4-22-3789/16 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 7. märts 2023, kirjalikus menetluses

Väärteoasja number 4-22-3789

Kohtukoosseis Tiit Lõhmus

Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 24. jaanuari 2023

määrus väärteo eest karistustena määratud rahatrahvi asendamise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

E.F

(isikukood XXX), määruskaebus RESOLUTSIOON

Jätta Viru Maakohtu 24. jaanuari 2023 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdlase advokaadist kaitsja ning Politseivõi Piirivalveamet. Määruskaebus tuleb esitada Riigikohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai käesolevast kohtumäärusest teada või pidi sellest teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. PPA 22.05.2017 otsusega väärteoasjas nr 2317,15,005526 määrati E.F-ile NPALS§ 151

lg 1 järgi karistuseks rahatrahv 30 trahviühikut, s.o 120 eurot. Otsus jõustus 07.06.2017. E.F rahatrahvi vabatahtlikult ära ei tasunud, mistõttu pöörati otsus selle sissenõudes sundtäitmisele kohtutäituri kaudu (täiteasi nr 034/2017/1251). 31.01.2019 teavitas kohtutäitur sissenõudjat rahatrahvi täitmise võimatusest. 2. 28.10.2022 esitas PPA taotluse E.F-ile mõistetud rahatrahvi asendamiseks arestiga.

3. Viru Maakohtu 24.01.2023 määrusega rahuldati PPA taotlus ja asendati E.F-ile Põhja Prefektuuri 22.05.2017 otsusega väärteoasjas nr 2317,15,005526 määratud rahatrahv 30 trahviühiku ulatuses 3 päeva arestiga. Aresti kandmise aja algus on alates E.F-ile Harju Maakohtu 01.07.2021 otsusega asjas nr 1-21-3449 mõistetud vangistuse lõppemisest.

3.1. Asja materjalide ja menetlusosalise seletuse kohaselt maakohtu istungil ei ole

menetlusalune isik 22.05.2017 määratud rahatrahvi kuni käesoleva ajani tasunud ning

kohtutäituri materjalide kohaselt on selle sissenõudmine võimatu. Eeltoodu alusel on Põhja Prefektuuri avaldus põhjendatud ning menetlusalusel isikul tuleb talle määratud rahatrahv ära kanda arestina.

3.2. Maakohus tuvastas Kohtute Infosüsteemi abil, et E.F tunnistati süüdi Harju Maakohtu 02.07.2021 otsusega asjas nr 1-21-3449 KarS §199 lg 2 p-de 7, 9 järgi ja karistati

KrMS § 238 lg 2 kohaldamisega 2 aasta vangistusega alates 10.03.2021. Vanglas kinnipeetavate isikute elektroonilisest andmekogust nähtub, et E.F kannab karistust Viru Vanglas alates 10.03.2021.

Kuivõrd menetlusalune isik kannab käesoleval ajal Harju Maakohtu 02.07.2021 otsusega asjas nr 1-21-3449 mõistetud karistust, siis on aresti kandmise algus alates vangistuse lõppemisest.

3.3. Maakohus ei pidanud võimalikuks asendada määratud rahatrahvi üldkasuliku töö tundidega, kuna nende tegemise ajal tuleb menetlusalusel isikul järgida käitumiskontrolli nõudeid. E.F-i varasem käitumine – suutmatus alluda kriminaalhoolduse nõuetele –

näitab, et ta pole selleks suuteline. Seega on vähetõenäoline, et ta suudaks üldkasuliku töö edukalt sooritada.

4. Viru Maakohtu 24.01.2023 määruse peale esitas määruskaebuse E.F, kes palub asendada talle määratud arest üldkasuliku tööga või lükata trahvi tasumine edasi kahe kuu võrra. 26.06.2017 oli ta Eestist ära ja ta ei teadnud rahatrahvist. Viimase aresti 8 päeva kandmisest ei hoidnud ta kõrvale ja läks ise kohale.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 5. Ringkonnakohtu hinnangul on määruskaebus põhjendamatu ega too endaga kaasa maakohtu määruse tühistamist.

6. Maakohus on ringkonnakohtu hinnangul nõuetekohaselt tuvastanud, et E.F on

rahatrahv täies ulatuses tasumata ja vara, millele sissenõuet pöörata tal ei ole. Seega asenduskaristuse määramine on põhjendatud. PPA on teinud otsuse 22.05.2017, rahatrahv tuli tasuda hiljemalt 06.06.2017 ning kui kaebust ei esitata (mille esitamist kohtule ei nähtu), jõustus PPA otsus 07.06.2017. See, et E.F ei viibinud 26.06.2017 Eestis, ei mõjuta kuidagi asendusaresti kohaldamise põhjendatust. 7. Kaebaja soovib pikendust rahatrahvi tasumiseks, mis ei ole kohtu hinnangul põhjendatud. Ka määruskaebuses puuduvad põhjendused, miks tuleks E.F-ile anda veelkord võimalust tasuda rahatrahvi, kui ta ei ole seda seniajani teinud. KarS § 72 lg 1 ja VTMS § 211 lg 1 ei

võimalda kohtul ka sellist lahenduskäiku. Nimelt tuleneb eelviidatud sätetest, et kohus saab

asendada tasumata rahatrahvi arestiga või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga. Kaebaja nõuetekohaselt rahatrahvi ei tasunud, mistõttu alustati täitemenetlust ning kuna ka täitemenetlus

ebaõnnestus, siis taotles PPA asenduskaristuse kohaldamist ehk rahatrahvi tasumise võimalused on käesolevaks ajaks ammendunud.

8. Põhjendatud ei ole ka kaebajale mõistetud asendusarest asendada üldkasuliku tööga. Kaebajat on korduvalt kriminaalkorras karistatud, mis tähendab, et tegemist ei ole õiguskuuleka inimesega ning käesoleval ajal puudub alus veendumuseks, et üldkasuliku töö tegemine oleks E.F-i puhul edukas. Kuna ta on jätkanud seaduste mittetäitmist ka pärast eelnevaid karistusi, mis on määratud ka kriminaalkuritegude eest, sh on oma sõnade kohaselt kandnud aresti, siis saab öelda, et kergemaliigilised karistused ei tagaks tema õiguskuulekust. Sellest

tulenevalt ei täidaks üldkasuliku töö määramine tema puhul oma eesmärki ning mõistetud rahatrahv on põhjendatult asendatud just arestiga. Aresti saab üldkasuliku tööga asendada vaid siis, kui on piisav veendumus, et süüdlane suudab üldkasuliku töö korralikult ära teha. Riigile ei ole kasulik anda isikule korduvalt võimalusi karistuse kergemal viisil kandmiseks, kui on alust kahelda, kas isik seda lähtuvalt varasemast elukäigust ja isikust tulenevatest asjaoludest teha suudab ning on tõenäoline, et hiljem tuleb siiski otsustada karistuse muul viisil täitmise üle. Lisaks nähtub Kohtute Infosüsteemist, et E.F on ka varasemalt olnud probleeme asenduskaristusena üldkasuliku töö sooritamisega (väärteoasi nr 4-17-3882). 9. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS § 147 lg 1 p-st 1, §-st 194 ja § 196 lg-st 2 jätab

ringkonnakohus Viru Maakohtu 24.01.2023 määruse muutmata ja E.F-i määruskaebuse rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt) Tiit Lõhmus Kohtunik