3-23-464/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Maret Hallikma Määruse tegemise aeg ja koht 07.03.2023, Tallinn Haldusasja number 3-23-464 Haldusasi X kaebus Sotsiaalkindlustusameti 13.07.2021 pensioni määramise otsusele nr 1 ning 17.08.2021 vaideotsusele nr 5.2-3/22263-3 Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebaja – X Vastustaja - Sotsiaalkindlustusamet

Menetlustoiming Kaebetähtajast kinnipidamise ja tähtaja ennistamise küsimuse lahendamine RESOLUTSIOON 1. Jätta X taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata. 2. Lõpetada haldusasjas nr 3-23-464 menetlus ja tagastada kaebus selle esitajale. 3. Tagastada X kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 50 eurot.

Edasikaebamise kord Määrusele on võimalik esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. X esitas 15.06.2021 Sotsiaalkindlustusametile (SKA) pensioniavalduse ennetähtaegse vanaduspensioni määramiseks alates 13.07.2021. Sotsiaalkindlustusameti 13.07.2021 otsusega nr 1 määrati X ennetähtaegne vanaduspension summas 397,97 eurot kuus. Otsus saadeti SKA iseteeninduse kaudu X e-posti aadressile. 15.07.2021 registreeris SKA X vaide 13.07.2021 otsusele nr 1. SKA jättis vaide 17.08.2021 vaideotsusega nr 5.2-3/22263-3 rahuldamata. 2. X (kaebaja) esitas 28.02.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse Sotsiaalkindlustusameti 17.08.2021 vaideotsuse nr 5.2-3/22263-3 ja Sotsiaalkindlustusameti 13.07.2021 pensioni määramise otsuse nr 1 peale, milles palub tühistada nimetatud otsused ning kohustada Sotsiaalkindlustusametit X pensioniõigusliku staaži ja ennetähtaegse vanaduspensioni suurust ümber arvutada. Kaebuses esitas kaebaja taotluse kaebetähtaja ennistamiseks põhjendades tähtaja mööda laskmist mõjuvate põhjustega. Kaebaja väidab, et ta ei saanud aru, et vaideotsuse näol on tegemist SKA lõpliku lahendiga ning arvas, et temapoolse 22.08.2021 vastuväitega

3-23-85

2 seoses jätkub kohtueelne menetlus. Kaebaja lootis vastaspoole mõistlikkusele ja sellele, et SKA teeb pensioni ümberarvestuse. Lisaks viitab kaebaja COVID-19 viiruse levikule Eestis 2022. aastal ning esitas seoses sellega perearsti tõendi, et ta veebruaris 2022 põdes koroonaviirust. KOHTU PÕHJENDUSED 3. Leian, et kaebus on esitatud tähtaega ületades ja kaebetähtaja ennistamiseks puudub alus. Seetõttu tuleb käesoleva haldusasja menetlus lõpetada. 4. Kaebaja sõnul sai ta SKA vaideotsuse kätte 22.08.2021. Vaideotsus sisaldas muuhulgas viidet edasikaebamise korrale. Kaebaja nendib oma kaebuses, et tähtaeg vaideotsuse vaidlustamiseks kohtus oli 22.09.2021. 5. HKMS § 47 lg 1 sätestab, et kui isik pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, võib kaebuse selle nõudega esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend, kui seadus ei sätesta teisiti. Kaebaja on läbinud vaidlustatud otsuste osas vabatahtliku kohtueelse vaidemenetluse selgitades SKA-le oma seisukohti. 6. Kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 71 lg 1). Kaebetähtaja ennistamine on kohtu kaalutlusotsus ning see on lubatav erandjuhul õiglase tulemuse saavutamiseks, s.o kui esinesid olulised ja kestvad takistused kaebeõiguse kasutamiseks ettenähtud ajavahemiku jooksul. Kaebetähtaja ennistamise mõjuvad põhjused saavad olla eelkõige objektiivsed, mitte subjektiivsed. Põhjused, mida lugeda mõjuvateks menetlustähtaja ületamisel, on sätestatud näiteks HKMS § 150 lg-s 1. Viidatud põhjused on eelkõige lühiajalised toimimiskatkestused, nagu liikluskatkestus, ootamatu haigus, lähedase isiku surm või muud kaebaja tegevusest sõltumatud takistused. Üldjuhul peab isik olema piisavalt hoolikas, et selgitada välja menetlustähtajad ja mõistma nende rangust. 7. Riigikohtu praktika kohaselt tuleb kohtul kaebetähtaja ennistamise taotluse lahendamisel arvestada aega, mille võrra kaebetähtaega ületati (Riigikohtu 16.10.2016 otsus haldusasjas 3-3- 1-41-02, p 11), asja olulisust isiku õigustele ning õigushüvesid, mida ennistamine võib kahjustada (Riigikohtu 21.06.2013 määrus haldusasjas nr 3-3-1-30-13, p 12). 8. Tähtaja ennistamist võib taotleda seaduses sätestatud tähtaja jooksul pärast menetlustähtajast kinnipidamist takistanud mõjuva põhjuse äralangemisest, kuid mitte hiljem, kui 14 päeva möödumisel alates takistuse ära langemisest (HKMS § 71 lg 2). Kuivõrd HKMS § 71 lg 1 ei näe ette tähtaja ennistamise võimalike mõjuvate põhjuste loetelu, tähendab mõjuva põhjuse hindamine kohtu kaalutlusotsuse tegemist. Kaebuse esitamise tähtaja ennistamine on võimalik üksnes juhul, kui on esinenud olulised ja kestvad takistused kaebeõiguse kasutamiseks ettenähtud ajaperioodi jooksul. Kaebetähtaeg saabus 21.09.2021. Kaebaja esitas kaebuse halduskohtusse 28.02.2023, seega rohkem kui aasta pärast kaebetähtaja saabumist. Esitatud kaebusest ja materjalidest nähtuvalt sai kaebaja aru, millal kaebetähtaeg saabub ning millised tagajärjed võivad olla kaebetähtajast mitte kinni pidamisel. Kaebaja soovib tähtaja ennistamise taotluses tugineda sellele, et ta haigestus COVID-19 pandeemia ajal koroonaviirusesse ning ei saanud selle tõttu kaebust kohtule õigel ajal esitada. Kaebaja haigestus küll 2022. aasta veebruaris koroonaviirusesse, kuid sellega ei saa kuidagi põhjendada seda, miks kaebust ei esitatud tähtaegselt. Kaebetähtaja saabumise ja haigestumise vahel oli peaaegu pool aastat. 9. Arvestades, et kaebetähtaega ületati rohkem kui aasta ning kaebaja ei ole põhistanud, miks kaebus esitati alles 28.02.2023, jätan ennistamata X kaebuse menetlusse võtmise tähtaja. 10. Eelpooltoodust tulenevalt tuleb kaebuse lugeda esitatuks tähtaega rikkudes. Kaebetähtaja ennistamiseks puudub alus. HKMS § 124 lg 1 kohaselt lõpetab kohus menetluse, kui kaebus on

3-23-85

3 esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Vastavalt HKMS § 43 lg 1 p-le 2 ei ole menetluse lõpetamise korral samas asjas halduskohtule kaebuse esitamine lubatud. 11. Kaebuse läbi vaatamata jätmise korral kannab menetluskulud kaebaja (HKMS § 108 lg 4). 12. Kaebaja on kaebuse esitamisel tasunud riigilõivu 50 eurot, mis tuleb kaebajale HKMS § 104 lg 5 p-i 2 alusel tagastada.

(allkirjastatud digitaalselt)

Maret Hallikma