2-23-1083/42 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Ele Liiv

Määruse tegemise aeg ja koht 03.03.2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-1083

Kohtuasi

Sihtasutuse Pärnu Haigla psühhiaatriakliiniku taotlus

X

paigutamiseks

tema

tahte

vastaselt

psühhiaatriahaiglasse

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 23.01.2023 määrus esialgse õiguskaitse

kohaldamise pikendamiseks

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja Sihtasutuse Pärnu Haigla psühhiaatriakliiniku

juhataja Raine Pilli

Puudutatud isik X (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi

õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Argo

Küünemäe

Puudutatud isik Y (isikukood XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isik Pärnu linn (Pärnu Linnavalitsuse kaudu,

registrikood 75000064)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Pärnu Maakohtu 23.01.2023 määrus muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Määruskaebuse läbivaatamisega seotud menetluskulud jätta Eesti Vabariigi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse

ärakirja kättetoimetamisest.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 543 järgi võib käesoleva määruse peale esitada

määruskaebuse isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, ning TsMS § 536 lg-s 2 nimetatud

2-23-1083

isikud ja valla- või linnavalitsus, samuti kinnise asutuse juht. Isik, kelle suhtes on abinõusid

rakendatud, võib esitada määruskaebuse sõltumata abinõude rakendamise lõpetamisest, muu

hulgas tuvastamaks kinnisesse asutusse paigutamise ebaseaduslikkust. Hagita menetluse võib

menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või

advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Sihtasutuse Pärnu Haigla psühhiaatriakliiniku juhataja (avaldaja, psühhiaatriakliinik) esitas

20.01.2023 Pärnu Maakohtule taotluse esialgse õiguskaitse rakendamiseks, millega taotles X

(puudutatud isik, patsient) suhtes isiku tahtest olenematu ravi kohaldamist kuni 4 päevaks ja

selle ravi pikendamiseks üle 4 päeva isiku kinnisesse asutusse paigutamisega 40 päevaks.

Samuti palus avaldaja puudutatud isikule edastada vaid määruse resolutiivosa, kuna seoses

täieliku haigusteadvuse puudumisega ei ole soovitav isikule avaldada ravile paigutamise

asjaolusid ning põhjendusi, kuna see võib halvendada loodetavaid ravitulemusi (s.t tema

tervist).

2. Puudutatud isik hospitaliseeriti psühhiaatriakliiniku statsionaarsesse osakonda 19.01.2023

kell 17.40 ja samal ajal kohaldati tema suhtes tahtest olenematut vältimatut psühhiaatrilist

haiglaravi vastavalt psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) § 11 lg-le 1–3.

3. Pärnu Maakohus kohaldas 20.01.2023 määrusega puudutatud isiku suhtes esialgset

õiguskaitset tahtest olenematu ravi jätkuvaks kohaldamiseks kuni 4 päevaks alates ravile

võtmisest, s.o kuni 23.01.2023 kell 17.40.

4. Taotluse kohaselt saabus patsient haiglaravile kiirabi ja politsei poolt tooduna. Viimase paari

kuu jooksul on tema psüühiline seisund halvenenud, käitumine muutunud ebaadekvaatseks. Y

(patsiendi poeg) temaga telefonitsi kontakti ei saanud. Luululistel ajenditel tuli töölt ära. Kiirabi

töötaja sõnul olid korteri seinad täis joonistatud erinevaid kummalisi märke, vannitoas olid

veetud juhtmed ukse ette ja peegel täis maalitud. Kiirabi kutsus poeg, kelle andmetel oli ema

juba umbes 4 kuud tagasi hakanud muutuma "imelikuks" – räägib mingitest rituaalidest, kodust

välja ei lähe, öösel ei maga. Varem ei ole psüühikahäirele viitavaid tunnuseid esinenud. Patsient

avaldab paranoilisi mõtteid, kardab, et poeg on ohus. Kui poeg oli reisil, siis kirjutas

messengeris seosetut rituaalselt juttu. Olekult ärritunud, räägib ebaadekvaatset juttu

maailmakohtust ja rituaalidest.

5. Haiglasse vastuvõtul 19.01.2023 patsiendiga sisulist kontakti ei saanud, ta oli ärritunud,

ravivajadusest aru ei saanud, arutu, seosetu jutuga. Patsiendil esinevad paranoilised

luulumõtted, tähendusluulumõtted. Kõne ja olek rahutu, rääkis segamini neljas erinevas keeles

(itaalia, inglise, vene ja eesti). Poeg oli olukorrast väga ehmunud. Osakonnas vahetas

juhendamisel pikema aja peale riided, süstide tegemise ajal rääkis, et sel aastal võetakse vastu

mingid erilised paragrahvid ja tema olevat looduslik, lisaks arvas, et süstid muudavad tema

genoomi. Hospitaliseeritud esmakordse psühhootilise episoodi diagnoosiga (F23).

6. Taotluse esitamise ajal 20.01.2023 püsib patsiendil ebaadekvaatne psühhoosist tingitud

seisund ja käitumine. Sisulist kontakti temaga ei saa, mõttekäik desorganiseeritud, esineb

viiteid paranoilistele luulumõtetele ning nendest tingitud hirmutundele. Käitumine on

ettearvamatu ja sihipäratu. Sotsiaalne toimetulek psühhoosi vallandumise tõttu oluliselt

alanenud (töölt ära tulnud, elukeskkonda lõhkunud). Haigusteadvus puudub täielikult,

haiglaravita jäämisel on oodata psühhootilise sihipäratu käitumise süvenemist, mille käigus isik

2-23-1083

veelgi enam paneb ohtu enda elu ja turvalisuse ning samas võib segasusseisundist tulenevalt ka

ümbritsevate suhtes agressiivselt meelestatud olla, kuna tema maailmapilt ei vasta ümbritsevate

tajule reaalsusest. Kuna tal täielikult puudub haigusteadvus, siis ta ravi ega muud abi

vabatahtlikult valmis vastu võtma ei ole. Ta vajab spetsiifilist psühhoosivastast ravi

antipsühhootikumidega

ning

turvalist

kontrollitud

ravikeskkonda

kuni

psühhoosi

leevenemiseni. Kuna olemasolevate andmete alusel on psüühikahäire alanud ja süvenenud

vähemalt viimase 4 kuu jooksul ning käitumise ebaadekvaatsus on ajas süvenenud, siis on

psühhiaatrilistest eriteadmistest lähtuvalt ilmne, et häire ei möödu 4 päevaga ja seega on ette

näha, et patsiendi seisundist tuleneva haiglaravi vajadus ületab 4 päeva.

7. Taotlusele on lisatud psühhiaater IT 19.01.2023 otsus tahtest olenematu ravi kohaldamise

kohta ja teise psühhiaatri AP 20.01.2023 arvamus tahtest olenematu ravi kohaldamise

põhjendatuse kohta, 31.12.2022 ja 19.01.2023 kiirabikaartide väljatrükid.

8. Puudutatud isikule määratud esindaja, tutvunud asjas kogutud kirjalike tõenditega ja

vestelnud 21.01.2023 kliinikus puudutatud isikuga, toetas puudutatud isiku suhtes esialgse

õiguskaitse korras tahtest olenematu ravi pikendamist kuni 40 päevani. Kogutud andmed

kinnitavad PsAS § 11 lg 1 koosseisu olemasolu. Puudutatud isik orienteerus isikus ja ruumis,

kuid oli desorienteeritud ajas ja situatsioonis. Isik kurtis, et talle tehakse süste, millest ta muutub

uniseks ja seda ei peaks tehtama. Arvas, et on täiesti terve. Kinnitas, et mäletab, et ta toodi

haiglasse kaks päeva tagasi oma tädi Y õhutamisel. Puudutatud isik elab koos pojaga, kes on

tädi mõju all. Kinnitas, et ta joonistas kodus seintele erinevaid rituaale/maagiat puudutavaid

märke ja sümboleid, kuid need olid tehtud seetõttu, et tema tädi on tema ja tema poja vastu

teatud rituaale läbi viinud. Ta arvas, et tädi tõi surnuaiast liiva tema korterisse, et teda ja tema

poega maagia läbi mõjutada. Näitena tõi juhtumi, et detsembris 2022 olid tal jalad paiste läinud

ja kehale tekkisid täpid, mis meenutasid väikeste loomade hammustusi. Ta oli kindel, et selle

taga on tädi poolne paha maagia. Puudutatud isik saatis pojale erineva rituaalse sisuga sõnumeid

poja kaitsmise eesmärgiga. Kinnitas, et ta helistas detsembris 2022 hädaabinumbril 112 ja kurtis

oma muret poja osas, kes oli parasjagu Hollandis. Väidetavalt oli poeg Hollandist helistanud ja

teatanud, et ta on hädaohus, sest tal on seljas miljonäri riided ja sõidab ringi mingi uhke autoga

ja ta ei tea kuidas see on kõik juhtunud. Vestluse lõpus hakkas puudutatud isik rääkima uuest

maailmakorrast ja ülemaailmsest seadusest, mis varsti kehtestatakse ja see hakkab mõjutama

kõikide inimeste elu.

9. Eestkosteasutus

leidis,

et

avaldaja

taotlus

on

põhjendatud.

Eestkosteasutuse

sotsiaalosakonnal on olnud kontakt puudutatud isikuga seoses Politsei- ja Piirivalveameti poolt

ajavahemikus 03.10.2022–17.01.2023 edastatud 5 teatega. Puudutatud isik on pöördunud

korduvalt politsei poole seoses erinevate probleemidega: ta on kahtlustanud ilma loata andmete

allalaadimist ja andmete edastamist, dokumentide võltsimist, isikliku eluruumi kinnistamist,

dokumentide varastamist, kommunaalmaksete võltsimist, kaabliühenduste häkkimist,

ventilatsioonisüsteemide ümbertegemist majas. Sotsiaaltöötaja on vestelnud nii puudutatud

isikuga kui tema pojaga ja tema perearsti õega. Puudutatud isik on andnud sotsiaaltöötajale

teada, et ta ei soovi abi, et tal on tervisega kõik korras, kuid edastanud ka ebaadekvaatset infot.

10. Maakohus kuulas puudutatud isiku ära 23.01.2023 psühhiaatriakliinikus. Puudutatud isik

arvas, et ei pea haiglas olema ja võib kodus ka ravimeid võtta. Tal on kodus kass. Ta sattus

haiglasse tädi soovil, kes kutsus kiirabi. Tädiga ei ole suhted head. Poeg on praegu Eestis. Ta

ei saa rohtude tõttu lugeda. Ta palus rohtu mitte anda. Kurtis, et kui advokaat tuli, siis ta ei

saanud rääkida. Palus teatada, mis rohud need on. Ta on FIE, juuksur, aga ei saa minna tööle.

Poeg koristas kodus ja leidis liiva. Tädi tegeleb igasugu jamaga, kontrollige seda. Puudutatud

2-23-1083

isik elab koos pojaga XXX tänaval. Tädi elab YYY tänaval. Palus tädil mitte nende juurde tulla,

kuna tädi mõjutab teda poja kaudu, tegeleb rituaalidega. See ei mõju talle hästi.

11. Maakohus kuulas ära ka psühhiaatri dr AP, kes selgitas, et patsiendil on diagnoositud

esmakordne psühhootiline episood. Tegemist on raske psüühikahäirega. Paar nädalat tagasi oli

dr AP valves ja kiirabi helistas, kui oli patsiendi juures. Patsient joonistas igale poole sümboleid

ja temaga keegi rääkis. Selline seisund oli tal eelmise aasta lõpust. Arst soovitas, et ta tuleks

psühhiaatri vastuvõtule, aga ta ei tulnud. Patsient on selgelt psühhootiline ja vajab ravi.

Süüdistab poega ja tädi. Ise ta enda raviga ei tegele, ravimata jättes on ta ohtlik. Ta isoleeris

ennast, tegi ähvardavaid avaldusi poja ja tädi suhtes. Haiglasse tulles temaga sisulist kontakti

ei saanud, ta ei olnud võimeline rääkima. Praegu on väike nihe olemas ja temaga saab rääkida.

See on ravi tulemusel. Muu ravi ei ole võimalik, kuna ta ise ei pea ravi vajalikuks. Tahtevastase

ravina vajab psühhoosivastast ravi antipsühhootikumidega ja vajadusel elekterkonvulsioonravi.

Tahtevastast ravi vajab kuni 40 päeva.

12. Puudutatud isiku pojaga kohtul 23.01.2023 seisuga vaatamata korduvatele katsetele telefoni

teel kontakti saada ei õnnestunud.

Maakohtu määrus

13. Pärnu Maakohus rahuldas 23.01.2023 määrusega avaldaja avalduse ja pikendas Pärnu

Maakohtu 20.01.2023 määrusega esialgse õiguskaitse korras puudutatud isiku suhtes

kohaldatud tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi tähtaega 40 päevani, s.o kuni 27.02.2023 kell

17.40. Maakohus määras, et tahtest olenematu ravina võib puudutatud isikule kohaldada

psühhoosivastast ravi antipsühhootikumidega ja vajadusel elekterkonvulsioonravi.

14. Tuginedes PsAS § 11 lg-le 1 ja TsMS § 534 lg-tele 1 ja 5 asus maakohus seisukohale, et

eeldused esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi pikendamiseks

tähtajaga kuni 40 päeva on täidetud.

15. Puudutatud isikul on diagnoositud raske psüühikahäire – esmakordne psühhootiline episood

(RHK-10 järgi diagnoos: F.23), hetkel viibib ta haiglas tahtest olenematul ravil. Psüühiline

häire piirab tema võimet oma käitumisest aru saada ja seda juhtida. Tema käitumine on

ebaadekvaatne luululise seisundi tõttu, haiguskriitika puudub täielikult, patsient peab end

terveks ning seetõttu ka ravivajadusest aru ei saa. Puudutatud isik kinnitas nii talle määratud

esindajale 21.01.2023 kohtumisel kui ka kohtunikule 23.01.2023 ärakuulamisel, et ta on terve,

ei pea haiglas olema ja soovib koju minna, kuid samas avaldas korduvalt kahtlustusi, et tema

tädi mõjutab teda poja kaudu maagiaga.

16. Asjaolu, et puudutatud isik ei saa juba mõnda aega ümbritsevast adekvaatselt aru, on

tõendatud mh sellega, et alates oktoobrist 2022 on puudutatud isik pöördunud korduvalt

politseisse ja kahtlustanud tema loata andmete allalaadimist ja edastamist, dokumentide

võltsimist ja varastamist, kaabliühenduste häkkimist jms, teinud pöördumisi, mille sisu on

arusaamatu. Samuti nähtub avaldaja taotlusele lisatud 31.12.2022 kiirabikaardi väljavõttest, et

31.12.2022 öösel sai perearsti nõuandeliin 1220 puudutatud isikult ebaadekvaatse sisuga kõne,

kõne suunati edasi häirekeskusesse ja kutsuti kiirabi, kuna on olnud varasemad juhtumid

vaimsete häiretega. Samuti 19.01.2023 kiirabikaardi väljavõttest nähtuvalt kutsus poeg kiirabi,

kuna ema oli väga närviline ja ajas segast juttu. Poja sõnul on emal 2 kuud süvenenud närviline

olek, ta on tulnud töölt ära, kodust välja ei tule, seintele on joonistanud ornamente, ajanud

korteri segamini. 19.01.2023 haiglasse saabudes ja ka paar päeva hiljem väitis puudutatud isik

2-23-1083

esindajale, et varsti tuleb uus maailmakord. Kohtule kinnitas korduvalt, et tädi tegeleb

rituaalidega, manipuleerib temaga poja kaudu ja see ei mõju hästi.

17. Psühhiaatrite selgituse kohaselt vajab puudutatud isik raske psüühikahäire tõttu pikemalt

haiglaravi, kuna võib haiglaravita jäädes olla ohtlik eeskätt endale, kuid ebaadekvaatse

käitumise tõttu võib olla ohtlik ka teistele. Puudutatud isik on käitumiselt ebaadekvaatne ja

rahutu, mõjutatuna luulumõtetest. Selline seisund on ohtlik eelkõige tema tervisele. Kogutud

tõenditest nähtuvalt on puudutatud isikul raske psüühikahäire – esmane psühhootiline episood,

mis vajab täpsemat diagnoosimist ja stabiilset ravi. Vajaliku ravita võib seisund süveneda, kuid

puudutatud isik ise haigusseisundit ega ravivajadust ei tunnista ning muu ravi kui haiglaravi ei

ole seetõttu võimalik. Selline käitumine võib ohtu seada patsiendi elu ja tervise. Psühhiaatrite

selgitusel haigusest paranemise prognoos on seda halvem, mida kauem on patsient ravita ning

seetõttu muu abinõu rakendamine haiglaravi asemel pole tema suhtes võimalik. Maakohtul pole

alust kahelda psühhiaatrite hinnangutes tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi vajaduse suhtes.

Määruskaebus

18. Puudutatud isik esitas 05.02.2023 (täpsustus 09.02.2023) riigi õigusabi korras määratud

esindaja vahendusel määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja lõpetada tema

kinnisesse asutusse paigutamine.

19. Puudutatud isik leiab, et talle on pandud vale diagnoos, põhjendamatult on määratud ravi ja

tehakse süste ning seda kõike talle arusaamatul põhjusel. Ta ei kujuta mingit ohtu endale ega

ka teistele isikutele ning tema tahtest sõltumatu ravi on ebainimlik ja ebavajalik. Puudutatud

isik tugineb ravi ebavajalikkuse põhjendamisel enda elukogemusele, teadmistele ja

tundmustele.

Menetluse edasine käik

20. Avaldaja palus 15.02.2023 seisukohas jätta määruskaebus rahuldamata, kuid märkis, et

raviarst prognoosib tahtest olenematu ravi lõpetamise taotlemist lähipäevil, kuna patsiendi

psüühhilises seisundis on viimase nädala jooksul toimunud positiivsed muutused.

21. Eestkosteasutus palus 15.02.2023 seisukohas jätta määruskaebus rahuldamata.

22. Avaldaja esitas 16.02.2023 taotluse tahtest olenematu ravi lõpetamiseks. Taotlusele oli

lisatud psühhiaatri arvamus, mille kohaselt on patsiendi tervislik seisund paranenud, et ta käitub

adekvaatselt ja teeb koostööd.

23. Pärnu Maakohtu 16.02.2023 määrusega lõpetati puudutatud isiku suhtes Pärnu Maakohtu

23.01.2023 määruse alusel esialgse õiguskaitse korras kohaldatud tahtest olenematu

psühhiaatriline haiglaravi.

24. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

25. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja määruskaebuse väited ei anna

alust maakohtu määruse tühistamiseks. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning maakohtu

määrus muutmata (TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659).

2-23-1083

26. Asja materjalidest nähtuvalt on puudutatud isik praeguseks raskest psüühikahäirest piisavalt

paranenud ja ta kirjutati 16.02.2023 haiglast välja. Seega on tahtevastane ravi määruskaebuse

lahendamise ajaks lõppenud. Vaatamata eeltoodule annab ringkonnakohus hinnangu

puudutatud isiku vaidlustatud maakohtu määruse seaduslikkusele.

27. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et esialgse õiguskaitse pikendamise eeldused olid

täidetud. Puudutatud isik ei ole määruskaebuses välja toonud selliseid asjaolusid, millest

tulenevalt võiks järeldada, et ta paigutati psühhiaatriakliinikusse tahtest olenematu ravi

kohaldamiseks põhjendamatult. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega

ning TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda. Vastusena puudutatud isiku

määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

28. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus eksinud PsAS § 11 lg-s 1 sätestatud eelduste

tuvastamisel. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuses välja toodud seisukohaga, et

puudutatud isik on täiesti terve ega vaja ravi. Asjas esitatud psühhiaatrite arvamused koosmõjus

avalduse ning 23.01.2023 puudutatud isiku ja psühhiaatri poolt ärakuulamisel avaldatud

asjaoludega kinnitavad, et puudutatud isikul esines haiglasse saabudes raske psüühikahäire,

millest tulenes eelkõige teda ennast ohustav käitumine, seejuures puudus puudutatud isikul

toimunu suhtes kriitika ning ta ei olnud võimeline mõistma ravi vajadust. Tahtevastase ravi

määramise otsustamisel, sh PsAS § 11 lg 1 p-s 2 sätestatud ohtlikkuse hindamisel, on

psühhiaatrite arvamus üks olulistest tõenditest, mida kohus peab isiku seisundi osas seisukoha

võtmisel hindama. Kuigi puudutud isik hospitaliseeriti 19.01.2023 esmakordselt, viitavad

varasemad korduvad kiirabi väljakutsed ja Politsei- ja Piirivalveameti teated eestkosteasutusele

puudutatud isiku ebaadekvaatse psühhootilise käitumise süvenemisele. Ravimite mittevõtmisel

oleks mitmeid kuid süvenenud puudutatud isiku haigusseisund halvenenud veelgi. Seega võib

järeldada, et asjas esile toodust, sh puudutatud isiku poja kinnitusest, eestkosteasutuse

seisukohtadest ja kiirabikaartite väljatrükkidest, nähtuvalt oli puudutatud isiku vaimse tervise

seisund viimastel kuudel järjest halvenenud. Psühhiaatrite eriteadmistest lähtuv hinnang oli, et

häire ei möödu 4 päevaga ja ravi pikendamise taotluse esitamisel oli ette näha, et patsiendi

seisundist tuleneva haiglaravi vajadus ületab 4 päeva. Ringkonnakohtul puudub alus kahelda

psühhiaatrite seisukohtades. Seda ei lükka ümber puudutatud isiku enda elukogemusest tulenev

hinnang oma tervise kohta. Haiglaravita jätmisel ohustanuks puudutatud isik psüühikahäire

tõttu eelkõige enda julgeolekut, elu ja tervist ning võimalik, et segadusseisundist tulenevalt ka

ümbritsevaid. Puudutatud isiku ohtlikkus oli maakohtu tuvastatud asjaolude põhjal

lähitulevikus seega pigem kindel kui tõenäoline. Isiku ohtlikkusele võib viidata mh ka puudulik

haiguskriitika, s.t olukord, kus isik ei saa aru oma haiguse tõsidusest (Riigikohtu 14.02.2018

määrus tsiviilasjas nr 2-15-3662, p 14.1). Muu psühhiaatriline abi ei oleks olnud ilmselt

küllaldane, kuna isikul puudus arusaam ravi vajalikkusest ning ta ei olnud vabatahtlikult nõus

tulema psühhiaatri vastuvõtule, kui talle selleks varem ettepanek tehti. Seega on maakohtu

järeldused põhjendatud ning need vastavad tsiviilasjas esitatud tõenditele.

29. TsMS § 534 lg 5 järgi võib esialgset õiguskaitset pikendada, kui see on vajalik psühhiaatri

või muu pädeva arsti arvates. Kuna psühhiaatri arvates vajas puudutatud isiku tervislik seisund

esialgse õiguskaitse pikendamist, oli maakohtul selle alusel õigus esialgset õiguskaitset

pikendada, hinnates, kas puudutatud isiku tervislik seisund seda vajab. Kuna maakohus leidis,

et puudutatud isiku tervislik seisund ei olnud piisavalt paranenud ja endiselt olid täidetud tahtest

olenematu ravi kohaldamise eeldused, võis maakohus TsMS § 534 lg 5 järgi esialgset

õiguskaitset pikendada.

2-23-1083

30. Tulenevalt eelmainitust on maakohus kolleegiumi hinnangul kõiki tõendeid koostoimes

hinnanud ja asunud õiguspäraselt seisukohale, et täidetud olid PsAS § 11 lg-s 1 sätestatud

tingimused. Määruskaebus ei ole seega põhjendatud ja jääb rahuldamata.

31. Määruskaebusmenetlusega seotud menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 3 alusel riigi

kanda.

32. Arvestades, et maakohus edastas puudutatud isikule määruse väljavõtte, mis sisaldas

sissejuhatust ja resolutsiooni, peab ka ringkonnakohus põhjendatuks teha puudutatud isikule

teatavaks kohtumääruse sissejuhatuse ja resolutsiooni (TsMS § 541 lg 1 teine lause).

(allkirjastatud digitaalselt)