1-10-14763/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 28. jaanuaril 2011. a Tartu Kalevi 1 Kriminaalasja number 1-10-14763 (kohtueelses menetluses nr 10260103972) Kohtukoosseis kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi sekretär Kristi Suvi Tõlk - Kriminaalasi

B.E

süüdistus KarS § 121 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör prokuröri abi Jane Pajus Süüdistatav B.E

elukoht: Tartu XXXX; isikukood: XXX;

varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata, Tõkend: elukohast lahkumise keeld kahtlustatavana kinni peetud 12.08.2010- 13.08.2010 Kaitsja advokaat Anu Pärtel

RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249 kohus otsustas:

Süüdi tunnistada B.E KarS § 121 järgi ja mõista karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvestada eelvangistuses viibitud aeg 12.08.-13.08.2010 s.o 2 päeva

karistusaja hulka, B.E poolt ärakandmisele kuuluv karistus on 2 (kaks) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

2

KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta vangistus tingimisi kohaldamata ja mitte pöörata mõistetud

vangistust täielikult täitmisele kui B.E ei pane 1 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid:

1. elab kohtu määratud alalises elukohas

2. ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3. allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

viieteistkümneks päevaks;

5. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

Vastavalt KarS §-le 78 lg 1 hakkab katseaeg kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Tõkend, elukohast lahkumise keeld, tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Mõista Eesti Vabariigilt Advokaadibüroo In Jure kasuks välja (üheksateist) eurot senti, 19 18

sealhulgas käibemaks (kolm) eurot senti advokaat Anu Pärteli poolt B.E-le 3 20 Tartu Maakohtus riigi õigusabi osutamise eest. KrMS § 180 lg 1, 3 alusel välja mõista B.E-lt riigituludesse menetluskuludena osa

sundraha, s.o (ükssada) eurot ja riigi õigusabi kulud (viiskümmend seitse) eurot 100 57 53 senti. Jätta KrMS § 180 lg 3 alusel sundraha osa eurot välja mõistmata. 317,03

Määrata menetluskulude summas eurot tasumine ositi (kaksteist) kuule järgmiselt: 157,53 12

alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust on B.E kohustatud tasuma igakuiselt 11 kuu jooksul vähemalt (kolmteist) eurot 1 senti ja kaheteistkümnendal kuul 13 3 13 10 (kolmteist) eurot senti.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud ja rahalise karistuse summa tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank) või 333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal). Tartu Maakohtu viitenumber

menetluskulude tasumisel on 2800049874 ja rahalise karistuse tasumisel 4100065035. Selgitusse tuleb märkida kriminaalasja number, makse nimetus ja oma nimi.

Tähtajaks rahalise karistuse ja menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale.

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast.

Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega.

3

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Kuriteo asjaolud ja kvalifikatsioon

B.E süüdistatakse selles, et tema 08.08.2010 kella 15.00 ajal Tartus XXX korteris

XX lõi oma lapseealist poega J.A. ühe korra käega vastu silma piirkonda tekitades valu ja parema silma piirkonna verevalumi. Samuti tema 10.08.2010 kella 16.00 ajal Tartus XXX korteris XX lõi oma lapseealist poega J.A. ühe korra rusikaga vastu vasakut kõrva tekitades valu, kõrva verevalumi ja turse. Seega tema, teise inimese löömisega, pani toime KarS § 121 järgi kehalise väärkohtlemisena kvalifitseeritava kuriteo.

Kokkulepe

Prokurör nõuab kohtus süüdi tunnistada B.E KarS § 121 järgi ja karistuseks mõista 3

kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada eelvangistuses viibitud aeg 12.08.- 13.08.2010 s.o 2 päeva karistusaja hulka ja lõplikuks karistuseks mõista 2 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta vangistus tingimisi kohaldamata ja mitte pöörata mõistetud

vangistust täielikult täitmisele kui B.E ei pane 1 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid.

Kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud

süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

Menetlus kohtus

Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid.

B.E tuleb süüdi tunnistada KarS § 121 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Süüdimõistetu kaitsja esitas taotluse riigi õigusabi osutamise eest tasu väljamõistmiseks 2 pooltunni eest summas 19,18 eurot, sealhulgas käibemaks 3,2 eurot. Kohus leiab, et taotlus

kuulub rahuldamisele „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord“ p 18 kohaselt.

Lisaks riigi õigusabi kulule on menetluskuludeks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev

4

sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 palga

alammäära, s.o 417,03 eurot (palga alammäär on 278,02 eurot) ja määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 38,35 eurot (600 krooni).

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.

KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu. B.E on töötu, seega käib kõigi menetluskulude hüvitamine talle ilmselgelt üle jõu, mistõttu tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulusid vähendada ja välja mõista sundrahast 100 eurot. Ka vähendatud menetluskulude ühe korraga tasumine käib Aivar Lillole üle jõu, mistõttu tuleb määrata selle tasumine ositi 12 kuule.

Ingeri Tamm Kohtunik