2-22-18971/10 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

2-22-18971 1

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 07.03.2023, Jõgeva kohtumaja Kohtunik Maimu Laumets Tsiviilasja number 2-22-18971 Tsiviilasi Keskkonnaameti hagi Kxxxx Sxxxx ja Õxxxxx Sxxxx vastu keskkonnakahju hüvitamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Keskkonnaamet (registrikood: 70008658; asukoht: Roheline 64, Pärnu linn, Pärnu linn, Pärnu maakond), esindaja Annika Kruus (annika.kruus@keskkonnaamet.ee); Kostja I: Kxxxx Sxxxx(isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxx vald, xxxxxxxxxxxx maakond), Kostja II: Õxxxxx Sxxx (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxx vald, xxxxxxxxxxxx maakond), kostjate lepinguline esindaja Indrek Repnau (repnau@gmail.com) Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja asja menetluse lõpetamine Kohtuistung

RESOLUTSIOON Kirjalik menetlus 1. Kinnitada Keskkonnaameti ja Kxxxx Sxxxx ning ÕxxxxxxSxxxx vahel 06.03.2023 kirjalikult sõlmitud kompromiss, mille tingimused on alljärgnevad: 1.1 Kxxxx Sxxx ja Õxxxxx Sxxx tunnistavad ebaseadusliku kalapüügiga tekitatud keskkonnakahju summas 580,50 (viissada kaheksakümmend koma viiskümmend) eurot („Koguvõlgnevus“). 1.2 Keskkonnaamet nõuab VÕS § 65 lg-st 1 lähtuvalt võlgnevuse sisse Kxxxx Sxxxxxx ja Õxxxxx Sxxxxxx võrdses osas. 1.3 Kxxxx Sxxxxkohustub hüvitama keskkonnale tekitatud kahjust 290,25 (kakssada üheksakümmend koma kakskümmend viis) eurot („Võlgnevus 1). 1.4 Õxxxxx Sxxx kohustub hüvitama keskkonnale tekitatud kahjust 290,25 (kakssada üheksakümmend koma kakskümmend viis) eurot („Võlgnevus 2). 1.5 Kxxxx Sxxxxtasub võlgnevuse 1 alates aprillist 2023.a hiljemalt kalendrikuu viimaseks kuupäevaks tasutavate igakuiste osamaksetega, mis ei ole väiksemad

2-22-18971 2 kui 24,19 (kakskümmend neli koma üheksateist) eurot kuni kokkuleppe punktis 1.3 nimetatud võlgnevuse tasumiseni. 1.6 Õxxxxx Sxxx tasub võlgnevuse 2 alates aprillist 2023.a hiljemalt kalendrikuu viimaseks kuupäevaks tasutavate igakuiste osamaksetega, mis ei ole väiksemad kui 24,19 (kakskümmend neli koma üheksateist) eurot kuni kokkuleppe punktis 1.4 nimetatud võlgnevuse tasumiseni. 1.7 Võlgnevus tasutakse Rahandusministeeriumi arveldusarvele: SEB Pank EE891010220034796011, viitenumber 2800081654 või Swedbank EE932200221023778606, viitenumber 2800081654 või LHV Pank EE777700771003813400, viitenumber 2800081654 või Luminor Bank EE701700017001577198, viitenumber 2800081654. Selgitus: KxxxxxSxxx keskkonnakahju. Selgitus: Õxxxxx Sxxxxkeskkonnakahju. 1.8 Juhul kui Kxxxx Sxxxxei täida käesolevat kokkulepet ja ei tasu võlgnevust 1 tähtaegselt, nõuab Keskkonnaamet kogu võlgnevuse 1 koheselt sisse. 1.9 Juhul kui Õxxxxx Sxxx ei täida käesolevat kokkulepet ja ei tasu võlgnevust 2 tähtaegselt, nõuab Keskkonnaamet kogu võlgnevuse 2 koheselt sisse. 2. Lõpetada tsiviilasja nr 2-22-18971 menetlus Keskkonnaameti hagi Kxxxx Sxxxx ja Õxxxxx Sxxxx vastu keskkonnakahju hüvitamise nõudes.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Menetluse käik Hageja esitas 19.12.2022 kostjate vastu hagi, milles taotles kostjatelt solidaarselt välja mõista keskkonnale tekitatud kahju summas 580,50 eurot. Hagi kohaselt teostasid kostjad 01.05.2020 ühiselt ja kooskõlastatult kutselise püügivahendiga nakkevõrgujadadega (pikkused 128,17 meetrit ja 293,82 meetrit) kalapüüki Peipsi järvel omamata kalapüügiks kutselist püügiõigust. Ebaseadusliku kalapüügiga hõivasid kostjad 17 särge, 7 siiga, 3 säinast ja 2 latikat. Nimetatud teoga tekitasid kostjad keskkonnale kahju kokku 580,50 eurot. 27.12.2022.a määrusega võttis kohus hagi menetlusse. Kostjad soovisid asja lahendamist kompromissiga. Pooled esitasid kohtule 06.03.2022 kirjalikult sõlmitud kompromissi, mille palusid kinnitada ja menetluse lõpetada.

Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning on võimalik kinnitada. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab asja menetluse.

2-22-18971 3 Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi: TsMS § 432 näeb ette, et menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Seega määrab kohus, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maimu Laumets kohtunik