1-23-1194/6 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

1-23-1194

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

6. märts 2023, Pärnu kohtumaja

Kriminaalasja number

1-23-1194 (22267000914)

Kohtunik

Indrek Nummert

Istungisekretär

Katariina Šalda

Prokurör

abiprokurör Liisi Kisler

Kriminaalasi

A.T süüdistuses KarS § 424 lg 2 järgi

kokkuleppemenetluse korras

Süüdistatav

A.T

Isikukood või sünniaeg:

XXX

Elu- või asukoht ja aadress: XXX

Karistatus:

1 kehtiv

kriminaalkaristus Pärnu Maakohtu 23.05.2018 otsusega

nr 1-18-3549 karistatud KarS § 424 alusel vangistusega 1

aasta, mis jäeti KarS § 73 alusel tingimisi täitmisele

pööramata 2 aasta pikkuse katseajaga

Tõkend:

ei kohaldatud,

kahtlustatavana oli kinni peetud 06.11.2022-08.11.2022.

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 180 lg 1, § 248 lg 1 p 5, § 249, kohus

o t s u s t a s :

1. Süüdi tunnistada A.T KarS § 424 lg 2 järgi ning mõista karistuseks 1 (üks) aasta ja 2 (kaks)

kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 06.11.2022-

08.11.2022, s.o 3 (kolm) päeva. Seega lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks on 1 (üks)

aasta, 1 (üks) kuu ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

Lk 1 / 4

1-23-1194

KarS § 69 lg 1 alusel asendada vangistus 1 (üks) aasta, 1 (üks) kuu ja 27 (kakskümmend

seitse) päeva üldkasuliku tööga 417 (nelisada seitseteist) tundi ja üldkasuliku töö tegemise

tähtajaks määrata 2 (kaks) aastat alates kohtuotsuse jõustumisest.

KarS § 69 lg 4 alusel on A.T kohustatud üldkasuliku töö tegemise ajal järgima KarS § 75 lg-s

1 p-des 1-6 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas: XXX;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi

piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 2 p 2 alusel on A.T kohustatud üldkasuliku töö tegemise ajal mitte tarvitama

alkoholi.

2. Menetluskulud

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista A.T-lt menetluskuludena riigituludesse KrMS § 175 lg 1 p

9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 1087,50 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud

kaitsja kohtueelses menetluses osalemise tasu ja kulu summas 108 eurot, kokku 1195,50 eurot.

KrMS § 180 lg 3 põhimõtteid arvesse võttes võimaldada A.T-lt väljamõistetud menetluskulu

tasumine ositi 12 kuu jooksul, kohustades A.T tasuma alates kohtuotsuse jõustumisele

järgnevast kuust igakuiselt hiljemalt kuu 15. kuupäevaks menetluskulude katteks esimesel

üheteistkümnel kuul 99,63 eurot ning viimasel kuul 99,57 eurot kuni nõude tasumiseni.

Maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue

täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulu tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a nr:

EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is

või a/a nr: EE401700017002872300 Luminor Bank AS, kohustuslik on märkida maksekorraldusele

viitenumber 99923700006887. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja

number.

3. Konfiskeerimisele kuuluv vara

KarS § 83 lg 1 ja KarS § 85 alusel kohtuotsuse jõustumisel konfiskeerida süüteo

toimepanemise vahendina A.T-le kuuluv sõiduk Volkswagen Passat, registreerimismärgiga

xxx mis asub A.T valduses aadressil XXX .

Konfiskeeritud vara valitsejaks riigi nimel on riigivaraseaduse § 7 lg 5 p 2 alusel Siseministeerium.

KarS § 85 lg 3 kohaselt kohtu lahend konfiskeerimise kohta toimib enne selle jõustumist

käsutamiskeeluna.

4. Kohtuotsuse ärakiri saata kohtumenetluse pooltele, Siseministeeriumile konfiskeeritud vara

Lk 2 / 4

1-23-1194

osas ning jõustumisel elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult

kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on

kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis.

Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni

ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti

kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette

ei näe.

Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates

otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse

lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule 15 päeva jooksul alates

päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK

A.T süüdistatakse selles, et tema olles 23.05.2018 karistatud Pärnu Maakohtu otsusega KarS § 424

alusel ja omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, juhtis tahtlikult 18.06.2022

kella 17.18 ajal Pärnu maakonnas Kihnu vallas Lemsi külas Sadama-Haigla tee 2 km-l

mootorsõidukit Volkswagen Passat registreerimisnumbriga xxx alkoholi tarvitamisest tingitud

joobeseisundis. A.T kontrollimisel tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 seeria nr

ARDM-0087 mõõdeti tema ühes liitris väljahingatavas õhus alkoholi sisalduse lõplikuks tulemuseks

1,54 mg/l kohta. Seega juhtis A.T mootorsõidukit joobeseisundis, rikkudes liiklusseaduse (LS) § 69

lg 1 ja lg 2 p 1 ning korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 ja lg 4 p 1, 2 nõudeid.

Samuti tema, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ja isikuna, kes on varem

toime pannud mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, juhtis tahtlikult 06.11.2022. a kella 16:41

ajal Pärnumaal Kihnu vallas Linakülas Järve-Haigla tee 1-l kilomeetril mootorsõidukit Volkswagen

Passat registreerimismärgiga xxx. A.T kontrollimisel tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest

9510 EE seeria nr ARLE-0012 mõõdeti tema ühes liitris väljahingatavas õhus alkoholi sisalduse

lõplikuks tulemuseks 1,50 mg/l kohta. Seega juhtis A.T mootorsõidukit joobeseisundis, rikkudes LS

§ 69 lg 1 ja lg 2 p 1 ning KorS § 36 lg 1 ja lg 4 p 1, 2 nõudeid.

LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. LS § 69 lg 2 p 1 - Alkoholijoobes olevaks loetakse

mootorsõidukijuht, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema

väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem.

KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava

aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud

kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides.

KorS § 36 lg 4 p 1, 2 - Joobeseisundi liigid on: 1) alkoholijoove 2) narkootilise, psühhotroopse või

muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove.

Seega pani A.T oma tahtliku tegevusega toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, mis on

toime pandud korduvalt, s.o KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo

kvalifikatsiooniga ja kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri

Lk 3 / 4

1-23-1194

poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Kokkuvõtvalt on kokkulepitud karistuseks 1 aasta, 1

kuu ja 27 päeva vangistust, milline asendatakse üldkasuliku tööga 417 tundi ning mille tegemiseks

on aega 2 aastat kohtuotsuse jõustumisest arvates. Üldkasuliku töö tegemise ajal on Teinis A.T

kohustatud alluma käitumiskontrollile ja mitte tarvitama alkoholi. A.T-le kuuluv sõiduk

konfiskeeritakse.

MAAKOHTU SEISUKOHT

Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses veendus kohus, et süüdistatav on

kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppemenetluse kohaldamisega nõus. Süüdistatav jäi kriminaalasja

kohtulikul arutamisel sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse,

et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel

on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Kohtueelses menetluses tunnistas süüdistatav end süüdi. Tema käitumises teo õigusvastasust ja süüd

välistavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad.

Eeltoodu ja KrMS § 248 lg 1 p 5 alusel kohus otsustas süüdistatava süüdi tunnistada ja karistada

vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

Kriminaalmenetluse seadustiku § 173 lg 2 sätestab, et menetluskulud hüvitab kohustatud isik

menetleja määratud ulatuses. Seega tuleb A.T-lt riigituludesse välja mõista KrMS § 175 lg 1 p 9, §

179 lg 1 p 2 alusel sundraha 1087,50 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja tasu

summas 108 eurot, kokku 1195,50 eurot. Menetluskulu tasumine tuleb võimaldada ositi 12 kuu

jooksul.

Kohtuotsuse ärakiri tuleb saata kohtumenetluse pooltele, Siseministeeriumile ja jõustumisel

elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale.

(allkirjastatud digitaalselt)

Indrek Nummert

Kohtunik

Lk 4 / 4