukorra konserveerimine – esiteks, kaebajale kuuluv

maatulundusmaa sihtotstarbega maaüksus ei ole ÜP-s määratud elamumaana ning vastustaja ei

ole välistanud kaebaja kinnistule ühe elamumaa krundi kavandamist ettenägeva DP algatamist.

Vald ei pidanud DP algatamise üle otsustamisel lähtuma asjaolust, et puudub

naaberkinnisasjade omanike vastuseis kaebaja kavandatud tegevusele. Kohalik omavalitsus

lähtub oma territooriumi planeerimisel ennekõike kehtivatest planeeringutest ja piirkonna

tasakaalustatud arengust.

13. Seoses kaebuses viidatud Naage külas Vana-Madise tee 7a, Liisa, Saarepõllu ja Metsapõllu

DP-ga, on vastustaja selgitanud, et nimetatud maaüksuste osas andis vastustaja igale

olemasolevale maatulundusmaa maaüksusele võimaluse ühe elamumaa krundi kavandamiseks

ning seejuures ei kavandatud elamumaa krunte rohevõrgustiku arvelt, milles vaidlus puudub.

Ühtlasi tehti kõnealuse DP algatamise kohta otsus enne seda, kui vallavolikogu võttis 2020. a

lõpust suuna (muutis halduspraktikat), et leebe režiimiga looduslikel haljasmaadel tuleb hakata

ehitustegevust piirama. Eelnevat arvestades ei ole kaebajat koheldud võrreldes eelviidatud

maaüksuste omanikega ebavõrdselt (vt ka Riigikohtu otsus nr 3-3-1-61-01, p 6).

14. Mis puudutab kaebaja väiteid vastustaja vastuolulise ja eksitava käitumise kohta kaebaja

taotluse menetlemisel, möönab kohus, et menetluse käigus korrigeeris kaebaja DP lahendust (st

taotles esialgu plaanitud kolme elamumaa krundi asemel kahe elamumaa krundi kavandamist)

vastustaja antud selgitustest lähtuvalt (vt vallavalitsuse 09.07.2020 ja 16.12.2020 e-kirjad;

kaebuse lisad 5 ja 10). Samas ei ole alust käsitada vallavalitsuse poolt kirja teel jagatud selgitusi

11(11)

lubadusena, et kaebaja esitatav korrigeeritud DP igal juhul algatatakse ja konkreetsel alal

võimaldatakse kahe elamumaa krundi kavandamist. Vallavalitsuse 16.12.2020 kirjas on

kaebajale selgitatud, et „Kohalik omavalitsus on üldjuhul hajaasustusalade hoonestamisel

lähtunud seisukohast, et maaüksuse omanikule võimaldatakse kodu rajamine temale kuuluvale

maatulundusmaale, kuid antud juhul on vallavalitsus valmis esitama volikogule kaalumiseks

detailplaneeringu algatamise eelnõu, kus maaüksuse omanik soovib maatulundusmaale

kavandada kahte elamumaa krunti.“ (vt kaebuse lisa 10). Vallavalitsus ei ole ega saanudki

kaebajale lubada, et volikogu kaebaja poolt korrigeeritava taotluse alusel DP algatab. Pealegi,

juba 09.07.2020 kirjas on planeerimiskomisjon avaldanud seisukoha, et elamumaa krundi

moodustamist rohekoridori alale põhjendatuks ei peeta, kuid 12.04.2021 korrigeeritud

eskiisilahenduses oli üks elamumaa krunt endiselt kavandatud rohekoridori alale.

Asja materjalidest nähtuvalt anti kaebajale 20.04.2021 e-kirjas teada, et planeerimiskomisjon

vaatas 16.04.2021 korrigeeritud eskiisilahenduse üle ning kuna selleks ajaks oli volikogu

võtnud suuna leebe režiimiga looduslikel haljasmaadel ehitustegevust oluliselt piirata, tehti

kaebajale ettepanek esitada volikogule DP algatamise eelnõu, mis näeb ette ühe elamumaa

krundi kavandamist (vt kaebuse lisa 12). Kaebaja avaldas sellele vaatamata soovi, et volikogu

teeks otsuse tema 12.04.2021 esitatud korrigeeritud DP taotluse kohta (vt kaebuse lisa 13).

Seega ei saanud kaebajale tulla üllatusena ka volikogu otsus jätta algatama DP, mis näeb

maaüksusele siiski ette kahe elamumaa krundi kavandamise. Kaebaja sai eelnevalt esitada ka

arvamuse ja vastuväited haldusakti eelnõu kohta, millele vastustaja on vastanud vaidlustatud

otsuse punktis D.6.

15. Kokkuvõttes on vaidlustatud otsuses arusaadavalt toodud välja selle andmise aluseks olnud

peamised faktilised ja õiguslikud alused ning põhjendatud, et need kogumis tingisid otsuse jätta

taotletud DP algatamata. Asja materjalidest ei nähtu, et vald oleks otsuse vastuvõtmisel teinud

diskretsioonivigu. Kaebajal ei ole sellist ülekaalukat erahuvi, mis võinuks kaasa tuua

teistsuguse otsuse tegemise.

PlanS § 128 lg 2 on kantud ideest, et kõigi DP algatamise taotluste suhtes ei pea

planeerimismenetlust korraldama. Kui kohaliku omavalitsuse üksusel on juba enne DP

koostamise alustamist piisavalt teavet otsustamaks, et taotletud DP kehtestamine või

realiseerimine ei ole võimalik või tõenäoline, ei oleks eesmärgipärane nõuda, et ta

sellegipoolest võtaks ette pika ja kuluka menetluse (vt Tallinna Ringkonnakohtu 04.06.2015

otsus nr 3-13-70067, p 9). Kuna kaebaja DP algatamise taotluse eesmärk oli kinnistu jagamine

kaheks elamumaa krundiks ja neile mõlemale üksikelamu kavandamine, pidi vald taotluse

lahendamisel sellest lähtuma ega saanud enda algatusel otsustada näiteks ühte elamumaa krunti

ettenägeva DP algatamist. Kaebajal on soovi korral võimalik esitada vallale uus DP algatamise

taotlus (elamumaa kavandamiseks alale, mis ei ühti rohevõrgustiku Tõlinõmme koridoriga).

16. Kaevatav otsus ja vaideotsus on õiguspärased ning puudub alus nende tühistamiseks. Kuna

tühistamisnõue jääb rahuldamata, ei ole alust ka kohustamisnõude rahuldamiseks.

17. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja

menetluskulud jäävad viidatud sättest tulenevalt tema enda kanda. Vastustaja pole

menetluskulude väljamõistmise taotlust ega kuludokumente esitanud, mistõttu jäävad

vastustaja võimalikud menetluskulud vastustaja kanda (HKMS § 109 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)