4-11-212/3 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 28.jaanuar 2011.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-11-212 Kohtukoosseis Kohtunik Aulike Salo Kohtuasi

Vaidlustatud lahend

A.H (is.kood xxx, kodakondsus

Eesti Vabariik, elukoht xxx, töökoht puudub, pensionär) väärteoasi LS § 7464 lg 1 järgi

Põhja Prefektuuri KKB 13.12.2010.a. üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2317,10,009894

Menetlustoiming kaebuse läbi vaatamata jätmine ning tagastamine

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 172, V™S § 118 lg 2 p 1, § 193, kohus

määras: Jätta A.H taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks Põhja Prefektuuri KKB 13.12.2010.a. üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2317,10,009894 rahuldamata.

Jätta A.H kaebus Põhja Prefektuuri KKB 13.12.2010.a. üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2317,10,009894 läbi vaatamata.

Tagastada kaebus koos lisadega kaebuse esitajale. Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Harju Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast,

mil kohtumenetluse pool või menetlusväline isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

2 Kohtu poolt tuvastatud asjaolud

A.H esitas 06.01.2011.a. Harju Maakohtule kaebuse Põhja Prefektuuri KKB liiklusmenetlustalituse komissar Aivar Hirsi poolt 13.12.2010.a. väärteoasjas nr 2317,10,009894

tehtud üldmenetluse otsusele. Vaidlustatud otsusega karistati kaebajat LS § 7464

lg 1 alusel

rahatrahviga summas 1 800 krooni. Kaebuse esitaja taotleb kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist.

Kaebaja palub ennistada kaebuse esitamise tähtaeg, kuna 5-ndal palus tuttavat fikseerida, et soovib vaidlustada otsust. Otsuse sai kätte posti teel 03.jaanuaril ja ei jõudnud maalt linna. See tuttav koostas ise vaidlustuse ja ekslikult saatis selle politseiosakonda

Kohtumääruse põhjendused

V™S § 114 lg 4 kohaselt on menetlusosalisel õigus esitada maakohtule kaebus kohtuvälise

menetleja üldmenetluses tehtud otsuse peale 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav.

Nähtuvalt kohtu poolt kohtuväliselt menetlejalt väljanõutud väärteotoimikus olevalt väärteoprotokollilt AB 1196284, 29.11.2010.a., on sellel kirjas, et kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 21.12.2010.a. Väärteoprotokolli kohaselt on

kaebuse esitaja keeldunud protokollile alla kirjutamast, samuti on ta keeldunud ütluste andmisest. A.H-le on tutvustatud tema õigusi ja kohustusi V™S § 19 järgi, kuid ka selle kohta on menetlusalune isik keeldunud allkirja andmast. Kõigi menetlustoimingute juures viibis ka tunnistaja MM, kes on eelpool märgitut kinnitanud oma tunnistajana antud ütlustes.

Nähtuvalt väärteoprotokollilt on menetlusalune isik esitatud isikut tõendava dokumendina juhiloa nr ET 316802, järelikult oli A.H menetlustoimingute tegemise juures ja seega oli täiesti teadlik tema suhtes algatatud väärteomenetlusest, temale koostatud väärteoprotokollist

ning sellest tulenevalt ka kuupäevast, millal kohtuvälise menetleja lahend oli kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Asjaolu, et isik keeldus ütluste andmisest ja protokollile allkirja

andmisest, on menetlusaluse isiku vaba valik ning see ei vabasta teda niisuguse tegevusega kaasnevatest temale negatiivsetest tagajärgedest. Kaebaja poolt kaebuses toodud väide, et ta sai

otsuse kätte alles posti teel 03.01.2011, ei ole objektiivne ajaolu, millega saaks põhjendada

kaebuse esitamise tähtaja möödalaskmist, kuivõrd isik ei läinud kohtuvälise menetleja juurde

otsusele õigeaegselt järele. Seaduse kohaselt algab edasikaebamise tähtaeg alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav ning kohtuväline menetleja ei ole kohustatud otsust menetlusalusele isikule kätte toimetama. V™S § 114 lg 4 kohaselt arvestatakse kohtuvälise menetleja üldmenetluse otsuse peale kaebuse

esitamise tähtaega päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise

menetleja juures kättesaadav. Kohtu hinnangul järeldub viidatud sätetest ühemõtteliselt, et

kohtuvälise menetleja otsuse teatavakstegemisel eeldatakse menetlusaluse isiku aktiivset rolli,

s.o seda, et menetlusalune isik läheks väärteoprotokollis teatavaks tehtud ajal ise kohtuvälise menetleja juurde otsusega tutvuma (RKL 3-1-1-83-08).

Kooskõlas V™S § 70 lg 5 peab kohtuväline menetleja tegema väärteoprotokollile märke

kuupäeva kohta, millal kohtuvälise menetleja lahend on kättesaadav menetleja juures, mis tähendab, et A.H pidi ise hoolitsema selle eest, et saaks õigeaegselt tema kohta tehtud otsuse kätte. Seejuures ei oma kaebetähtaja kulgemise seisukohalt tähendust, kas kaebaja läheb otsusele järele või mitte.

Seega, teades tema suhtes alustatud väärteomenetlusest, oleks kaebuse esitaja pidanud üles näitama vajalikku hoolsust kindlustamaks otsuse õigeaegne kättesaamine ning sellest tulenevalt oleks kaebuse esitajal olnud võimalus realiseerida oma kaebeõigus seaduses sätestatud ajal ning korras.

3 Kaebus Harju Maakohtule on esitatud 06.01.2011.a., seega peale kaebuse esitamiseks seaduses ettenähtud tähtaja möödumist, kuivõrd kaebuse esitamise tähtpäevaks oli 05.01.2011.a.

Vastavalt V™S § 38 lg-le 1 järgitakse kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 172 lg 1 sätestab, et mõjuval

põhjusel möödalastud kaebetähtaeg ennistatakse selle uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu

määrusega, kelle menetluses on kriminaalasi. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on kaebetähtaja

möödalaskmise mõjuvateks põhjusteks äraolek, mis ei seondu kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega ja muu asjaolu, mida uurimisasutus, prokuratuur või kohus peab mõjuvaks. Riigikohus on asunud seisukohale, et kaebetähtaja ennistamisel mõistetakse mõjuva põhjusena sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Siia kuuluvad nii isikuvälised asjaolud – loodusõnnetus, transpordi- või sidehäire jms, kui ka isikuga vahetult seotud asjaolud – raske haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

määrus väärteoasjas nr 3-1-1-144-03 – RT III 2004, 2, 20 ja Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-77-98 – RT III 1998,21,211).

A.H niisuguste takistuste esinemist kaebusest ning sellele lisatud materjalidest ei nähtu. Kaebetähtaja möödalaskmise objektiivse asjaoluna ei ole käsitatav kaebaja väide, et ta sai alles 03.01.2011.a. posti teel kätte tema suhtes tehtud karistamisotsuse, samas kui kaebaja ise seonduvalt oma ükskõikse suhtumisega ei astunud samme, et saada otsus varem kätte. Lisaks leiab kohus, et A.H poolt osutatud asjaolu, et tema tuttav esitas vaidlustuse ekslikult politseiosakonda, ei saa olla mõjuvaks põhjuseks, milline oleks aluseks käesolevas asjas kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks.

Käesolevas väärteoasjas kaebetähtaja möödalaskmise põhjuste mõjuvust hinnates arvestab

maakohus ka asjaolu, et kohtuvälise menetleja 13.12.2010.a väärteoasjas nr 2317,10,009894

tehtud otsuse vaidlustamisviites on selgitatud, et

Maakohus asub seisukohale, et kohtuvälise menetleja otsuse vaidlustamisviite täieliku selguse tõttu ei saanud kaebajal olla mingit ebaselgust selles, millisesse asutusse oleks tulnud kaebus

kohtuvälise menetleja otsusele esitada. Kaebuse ekslik esitamine politseiosakonda on olnud tingitud üksnes kaebaja tähelepanematusest, ka juhul, kui ta ei esitanud kaebust isiklikult, milline

aga ei ole aluseks, et lugeda seda mõjuvaks põhjuseks. Mistahes muudele takistustele, mis oleksid sellise põhjusena käsitatavad, A.H kohtule esitatud kaebuses märkinud ei ole ja ka asja materjalidest selliseid asjaolusid ei nähtu.

Tulenevalt eeltoodust asub kohus seisukohale, et A.H ei pidanud kinni seaduses

sätestatud tähtajast kaebuse esitamiseks, kaebuse esitamise tähtaeg ei ole mööda lastud

objektiivsetel põhjustel, mistõttu ei kuulu taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamisele ning seetõttu ei kuulu kaebus läbivaatamisele. V™S § 118 lg 2 p 1 kohaselt kui kaebus on esitatud pärast V™S § 114 lg 3 ja 4 sätestatud

tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või maakohtunik on jätnud tähtaja ennistamata, teeb maakohtunik kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab määruse koopia ning tagastab kaebuse selle esitanud isikule.

Aulike Salo Kohtunik