1-10-9994/22 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 27. jaanuar 2011.a Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-10-9994 Kohtukoosseis Malle Preimer Meelika Aava ja Sten Lind Kriminaalasi A.B süüdistus KarS § 266 lg 2 p 1, 6; 200 lg 2 p 7, 275, 263 p 1; 199 lg 2 p 8, 9; 209 lg 2 p 1 ja 121 järgi Apelleeritud kohtuotsus Pärnu Maakohtu 04. jaanuari 2011. a otsus kokkuleppemenetluses Apellatsiooni esitaja Süüdistatav A.B

Süüdistatav A.B

sünd. XXX, elukoht XXXXX XX-XX XXXXXXXXX, varem kohtu poolt korduvalt karistatud. RESOLUTSIOON

1. Jätta A.B apellatsioon Pärnu Maakohtu 04. jaanuari 2011.a otsusele tsiviilhagi puudutavas osas läbi vaatamata.

2. A.B taotlus menetluskulude (kaitsjatasu) suuruse vaidlustamises jätta rahuldamata ja Pärnu Maakohtu 04. jaanuari 2011.a otsus muutmata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale

võib esitada advokaadi vahendusel

määruskaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu

10 päeva jooksul arvates päevast, mil kaebuse esitaja sai määrusest teada või pidi teada saama.

1. A.B tunnistati kokkuleppemenetluses süüdi KarS § 200 lg 2 p 7; 266 lg 2 p 1, 3; 263 p 1; 121; 275; 199 lg 2 p 8, 9 ja 209 lg 2 p 1 järgi talle mõisteti KarS § 64 lg 1 alusel

liitkaristuseks 3 aastat vangistust. Eelvangistuses viibitud 2 päeva arvati karistusaja hulka.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust eelmise otsusega mõistetud kandmata karistuse (33 päeva vangistust) võrra ja liitkaristuseks mõisteti 3 aasatat 1 kuu ja 1 päev vangistust. Temalt

mõisteti välja kriminaalmenetluse kulud, sealhulgas kaitsjale makstud tasu 550.29 eurot.

Kannatanute poolt esitatud tsiviilhagid rahuldati vastavuses prokuröri, süüdistatava ja tema kaitsja vahel sõlmitud kokkuleppega. Muuhulgas rahuldati M. J. hagi ja A.B-lt ning S.U-lt mõisteti solidaarselt välja 357.78 eurot.

2. A.B tunnistati muuhulgas KarS § 200 lg 2 p 7 järgi süüdi selles, et ta tungis 03.01.2010.a koos S.U-ga röövimise eesmärgil kallale M. J., peksis teda ja võttis ära

mobiiltelefoni Samsung, rahakoti koos sularahaga, mitmeid kliendikaarte, korterivõtmed, mütsi ja sigarikarbi. Kokku tekitati M. J.le varalist kahju 5 598 krooni.

3. A.B esitas kohtuotsuse peale apellatsiooni, milles vaidlustab M. J. tsiviilhagi ning märgib, et ta ei ole nõus mobiiltelefoni eest 500 krooni suuruse kahjutasu maksmisega. Peale selle ei nõustu A.B riigi õigusabi osutamise eest temalt väljamõistetud tasuga, leides, et see on ebaõiglaselt suur.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4. Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja materjalide ja apellatsiooni sisuga, leiab, et A.B

apellatsioon tsiviilhagisi puudutavas osas tuleb jätta läbi vaatamata, taotlus kaitsjatasu suuruse vaidlustamises aga rahuldamata.

5. KrMS § 323 lg 2 p 2 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust. Vastavalt KrMS § 318 lg 3 p-le 4 on kohtumenetluse

poolel, nende hulgas süüdistataval, kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni esitamise õigus üksnes juhul, kui tegemist on Kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao sätete rikkumisega.

6. Ringkonnakohus osundab siinjuures Riigikohtu otsusele nr 3-1-1-79-05 (RT III 2005, 31,

309), milles väljendatud seisukoha kohaselt on kokkuleppemenetluse kohaldamise üheks

eelduseks prokuratuuri ja kahtlustatava või süüdistatava ja tema kaitsja jõudmine

kokkuleppele kuriteo kvalifikatsioonis ja karistuse liigis ning määras. Kohtu ülesanne on

kontrollida, et süüdistatav oleks kokkuleppest aru saanud ja et seda sõlmides oleks ta

väljendanud oma tõelist tahet. Lisaks eelnevale märkis Riigikohtu kriminaalkolleegium

ülalviidatud otsuses, et kahtlustataval ja süüdistataval on olemas kõik võimalused mitte

nõustuda kokkuleppemenetlusega ja taotleda enda kohtuasja lahendamist üldmenetluses.

Samuti on süüdistataval õigus loobuda juba sõlmitud kokkuleppest kohtuliku arutamise käigus. Kokkuleppest loobumise õiguse aktsepteerimiseks edasises kriminaalmenetluses, s.o

pärast seda, kui kohus on lahkunud otsuse tegemiseks nõupidamistuppa, puudub aga

igasugune mõistlik alus. Vastavalt KrMS § 318 lg 3 p-le 4 saab süüdistatav, kes ei ole

kohtulikul arutamisel kokkuleppe-menetluses avaldanud mittenõustumist kokkuleppega,

vaidlustada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsust apellatsiooni korras üksnes viitega

Kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao mingi sätte rikkumisele. Asjaolu, et süüdistatav on kohtus nõustunud kokkuleppega, kuid soovib kohtuistungi järgselt kokkulepet vaidlustada, ei ole kuidagi võimalik lugeda Kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao rikkumiseks.

7. Prokuröri, süüdistatava A.B ja tema kaitsja poolt on 04.01.2011.a sõlmitud

kokkulepe, milles on fikseeritud kuriteo asjaolude, kvalifikatsiooni, karistuse liigi ja määra

kõrval ka tekitatud kahju laad ja suurus ning märgitud, millises summas ja millisele

kannatanule tuleb tekitatud kahju hüvitada, nagu seda nõuab KrMS § 245 /tl 130-134/. A.B

on kohtuistungil kinnitanud, et talle on kokkuleppe sisu arusaadav, ta jääb

kokkuleppe juurde, kokkuleppe on ta sõlminud omal vabal tahtel /tl 138/. Kohus on A.B süüdi tunnistanud, mõistnud karistuse ja rahuldanud esitatud tsiviilhagid kokkulepet järgides.

8. Seega ei esine vaidlustatud kokkuleppemenetluses Kriminaalmenetluse seadustiku 9.

peatüki 2. jao sätete rikkumist, sellisele rikkumisele ei viita ka apellant oma apellatsioonis ning eelnevast lähtudes ja juhindudes KrMS § 326 lg 2 esimesest lausest, § 323 lg 2 p 2 ja §

318 lg 3 p 4 jätab ringkonnakohus A.B apellatsioonis esitatud taotluse tsiviilhagide vaidlustamises läbi vaatamata.

9.

Mis puudutab A.B-lt väljamõistetud menetluskulude (õigusabikulude) vaidlustamist,

siis ringkonnakohus peab esmalt vajalikuks viidata KrMS §-le 189 lg 2, mis kehtestab, et

kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega. KrMS § 189 lg 3 kohaselt juhul, kui kriminaalmenetluse kulude hüvitamine on

ette nähtud kohtuotsuses, siis võib selle vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, milles sätestatu näeb ette määruskaebuse lahendamise menetluse.

10. Kuivõrd A.B on oma kaebuses vaidlustanud temalt menetluskulude väljamõistmise

ega ole viidanud kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao sätete rikkumisele, siis kuulub tema poolt esitatud taotlus lahendamisele kui määruskaebus, mida on võimalik esitada

ka kokkuleppemenetluses ning milline menetlus ei too endaga kaasa süüdistatavale uusi menetluskulusid.

11. Kaitsjatasu suurus 550.29 eurot on vastavuses kriminaaltoimiku materjalidega, nimetatud

summa hõlmas riigi õigusabi osutamist nii kohtueelses kui kohtumenetluses. Silmas tuleb

pidada, et tegemist on mahuka, 7-köitelise kriminaalasjaga, mille raames on A.B-le

esitatud süüdistus paljude erinevate (kvalifitseeritud seitsme erineva karistusseadustiku

paragrahvi järgi) kuritegude toimepanemises, sealhulgas ka esimese raskusastme kuriteo –

röövimise toimepanemises. Kaitsjatasu suuruse arvestamisel on järgitud Eesti Advokatuuri

juhatuse 15.12.2009 otsusega kinnitatud „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus

ja kord“ sätteid. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on määratud kaitsjale makstud tasu näol

tegemist menetluskuludega. KarS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse

korral menetluskulud süüdistatav. Kriminaalasja materjalide pinnalt ei saa käesoleval juhul kuidagi teha järeldusi, nagu oleks A.B kaitsja oma ülesanded täitmata jätnud või neid puudulikult täitnud.

14. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 390 lg 1, 2, 3, § 391 jätab ringkonnakohus Pärnu Maakohtu 04.01.2011.a otsuse muutmata ja A.B määruskaebuse rahuldamata.

Malle Preimer Meelika Aava Sten Lind