2-23-2909/2 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Triin Niinemets

Määruse tegemise aeg ja koht

7. märts 2023, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-2909

Tsiviilasi

K. K. hagi M. P. vastu isaduse vaidlustamiseks

Menetlustoiming

hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja K. K., ik XXX;

kostja M. P., ik XXX.

RESOLUTSIOON

1. Keelduda menetlusse võtmast tsiviilasja nr 2-23-2909.

2. Jätta menetluskulud hageja kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Määrus toimetada kätte hagejale.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse

esitajale kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. K. K. (hageja) esitas 21. veebruaril 2023 Tartu Maakohtule hagi M. P. (kostja) vastu

isaduse vaidlustamiseks. Hageja toob esile, et kuna laps sündis eelmise abielu ajal, ei

olnud võimalik registreerida teda bioloogilise isa nimele. Nüüd on hageja abielus ja

soovib registreerida lapse nii, nagu peaks.

2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 372 lg 1 sätestab, et kohus lahendab

hagiavalduse menetlusse võtmise või sellest keeldumise või tähtaja määramise

puuduste kõrvaldamiseks määrusega mõistliku aja jooksul. TsMS § 372 lg 4 alusel

tuleb hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses märkida menetlusse

võtmisest keeldumise põhjus.

3. TsMS § 371 lg 1 p 9 järgi jätab kohus hagi menetlusse võtmata, kui on rikutud olulisi

hagiavalduse vorminõudeid. Kohus ei võta TsMS § 371 lg 1 p 10 alusel hagiavaldust

menetlusse, kui hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu. Hagiavaldus

ei vasta TsMS § 338 ja § 363 sätestatud vorminõuetele. Hageja ei ole esitanud selget

nõuet, samuti hageja ei ole piisavalt selgelt esile toonud faktilisi asjaolusid, mis

võimaldaksid nende õiguse korral hagi rahuldada. Kuna hageja ei ole kaasanud

menetlusse last, ei ole võimalik hagiavaldust sellisel kujul menetledes taotletud

eesmärki saavutada, kuna asjas tehtav lahend ei oleks siduv menetlusvälise isiku jaoks.

4. Samuti on tasumata riigilõiv. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 ning TsMS §

132 lg 1 alusel tuleb hagilt isaduse vaidlustamiseks tasuda riigilõivu 420 eurot. Kohtule

esitatud avaldusest ei nähtu, et hageja oleks riigilõivu tasunud.

5. TsMS § 371 lg 2 p 2 järgi võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi

ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele

riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki

võimalik saavutada. TsMS § 3 lg 1 järgi menetleb kohus tsiviilasja, kui isik pöördub

seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või

huvi kaitseks.

6. Perekonnaseaduse (PKS) § 93 lg 1 järgi võib isaduse kohtus vaidlustada ühe aasta

jooksul arvates päevast, millal isadust vaidlustama õigustatud isikule on vaidlustamise

aluseks olevad asjaolud teatavaks saanud. Hageja toodud asjaoludest nähtuvalt on

hageja minetanud õiguse hagi esitamiseks PKS § 93 lg 1 sätestatud tähtaja

möödalaskmise tõttu. Seda tõendab ka asjaolu, et rahvastikuregistrist nähtuvalt on

menetlusosalised kohtuväliselt vahetanud lapse perekonnanime 2013. aastal. Seega ei

ole hagejal võimalik enda nimel sellist hagi esitada.

7. Arvestades, et kõiki hagi puudusi ei ole võimalik kõrvaldada, ei ole vajalik jätta

avaldust TsMS § 340¹ lg 1 alusel käiguta ja määrata tähtaega nende puuduste

kõrvaldamiseks.

8. Eelnevast tulenevalt jätab kohus hagi menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 1 p 9, 10 ja

§ 371 lg 2 p 2 alusel.

9. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda. Arvestades, et

käesolevas menetlusstaadiumis menetluskulusid tekkinud ei ole, hüvitatavad

menetluskulud puuduvad.

10. Kohus selgitab, et PKS § 93 lg 3 sätestab, et kui alaealise lapse seaduslik esindaja ei

ole isadust õigel ajal vaidlustanud, võib laps oma põlvnemise isast täisealisena

isiklikult vaidlustada. Sel juhul algab tähtaja kulgemine päevast, millal täisealiseks

saanud lapsele on isaduse vaidlustamise aluseks olevad asjaolud teatavaks saanud,

kuid mitte enne lapse täisealiseks saamist.

(allkirjastatud digitaalselt)

kohtunik