2-22-17677/14 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht 3. märts 2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-17677

Kohtuasi

X avaldus Tallinn, Madara tn 10 korteriühistu vastu

majandus-

ja

remonditööde

kava

koostamise

kohustamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 12. jaanuari 2023. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X 31. jaanuari 2023. a määruskaebus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja RT

Puudutatud isik Tallinn, Madara tn 10 korteriühistu

(registrikood 80133809)

Menetluse liik

RESOLUTSIOON

Kirjalik menetlus

1. Tühistada Harju Maakohtu 12. jaanuari 2023. a määrus tsiviilasjas nr 2-22-17677 ja

saata asi menetlusse võtmise otsustamiseks samale maakohtule.

2. Jätta määruskaebemenetluses esitatud tõendite asja juurde võtmine maakohtu

otsustada.

3. Rahuldada määruskaebus osaliselt. Edasikaebamise kord

Määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (avaldaja) esitas 23. novembril 2022 Harju Maakohtule avalduse Tallinn, Madara tn 10

korteriühistu (puudutatud isik, korteriühistu) vastu, milles palus kohustada korteriühistut

koostama majandus- ja remonditööde kava, sh ära näidates remonditööde rahastamise allikad.

Avaldaja esitas kohtule perioodil 24. november 2022. a kuni 29. november 2022. a täiendavaid

dokumente.

Avalduse kohaselt toimus 5. juulil 2022 korteriomanike üldkoosolek. Päevakorras oli üks

päevakorra punkt, s.o 2021. a majandusaasta aruande kinnitamine. Üldkoosoleku teates märgitu

kohaselt pidi üldkoosolek algama kell 18.00, avaldaja jõudis kohale 18.15. Koosolekuruum oli

lukus, avaldaja koputuse peale ust ei avatud ja avaldajat koosolekuruumi ei lastud. Avaldaja

leiab, et tema suhtes on koosoleku kokkukutsumise korda oluliselt rikutud, kuna välja

kuulutatud koosoleku toimumise ajal oli koosolekuruumi uks suletud. Avaldaja ei saanud

2 (5)

hääletamisel osaleda. Ka ei olnud 5. juuli 2022. a üldkoosolek otsustusvõimeline, kuna täitmata

oli kvooruminõue. Avaldaja hinnangul võib viidatud üldkoosolekul vastu võetud otsus olla

tühine, kuna oluliselt rikuti koosoleku kokkukutsumise korda ning üldkoosolek ei olnud

kvooruminõude täitmata jätmise tõttu otsustusvõimeline. Avaldaja märkis, et kohus saab

tuvastada, kas üldkoosolekul vastu võetud otsus on tühine.

Ka ei ole korteriühistu juhatus koostanud ega korteriomanikele esitanud majandus- ja

remonditööde kava järgnevaks majandusaastaks. See viitab korteriühistu tegevusetusele.

Korteriühistu 2021. a majandusaasta aruande tegevusaruandes ei kajastu tegevusplaani ja seda,

milliseid remonditööd on plaanis teostada järgneval majandusaastal. Korteriühistu ei ole 2021.

a majandusaasta aruannet registrile esitanud. Lisaks raiuti Madara tn 10 kinnistult

korteriomanike üldkoosoleku otsuseta ja raieloata maha puu.

Maakohtu määrused ja põhjendused

2. Maakohus

keeldus

12. jaanuari

2023.

a

määrusega

(vaidlustatud

määrus)

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel avaldaja avalduse menetlusse

võtmisest.

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei ole avaldaja avaldus esitatud avaldaja seadusega

kaitstud õiguse või huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset.

Maakohus viitas, et kui majandusaasta alguseks ei ole kehtestatud uut majanduskava, kehtib

korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 41 lg 5 kohaselt senine majanduskava. KrtS §

41 lg 4 kohaselt, kui majandusaasta jooksul ilmneb, et kehtestatud majanduskava ei taga

korteriomandite valitsemist majanduskavas ettenähtud mahus ega korteriühistu püsivat

maksevõimelisust, on korteriühistu juhatus kohustatud koostama uue majanduskava ja kutsuma

kokku korteriomanike erakorralise üldkoosoleku uue majanduskava kehtestamiseks. Avaldaja

ei ole kohtu ette toonud KrtS § 41 lg-s 4 toodud asjaolusid, millest tulenevalt on korteriühistu

juhatus kohustatud koostama uue majanduskava. Üksnes asjaolu, et korteriühistu ei ole uueks

majandusaastaks majanduskava koostanud, ei ole uue majanduskava koostamise aluseks,

kuivõrd KrtS § 41 lg 5 kohaselt kehtib senine majanduskava kuni uue majanduskava

kehtestamiseni.

Samuti märkis maakohus, et avaldaja avaldus on puudustega, kuivõrd sellel puudub allkiri.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

3. Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu

määruse tühistada ja teha uus määrus, millega rahuldada määruskaebus avalduse menetlusse

võtmiseks.

Avaldaja ei nõustu maakohtuga, et avaldus oli allkirjastamata. Avaldaja esitas kohtule 9.

septembril 2022 allkirjastatud avalduse koos lisadega. Kuna menetlusdokumendid olid liiga

suure mahuga, pidi avaldaja dokumendid uuesti ja osadena kohtule saatma. Seega perioodil 23.

november 2022. a kuni 29. november 2022. a esitas avaldaja menetlusdokumendid teistkordselt.

Avaldaja ei teadnud, et ta peab avalduse uuesti allkirjastama.

Avaldaja kordas avalduses esitatud asjaolusid seonduvalt 5. juulil 2022 toimunud

korteriomanike üldkoosolekuga ja ebaseaduslikult Madara tn 10 kinnistult maha võetud puuga.

Samuti kordas avaldaja, et korteriühistu 2021 a majandusaasta aruande tegevusaruandes ei

kajastu tegevusplaani ja seda millised remonditööd on plaanis järgmisel majandusaastal

teostada.

Avaldaja tõi välja, et riiklikult tunnustatud eksperdi arvamuse kohaselt on elamu halvas

seisukorras. Olemasolevatele tugevdamata puitvahelagede osadele on tekkinud korteriomanike

isetegevusel raskused, mis kiirendavad vahelagede deformatsiooni ja vähendavad veelgi

remontimata kandekonstruktsioonide kandevõimet. Avaldaja korteriomandile on ehitise

3 (5)

ebaseaduslike ümberehituste tõttu tekkinud märkimisväärsed kahjustused. Kui juhatus ei koosta

majanduseelarvet ja remonditööde kava ning ei esita seda korteriomanikele kinnitamiseks,

viitab see juhatuse tegevusetusele. Lisaks sellele on korteriomanikud teadmatuses, milliseid

töid teha plaanitakse, sh mille eest korteriomanikud tasuma peavad.

4. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas

TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada

ning asi saata menetlusse võtmise otsustamiseks samale maakohtule. Ringkonnakohus ei saa

avalduse menetlusse võtmist otsustada. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.

6. Kolleegium märgib, et kui kohus teeb ilma kostjat eelnevalt ära kuulamata määruse,

millega keeldub hagi menetlusse võtmisest, ning hageja vaidlustab selle määruse, tuleb

maakohtul TsMS § 663 lg 3 järgi toimetada määruskaebus ja maakohtu määrus kätte ka kostjale

ning küsida kaebuse osas kostja seisukohta (Riigikohtu 1. juuni 2010. a määrus tsiviilasjas nr

3-2-146-10, p 33). Sama põhimõte kohaldub ka hagita asjades (TsMS § 477 lg 1). Kuigi

maakohus ei toimetanud määruskaebust puudutatud isikule kätte ega küsinud puudutatud isikult

seisukohta, siis ei pea kolleegium vajalikuks seda puudust kõrvaldada, sest tsiviilasi saadetakse

maakohtule avalduse uueks menetlusse võtmise otsustamiseks.

7. Maakohus keeldus avalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel. Viidatud

säte võimaldab kohtul jätta hagi menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega

kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui

hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Riigikohus on selgitanud, et jättes

hagi TsMS § 371 lg 2 p 1 või 2 alusel menetlusse võtmata, on kohtul kõrgendatud põhjendamis-

ja kaalumiskohustus (vt nt Riigikohtu 8. märtsi 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-16, p

10; 11. detsembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-139-13, p 14; 3. märtsi 2014. a määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-193-13, p 12). Sama põhimõte kohaldub ka hagita asjades (TsMS § 477 lg

1).

8. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus avalduse õiguslikku perspektiivikust

ammendavalt kaalunud ja menetlusse võtmisest keeldumist TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel

nõuetekohaselt põhjendanud.

9. Avaldaja on palunud avalduses kohustada korteriühistu juhatust koostama

majanduskava (avalduses märgitud majandus- ja remonditööde kava). Iseenesest on maakohus

vaidlustatud määruse p-s 4 asjakohaselt viidanud KrtS § 41 lg-le 5, mille kohaselt kehtib

korteriühistu senine majanduskava, kui korteriühistu ei ole majandusaasta alguseks kehtestanud

uut majanduskava. Küll aga kohustab KrtS § 41 lg 4 korteriühistu juhatust koostama uue

majanduskava olukorras, kus ilmneb, et kehtestatud majanduskava ei taga korteriomandite

valitsemist majanduskavas ettenähtud mahus ega korteriühistu püsivat maksevõimelisust.

Maakohus on vaidlustatud määruses avaldajale ette heitnud, et avaldaja ei ole KrtS § 41 lg-s 4

sätestatud asjaolusid kohtu ette toonud.

10. Kolleegiumi hinnangul ei saanud maakohus keelduda avaldaja nõude menetlemisest

üksnes seetõttu, et avaldaja nõude aluseks olevad asjaolud ei olnud ammendavalt avalduses

välja toodud. Praegusel juhul on tegemist hagita asjaga (TsMS § 613 lg 1). TsMS § 477 lg 1

kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita

menetluse kohta sätestatud erisusi. Kolleegium märgib, et kui hageja esitab ebaselge nõude, mis

ei ole ilmselgelt perspektiivitu ning asja menetlemine on selle ebaselguse tõttu takistatud, peab

kohus TsMS § 3401 lg 1 alusel andma hagejale tähtaja hagiavalduse puuduste kõrvaldamiseks.

Alles siis, kui hageja kohtu määratud tähtajaks hagi ebaselgust ei kõrvalda, saab kohus keelduda

4 (5)

hagi TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmast (vt ka Järvekülg, I jt. TsMS § 371, komm

3.3.9.1 – Kõve, V jt. (koost). Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne.

Tallinn: Juura 2017). Sama kehtib ka juhul, kui hagi nõude alus on ebaselge. Praegusel juhul

puuduvad vaidlustatud määrusest põhjendused selle kohta, et avaldaja nõue oleks ilmselgelt

perspektiivitu. Maakohus on sisuliselt viidanud vaid avalduses esinevale puudusele.

11. Kolleegium märgib, et hagita menetluses on kohtu roll asja lahendamisel võrreldes

hagimenetlusega oluliselt suurem. Hagita menetluses kehtivat uurimiskohustust (TsMS § 5 lg

3, § 477 lg 5 ja 7) täites tuleb kohtul püüda menetlusosalise soov (s.o taotluse sisu) välja

selgitada ja aidata muuta avaldust menetluskõlbulikuks. Kolleegium märgib, et TsMS § 340¹ lg

1 aitab kohtul täita ka tsiviilkohtumenetluses kehtivat selgitamiskohustust. Nii ei saa

menetlusdokumenti üldjuhul jätta menetlusse võtmata ainuüksi seetõttu, et sel esinevad isiku

teadmatusest tulenevad kõrvaldatavad puudused. Kohtu kohustus on sellises olukorras selgitada

isikule puuduste olemasolu ja puuduse kõrvaldamise võimalusi ning anda isikule mõistlik

tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks (vt ka Parrest, I. TsMS § 3401, komm 3.2.2, alapunktid a ja i.

– Kõve, V jt. (koost). Tsiviilkohtumenetluse seadustik III. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn:

Juura 2017). Seega ainuüksi asjaolu, et avaldaja ei ole kõiki võimalikke nõudeid esitanud

avalduse resolutsioonis, ei anna maakohtule alust jätta neid koheselt tähelepanuta. 12. Ka on

maakohus kolleegiumi hinnangul avalduse menetlusse võtmise otsustamisel lähtunud liialt

kitsalt avalduse resolutsioonis esitatud nõudest, s.o taotlusest kohustada korteriühistut koostama

majanduskava (avalduses märgitud majandus- ja remonditööde kava). Avalduse sisust

nähtuvalt võib avaldajal olla ka teisi nõudeid korteriühistu vastu, kuid maakohus ei ole neile

tähelepanu pööranud. Nii näiteks on avaldaja viidanud 5. juuli 2022. a korteriomanike

üldkoosolekule,

tuues

välja,

et

üldkoosoleku

kokkukutsumisel

rikuti

koosoleku

kokkukutsumise korda ja üldkoosolek ei olnud kvooruminõude täitmata jätmise tõttu

otsustusvõimeline. Avaldaja on märkinud, et kohus saab tuvastada, kas 5. juuli 2022. a

korteriomanike üldkoosolekul vastu võetud otsus on tühine. Ka on avaldaja viidanud, et

korteriomanike üldkoosoleku otsuseta on kinnistul maha raiutud puu.

13. KrtS § 34 lg 2 kohaselt peab majandamine toimuma korteriühistu kaudu ning kui

korteriühistu oma kohustust ei täida, on avaldajal õigus nõuda kaasomandi osa majandamist.

Vajadusel saab korteriühistu juhatus koostada uue majanduskava ja kutsuda kokku

korteriomanike erakorralise üldkoosoleku uue majanduskava kehtestamiseks (KrtS § 41 lg 4).

Kui korteriühistu avaldaja korteriomandi kaasomandi osa majandamise kohustust ei täida, siis

on avaldajal õigus teha seda ise ja nõuda kulutuste kahjuna hüvitamist võlaõigusseaduse § 115

lg 1 alusel.

14. Lisaks viitas maakohus avalduse menetlusse võtmisest keeldumisel sellele, et avaldus

on puudusega, sest sellel puudub allkiri. Pädeva isiku allkirja puudumise näol on tegemist

avalduse kõrvaldatava puudusega. Seetõttu tuleb kohtul enne avalduse menetlemata jätmist

anda TsMS § 3401 lg 1 alusel menetlusosalisele mõistlik tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks (vt

ka Järvekülg, I jt. TsMS § 371, komm 3.3.9.1 – Kõve, V jt. (koost). Tsiviilkohtumenetluse

seadustik II. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2017). Seega ei ole ka avalduselt pädeva

isiku allkirja puudumine selline puudus, mis annaks aluse koheselt keelduda avalduse

menetlusse võtmisest.

15. Eeltoodud põhjustel on maakohus ennatlikult keeldunud avalduse menetlusse võtmisest.

Vaidlustatud määruse põhjal ei saa asuda seisukohale, et avaldusel puudub õiguslik perspektiiv,

kuivõrd maakohus ei ole välja selgitanud avaldaja nõudeid ja nõuete aluseks olevaid asjaolusid.

Maakohtu määrus tuleb seetõttu tühistada ja saata asi maakohtule avalduse menetlusse võtmise

uueks otsustamiseks.

16. Avalduse menetlusse võtmise uuel otsustamisel saab maakohus anda avaldajale

võimaluse täpsustada oma nõudeid ja nende aluseks olevaid asjaolusid. Lisaks saab maakohus

5 (5)

avaldajale selgitada, millistele tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud nõuetele peab

avaldus vastama (nt seda, et avalduses märgitakse avaldaja selgelt väljendatud nõue).

17. Määruskaebemenetluses esitatud tõendite asja juurde võtmise jätab ringkonnakohus

maakohtu

otsustada.

Maakohtu

määruse

tühistamise

tingivad

maakohtu

olulised

menetlusõiguse normi rikkumised, mille kindlakstegemiseks pole vaja tõendeid hinnata. Samas

ei saa välistada, et maakohtule on esitatud tõendid vajalikud.

18. Kuna käesolev määrus ei ole asja menetlust lõpetav määrus TsMS § 173 lg 1 esimese

lause mõttes, jaotatakse menetluskulud avalduse lahendamisel osana üldisest menetluskulude

jaotusest.

19. Kuivõrd ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja tühistab vaidlustatud määruse, siis

ei ole määrus TsMS § 372 lg 5 alusel edasikaevatav.

(allkirjastatud digitaalselt)

Parandatud 27.03.2023 määrusega

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada X 8. märtsi 2023. a taotlus vea parandamiseks.

2. Parandada Tallinna Ringkonnakohtu 3. märtsi 2023. a määruse kirjeldava osa punkti

3 teise lõigu teises lauses sisalduva kuupäeva ilmne ebatäpsus ja asendada kuupäev

„9. septembril 2022“ kuupäevaga „5. septembril 2022“.