4-23-438/7 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1

4-23-438

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 8

. märts 2023. a, Tallinn, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-23-438 Kohtunik Janika Kallin Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 31. jaanuari 2023. a määrus P.Y suhtes asenduskaristuse kohaldamise taotluse läbi vaatamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik kohtuväline menetleja, PPA Põhja prefektuuri Lääne- Harju politseijaoskonna kohtuesindusgrupi juht Enel Kuiv, määruskaebus

RESOLUTSIOON 1. Rahuldada määruskaebus ja tühistada Harju Maakohtu 31. jaanuari 2023. a määrus, millega jäeti läbi vaatamata Politsei ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri - taotlus P.Y (ik XXX) suhtes asenduskaristuse kohaldamise kohta väärteoasjas nr 2316,19,006429. 2.

Saata väärteoasi uueks arutamiseks Harju Maakohtule teises kohtukoosseisus.

EDASIKAEBAMISE KORD VTMS § 192 ja 193 tulenevalt esitatakse määruskaebus ringkonnakohtu määruse -dest peale Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Määruskaebuse esitamise

õigus on menetlusaluse isiku või süüdlase advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) 31.01.2023 Harju Maakohtule Põhja prefektuur esitas kooskõlas VTMS § ja TMS § 201 211 Harju Maakohtule taotluse P.Y suhtes asenduskaristuse kohaldamiseks. Maakohtu määrus 2. Harju Maakoh 31.01.2023

us jättis määrusega PPA Põhja prefektuuri taotluse läbi vaatamata.

Maakohus märkis, et TMS § 201 lg 1 järgi saab sissenõudja saata

avalduse rahatrahvi asendamiseks arestiga maakohtule siis üksnes , kui puuduvad karistuse asendamist välistavad

2

asjaolud. N

peab olema aktiiv lgnikuga tuleb õude täitmine tähendab seda, et sissenõudja ne: võ saavutada kontakt, selgitamaks välja rahatrahvi tasumata jätmise põhjused ning asenduskaristuse kohaldamis . t välistavad asjaolud

Maakohtu määruse järgi ei nähtu PPA avaldusest ja selle lisadest, et sissenõudja oleks võlgnikuga enne kohtusse pöördumist või millal suhelnud. Menetlusdokumentides puudub teave, kuidas selgitas sissenõudja välja karistuse asendamist välistavate asjaolude puudumise. Sissenõudja on

rahatrahvi täitmise võimatuse tuvastanud üksnes kohtutäituri avaldatud informatsiooni pinnalt

ja jätnud välja selgitamata kohtusse pöördumise eelduse. Juhul, kui PPA taotleb kohtult asja sisulist läbivaatamist, tuleb kohtule esitada nõuetekohane taotlus, kus tuleb kajastada järgmised andmed: millal sissenõudja võlgnikuga ühendust võttis ja kas võlgniku puhul esineb mingeid aluseid, mis välistavad asen Maakohus märkis, et sissenõudjal tuleb võlgnikule duskaristuse kohaldamise. selgitada asenduskaristuse ehk ning aresti ja üldkasuliku töö olemust teavitada võlgnikku, et sissenõudja kavatseb pöörduda kohtusse tuleb sissenõudjal välja selgitada, ka . Viimaks s võlgniku puhul asjaolud, mis ei võimalda või üldkasulikku tööd t esinevad tal aresti kanda eha. Selliste asjaolude esinemisel pole sissenõudjal põhjust taotlust kohtule esitada.

Maakohus leidis, et i puudumise karistuse asendamist välistavate asjaolude esinemise võ kindlakstegemine pole formaalne luua kohtule ülesanne, vaid selle üks eesmärkidest on mõistlikud, asjakohased ja optimaalsed tingimused asenduskaristuse küsimuse lahendamiseks. Kui seadusandja poolt sissenõudjale pandud kohustused on täitmata, ei saa kohus asuda kohtumenetluses sissenõudja asemele hakata täitma pandud ülesandeid. ja talle

Kokkuvõtvalt pöördumise eeldused täitmat leidis maakohus, et kohtusse on a ning kohtul pole võimalik läbi vaadata taotlust, mis ei ole nõuetekohane. PS § 146 teine lause järgi võib kohus läbi vaadata avaldusi/taotlusi/kaebusi, mille läbi vaatamiseks menetlusseadustik talle õiguse annab. Olukorras, kus esitab kohtule sissenõudja nõuetele mittevastava taotluse, saab selle menetluslikuks tagajärjeks olla üksnes taotluse sisuline läbi vaatamata jätmine.

Maakohus selgitas, et taotluse läbi vaatamata jätmine ei piira sissenõudja õigust pöörduda uuesti kohtu poole, kui sissenõudja on täitnud kõik kohtusse pöördumise eeldused.

Määruskaebus 3. Maakohtu määruse vaidlustas kohtuväline menetleja. määruse Kaebuse esitaja taotleb tühistamist osas, millega

vaatamata ja palub saata si PPA taotlus jäeti sisuliselt läbi väärteoa maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. ustus Määruskaebuse esitaja nõ asja läbi vaatamisega kirjalikus menetluses.

3.1. Kaebaja on seisukohal, et taotlust tes rikkus maakohus oluliselt läbi vaatamata jät väärteomenetlusõigust VTMS § 150 lg 2 mõttes.

3.2. Kaebuse edastas 18.11.2022 järgi on maakohtule esitatud taotluses viidatud, et sissenõudja võlgniku tasumata rahatrahvi jäägi ja asenduskaristuse taotlemise kohta. e-posti aadressile info Koos taotlusega saadeti maakohtule ja 10.09.2019.a jõustunud kohtuvälise menetleja otsus kohtutäitur Mati Roodes 25.01.202 otsuse alusel määratud rahatrahvi täitmise 1. a teade

võimatusest. Viimase nähtub, et täitemenetlust st alustati 21.10.2019, menetluse kestel rahuldati kohtutäituri vahendusel 120 euro suuru nõu ne e osaliselt (summas 41,62 eurot) ja arestiti võlgnikule kuulu rahalised vahendid. Kohtutäiturile vad pangaarved, kuid neil puudusid teadaolevalt puudus võlgnikul vara ja nõudeõigused, millele sissenõuet pöörata, või ei ole nende väärtus küllaldane, et katta vara realiseerimisega seotud kulud. Järelikult tuvastas enõudja siss

3

enne maakohtule taotluse esitamist

võlgniku suhtes asenduskaristuse kohaldamist välistavate, oluliste asjaolude puudumise.

3.3. arvates tuleb hinnata , kas

Sissenõudja TMS § 201 lg 1 eesmärki säte teenib võlgniku või sissenõudja huv . TMS § 201 lg e 1 eesmärk on tagada rahatrahvi asendamise võimalus, mitte selle välistamine. Tallinna Ringkonnakoh märkinud, et TMS § 201 lg 1 us on lahendi nr 4-15-9605 s kaitseb kohtuvälise menetleja huve. Sätte eesmär ääratud karistuse tegelik ja võimalikult k on m u kiire täitmise tagamine ning selleks peab karistuse määranud kohtuvälisel menetlejal olema võimalik õigeaegselt taotleda selle asendamist. Rahatrahvi asendamise taotlemisel ja otsustamisel tuleb lähtuda KarS § s 82 sätestatud tähtaegadest. Sissenõudja leiab - erinevalt maakohtust, et TMS § 201 lg 1 kolmandas lauses sätestatud karistuse asendamist välistavateks asjaoludeks saavad olla rahatrahvi tasumine, - KarS § 82 lg s 4 sätestatud tähtaja möödumine või isiku surm.

3.4. VTMS § 211 lg 11 kohustab maakohut rahatrahvi asendamist aresti või üldkasuliku tööga lahendama süüdlase osavõtul. Kohtusse kutsutakse süüdlase taotlusel kaitsja ning kuulatakse ära tema arvamus. KarS § 65 lg 5 teine lause annab kohtule õiguse vajaduse määrata enne aresti või l

vangistuse asendamist süüdlasele tervisekontroll , kas süüdlase terviseseisund selgitamaks võimaldab tal teha üldkasulikku tööd. Sissenõudjale ei ole seadusandja pannud kohustust astuda võlgnikuga enne asenduskaristuse kohaldamise taotluse esitamist aktiivsesse dialoogi andnud ja õigust koguda andmeid tema tervisliku seisundi kohta. ohus on määruses heitnud Maak sissenõudjale ette selliste kohustuste täitmata jätmist, mis lasuvad seaduse järgi asenduskaristuse määramise küsimuse lahendamisel kohtul.

3.5. Samuti leiab kaebuse esitaja, et VTMS § 211 lg 3 ja PS § 146 järgi ei ole avalduse läbi vaatamata jätmine maakohtu määruses esitatud põhjendustel õigustatud. Maakohus on juhindudes VTMS § 211 lg st 3 kohaldanud ebaõigelt materiaalõigust VTMS § 149 p 2 mõtte - s. VTMS § 211 lg 3 kohaselt võib kohus teha määruse milles jätab sissenõudja taotluse rahatrahvi , asendamise kohta arestiga või üldkasuliku tööga rahuldamata. Taotluse rahuldamata jätmine eeldab taotluse sisulist läbi vaatamist ega võimalda kohtul jätta sissenõudja taotlust sisuliselt läbi vaatamata. Maakohtul oli õiguslik alus kohtuvälise menetleja lahendi või kohtulahendi täitmisel ilmneva kahtlus või ebaselgus lahendada VTMS § 212 sätestatust tulenevalt oma määrusega menetlusosalisi kohtusse kutsumata kirjalikus menetluses.

3.6. tuleb maakohtu Kokkuvõtvalt leiab kaebaja, et kooskõlas VTMS § 194 lg 3 ja § 148 p 1 määrus tühistada ja asi maakohtule tagastada.

Kohtumenetluse poolte seisukohad 4. Tallinna Ringkonnakohus andis 20. veebruari 2023. a määrusega tähtaja kuni 27. veebruarini 2023. a seisukohtade ja taotluste esitamiseks. Kohtumenetluse pooled viidatud tähtaja jooksul täiendavaid seisukohti ja taotlusi ei esitanud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 5. Ringkonnakohus

leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada

6. Maakohtu seisukoht, et sissenõudja peab karistuse asendamist välistava asjaolu puudumise või esinemise väljaselgitamiseks astuma enne kohtule asenduskaristuse kohaldamise taotluse esitamist aktiivsesse kehtival seadusel. süüdlasega dialoogi, ei põhine

4

Rahatrahvi asendamist arestiga reguleerivad TMS § 201 ja VTMS § 211. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et asenduskaristuse regulatsioon teenib eeskätt sissenõudja ehk riigi huve. Riigi autoriteeti õõnestaks olulisel määral üldine teadmine, et karistuseks määratud rahatrahve ei pea tasuma. Just sel põhjusel sätestabki näiteks TMS § 201 lg 1 esimene lause tähtajad kohtutäiturile. Kaebaja on õigesti viidanud, et tähtaegade kehtestamine on seotud KarS §

-s 82 sätestatud aegumistähtajaga. Järelikult on seadusandja seadnud eesmärgiks, et asenduskaristuse taotlemine karistuseks määratud rahatrahvide täitmise võimatuse korral oleks aegne.

Kooskõlas VTMS § 211 lg 1 teeb maakohus sissenõudja avalduse alusel määruse rahatrahvi asendamise kohta arestiga või üldkasuliku tööga mh juhul, kui süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata. Tsiteeritud normi järgi on seega asenduskaristuse kohaldamise absoluutseks eelduseks rahatrahvi tasumata jätmine ja selle TMS §-de 2 lg 1 p 9 ja 3 lg 1 alusel sundtäitmisele pööramise nurjumine. Juhul, kui riik on määranud rahatrahvi isikule, kes on, teeb end või osutub varatuks, tagab VTMS § 211 lg 1 selle, et süüdlane ei jääks karistuseta. Käsilolevas asjas edastas kohtuväline menetleja maakohtule koos asenduskaristuse kohaldamise taotlusega 10.09.2019.a jõustunud kohtuvälise menetleja otsuse a teade ja kohtutäitur Mati Roodes 25.01.2021. otsuse alusel määratud rahatrahvi

täitmise võimatusest. VTMS § 211 lg 1 sätestatud tingimused olid seega täidetud.

TMS § 201 lg 1 järgi saadab sissenõudja

karistuse asendamist välistavate asjaolude puudumisel avalduse rahatrahvi asendamiseks arestiga vastavalt -s 72 KarS § sätestatule kohtuotsuse täitmisele pööranud maakohtule. Sissenõudja teatab avalduse esitamisest võlgnikule ja kohtutäiturile.

Maakohtul on õigus, et sissenõudja enne taotluse esitamist kontrollib , kas esinevad karistuse asendamist välistavad asjaolud. Samas on ringkonnakohtu arvates seadusandja silmas pidanud eelkõige , mille väljaselgitamine ei ole sissenõudjale ebamõistlikult objektiivseid asjaolusid koormav vad ning mille kindlaks tegemine tagab , et taotluse saatmine ad, aeganõud eeskätt maakohtule poleks ilmselgelt tarbetu. Nii pole alust taotleda asenduskaristuse kohaldamist näiteks juhul, kui süüdlane on surnud või on rahatrahv vahepeal täitemenetluse väliselt tasutud

otsuses näidatud arveldusarvele või on rahatrahvi sissenõudmine aegunud või on see määratud

isikule, kellel oli tähtajaline elamisluba ja ta on Eesti Vabariigist lahkunud või Eesti Vabariigist

sootuks jne. välja saadetud Loetelu ei ole ammendav, kuid kui esinevad mingisugused asjaolud, mis sissenõudja hinnangul on asenduskaristuse kohaldamist välistavad ning need saavad sissenõudjale teatavaks enne avalduse esitamist maakohtule, siis tuleks TMS § 201 lg 1 järgi jätta avaldus maakohtule esitamata. Regulatsiooni eesmärk on vältida tarbetut koormust kohtutele olukorras, kus

süüdlasele asenduskaristuse kohaldamine on ilmselgelt välistatud.

Maakohus on ringkonnakohtu arvates asunud TMS § 201 lg 1 sätestatud teatist sisustama viisil, mis ei tulene seaduse sõnastusest. TMS § 201 lg 1 sõnastuse järgi on sissenõudjal ehk antud juhul kohtuvälisel menetlejal kohustus võlgnikku teavitada avalduse esitamisest, mitte kavatsusest esitada avaldus, s.o menetleja peab võlgnikku informeerima pärast, mitte enne avalduse esitamist maakohtule. Ringkonnakohtu hinnangul on teavitus nii täiturile, kui võlgnikule eeskätt informatiivse tähendusega. Täitur ei pea enam täite kulutama ressursse aktiivsetele toimingutele trahvi sissenõudmiseks (kooskõlas TMS § 201 lg 4 saab täitur täitemenetluse lõpetada alles

kohtumääruse alusel) ning võlgnik saab teada, et täitmata kohustuse menetlemine on jõudnud

uude faasi. TMS § s 201 lg 1 sätestatud teatise saatmine võlgnikule annab viimasele võimaluse - olla aktiivne ehk teavitada sissenõudjat olulistest asjaoludest, mis takistasid rahatrahvi tasumist ja/või välistavad asenduskaristuse kohaldamise. Adekvaatsete põhjenduste korral on sissenõudjal võimalik kohtule esitatud taotlusest loobuda.

5

Mittemingisugust muud eesmärki TMS § 201 lg 1 sätestatud teatisel seaduse sõnastuse järgi pole. Käsiloleval juhul on sissenõudja 08.11.2022. a edastanud võlgnikule tema e-posti aadressile info tasumata rahatrahvi ja asenduskaristuse taotlemise kohta. ja Seega on sissenõud TMS § 201 lg 1 tuleneva kohustuse täitnud.

Ringkonnakohtu hinnangul ei pane TMS § 201 lg 1 sissenõudjale maakohtu loetletud kohustusi, sest vastasel korral võib teatud osa asenduskaristuse kohaldamise küsimusi jäädagi lahenduseta, kuid see ei ole Maakohtu loogika asetab eelistatud seisusesse seaduse mõte ja seadusandja tahe. võlgnikud, kes ei tee menetlejaga koostööd, teevad oma kaasamise ja maakohtu nõutud aktiivse

dialoogi tuse võimatuks ning seega ei olekski nende suhtes võimalik kohtult asenduskaris kohaldamist taotleda ehk neile mõistetud karistust täita. Asenduskaristuse mõte on siiski, et rahatrahvi tasumata jätnud isik kannab toime pandud süüteo eest karistuse ära muul viisil.

Võlgnikuga dialoogi astumata jätmist selleks, et selgitada välja asenduskaristuse kohaldamist välistavate asjaolude puudumi sissenõudjale ette heita. õlgnik ne, ei saa V on tema suhtes jõustunud menetlusotsustusest ja seega kohustusest tasuda otsusega määratud rahatrahvist teadlik. Täitemenetluses ja asenduskaristuse kohaldamisel ei ole määravat tähtsust põhjusel, miks jäi rahatrahv tasumata. Järelikult on maakohtu nõutud täiendavate selgituste küsimine rahatrahvi

tasumata jätmist tinginud asjaolude kohta . Võlgniku subjektiivsed põhjendused, miks on tarbetu trahv tasumata, ei võta seaduse järgi sissenõudjalt võimalust.

avalduse esitamise

Maakohtu seisukoha järgi peab sissenõudja aktiivselt võlgnikuga dialoogi pidama, kuid mis on need asjaolud, mille puudumise e , või esinemis peaks sissenõudja isiku abiga välja selgitama määrusest ei selgu. Maakohus ei selgita, milliste asjaolude ilmnemisel peaks jätma sissenõudja kohtule avalduse esitamata.

7. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et maakohus delegeerib oma kohustused sissenõudjale. Asenduskaristuse kohaldamine toimub maakohtus VTMS § 211 lg 11 kohaselt süüdlase osavõtul. Kohtuistungil saab isiku vahetu küsitlemise käigus välja selgitada nii erandlikud asenduskaristust välistavad asjaolud isiku nõusoleku ja võime , kui ka kuse kanda aresti ning teha üldkasulikku tööd. Süüdlasel on õigus esitada tõendeid ja seisukohti. Olukorras, kus ei esine mingeid ilmselgeid asenduskaristuse kohaldamist välistavaid asjaolusid, ei saa kohtuvälise menetleja poolt avalduse esitamist maakohtule ette heita. Täiendavad asjaolud tuleb välja selgitada maakohtul - -de 211 lg 1 kooskõlas VTMS § 1 211 lg 3 ja kuulab maakohus istungil ära süüdlase arvamuse ja maakohtul on õigus jätta sissenõudja taotlus määrusega rahuldamata, kui rahatrahvi asendamine arestiga või üldkasuliku tööga ei ole mingil põhjusel võimalik või süüdlane on enne asendusaresti või üldkasuliku töö kohaldamist rahatrahvi tasunud. KarS § 69 lg 5 teine lause annab kohtule õiguse vajaduse korral määrata enne aresti või vangistuse asendamist süüdlasele tervisekontroll eesmärgiga selgitada, kas süüdlase terviseseisund võimaldab tal teha üldkasulikku tööd. Viidatud normid panevad maakohtule, mitte sissenõudjale kohustuse võlgnik ära kuulata , ja aktiivselt välja selgitada kõik asenduskaristuse kohaldamist või kohaldamata jätmist mõjutavad asjaolud.

8. Kaebuse esitajaga ka selles, on põhjust nõustuda et maakohtul puudus taotluse läbi vaatamata jätmiseks seaduslik alus. Juhul, kui kohtusse laekunud õuetekohane, taotlus/kaebus ei ole n tuleb kooskõlas VTMS § nõuetele mittevastav kaebus/taotlus jätta käiguta ja anda -de 118 ja 142 tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. tähenda, et selle saaks Puudustega esitatud taotlus/kaebus ei jätta kohe läbi vaatamata.

6

9. maakohus rikkus oluliselt Eeltoodu tõttu nõustub ringkonnakohus kaebajaga, et väärteomenetlusõigust VTMS § 150 lg 2 mõttes tõi kaasa ebaseadusliku ja . Rikkumine põhjendamatu kohtulahendi, mis vastavalt VTMS § 148 p le 3 on kohtuotsuse tühistamise - aluseks.

tuleb asi saata maakohtule uueks arutamiseks teises Kooskõlas VTMS § 152 kohtukoosseisus. Viimasel tuleb anda sisuline hinnang asenduskaristuse kohaldamise võimalikkuse kohta VTMS § 211 lg 1 . 1 rahatrahvi asendamine järgi tuleb aresti või üldkasuliku tööga a maakohus süüdlase osavõtul. lahendad

/allkirjastatud digitaalselt/