1-07-8824/6 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U M Ä Ä R U S Kohtuotsuse täitmisel lahendatava küsimuse lahendamine

Määruse tegemise koht ja aeg

Viljandi kohtumaja 27. jaanuar 2011 Kriminaalasi (number ja seisund) nr 1-07-8824 (kohtueelses menetluses nr 07284000082) kohtulahendi täitmine

Tartu Maakohtu 11. detsembri 2007 otsus I.M

süüdimõistmises KarS § 263 p 1 ja 4 järgi ja karistamises rahalise karistusega 45 päevamäära, s. o 5 265 krooni Menetlus kohtus kohtulahendi täitmisel tekkivate küsimuste lahendamine Avalduse ese asenduskaristuse kohaldamine Määruse tegija täitmiskohtunik Toomas Lillsaar Avaldaja kohtutäitur Arvi Pink Süüdimõistetu võlgnikuna I.M (isikukood XXX) Sissenõudja Kohtute Raamatupidamiskeskus

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud asjaolud kriminaalasja menetlemisel ja kohaldatud seadused ning juhindudes (KrMS) §-st 145, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku Kohtu otsustus

1. Jätta rahuldamata kohtutäituri avaldus Tartu Maakohtu 11. detsembri 2007 otsusega I.M-ile

mõistetud tasumata rahalise karistuse asendamiseks. Täiendavad otsustused

2. Saata määruse koopia kohtutäiturile, prokurörile ja sissenõudjale.

Selgitused kohtumäärusele

3. Selgitada, et kohtumäärust võib vaidlustada 10-ne päeva jooksul määruskaebuse esitamisega

Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Asjaolud 1.1.

Kohtulahend Tartu Maakohtu 11. detsembri 2007 otsus I.M süüdimõistmises KarS § 263 p 1 ja 4 järgi ja karistamises rahalise karistusega 45 päevamäära, s. o 5 265 krooni. Rahaline karistus on osaliselt tasumata. 1.2.

Lahendi täitmise kohtulikku menetlust tingivad asjaolud 28. septembril 2010 on kohtutäitur esitanud Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu avalduse I.M-ile mõistetud tasumata rahatrahvi asendamise otsustamiseks.

Kohtutäituri esitatud aadressil kohtudokumentide kättetoimetamine süüdlasele ei õnnestunud.

2. Kohtu põhjendused 2.1. Seaduslikud alused menetlemisel

2 Kohtulahendi täitmisel tekkivate küsimuste lahendamine on sätestatud KrMS 18. peatüki

( ) 4. jaos ( Kohtulahendi jõustumine ja täitmisele pööramine Kohtulahendi täitmisel tekkivate küsimuste lahendamine; § 424 - § 432). KrMS § 417 ( ) lg 1 kohaselt jõustunud Rahalise karistuse täitmisele pööramine ja täitmine kohtuotsus rahalise karistuse mõistmise kohta saadetakse justiitsministri määratud riigiasutusele. Kui süüdimõistetu ei ole rahalise karistusena mõistetud rahasummat täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul kohtu arvelduskontole, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kümne päeva jooksul kohtutäiturile (KrMS § 417 lg 2). Kui kohtutäitur on maakohtule saatnud avalduse, milles märgitakse, et süüdimõistetu ei ole tasunud rahalist karistust või varalist karistust määratud tähtpäevaks või kui osastatud rahalise karistuse tähtaegu ei ole järgitud ja rahalise karistuse või varalise karistuse tasumise tähtaega ei

ole KrMS §-s 424 sätestatud korras pikendatud ega ajatatud, otsustab täitmiskohtunik rahalise või varalise karistuse asendamise KarS §-des 70 ja 71 sätestatud korras või pöörab sissenõude võlgniku varale (KrMS § 417 lg 3).

Rahalise karistuse osalise tasumise korral arvestatakse tasutud osa asenduskaristuse pikkuse määramisel võrdeliselt tasutud summa suurusega. Asenduskaristuse mõistmise lahendab

täitmiskohtunik KrMS § 432 lõigetes 1 ja 3 sätestatud korras. Määruse koopia saadetakse menetlusosalistele, keda see puudutab, ja kohtutäiturile (KrMS § 417 lg 4). KrMS § 432 ( ) lg 1 Kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimuste läbivaatamise kord kohaselt,

kui ei ole vaja otsustuda süüdimõistetult vabaduse võtmisega seonduvat, lahendab täitmiskohtunik küsimuse määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata. Süüdimõistetult vabaduse võtmisega seotud küsimused lahendab täitmiskohtunik süüdimõistetu osavõtul (KrMS § 432 lg 3). KrMS § 429. (Süüdimõistetu vahistamise alused ja

vahistamise kord) lg 1 p 4 kohaselt kriminaalhooldusametniku või kohtutäituri taotlusel võib

täitmiskohtunik vahistada vabaduses viibiva süüdimõistetu, kui see hoidub või võib hoiduda

kõrvale süüdimõistva kohtuotsuse täitmisest ning kohtul on piisav alus eeldada, et :rahaline karistus asendatakse aresti, vangistuse või üldkasuliku tööga. 2.2. Menetluse ese ja asjaomased õigusnormid

Kohtul tuleb lahendada kohtutäituri taotlus esitatud asjaoludest ja eelnevast täitemenetlusest tulenevalt.

KarS §-s 417 (Rahalise karistuse täitmisele pööramine ja täitmine) lg 3 kohaselt, kui kohtutäitur on maakohtule saatnud avalduse, milles märgitakse, et süüdimõistetu ei ole tasunud rahalist karistust või varalist karistust määratud tähtpäevaks või kui osastatud rahalise karistuse tähtaegu ei ole järgitud ja rahalise karistuse või varalise karistuse tasumise tähtaega ei ole KarS §-s 424 sätestatud korras pikendatud ega ajatatud, otsustab täitmiskohtunik rahalise või varalise

karistuse asendamise KarS §-des 70 ja 71 sätestatud korras või pöörab sissenõude võlgniku varale. Täitemenetluse seadustiku Rahalise karistuse ja varalise karistuse tasumata (™S) § 206 (

jätmise tagajärjed) lg 2 kohaselt, kui rahalise karistusena või varalise karistusena mõistetud rahasummat määratud tähtpäevaks ei tasuta või kui osastatud rahalise karistuse tasumise tähtaegu ei järgita ja rahalise karistuse või varalise karistuse tasumise tähtaega ei ole pikendatud, pöörab

kohtutäitur sissenõude võlgniku varale või vara puudumise korral teeb täitmiskohtunikule avalduse rahalise karistuse või varalise karistuse asendamise otsustamiseks KarS §-des 70 ja 71 sätestatud korras.

™S § 8 ( ) kohaselt kohtutäitur on kohustatud viivitamata Kohtutäituri kohustused

tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks, koguma

täitemenetluseks vajalikku teavet ning selgitama täitemenetluse osalistele nende õigusi ja kohustusi.

Kohtutäituri seaduse alusel justiitsministri 15. detsembri 2009 määrusega nr 42 kehtestatud ja enne seda kehtinud § 10 lg 1 ja 2 kohaselt täitedokument Kohtutäiturimäärustiku täidetakse nii kiiresti kui võimalik, ilma põhjendamatu viivituseta ning kohtutäitur on kohustatud

täitedokumendi menetlemisel kasutama kõiki seaduses lubatud abinõusid, et vältida olukorda, kus sissenõudmine osutub võimatuks nõude aegumise tõttu.

KrMS § 432 ( ) lg 1 Kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimuste läbivaatamise kord

kohaselt, kui ei ole vaja otsustuda süüdimõistetult vabaduse võtmisega seonduvat, lahendab

3 täitmiskohtunik küsimuse määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata. Süüdimõistetult vabaduse võtmisega seotud küsimused lahendab täitmiskohtunik süüdimõistetu osavõtul (KrMS § 432 lg 3). KrMS § 429. (Süüdimõistetu vahistamise alused ja

vahistamise kord) lg 1 p 4 kohaselt kriminaalhooldusametniku või kohtutäituri taotlusel võib

täitmiskohtunik vahistada vabaduses viibiva süüdimõistetu, kui see hoidub või võib hoiduda

kõrvale süüdimõistva kohtuotsuse täitmisest ning kohtul on piisav alus eeldada, et :rahaline karistus asendatakse aresti, vangistuse või üldkasuliku tööga. 2.3. Tuvastatud asjaolud, järeldused ja õiguslik analüüs

Kuna võlgnikust süüdimõistetut on karistatud enne 01. jaanuari 2010 on kohtutäituri avalduse lahendamisel kohaldatav enne 01. jaanuari 2010 kehtiv ™S redaktsioon, mille § 201

lg kohaselt avaldus süüdimõistetul tasumata rahatrahvi asendamiseks arestiga esitab kohtule kohtutäitur ja täitur teatab avalduse esitamisest ka võlgnikule.

Kohtutäituri poolt kohtule esitatu põhjal ei ole kohtul võimalik teha otsustust asenduskaristuse kohaldamiseks. ™S § 8 kohaselt kohtutäitur on kohustatud viivitamata tarvitusele võtma kõik seadusega

lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks, koguma täitemenetluseks vajalikku teavet ning

selgitama täitemenetluse osalistele nende õigusi ja kohustusi.

Kohtutäituri seaduse alusel

justiitsministri 15. detsembri 2009 määrusega nr 42 kehtestatud ja enne seda kehtinud Kohtutäiturimäärustiku § 10 lg 1 ja 2 kohaselt täitedokument täidetakse nii kiiresti kui võimalik,

ilma põhjendamatu viivituseta ning kohtutäitur on kohustatud täitedokumendi menetlemisel

kasutama kõiki seaduses lubatud abinõusid, et vältida olukorda, kus sissenõudmine osutub võimatuks nõude aegumise tõttu. Kehtiva ™S § 200 lg 1 kohaselt juhul, kui rahatrahvi tasumist

ei ole määratud ositi, tasutakse rahatrahv tervikuna ja selleks annab kohtutäitur võlgnikule rahatrahvi tervikuna tasumiseks tähtaja, mis ei ole lühem kui 10 päeva ega pikem kui 30 päeva.

KarS § 82 lg 1 p 3 kohaselt otsust ei asuta täitma, kui otsuse jõustumisest on möödunud kaheksateist kuud väärteo kohta tehtud otsuse jõustumisest.

Kohtutäitur saab esitada kohtule taotluse asenduskaristuse kohaldamiseks peale seda kui täitemenetluses on kõik vajalikud toimingud tehtud, et süüdimõistetu rahalise karistuse tasuks.

Asenduskaristuse kohaldamine eeldab täitemenetluse eesmärgipärast ja operatiivset toimimist, mille kohta tuleb kohtutäituril asenduskaristuse taotluses esitada usaldusväärset informatsiooni;

muuhulgas ka toiminguid, mis käsitlevad süüdlase asukoha kindlakstegemist. Kohtu käsutuses

sellise usaldusväärse informatsiooni olemasolu võimaldab kohtul õigeaegselt rakendada

abinõusid süüdlase toimetamiseks kohtusse, vältimaks karistuse aegumise. Süüdlase isikliku osavõtuta ei ole kohtul võimalik asenduskaristust kohaldada. Kohus ei tee üldjuhul toiminguid, mis kuuluvad kohtutäituri kompetentsi.

™S § 206 lg 1 kohaselt, kui võlgnik ei ole tasunud rahalise karistusena või varalise karistusena mõistetud rahasummat või rahalise karistuse osa määratud tähtaja jooksul, selgitab

kohtutäitur võlgnikule tema õigust taotleda kohtult rahalise karistuse või varalise karistuse

täitmise pikendamist KrMS § 424 kohaselt. Kohtutäitur teeb võlgnikule teatavaks rahalise karistusena või varalise karistusena mõistetud summa tasumata jätmise tagajärjed. Kohtutäitur on õigustatud kohtu poole taotlusega asenduskaristuse kohaldamiseks juhul kui

võlgnikul ei ole vara, millele sissenõuet pöörata. ™S § 198 lg 1 kohaselt täitemenetluses

pööratakse sissenõue võlgniku varale järjekorras: 1) rahale, väärisasjadele, väärtpaberitele ja

nõuetele; 2) ülejäänud vallasvarale ning 3) kinnisvarale. Kohtutäitur ei ole kohtule esitatud

taotluses usaldusväärselt põhistanud eelkõige vallasvara puudumist süüdimõistetud võlgnikul.

Eelduslikult võlgnikul vallasvara puudumisest saab kohtutäitur järeldusi teha peale kohtumist süüdimõistetud võlgnikuga.

Kohus juhib tähelepane sellele, et võimalik rahalise karistuse vangistusega asendamise

menetlus ei saa olla täitemenetlust asendav ega seda sisuliselt täiendav menetlus. Kui

täitemenetluses on kõik võimalikud abinõud rakendatud, on kohtutäituri võimalus asenduskaristuse taotlus kohtule esitada. Vangistus isikult vabaduse võtmisega on põhiõiguse riive,

millele eelnev menetlus peab olema ammendav ja seaduste mõttele vastav. Kui süüdimõistetu asukoha kindlakstegemiseks on kohtutäitur kõik võimalikud abinõud rakendanud ning asukohta

4 või tegelikku elukohta ei ole täituril õnnestunud kindlaks teha, siis on asi menetletav KrMS § 429 lg 4 kohaselt – kohtutäituri poolt süüdimõistetu vahistamistaotluse esitamisega kohtule. Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud KrMS 15. peatüki §-des 383 – 392. Määrust võivad KrMS § 384 lg 1 kohaselt vaidlustada määruskaebusega kohtumenetluse pooled, samuti menetlusväline isik, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve. KrMS § 386 lg 1 ja § 387 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule ning selle võib esitada kümne päeva.

Toomas Lillsaar

Kohtunik