2-21-19887/29 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Ele Liiv

Määruse tegemise aeg ja koht 03.03.2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-19887

Kohtuasi

X hagi Muuga Seltsi vastu mittevaralise kahju

hüvitamiseks, õigusvastasest tegevusest hoidumise

kohustamiseks,

ebaõigete

faktiväidete

ümberlükkamiseks

ja

Muuga

Seltsi

11.11.2021

üldkoosoleku otsuse tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 30.05.2022 hagi menetlusse võtmisest

keeldumise määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX)

Kostja Muuga Selts (registrikood 80348622)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 30.05.2022 määruse resolutsioon muutmata, kuid täiendada

määruse põhjendusi.

2. Jätta määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta määruskaebuse menetlusega seotud menetluskulud X kanda. Rahaliselt

kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

2-21-19887

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (hageja) esitas 21.12.2021 Harju Maakohtule Muuga Seltsi (kostja) vastu hagi, milles

hageja palub:

• mõista kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel ja

viivis seadusjärgses määras alates hagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni. Hageja palub

kohtul võtta arvesse asja mahtu ja korrutada tavapärast summat kolmega;

• kohustada kostjat hoiduma hageja suhtes toime pandavatest õigusvastastest tegevustest ja

lükkama ümber hageja suhtes esitatud ebaõiged faktiväited;

• tühistada Muuga Seltsi 11.11.2021 üldkoosoleku otsus. Kostja on teinud hageja õigusi

rikkuva, au teotava otsuse, mis on seaduse ja põhikirjaga vastuolus tsiviilseadustiku üldosa

seaduse (TsÜS) § 38 lg 1 mõttes;

• kohustada kostjat hiljemalt 3 tööpäeva jooksul pärast lahendi jõustumist avaldama Muuga

Seltsi kodulehel tekst: „Muuga Selts MTÜ laimas ja avaldas valeväiteid X kohta ja viskas X

Muuga Selts MTÜ-st välja laimavate valeväidete alusel. Muuga Selts lubab, et X liikmeks

olemine taastatakse ja edaspidi käitutakse X-ga väärikalt. Muuga Selts MTÜ palub X-lt

vabandust“;

• kohustada kostjat esitama kohtule Muuga Seltsi 01.07.2021 üldkoosoleku protokoll kõikide

lisade ja ärakirjadega, Muuga Seltsi 18.09.2021 juhatuse koosoleku protokoll koos kõikide

lisade ja ärakirjadega, Muuga Seltsi 11.11.2021 üldkoosoleku protokoll koos kõikide lisade ja

ärakirjadega, Muuga Seltsi liikmete nimekiri, Muuga Seltsi e-kirja listi liikmete nimekiri ning

2020. ja 2021. aastal liikmemaksu tasunud Muuga Seltsi liikmete nimekiri.

2. Maakohus jättis 10.01.2022 määrusega hagi käiguta, leides, et hagiavaldus ei vasta

tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) hagiavaldusele kehtestatud nõuetele. Maakohus

selgitas muu hulgas, et hagiavaldus ei ole järjekindel ja on laialivalguv, arusaamatuks jääb,

millised faktilised asjaolud ja hagile lisatud tõendid on millise hageja nõudega seotud. Kohus

rõhutas, et lisa teksti refereerimine hagis ei ole vajalik, piisab viitest lisale ja vajadusel selle

sisule selliselt, et viidatud asjaolu on lisast hõlpsasti leitav. Üldkoosoleku otsuse tühistamise

nõude osas märkis kohus, et hagist ei selgu, kas hageja osales 11.11.2021 üldkoosolekul või

mitte. Samuti oli sisustamata, milles seisneb hageja hinnangul üldkoosoleku otsuse vastuolu

seaduse või põhikirjaga. Maakohus palus hagejal:

2.1. iga konkreetse nõude puhul selgelt välja tuua, millised on iga nõude aluseks olevad

faktilised asjaolud ning millised tõendid konkreetse nõude aluseks olevaid asjaolusid

tõendavad, viidates, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse;

2.2. välja tuua, milline reaalne kahju on hagejale kostja tegevuse tõttu tekkinud;

2.3. konkretiseerida, millisest õigusvastasest tegevusest kostjat hoiduma kohustamist hageja

taotleb;

2.4. konkretiseerida, millised on faktiväited, mille kostja poolt ümberlükkamist hageja taotleb;

2.5. täpsustada kostja 11.11.2021 üldkoosoleku otsuse tühistamise nõudega seotud asjaolusid;

2.6. selgitada, kuidas ja millise hageja nõudega on seotud hageja taotlused kohustada esitama

kostjat 01.07.2021 üldkoosoleku protokoll kõikide lisadega, 18.09.2021 juhatuse koosoleku

protokoll koos kõikide lisadega, liikmete nimekiri, e-kirja listi liikmete nimekiri ning 2020. ja

2021. aastal liikmemaksu tasunud liikmete nimekiri.

2.7. tasuda riigilõivu 900 eurot.

3. Hageja esitas 20.01.2022 hagiavalduse täienduse, milles hageja palub:

2-21-19887

• tühistada kostja 11.11.2021 üldkoosoleku otsus. Kostja on teinud hageja õigusi rikkuva ja au

teotava otsuse, kostja tegevus ei vasta headele kommetele;

• mõista kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel ja

viivis seadusjärgses määras alates hagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni;

• kohustada kostjat esitama kohtule kostja 01.07.2021 üldkoosoleku protokoll kõikide lisade

ja ärakirjadega, 18.09.2021 juhatuse koosoleku protokoll koos kõikide lisade ja ärakirjadega,

11.11.2021 üldkoosoleku protokoll koos kõikide lisade ja ärakirjadega, liikmete nimekiri,

e-kirja listi liikmete nimekiri, 2020. ja 2021. aastal liikmemaksu tasunud liikmete nimekiri ja

liikmete nimekiri, kes lahkusid seltsist pärast 14.09.2021.

Põhjenduste osas kordas hageja eelnevalt esitatut.

Maakohtu määrus

4. Maakohus keeldus 30.05.2022 määrusega hagi menetlusse võtmisest TsMS § 3401 lg 2

alusel, kuna hageja ei kõrvaldanud hagiavalduses esinevaid puuduseid. Menetluskulud jättis

maakohus hageja kanda.

5. Hagi ei ole ka pärast puuduste kõrvaldamist selge ega menetletav. Kohtul ei ole võimalik

esitatud hagiavaldusest aru saada, mis on hagi ese ja mis alus, hageja nõuded on

konkretiseerimata ning endiselt on välja toomata, millised on nõuete aluseks olevad faktilised

asjaolud ja millised on neid asjaolusid tõendavad tõendid. Seega on täitmata TsMS § 363 lg 1

p 2 ja 3 nõuded.

6. Hageja tõi täpsustatud hagiavalduses esile väited üksnes mittevaralise kahju hüvitamise

nõude ja 11.11.2021 toimunud Muuga Seltsi üldkoosoleku otsuse tühistamise nõude osas.

Hagiavaldus on jagatud osadeks, igas osas käsitab hageja mingit osa lisadest/tõenditest, jagades

lisad/tõendid omakorda osadeks ja viidates neile risti ning refereerides lisade/tõendite sisu.

7. Hagiavalduse täpsustuses märgib hageja, et olukord on hagejale raskelt mõjunud, hageja on

pinge all olemise tõttu meeleolult ja elurütmilt häiritud ning liigses stressis. Hageja ei ole

viidanud, millega plaanib tõendada enda meeleolu ja elurütmi häirituse ja liigse stressi seost

kostja käitumisega. Seega ei vasta hagi selle konkreetse nõude osas TsMS § 363 lg 1 p 3

nõudele.

8. Üldkoosoleku otsuse tühistamise nõude osas ei ole hageja selgitanud, kuidas nimetatud otsus

rikub seadust või kostja põhikirja.

9. Hageja esitab endiselt taotlused kohustada kostjat esitama: 1) 01.07.2021 üldkoosoleku

protokoll koos kõikide lisadega ja ärakirjadega; 2) juhatuse 18.09.2021 koosoleku protokoll

koos kõikide lisadega ja ärakirjadega; 3) e-kirja listi liikmete nimekiri (täisnimedega ja

kontaktandmetega) 14.09.2021 ja 18.09.2021 seisuga; 4) kostja liikmete nimekiri (täisnimedega

ja kontaktandmetega); 5) kostja 11.11.2021 üldkoosoleku protokoll koos kõikide lisadega ja

ärakirjadega; 6) 2021. aastal liikmemaksu tasunud kostja liikmete nimekiri, sealhulgas tuleb

eraldi välja tuua, kes on liikmemaksu tasunud ja liikmeks astunud pärast 14.09.2021; 7) kostja

liikmete nimekiri, kes lahkusid pärast 14.09.2021. Hageja ei täpsustanud, kuidas ja millise

hageja nõudega on eeltoodud taotlused seotud. Hageja on liiga üldistavalt ja paljasõnaliselt

märkinud, et nõutud teave aitab hagejal enda õiguste eest seista ja kontrollida, kas kostja on

esitanud hageja suhtes asjakohaseid väiteid.

2-21-19887

Määruskaebus

10. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning rahuldada

hagi kostja vastu.

11. Alusetu on kohtu seisukoht, nagu ei oleks võimalik täpsustatud hagiavaldusest aru saada.

Vaidlustatud määrusest nähtuvalt on maakohus aru saanud, mida hageja kohtult taotleb.

12. Hageja täpsustas, et hagi on esitatud kostja 11.11.2021 üldkoosoleku otsuse tühistamiseks

ja mittevaralise kahju hüvitamiseks. Hageja tasus nende nõuete eest riigilõivu 600 eurot.

13. Hageja

ei

osalenud

vaidlusalusel

üldkoosolekul.

Kostja

rikkus

üldkoosoleku

kokkukutsumise reegleid ja mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 201 lg 2, takistades

hagejal üldkoosoleku päevakorda lisapunkti lisamist. Kostja rikkus hageja õigust saada vabalt

informatsiooni (MTÜS § 28 lg 5). Kostja tegi hageja õigusi rikkuva otsuse – selles osas ei vasta

kostja tegevus headele kommetele ja on hageja au teotav.

14. Hageja nõuab mittevaralise kahju hüvitamist, kuna kostja on hageja suhtes avaldanud

ebaõigeid andmeid ja teotanud seeläbi hageja au ja kahjustanud mainet (võlaõigusseaduse

(VÕS) § 1047 lg 2, § 1046 ja põhiseaduse § 17).

Menetluse edasine käik

15. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

16. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et TsMS §

657 lg 1 p 21 alusel koosmõjus §-ga 659 tuleb täiendada vaidlustatud määruse põhjendusi hagi

menetlusse võtmise aluse osas. Määruse lõppjäreldus hagi menetlusse võtmisest keeldumise

kohta jääb muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

17. Maakohus keeldus hageja nõuete menetlusse võtmisest TsMS § 3401 lg 2 alusel.

Ringkonnakohus märgib, et hagi menetlusse võtmisest keeldumise alused on sätestatud TsMS

§ 371 lg-tes 1 ja 2 ammendavalt ning TsMS §-st 3401 ei tulene iseseisvat õiguslikku alust hagi

menetlusse võtmisest keeldumiseks. Eelmärgitut arvestades tuleb maakohtu määruse

põhjendusi hagi menetlusse võtmisest keeldumise aluse osas täiendada viitega TsMS § 371 lg

2 p-le 2. TsMS § 371 lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata,

kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele

riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik

saavutada. Ringkonnakohus leiab, et hagiga ei ole võimalik hageja taotletavat eesmärki

saavutada. Hagiavalduse tekstist ei ole võimalik aru saada, millistel asjaoludel on hageja oma

nõuded esitanud ja ka pärast kohtu poolset selgitamist ei ole hageja suutnud esitada hagi aluseks

olevaid asjaolusid nii, et see oleks arusaadav.

18. Muus osas nõustub ringkonnakohus maakohtu määruse põhjendustega ning ei pea

vajalikuks neid TsMS § 654 lg-st 6 ja §-st 659 lähtuvalt korrata. Vastuseks määruskaebuse

väidetele märgib kolleegium järgmist.

2-21-19887

19. Kohtule esitatav avaldus peab vastama TsMS §-s 363 sätestatud sisunõuetele. Muu hulgas

tuleb avalduses välja tuua selgelt väljendatud nõue (hagi ese), avalduse aluseks olevad faktilised

asjaolud (avalduse alus) ning tõendid, mis kinnitavad nimetatud faktilisi asjaolusid, seejuures

viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse. Maakohus leidis

põhjendatult, et esitatud hagiavaldus ja selle täpsustused on menetlusse võtmist takistavate

ulatuslike puudustega, mis välistavad hagi menetlusse võtmise. Maakohus selgitas hagi käiguta

jätmisel hagejale konkreetselt, millised hagi menetlusse võtmist takistavad puudused tuleb

kõrvaldada ning andis hagejale võimaluse enda nõudeid täpsustada. Hageja on küll korduvalt

kirjeldanud elulisi asjaolusid, mis hagejat kostja tegevuse puhul häirivad ja tsiteerinud oma

nõuete aluseks olevaid võimalikke seaduse sätteid, kuid hageja esitatud hagiavalduse pinnalt

on siiski äärmiselt raske aru saada, milliseid hageja õigusi kostja rikkus ja millist õiguskaitset

hageja vajab. Kostjal ei ole mõistlikult võimalik end ebaselge nõude vastu ka kaitsta. Üksnes

see, et hageja on hagi taotluses formuleerinud õiguslikult võimalikud nõuded, ei ole praegusel

juhul hagi menetlusse võtmiseks piisav. Hageja peab hagiavalduses suutma selgelt ja

konkreetselt esile tuua hagi aluseks olevad asjaolud ja oma nõudeid põhistama sellisel määral,

mis võimaldaks nende menetlemist. Olukorras, kus kohus on andnud hagejale konkreetsed

juhised hagi täpsustamiseks ja hageja ei ole vaatamata sellele esitanud piisavalt selget

hagiavaldust, on hageja esitatud nõuded perspektiivitud TsMS § 371 lg 2 p 2 tähenduses.

20. Hagi menetlusse võtmisest keeldumise korral on hagejal võimalik pöörduda samade

nõuetega uuesti kohtusse. Uuesti kohtusse pöördumisel tuleb hagejal asja edukaks

menetlemiseks koostada uus nõuetekohane hagiavaldus.

21. Kuna maakohus on õigesti hagi menetlusse võtmisest keeldunud, ei muuda ringkonnakohus

maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu

tuleb ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kostja

ei ole määruskaebuse lahendamisel menetluses osalenud, mistõttu ei ole tal sellega seoses ka

menetluskulusid tekkinud ja seega kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)