1-08-13682/23 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

Kriminaalasi nr.1-08-13682 Ärakiri

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

28. jaanuaril 2011.a. Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-08-13682 Kohtukoosseis Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Piret Juuse juuresolekul Tõlk Leonora Nõmmik Prokurör Pavel Grjazev Asja läbivaatamise kuupäev 28.01.2011 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid U.G tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Süüdimõistetu U.G, isikukood xxx

RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432, § 383, § 384, kohus

MÄÄRAS:

Jätta U.G tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Määruse ärakiri edastada U.G-le ja Viru Vanglale.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 16.12.2010 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava U.G tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

U.G tunnistati süüdi Viru Maakohtu 15.06.2009 kohtuotsusega KarS § 200 lg 2 p 4,7,9 järgi ja karistuseks mõisteti 3 aastat vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg1 kohaldamisega loeti mõistetud karistus kaetuks Viru Maakohtu 11.12.2008 kohtuotsusega nr 1-08-8446 mõistetud karistusega 2 aastat 11 päeva vangistust. Karistuse kandmise

algus 11.12.2008 ja lõpp 21.12.2011.

Kinnipidamisasutuses kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et teda U.G

on 9 korda karistatud distsiplinaarkorras. Vabanemisel asub elama aadressil xxx xxx s.o ühiselamusse, kus on talle broneeritud tuba. Kinnipeetaval on põhiharidus ja vanglas omandatud keevitaja kutse. On sellel erialal 7 kuud ametlikult töötanud. Vangistuste vahel töötas ja omab töökogemust. Vangistuses ei tööta. Vangla poolt pakutud majandustöödest keeldus.

Vabanemisel garanteeritud töökoht puudub. Enne vangistust oli probleeme alkoholi tarvitamisega. 04.08.-25.08.2010 läbis sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Vangla toetab kinnipeetava enne tähtaegset vanglast vabastamist.

Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei toetab U.G ennetähtaegset vabanemist. Kriminaalhooldusametnik leiab, et kinnipeetav ei sobi kriminaalhooldusele. U.G on karistatud kohtu poolt kriminaalkorras 4 korda. Teda on süstemaatiliselt vanglas karistatud distsipliini rikkumiste eest, karistusliigina kohaldatud korduvalt kartserit. Rikkumiste arv näitab, et vangistuse ajal ei ole U.G oma käitumist ega mõtteviisi muutunud ning säilib oht, et ka vabanedes ei võtta süüdimõistetu oma käitumist kontrolli alla. U.G on varasemalt kuritarvitanud kohtu usaldust, vabanedes ennetähtaegselt pani katseajal toime uue kuriteo. U.G on kolm korda toime pannud esimese astme kuriteo, mis on sooritatud teiste inimeste elu ja tervist ohtu seades, näidates sellega ükskõikset ja hoolimatut suhtumist kogu ühiskonda.

U.G

taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist.

Prokurör ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist

Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et U.G tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud.

Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik U.G isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuriteo raskus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele.

U.G on vangistuse jooksul 9 korda karistatud distsiplinaarkorras (enamasti vanglateenistuja korraldustele mitte allumise eest), mis kajastab tema suhtumist kehtestatud korda ja mittesoovi muuta oma käitumist.

U.G on 6 korda kriminaalkorras karistatud, valdavalt varavastaste kuritegude eest. Viimased neist olid seotud vägivalla kasutamisega. Eelviimase karistuse kandmisest oli vabastatud tingimisi enne tähtaega, kuid vaatamata sellele paranemise teele ei asunud ning katseajal taas pani toime uue 1 astme kuriteo, mis viitab sellele, et ta ei ole oma eelnevatest karistustest vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Enne vangistust kinnipeetaval on olnud probleeme alkoholi kuritarvitamisega ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks.

Vabaduses puudub U.G toetav sotsiaalne võrgustik, ning arvestades seda, et ta on invaliidsuspensionär, kavatseb elama asuda ühiselamusse, säilib oht, et ta hakkab edaspidi suhtlema kuritegeliku taustaga isikutega ja võib alluda grupi mõjule ja tegutseda tagajärgedele mõtlemata.

Vabaduses puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht ning isikud, kes võiksid teda toetada materiaalsel. Antud asjaolu suurendab kinnipeetava poolt uue varavastase kuriteo toimepanemise riski.

Arvestades, kuriteo korduvust ja dünaamikat ei ole kohtu hinnangul U.G ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.

Eeltoodust lähtudes jätab kohus süüdimõistetu U.G vabastamata temale Viru Maakohtu 15.06.2009 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega.

Kohtunik Loretta Pikma(allkiri)

Ärakiri õige

№oremreferent

Liivi Õun

Määrus jõustus Tartu Ringkonnakohtu määrusega 08.03.2011

№oremreferent

Liivi Õun