1-10-15138/8 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise koht ja aeg

Viljandi kohtumaja 27. jaanuar 2011 Kriminaalasi (number ja menetlus) nr 1-10-15138 (kohtueelses menetluses nr 10284000089)

riik Janek Šemet, G.H, O.N ja versus H.N kokkuleppemenetlus Kohtukoosseis kohtunik Toomas Lillsaar Kohtuistungi sekretär Irina Meremaa Prokurör Marja-Liina Talimaa

Süüdistatav Janek Šemet

(isikukood 38608176015; elukoht xxxxx xxxx xxxxxxxxxxx ; omab kriminaalkaristatust)

Süüdistus KarS § 263 p 1 ja 4 järgi

Kaitsja advokaat Raul Tosmann

Süüdistatav G.H

(isikukood xxx; elukoht xxxxx xx-x xxxxxxxx; omab oma kriminaalkaristatust)

Süüdistus KarS § 266 lg 2 p 1 ja 3 järgi

Kaitsja advokaat Raul Tosmann

Süüdistatav O.N

(isikukood XXX; elukoht xxxxxxxx

xxxx xxxxx xxxx xxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx ; omab kriminaalkaristatust)

Süüdistus KarS § 266 lg 2 p 1 ja 3; § 215 lg 2 p 1 järgi

Kaitsja advokaat Vello Sikut

Süüdistatav H.

N

(isikukood XXX; elukoht xxxxx xxxx

xxxx xxxx xxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxx ; omab kriminaalkaristatust)

Süüdistus KarS § 266 lg 2 p 1 ja 3; § 263 p 1 ja 4 järgi

Kaitsja advokaat Margo №rmann

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning

juhindudes (KrMS) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku Otsustused süüs ja karistamises

1. Kriminaalasjas:

1.1 tunnistada Janek Šemet süüdi (KarS) § 263 p 1 ja 4 järgi ja mõista talle

karistusseadustiku

karistusena vangistus 2 (kaks) kuud; KarS § 69 alusel asendada Janek Šemetile mõistetud vangistus 2 kuud üldkasuliku tööga 120 (ükssada kakskümmend) tundi ja määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 04. august 2011; üldkasuliku töö tegemisel allutada Janek

2

Šemet KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrollile alalise elukohaga xxxxx xx-xx xxxxxxxxx ; tühistada Janek Šemetile tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld;

1.2 tunnistada G.H süüdi KarS § 266 lg 2 p 1 ja 3 järgi ja mõista talle rahaline

karistus 50 (viiskümmend) päevamäära, s. o 9 850 (üheksa tuhat kaheksasada viiskümmend)

krooni, s.o 629 (kuussada kakskümmend üheksa) eurot 53 senti; KarS § 66 lg 1 alusel määrata G.H-le mõistetud rahaline karistus 629,53 eurot tasumisele ositi mitte

vähem kui 985 (üheksasada kaheksakümmend viis) krooni, s. o 62 (kuuskümmend kaks)

eurot 95 senti kuus; tasumisega hiljemalt iga kuu 30-ndaks kuupäevaks, alates 2011 a

veebruari kuust; Tartu Maakohtu 05. oktoobri 2009. a otsusega G.H-le

mõistetud karistus vangistus 8 kuud tingimisi 18 kuulise katseajaga jätta iseseisvale täitmisele; tühistada G.H-le tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld;

1.3 tunnistada O.N süüdi KarS § 266 lg 2 p 1 ja 3 järgi ja mõista talle rahaline karistus 60

päevamäära, s. o 3 000 krooni, s. o 191,73 eurot ning tunnistada O.N süüdi KarS § 215 lg 2 p 1 järgi ja mõista talle rahaline karistus 100 päevamäära, s. o 5 000 krooni, s. o 319,56

eurot; KarS § 64 alusel mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamisega mõista O.N-ile

liitkaristus rahalise karistusena 160 (ükssada kuuskümmend) päevamäära, s. o 8 000 (kaheksa tuhat) krooni, s. o 511 (viissada üksteist) eurot 29 senti; KarS § 68 alusel arvata eelvangistuse aeg 2 päeva mõistetud karistusaja hulka ja lugeda O.N kandmata karistuseks rahaline karistus 154 (ükssada viiskümmend neli) päevamäära, s. o 7 700 (seitse tuhat seitsesada) krooni; s.o 492 (nelisada üheksakümmend kaks) eurot 12 senti; KarS § 66

lg 1 alusel määrata O.N-ile mõistetud rahaline karistus 492,12 eurot tasumisele ositi mitte vähem kui 770 (seitsesada seitsekümmend) krooni, s. o 49 (nelikümmend üheksa) eurot

21 senti kuus; tasumisega hiljemalt iga kuu 30-ndaks kuupäevaks, alates 2011 a veebruari

kuust; Tartu Maakohtu 24. mai 2010 a. otsusega O.N-ile mõistetud karistus 180 tundi üldkasulikku tööd tähtajaga 01. aprill 2011 jätta iseseisvale täitmisele; tühistada O.N-ile tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld;

1.4 tunnistada H.N süüdi KarS § 266 lg 2 p 1 ja 3 järgi ja mõista talle rahaline karistus 50

päevamäära, s. o 2 500 krooni, s. o 159,78 eurot ning tunnistada H.N süüdi KarS § 263 p 1 ja 4 järgi ja mõista talle rahaline karistus 80 päevamäära, s. o 4 000 krooni, s. o 255,65 eurot; KarS § 64 alusel mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamisega mõista H.N-ile liitkaristus rahalise karistusena 130 (ükssada kolmkümmend) päevamäära, s. o

6 500 (kuus tuhat viissada) krooni, s. o 415 (nelisada viisteist) eurot 43 senti; KarS § 68

alusel arvata eelvangistuse aeg 3 päeva mõistetud karistusaja hulka ja lugeda H.N

kandmata karistuseks rahaline karistus 121 (ükssada kakskümmend üks) päevamäära, s. o 6 050 (kuus tuhat viiskümmend) krooni, so 386 (kolmsada kaheksakümmend kuus) eurot 67

senti; KarS § 66 lg 1 alusel määrata H.N-ile mõistetud rahaline karistus 386,67 eurot

tasumisele ositi mitte vähem kui 605 (kuussada viis) krooni, s. o 38 (kolmkümmend

kaheksa) eurot 67 senti kuus; tasumisega hiljemalt iga kuu 30-ndaks kuupäevaks, alates

2011 a veebruari kuust; Tartu Maakohtu 05. oktoobri 2009. a otsusega H.N-ile

mõistetud karistus vangistus 10 kuud tingimisi 18 kuulise katseajaga jätta iseseisvale täitmisele; tühistada H.N-ile tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Muud otsustused

2. Kahjude, kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalmenetluses kohaldatavate muude abinõude

osas:

2.1 kuriteoga tekitatud ja heastamata kahjudes:

2.1.1 rahuldada täielikult Riho L.i tsiviilhagi ning välja mõista O.N-ilt 175 000 krooni, s. o

11 184 (üksteist tuhat ükssada kaheksakümmend neli) eurot 54 senti Riho L.i kasuks;

2.1.2 rahuldada täielikult Olev M.a tsiviilhagi ning välja mõista O.N-ilt 1 000 krooni, s. o

63 (kuuskümmend kolm) eurot 91 senti Olev M.a kasuks;

2.1.3 rahuldada täielikult Villu K.i tsiviilhagi ning välja mõista O.N-ilt 11 395 krooni, s. o

728 (seitsesada kakskümmend kaheksa) eurot 27 senti Villu K.i kasuks;

2.2 välja mõista riigieelarve tuludesse:

2.2.1 Janek Šemetilt sundraha 417 (nelisada seitseteist) eurot 03 senti, riigi õigusabi tasu 52

(viiskümmend kaks) eurot 73 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu 2 (kaks) eurot 70

3

senti riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 472,46 eurot tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2011 a veebruari kuust igakuise menetluskulu osa 39 (kolmkümmend

üheksa) eurot 38 senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava osa tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev;

2.2.2 G.H-lt sundraha 417 (nelisada seitseteist) eurot 03 senti, riigi õigusabi tasu

52 (viiskümmend kaks) eurot 73 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu 2 (kaks) eurot 70

senti riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 472,46 eurot tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2011 a veebruari kuust igakuise menetluskulu osa 39 (kolmkümmend

üheksa) eurot 38 senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava osa tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev;

2.2.3 O.N-ilt sundraha 417 (nelisada seitseteist) eurot 03 senti, riigi õigusabi tasu 57

(viiskümmend seitse) eurot 53 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu 2 (kaks) eurot 70

senti riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 477,26 eurot tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2011 a veebruari kuust igakuise menetluskulu osa 39 (kolmkümmend

üheksa) eurot 78 senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava osa tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev;

2.2.4 H.N-ilt sundraha 417 (nelisada seitseteist) eurot 03 senti, riigi õigusabi tasu 57

(viiskümmend seitse) eurot 53 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu 2 (kaks) eurot 70

senti riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 477,26 eurot tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2011 a veebruari kuust igakuise menetluskulu osa 39 (kolmkümmend

üheksa) eurot 78 senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava osa tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev;

2.2 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsjate osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud

kulutuste eest osutatud tasu arvestatakse riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaatidele: Raul Tosmannile 28 (kakskümmend kaheksa) eurot 76 senti, Vello Sikutile 19 (üheksateist) eurot 18 senti ja Margo №rmannile 19(üheksateist) eurot 18 senti. Selgitused kohtuotsusele

3. Selgitada:

3.1 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel;

3.2 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle

pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele;

3.3 üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks saadetakse kohtuotsus täitmiseks süüdimõistetu

elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale;

3.4 ositi täitmiseks määratud rahalise karistus loetakse täidetuks ja otsust rahalises karistuses

kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad

tähtaegselt tasunud rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 SEB Pangas või

kontole nr 221023778606 Swedbankis (tasumisel maksekorraldusele: viitenumber 4100065035 ja selgitusena „rahalisse karistuse tasumine asjas nr 1-10-15138“);

3.5 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust

menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on

rahasummad tähtaegselt tasunud rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 SEB Pangas või kontole nr 221023778606 Swedbankis (tasumisel maksekorraldusele: viitenumber 2800049874 ja selgitusena „menetluskulu ositi tasumine asjas nr 1-10-15138“);

3.6 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3

kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS §-de 383 – 392);

3.7 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318 – 321, millede kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel üksnes

kokkuleppemenetluse sätete rikkumisele (KrMS § 239 - § 250) Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne

päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda

4 kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1.

Süüdistused

1.1 Süüdistusest nähtuvalt on Janek Šemet toime pannud kuriteona avaliku korra raske rikkumise, mis oli toime pandud vägivallaga ja grupi poolt KarS § 263 p 1 ja 4 järgi, mis seisnes selles, et tema, viibides 06. aprillil 2010 kella 20.00 paiku Viljandimaal Karksi-Nuias Rahumäe

tänaval, grupis koos H.N-iga ründas avaliku korra rikkumise eesmärgil Arved J.d ja lõi teda korduvalt rusikaga näkku. Kui kannatanul õnnestus põgeneda, jälitasid teda tänaval autoga. Sündmusesse sekkus juhuslik mööduja. 1.2 Süüdistusest nähtuvalt on G.H toime pannud kuriteona valdaja tahte vastaselt piirdega alale ebaseadusliku tungimise, mis oli toime pandud vähemalt teist korda ja grupi poolt KarS § 266 lg 2 p 1 ja 3 järgi, mis seisnes selles, et tema, ajavahemikul 04. septembri 2010 kella

20.00-st kuni 05. septembri 2010 kella 10.00-ni, olles varem toime pannud omavolilise sissetungi, grupis koos H.N-i ja O.N-iga tungis ebaseaduslikult valdaja tahte vastaselt sisse Viljandis Raua tn 6a asuva OÜ Lavad ja Telgid lukustatud väravaga territooriumile. 1.3 Süüdistusest nähtuvalt on O.N toime pannud kuritegudena:

1) valdaja tahte vastaselt sõidukisse ja piirdega alale ebaseadusliku tungimise, mis oli toime

pandud vähemalt teist korda ja grupi poolt KarS § 266 lg 2 p 1,3 järgi, mis seisnes: 1)

ajavahemikul 04. septembri 2010 kella 20.00-st kuni 05. septembri 2010 kella 10.00-ni, olles

varem toime pannud omavolilise sissetungi, grupis koos H.N-i ja G.H-ga,

tungis ebaseaduslikult valdaja tahte vastaselt sisse Viljandis Raua tn 6a asuva OÜ Lavad ja

Telgid lukustatud väravaga territooriumile; 2) ajavahemikul 04. septembri 2010 kella 20.00-st kuni 05. septembri 2010 kella 10.00-ni, olles eelnevalt tunginud ebaseaduslikult Viljandi linnas Raua tn 6a asuva OÜ Lavad ja Telgid lukustatud väravaga territooriumile, tungis Olev Metsale

kuulunud sõiduautosse Toyota Avensis reg.märgiga 835 XXX ning varastas sealt automaki Panasonic; 2) võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise, mis oli toime pandud varem asja omavolilise

kasutamise toime pannud isiku poolt KarS § 215 lg 2 p 1 järgi, mis seisnes selles, et tema

ajavahemikul 04. septembri 2010 kella 20.00-st kuni 05. septembri 2010 kella 10.00-ni, olles

varem toime pannud asja omavolilise kasutamise Viljandis Raua tn 6a OÜ Lavad ja Telgid

hoovil, sisenes Riho L.’ile kuulunud lukustamata sõiduautosse reg. märgiga 540 Subaru Legacy

XXX väärtusega 175 000 krooni ja autos olnud võtmetega käivitas sõiduauto. Seejärel sõitis

tagurdades otsa Villu K.ile kuulunud sõiduautole 80 reg. märgiga 811 XXX , millel sai

Audi

kannatada esipõrkeraud, parempoolne esituli ja roolihoovastik. Pärast seda sõitis O.N

sõiduautoga Viljandist välja ning Viljandi maakonnas Pärsti vallas Heimtali alevikust Subaru Rimmu aleviku poole umbes 2 km kraavi. 1.4 Süüdistusest nähtuvalt on H.N toime pannud kuritegudena: 1) avaliku korra raske rikkumise, mis oli toime pandud vägivallaga ja grupi poolt KarS § 266 lg 2

p 1,3 järgi, mis seisnes selles, et tema 06. aprillil 2010 kella 20.00 paiku viibides Viljandimaal

Karksi-Nuias Rahumäe tänaval grupis koos Janek Šemetiga, ründas avaliku korra rikkumise

eesmärgil Arved J.d ja lõi teda korduvalt rusikaga näkku. Kui kannatanul õnnestus põgeneda, jälitasid teda tänaval autoga. Sündmusesse sekkus juhuslik mööduja; 2) valdaja tahte vastaselt piirdega alale ebaseadusliku tungimise, mis oli toime pandud vähemalt teist korda ja grupi poolt KarS § 263 p 1, 4 järgi, mis seisnes selles, et tema ajavahemikul 04. septembri 2010 kella 20.00-st kuni 05. septembri 2010 kella 10.00-ni, olles varem toime pannud

omavolilise sissetungi, grupis koos O.N ja G.H-ga, tungis ebaseaduslikult valdaja tahte vastaselt sisse Viljandis Raua tn 6a asuva OÜ Lavad ja Telgid lukustatud väravaga territooriumile.

2. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepped

5

Prokuratuur ja süüdistatavad on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatavad ja süüdistatavate kaitsjad on kriminaalasjas sõlminud kokkulepped süüdistatavate süüdimõistmiseks: 1) Janek Šemet KarS § 263 p 1 ja 4 järgi ja karistamiseks vangistusega 2 kuud; KarS § 69 alusel

asendada vangistus 2 kuud üldkasuliku tööga 120 tundi, kusjuures ühele päevale vangistusele vastab 2 tundi üldkasulikku tööd; üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata 6 kuud kohtuotsuse jõustumisest; üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule;

2) G.H KarS § 266 lg 2 p 1 ja 3 järgi ja karistamiseks rahalise karistusega 50

päevamäära, so 9850 krooni (keskmise päevasissetuleku suurus 197 krooni), so 629,53 eurot; KarS § 66 lg 1 alusel määrata karistuse kandmine ositi iga kuu 985 krooni, so 62,95 eurot kuni

karistuse täieliku tasumiseni; Tartu Maakohtu 05.10.2009.a otsusega mõistetud karistus jätta iseseisvale täitmisele; 3) O.N KarS § 266 lg 2 p 1 ja 3 järgi ja karistamiseks rahalise karistusega 60 päevamäära, so 3 000 krooni, so 191,73 eurot; KarS § 215 lg 2 p 1 järgi karistamiseks rahalise karistusega 100

päevamäära, so 5 000 krooni, so 319,56 eurot; KarS § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristuseks

rahalise karistuse 160 päevamäära, so 8 000 krooni, so 511,29 eurot, suurendades üksikkaristustest suurimat; KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud

aeg 14.09-15.09.2010, so 2 päeva ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista rahaline

karistus 154 päevamäära, so 7 700 krooni, so 492,12 eurot; KarS § 66 lg 1 alusel määrata karistuse kandmine ositi iga kuu 770 krooni, so 49,21 eurot kuni karistuse täieliku tasumiseni; Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 24.05.2010. a otsusega mõistetud karistus, so üldkasulik töö, jätta iseseisvale täitmisele; 4) H.N KarS § 266 lg 2 p 1 ja 3 järgi ja karistamiseks rahalise karistusega 50 päevamäära, so 2 500 krooni, so 159,78 eurot; KarS § 263 p 1, 4 järgi ja karistamiseks rahaline karistusega 80

päevamäära, so 4 000 krooni, so 255,65 eurot; KarS § 64 lg 1 alusel määrata liitkaristuseks

rahaline karistus 130 päevamäära, so 6 500 krooni, so 415,43 eurot; KarS § 68 lg 1 alusel

karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 13.09-15.09.2010, so 3 päeva ning ärakandmisele

kuuluvaks karistuseks mõista rahaline karistus 121 päevamäära, so 6 050 krooni, so 386,67 eurot; KarS § 66 lg 1 alusel määrata karistuse kandmine ositi iga kuu 605 krooni, so 38,67 eurot;

Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 05.10.2009.a otsusega mõistetud karistus, tingimisi vangistus, jätta iseseisvale täitmisele.

3.

Kohtu õiguslikud motiveeringud kokkuleppemenetluses

3.1.

Põhjendused süüdimõistmises

Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS §-s 239, mille kohaselt kohus võib süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Vastavalt

KrMS § 239 lg-le 2 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille eest karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võimalikuks

karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustuvad süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur.

Kohtuistungil süüdistatavad kinnitasid, et on kokkulepetest aru saanud ja nõustusid vastavalt kokkulepetele süüdimõistmises ning karistamises ja tekitatud kahjude heastamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et

kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja

menetlemisel on tõendamisesemete asjaolud selged, vastavuses õiguslike kvalifikatsioonidega ning süüdistatavad tulevad süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkulepetele.

3.2.

Põhjendused karistuste mõistmisel KarS § 263 p 1 ja 4 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. KarS § 266 lg 2 p 1 ja 3 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni

6 kolmeaastase vangistusega; KarS § 215 lg 2 p 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.

Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatavate karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavaid tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkulepetele.

3.3.

Põhjendused tekitatud kahjude hüvitamiseks KrMS § 310 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse puhul teeb kohus otsuse tsiviilhagis. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Riho L. on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi

175 000 krooni. Tsiviilhagi tuleb VÕS § 1043 alusel rahuldada ning välja mõista O.N-ilt 175 000 krooni, s. o 11 184 (üksteist tuhat ükssada kaheksakümmend neli) eurot 54 senti Riho L.i kasuks.

Olev M. on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 1000 krooni. Tsiviilhagi on põhjendatud ja tuleb VÕS § 1043 alusel rahuldada ning

välja mõista O.N-ilt 1 000 krooni, s. o 63 (kuuskümmend kolm) eurot 91 senti Olev M.a kasuks.

Villu K. on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 11395 krooni. Tsiviilhagi on põhjendatud ja tuleb VÕS § 1043 alusel rahuldada ning

välja mõista O.N-ilt 11 395 krooni, s. o 728 (seitsesada kakskümmend kaheksa) eurot 27 senti Villu K.i kasuks.

4. k Kohtu põhjendused riminaalmenetluse kulude hüvitamiseks

Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s 175. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri

määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.

KrMS § 175 lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. o 417,03 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud

kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt KrMS § 43 lg-le 2 kaitsja määrab

uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on

taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja

osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt (RÕS) § 4 lg 3 p-le 1 riigi õigusabi seaduse on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. RÕS § 21 lg 3 kohaselt riigi õigusabi

osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi

õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab advokatuuri

juhatus. Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009 otsusega on kinnitatud Riigi õigusabi

osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi

õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord kord (edaspidi ). Korras koos

hilisemate muudatustega on kehtestatud tasu arvestamise alused ja maksmise kord, tasumäärad ning kulude hüvitamisse ulatus ja kord.

Süüdistatava Janek Šemeti kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 600 krooni, s.o 38, 35 eurot. Süüdistatava Janek Šemeti kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on ta kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 14,38 eurot. Süüdistatava G.H kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 600 krooni, s.o 38, 35 eurot. Süüdistatava

G.H kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on ta kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 14,38 eurot.

Süüdistatava O.N kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 600 krooni, s.o 38, 35 eurot. Süüdistatava

O.N kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on ta kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 19,18 eurot.

7

Süüdistatava H.N-i kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 600 krooni, s.o 38, 35 eurot. Süüdistatava

H.N-i kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on ta kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 19,18 eurot.

Kaitsjate kohtus esitatud aruanded kaitsjatasudes on usaldusväärsed ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ning kaitsjaid tuleb selles ulatuses tasustada. KrMS § 175 lg 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu – 10,80 eurot.

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kulude hüvitaja

ja suurus. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib

süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. KrMS § 180 lg 2 kohaselt kui ühes kriminaalasjas mõistetakse süüdi mitu isikut, siis otsustab kulude jaotuse kohus, arvestades iga süüdimõistetu vastutuse ulatust ja varalist seisundit. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb:

1) Janek Šemetilt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 417,03 eurot, riigi

õigusabi tasu 52,73 (38,35 + 14,38) krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu 2,70 eurot riigi kasuks;

2) G.H-lt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 417,03 eurot, riigi

õigusabi tasu 52,73 (38,35 + 14,38) krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu 2,70 eurot riigi kasuks; 3) O.N-ilt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 417,03 eurot, riigi õigusabi tasu 57,53 (38,35 + 19,18) krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu 2,70 eurot riigi kasuks;

4) H.N-ilt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 417,03 eurot, riigi õigusabi tasu 57,53 (38,35 + 19,18) krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu 2,70 eurot riigi kasuks.

Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude sellistes määrades hüvitamine oleks süüdimõistetutel üle jõu käivateks kohustusteks.

5.

Kohtu muud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus Süüdistatavatele tõkenditena kohaldatud elukohast lahkumise keelud tuleb tühistada.

O.N on kahtlustatavana kinni peetud 14.-15. september 2010, seega on O.N

viibinud eelvangistuses 2 päeva. KarS § 68 kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kusjuures ühele eelvangistuspäevale vastab rahalise karistuse kolm päevamäära ja lugeda O.N kandmata karistuseks rahaline karistus 154 päevamäära, s. o 7 700 krooni; s.o 492,12 eurot.

H.N on kahtlustatavana kinni peetud 13.-15. september 2010, seega on H.N

viibinud eelvangistuses 3 päeva. KarS § 68 kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka,

kusjuures ühele eelvangistuspäevale vastab rahalise karistuse kolm päevamäära ja lugeda H.N

kandmata karistuseks rahaline karistus 121 päevamäära, s. o 6 050 krooni, s.o 386,67 eurot. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest

või kriminaalasja apellatsioonivõi kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.

Toomas Lillsaar

Kohtunik