2-21-10170/53 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Maarja-Liis Lall ja Kaija Kaijanen

Määruse kuupäev

6. märts 2023, Tallinn

Tsiviilasja number

2-21-10170

Tsiviilasi

Saka Mõis OÜ hagi Akciné draudimo bendrové

“Gjensidige” Eesti filiaali vastu kindlustushüvitise

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 8. juuni 2022 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Saka Mõis OÜ apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant): Saka Mõis OÜ (registrikood

10860821), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Kärt

Saar ja Alar Urm

Kostja (vastustaja): Akciné draudimo bendrové

“Gjensidige” Eesti filiaal (registrikood 11193232),

lepinguline esindaja Andrus Reidi

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 8. juuni 2022 otsus ja kinnitada poolte kompromiss

järgmistel tingimustel:

ADB Gjensidige Eesti filiaal on kohustatud tasuma Saka Mõis OÜ kontole

EE822200221019508767 seitsme päeva jooksul alates kompromissi kinnitava

kohtumääruse jõustumisest kindlustushüvitise summas kakskümmend tuhat

(20 000) eurot. Tasumisega viivitamisel kohaldub viivis 100 eurot päeva kohta.

2. Tsiviilasja nr 2-21-10170 menetlus lõpetada.

3. Rahuldada osaliselt hageja riigilõivu tagastamise taotlus. Tagastada hagejale pool

apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust ja selleks kanda 840 eurot Saka

Mõis OÜ kontole EE822200221019508767.

4. Kompromissiga hõlmamata menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta poolte

endi kanda, v.a tagastatav riigilõiv. Menetluskulusid pole vaja rahaliselt kindlaks

määrata.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule kolme päeva jooksul

alates määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest.

Määruskaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei

ole sätestatud teisiti. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

2 (3)

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. Saka Mõis OÜ (hageja) esitas 28. juunil 2021 Harju Maakohtule hagi Akciné draudimo

bendrové “Gjensidige” Eesti filiaali (kostja) vastu kindlustushüvitise 91 365,20 eurot ja viivise

nõudes. Hageja tõi esile järgmised asjaolud, mis ei osutunud vaidlusaluseks:

-

hageja

kindlustusvõtjana

ja

kostja

kindlustusandja

on

sõlminud

kehtiva

varakindlustuse lepingu (poliis nr GJEEE1127378);

-

kindlustatud olid Saka mõisakompleksi hooned, inventar ja seadmed, kokku

kindlustussummas 6 999 920 eurot; koos teiste hoonetega oli kindlustatud ka

27. mai 2020 riskiülevaate osas „Riskiasjaolud“ nimetatud „Ehitis 3 vaatetorn-hoone“

(edaspidi: hoone);

-

pooled leppisid kokku koguriskikindlustuses, st kindlustatud oli kõikide riskide

realiseerumisest tekkinud kahju, v.a riskid, mis on eraldi lepingus välistatud;

-

hageja omavastutus kindlustusjuhtumi kohta oli 640 eurot;

-

kindlustusperiood oli 3. juuni 2020 – 2. juuni 2021;

-

hageja tellis 2021. aasta aprillis OÜ-lt AnaMa Ehitus (edaspidi: ehitaja) hoone juures

remonditöid maksumusega 7095 eurot (lisandus käibemaks), sh umbes 700 euro eest

katuse remondi, mis omakorda sisaldas SBS materjalist katusekatte vahetust 10 m²

ulatuses maksumusega 190 eurot;

-

ehitajal ega tema töötajatel polnud tuletöö kutsetunnistust ning nad ei olnud läbinud

tuletööde tegemise koolitust ja neil polnud kehtivat tuletöötunnistust;

-

tellitud ehitustöö teostamise ajal, 22. aprillil 2021 toimus hoones tulekahju, mis

kahjustas hoonet ja mille tingis ehitustegevus; Päästeameti hinnangul oli tulekahju

tekkepõhjus tuletööd, milleks ei olnud piisavalt puhastatud, eemaldatud või kaetud

süttimiskindlalt tuletöö kohas olevat põlevmaterjali;

-

hageja esitas kostjale avalduse kindlustushüvitise tasumiseks, aga kostja tegi

20. mail 2021 otsuse kahju mittehüvitamise kohta ning ütles kindlustuslepingu üles,

lisaks keeldus ta kahju hüvitamast ka 28. mai ja 8. juuni 2021 vastustes hageja

kindlustushüvitise nõudele.

Hageja väitel kahjustas eelkirjeldatud tulekahju tema vara 92 005,20 euro ulatuses, millest

hageja lahutas omavastutuse summa 640 eurot. Lisaks väitis hageja, et kostjal on kahju

hüvitamise kohustus ja seda välistavad lepingutingimused on tühised tüüptingimused.

2. Kostja vaidles hagile vastu, tema hinnangul ei ole kahju hüvitatav, sest hageja rikkus

kindlustuslepingu tingimusi. Samuti ei nõustunud kostja hageja hinnanguga kahju suurusele.

3. Maakohus jättis hagi 8. juuni 2022 otsusega (vaidlustatud otsus) rahuldamata. Menetlus-

kulud jättis maakohus hageja kanda ja otsustas määrata need rahaliselt kindlaks edaspidi.

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega

hagi rahuldada. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu.

5. Pooled esitasid 3. märtsil 2023 ringkonnakohtule kompromissi määruse resolutsioonis

märgitud tingimustel. Kompromissis sisaldub hageja taotlus kogu tasutud riigilõivust

(2880 eurot) poole (1440 eurot) tagastamiseks.

3 (3)

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus kinnitab esitatud kompromissi, tühistab vaidlustatud otsuse ja lõpetab

tsiviilasja menetluse (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 645 lg 1 ja § 428 lg 1 p 4).

Ringkonnakohtu hinnangul ei esine TsMS § 430 lg-s 3 toodud aluseid, mis takistaks asja

lahendamist kompromissiga.

7. Pooled kinnitasid kompromissi esitamisel, et nad on teadlikud kompromissi kinnitamise ja

menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, sh TsMS §-des 430 ja 432 sätestatust.

Ringkonnakohus on pooltele ka selgitanud menetluse kompromissiga lõpetamise tagajärgi

kaebuse menetlusse võtmise määruses.

8. Hageja palus tagastada poole kogu menetluses tasutud riigilõivust, selle taotluse saab

ringkonnakohus TsMS § 150 lg 2 p 1 ja § 150 lg 3 alusel rahuldada osaliselt, sest tagastav on

ainult praeguse kohtuastme riigilõiv. Kaebuselt tasuti lõivu 1680 eurot, seega kuulub

tagastamisele 840 eurot. Nimetatud summa kantakse hageja pangakontole. Ülejäänud osas, st

600 euro (= 1440 – 840) tagastamiseks jääb taotlus rahuldamata. TsMS § 150 lg 8 esimese lause

järgi on see otsustus vaidlustatav.

9. Ülejäänud menetluskulud jäävad vastavalt poolte kokkuleppele ja TsMS § 168 lg-le 3

poolte endi kanda.

10. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 433 lg 1

võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale. Pooled lühendasid kompromissi

kinnitavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise tähtaega kolme päevani, see on kooskõlas

TsMS § 661 lg-ga 4.

(allkirjastatud digitaalselt)