1-10-17182/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja
Legislator summary
AI generatedK O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL 27. jaanuaril 2011 a. Harju Maakohus koosseisus kohtunik: Valeri Lõõnik sekretäri: Leili Merila juuresolekul prokuröri: Aleksander Tšitšerov kaitsja: Aivar Ennok osavõtul arutas avalikul kohtuistungil Tallinnas Viive Pärn ik. 45103280361, eesti keel, Eesti vabariigi kodanik, keskharidus, ei tööta, eluk. xxx, elab xxx, varem kriminaal-korras karistamata süüdistu...
Legislator headnote
Keywords
Placeholder
Full text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
27. jaanuaril 2011 a. Harju Maakohus koosseisus kohtunik: Valeri Lõõnik sekretäri: Leili Merila juuresolekul prokuröri: Aleksander Tšitšerov kaitsja: Aivar Ennok osavõtul arutas avalikul kohtuistungil Tallinnas
Viive Pärn ik. 45103280361, eesti keel, Eesti vabariigi kodanik, keskharidus, ei tööta, eluk. xxx, elab xxx, varem kriminaal-korras karistamata süüdistusasja KarS § 424 järgi. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kontrollitud tõenditega kohus
t u v a s t a s :
Viive Pärn on kohtu alla antud süüdistatavana selles, et tema 16.11.2010 a. kella 03.50 ajal Tal- linnas Ehitajate tee 101 maja juures juhtis mootorsõidukit Mazda reg. nr. xxx, olles joobe- seisundis ( alkoholijoove 2,13, lõplik tulemus 2,07 mg/g ). Sellise käitumisega rikkus LS § 20 lg 3 /Juht ei või olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ja § 20 lg 3¹ p 1 /Juht loetakse alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi/ nõudeid. Seega Viive Pärn pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis s.o. KarS § 424 järgi kva- lifitseeritava kuriteo. Süüdistatav tunnistab end talle inkrimineeritud kuriteos täielikult süüdi ja taotleb kriminaalasja menetlemist lühimenetluse vormis. Prokurör ja kaitsja samuti nõustuvad kriminaalasja menetlemist lühimenetluse vormis. Kaitsja on seisukohal, et süüdistatavale esitatud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning süüdistatava poolt süüteo toimepanemine tõendatud. Süüdistatav ei taotle enda ülekuulamist, jääb kohtueelsel uurimisel antud ütluste juurde. Kinnitab kohtueelsel uurimisel antud ütlusi selles, et 15.11 õhtul tarvitas koos abikaasaga pudeli veini. Pärast seda toimus pojaga intsident ja poeg lahkus. Soovis pojaga ära leppida ja tundes ennast kainena, hakkas Tallinna sõitma. Ehitajate teel, enne tanklat politseinike märguandel peatas sõiduki. Ta toimetati politseijaoskonda ning seejärel Wismari haiglasse ekspertiisi ja võeti vere- proov. Kahesteb juhtunut. Tundis ennast kainena ja seetõttu hakkas sõidukit juhtima. Tunnistaja Krista K poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtub, et ta oli ööl vastu 16.11 politseipatrullis ning kella 03.50 märkas ebakindla sõidustiiliga sõidukit. Otsustas sõiduki peatada ja sõidukit Mazda reg. nr. xxx juhtis Viive Pärn. Viimane puhus indikaator-vahendisse ja selle näit oli 1,03 mg/l ja isik toimetati Wismari haiglasse ekspertiisi. Kriminaalasi nr. 1 – 10 - 17182
Süüdistatava süü on peale tema ja tunnistaja poolt kohtueelsel uurimisel antud ütluste veel leid- nud tõendamist väärteomenetluse lõpetamise määrusega, indikaatorvahendi kasutamise proto- kolliga, ekspertiisiaktiga, ( t.l. 2, 4 – 8 ). KarS § 56 alusel arvestab kohus süüdistatava süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asja- olusid. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Karistust raskendavad asja- olud puuduvad. Kriminaalasja menetlemisel järgitud lühimenetluse sätteid, süüdistatava enda süüditunnistamine ning lühimenetluse kohaldamisega nõustumine oli tema tõeline tahte avaldus. Kohus arvestab süüdistatava kriminaalkorras karistamatust, töökoha ja isesesiva sissetuleku puu- dumist, puhtsüdamlikku kahetsust, politsei aktiivset ning kohusetundlikku rolli võimaliku liik- lusõnnetuse ärahoidmisel, tema tervislikku seisundit ja majanduslikku olukorda, vajadust kasu- tada sõidukit, tema seaduskuulekat elu, seetõtu kohtu arvates ei ole vajadust peatada tema mootorsõiduki juhtimisõigust ja ei ole otstarbekas välja mõista sundraha, kohus leiab, et teda tuleb karistada vangistusega, mida ei ole vaja täitmisele pöörata. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 238, § 313 lg. 1 p. 5 kohus o t s u s t a s :
1 Süüdi tunnistada Viive Pärn KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks 45 ( nelikümmend viis ) päeva vangistust. Mõistetud karistuse vähendamisega ühe kolmandiku võrra, mõista põhikaristuseks 30 ( kolm- kümmend ) päeva vangistust. KarS § 73 lg. 1, 3 alusel mõistetud karistus jätta täitmisele pööramata kui Viive Pärn ei pane kohtu poolt määratud 3 ( kolme ) aastase katseaja jooksul toime uut tahlikku kuritegu. Katseaja aega arvestada alates kohtuotsuse kuulutamise ajast. 2 Välja mõista Viive Pärnalt kaitsjatasu 124.63 Euro7. 3 Välja mõista Viive Pärnalt kohtukuludena ekspertiisitasu 25.95 Eurot Rahalised nõuded kanda Rahandusministeeriumi a/a 10220034796011 SEB pank viitenumber 2800049777 4 Vastavalt KrMS § 318, § 319 on õigus esitada apellatsioon 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kätteandmisele järgnevast päevast Harju Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtusse, apellat- sioonõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtule teatada 7 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamise päevast.
Kohtunik