2-21-7273/41 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 3. märts 2023

Tsiviilasja number

2-21-7273

Tsiviilasi

Ly Lumiste hagi X linn, XXXX korteriühistu vastu

kaasomandi eseme säilitamiseks tehtud vajalike

kulutuste ja kahju hüvitamiseks

Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus 4512 eurot 65 senti

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 10. oktoobri 2022. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Ly Lumiste apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

7. veebruar 2023

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Apellant

(hageja):

Ly

Lumiste

(isikukood

XXXXXXXXXXXX),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaadi abi Joonas Põder

Vastustaja (kostja): X linn, XXXX korteriühistu

(kostja) (registrikood XXXXXXXX), lepinguline

esindaja Ingridt Allemann

RESOLUTSIOON

1. Jätta

Ly

Lumiste

apellatsioonkaebus

rahuldamata.

2. Jätta Viru Maakohtu 10. oktoobri 2022. a otsuse

resolutsioon muutmata. Ringkonnakohus muudab

maakohtu otsuse põhjendusi.

3. Jätta Ly Lumiste taotlus Tartu Ringkonnakohtu

7. veebruari 2023. a kohtuistungi protokolli

parandamiseks rahuldamata. Ly Lumiste taotlus

protokolli parandamiseks lisada kohtuistungi

protokollile.

4. Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud

Ly Lumiste kanda.

5. Määrata

X

linn,

XXXX

korteriühistu

apellatsiooniastme menetluskulude suuruseks 1912

eurot 80 senti (koos käibemaksuga).

6. Mõista Ly Lumistelt X linn, XXXX korteriühistu

kasuks välja menetluskulud ringkonnakohtus 1912

eurot 80 senti (koos käibemaksuga).

7. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

tuleb tasuda kulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS §

113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Otsuse

peale

võib

esitada

kassatsioonkaebuse

Riigikohtule

päeva

jooksul

otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui

seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab

ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks

või

riigilõivu

tasumiseks

või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku

tähtaja

pärast

menetlusabi

taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Ly Lumiste (hageja) esitas 7. mail 2021 hagi X linn, XXXX korteriühistu (kostja) vastu

põhinõude 4392 euro, viivise 60 euro 65 sendi ja kahju 60 euro väljamõistmiseks.

Hagiavalduse kohaselt oli hageja kuni 6. aprillini 2021 korteri asukohaga X, XXXX–X omanik

ja korteriühistu XXXX (kostja) liige. Hageja tegi 2020. aastal oma korteris remonttöid, mille

käigus selgus, et korteri ja kortermaja trepikoja põrandatalad olid pehkinud ja mädanenud.

Tegemist oli hoone tugistruktuuriga, mistõttu tulnuks see esimesel võimalusel korda teha, kuna

seisukord kujutas ohtu vähemalt osale hoonele ja ilma põrandatalasid parandamata poleks

hageja saanud remonttöödega jätkata.

Hageja teavitas 12. mail 2021 tööde tegemise vajadusest kostja raamatupidajat Valli Altet, kes

vastas samal päeval, et kohale on vaja kutsuda spetsialist akti koostamiseks. Korteriühistu

kasutab V. Altet igapäevases tegevuses, seega saab teda lugeda korteriühistu esindajaks.

Muinsuskaitseamet tegi juunis 2020. a kortermajas ülevaatuse ja koostas augustis 2020. a

vaatlusprotokolli ja aruande, milles insener-nõunik täheldas, et lae avamisega on tulnud

nähtavale ulatuslik niiskuskahjustuste piirkond korteri nr 2 all paiknevatel vahelaetaladel.

Vahelae avamine andis ülevaate vahelae sisestest varjatud vee- ja kanalisatsioonitorustike

paigutustest ning nende tehnilistest lahendusest. Varjatud olekus kommunikatsioonitrasside

puhul on kaks erinevat ohutegurit niiskuskahjustuse tekkimise võimalusele kaasaaitamises.

Isoleerimata külmaveetorud ja metallist liitmikud tekitavad temperatuuride erinevuse tõttu

siseõhu kondenseerumise torustiku välispinnale ning sellest tekkinud kondensaatvee tagasi

tilkumise koondatud piirkonda, mis põhjustab konstruktsioonide liigmärgumise. Olemasolevad

kanalisatsioonitrassid on paigaldatud ja ühendatud põrandakonstruktsiooni sees monteeritavate

liidete abil ning minimaalsete kalletega, mistõttu on oht torustiku kalde muutumisel või

ummistuse korral nende lekkimiseks. Toru vahetus läheduses on puitkonstruktsioonide

niiskuskahjustused kõige intensiivsemad.

Hageja tellis pehkinud talade rekonstrueerimise ja nendele veekahjustusi tekitanud kortermaja

veevärgi ümberehitustöid ning tasus nende tööde eest 4392 eurot. Hageja nõudis kortermaja

struktuuri säilitamiseks tehtud kulutuste hüvitamist eelmiselt korteriomanikult Villi Kaldalt.

Kuivõrd hagejal ei õnnestunud V. Kalda süüd talade pehkimises tõendada, esitas hageja nõude

tehtud kulutuste hüvitamiseks lähtuvalt korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 37 lg-

st 1 kostja vastu. Hageja saatis kostjale 5. märtsil 2021 nõudekirja koos Muinsuskaitseameti

vaatlusprotokolli ja ehitusinseneri aruandega, talade parandamiseks tehtud kulutuste arvega ja

fotodega pehkinud taladest. Kostja vastas hagejale 11. märtsil 2021, et hageja ei saa nõuda

kulude hüvitamist, kuna tehtud tööd ei olnud maja säilitamiseks vajalikud.

Jurist koostas hagejale õigusliku analüüsi, mille eest tasus hageja 60 eurot. Hageja esitas

17. märtsil 2021 kostjale e-kirja, millele lisas juristi analüüsi ja nõude kulutuste hüvitamiseks.

Kostja leidis 19. aprilli 2021. a kirjas, et ei pea vaidlusaluste talade vahetamist „avariiliselt

vajalikuks“ ning töödega oleks saanud oodata, kuni üldkoosolek oleks otsuse teinud.

Põrandatalad on kaasomandi ese, mis on korteriühistu vastutusalas. Tehtud tööd olid vajalikud

kaasomandi eseme ehk kortermaja säilitamiseks. Vajalike kulutustega on tegemist siis, kui

nendega säilitatakse eset või kaitstakse seda täieliku või osalise hävimise eest (tsiviilseadustiku

üldosa seaduse (TsÜS) § 63 lg 1). Olukorras, milles kortermaja põrandaid toestavad talad olid

niiskuskahjustusest tulenevalt pehkinud, tuli need majas asuvate korterite edasiseks ohutuks

kasutamiseks viivitamatult välja vahetada. Kahjustatud põrandatalade kiire välja vahetamata

jätmine oleks võinud päädida kogu elamu või selle osa hävimisega. Sama kehtib ka lekkiva ja

kondensatsiooni tekitava ühisveevärgi kohta – ilma vajalike töödeta oleks torud tekitanud

kortermaja tugistruktuuridele taas samasugused pehkimist esile kutsuvad niiskuskahjustused.

Väide, et põrand on ohtlik, on otsitud põhjus. Hageja poolt paigaldatud põrand on majas

tänaseni. Tööde käigus ühistu esimehena ennast esitlenud Argo Reimkel käis kohal ja sisuliselt

kiitis töö heaks. Kuna kostja kiitis kõnealuste ehitustööde tegemise vähemalt kaudselt heaks,

on alternatiivse nõude aluseks käsundita asjaajamine võlaõigusseaduse (VÕS) § 1018 ja § 1023

alusel või alusetu rikastumine VÕS § 1042 alusel. Kostja on talastiku vahetamise enda poolt

tehtavate kulutuste osas kokku hoidnud, seega on ta vastavate tööde soorituse osas rikastunud.

2. Kostja vaidles hagile vastu. Hageja ei teavitanud 12. mai 2020. a e-kirjaga kostjat kui

juriidilist isikut, vaid edastas kirja V. Altele, kes osutab kostjale raamatupidamisteenust. Kostjat

esindab kaheliikmeline juhatus, s.o Argo Reimkel ja Henry Rebane.

Hageja ei ole tõendanud, et tema poolt vahelaetalade ja veetorustiku väljavahetamine oli vajalik

kulutus, mille tegemiseks ei olnud korteriomanike kokkulepet või otsust vaja. Hagile ei ole

lisatud ühegi asjatundja arvamust, mis kinnitaksid, et kõik vahelaetalad olid sellises seisukorras,

et need tuli võimalikult kiiresti välja vahetada ja et need kujutasid hoonele reaalset ohtu.

Muinsuskaitseameti Lääne-Virumaa nõunik Mirjam Abel, kes tegi 30. juunil 2020 koos

nõustamisosakonna insener-nõuniku Virgo Eichega korteri paikvaatluse, tuvastas, et korter nr 2

all olevad põrandatalad on osaliselt läbi mädanenud ning põrandataladest on läbi puuritud

veetorude jaoks augud. Samuti tuvastati, et vahelae konstruktsiooni niiskuskahjustuse

põhjustajaks on läbivajunud kanalisatsioonitoru ja selle ühendusliitmiku lekkimine. Samas ei

nähtu ei M. Abeli vaatlusprotokollist, ega V. Eiche ülevaatuse aruandest, et 30. juuni 2020. a

paikvaatluse käigus oleks Muinsuskaitseamet teinud vahelaetalade tugevusarvutusi ning

määranud nende suhtelist niiskust või hallituskahjustuse ulatust. Samuti ei nähtu tõenditest,

millises ulatuses, s.t mitu tala ja kui suur osa tala pikkusest ja ristlõikest on pehastunud. Seega

ei kinnita ükski tõendist hageja väiteid kogu veetorustiku ning vahelaetalade väljavahetamise

vajalikkusest, sest vaatluse käigus selliseid uuringuid lihtsalt ei tehtud.

Hagiavaldusele lisatud tööde arve ei ole tõsiseltvõetav raamatupidamisdokument, sest sellelt ei

nähtu ei teostatud tööde mahtu, ega kasutatud ehitusmaterjalide hulka. Arve ei tõenda, et hageja

on arvel kajastatud ulatuses kulutusi teinud.

XXXX elamu on X vanalinna muinsuskaitsealal asuv mälestis, milles võib ehitustöid teha vaid

muinsuskaitse eritingimusi järgiva projekti alusel ja erialaspetsialisti järelevalve all ning

ennekõike peab tööde tegemiseks olema Muinsuskaitseameti luba. Kostjale teadaolevalt ei ole

hageja teostatud tööde tegemiseks ametilt luba taotlenud ega seda ka saanud ning samuti ei ole

ta esitanud Muinsuskaitseametile mingit projekti või tegevuskava seoses tema poolt

kavandatavate tööde tegemisega.

Muinsuskaitseameti vaatlusprotokollist nähtub, et põrandatalad olid läbi mädanenud vaid

osaliselt, pehkinud oli kaks tala. Hagejal piisanuks võimaliku ohu likvideerimiseks üksnes kahe

pehkinud tala väljavahetamisest. Hageja oleks pidanud kõigepealt vaatama, kas neid oleks

saanud parandada, toestada, nagu ehitusekspert ütleb, või oleks saanud neid proteesida. Hageja

lammutas kogu süsteemi täielikult maha, kaasaarvatud veetorustiku, mis ei puutunud üldse

asjasse. Hageja oleks pidanud vaatama lekkiva toru seisukorda.

Hageja tehtud tööde puhul on tegemist suurel määral kaasomandi esemel oluliste

ümberkorralduste tegemisega, mis vajanuks kaasomanike kokkulepet või enamuse otsust.

Asjaolu, et hageja poolt tehtud tööd väljuvad nii mahult kui ulatuselt asja säilitamiseks vajalike

toimingute raamest, kinnitavad Ehitusekspertiisibüroo OÜ ehitusinsener Hannes Kase poolt

2. augustil 2021 koostatud eksperthinnang ning Muinsuskaitseameti Lääne-Virumaa nõuniku

Kadri Lepiku poolt 3. augustil 2021 koostatud vaatlusprotokoll. 19. juulil 2021 läbiviidud

paikvaatluse käigus tuvastas muinsuskaitseametnik, et hageja oli ehitustööde käigus

eemaldanud kõik esimese ja teise korruse vahelise vahelae ajaloolised puittalad ning asendanud

need kandeseintele kinnitamata esialgsetest oluliselt õhemate puitprussidega, kusjuures uued

talad on pikitalale toetatud metallnurkade ja klotside abil. Osa uutest taladest on pikitala kohal

jätkatud ebatraditsiooniliste ja ajaloolise ehitisega sobimatute jätkudega, veetorustikku

asendamise käigus on uute talade ristlõiget torude läbiviikude tõttu vähendatud.

Ehituseksperdi hinnangust nähtub, et ükski tehtud töödest ei vasta kehtestatud nõuetele. Hageja

oleks pidanud eelkõige kahjustatud vahelaetalad proteesima või asendama need vanade

samaväärsete, sarnase ristlõike ja töötlusega taladega. Hageja on paigaldanud talad, mille

kandevõime on algse olukorraga võrreldes üle kuue korra väiksem. Hageja poolt kostjale

esitatud arvel kajastatud talasid ristlõikega 115x270 mm ei ole tegelikult üldse paigaldatud,

vaid nende asemel on paigaldatud talastik 50x200 mm prussidest. Ka vahelae ümberehituse

käigus asendatud veetorustike ehitus ei vasta kehtestatud nõuetele ja seda nii torustike

kinnitamise, kui ka isoleerimise poolest. Hageja tehtud tööde tulemusena vähendati oluliselt

vahelae kandevõimet, helipidavust, tulepüsivust ning ehitati välja torustikud, mis pikaajalisel

kasutamisel põhjustavad täpselt samasuguseid kahjustusi, kui need, mille kõrvaldamiseks

hageja töid teostas. See tähendab, et faktiliselt kahjustas hageja tehtud töödega kaasomandi eset

oluliselt suuremal määral, kui see algselt oli. Kuna tänu hageja ehitusele on probleem tekkinud

ka teistes korterites, tuleks kaasata kõik korteriomanikud ja vaadata asi läbi hagita menetluses.

MAAKOHTU LAHEND

3. Viru Maakohus jättis 10. oktoobri 2022. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud poolte

enda kanda.

Kohtuvaidlus tuleneb korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike ja

korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, mistõttu on tegemist hagita menetluse asjaga.

Maakohus leidis samas, et menetlusliigi valik ei vii käesoleva tsiviilasja ebaõigele

lahendamisele.

Hageja oli alates 13. märtsist 2020 kuni 6. aprillini 2021 XXXX korteri nr X omanik.

Kortermajas on asutatud korteriühistu. Hageja oli korteriühistu liige, kelle suhted

korteriühistuga väljaspool üldkoosoleku otsuste tegemist tuleb korteriühistu eesmärkide tõttu

lugeda tehingulaadseteks suheteks.

Pooled ei vaidle selle üle, et hageja on oma korteri remondi käigus vahetanud põrandatalad ning

lisaks ka kortermaja trepikojas pehkinud ja mädanenud põrandatalad. Vaidlus seisneb selles,

kas hageja tehtud remont oli töö, mille tegemata jätmisel asja seisund oluliselt halveneks enne

asja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise tavapärasel viisil otsustamist.

Hageja heidab kostjale ette seda, et kostja rikkus oma tegevusetusega seadusest tulenevat

kohustust

tagada

kaasomandi

eseme

korrashoid.

Hageja

tellis

pehkinud

talade

rekonstrueerimise ja nendele veekahjustusi tekitanud kortermaja veevärgi ümberehitustööd

ning tasus nende eest kokku 4392 eurot.

KrtS § 37 lg 1 kohaselt on korteriomanikul õigus teha kaasomandi eseme säilitamiseks

vajalikke toiminguid teiste korteriomanike ja korteriühistu nõusolekuta ning ta võib nõuda

korteriühistult vajalike kulutuste hüvitamist. KrtS § 4 kohaselt koosneb korteriomand

eriomandi ja kaasomandi esemest. Eriomandi esemeks ei ole hoone ja selle osad ega hoone

püsimiseks või ohutuse tagamiseks või korteriomanike ühiseks kasutamiseks vajalikud

seadmed ka siis, kui need asuvad eriomandi esemeks oleva hoone reaalosa piires. Maatükk ning

hoone osad ja seadmed, mis ei ole ühegi eriomandi ese ega ole kolmanda isiku omandis, on

korteriomandi kaasomandi osa esemeks. Seega on põrandatalade puhul tegemist kaasomandi

esemega, mis on korteriühistu vastutusalas.

Hageja tegi kulutusi kaasomandi eseme suhtes. Kostja hinnangul ei ole hageja eriteadmisi

omava isiku arvamusega tõendanud, et kulutused olid vajalikud KrtS § 37 lg 1 tähenduses.

Maakohus ei nõustunud, et korteriühistu on oma kohustuse (kaasomandi korrashoiukohustus)

jätnud täitmata või olnud selle täitmisel tegevusetu. Sellekohaseid tõendeid maakohtule esitatud

ei ole. Käesolevas asjas oli võimalik otsustada asja säilitamiseks vajalike toimingute tegemine

tavapärasel viisil, ehk hageja oleks pidanud eelnevalt pöörduma ja ootama ära

muinsuskaitseametilt soovitused, kaasama teised kaasomanikud, saama nende nõusoleku.

Tõendatud ei ole asjaolu, et kohese sekkumiseta oleks koridori põrand sisse kukkunud. Hageja

poolt mahus tehtud tööde maht ei olnud vajalik. Ekspertiisibüroo OÜ ekspertiisiaktist nähtub,

et töödega ei ole asendatud laetalade kandevõime tagatud. Asendatud torustike kinnitus ja

isoleerimine ei vasta nõuetele.

Hageja väitel alustas ta korteris remonti koheselt pärast korteri ostu kevadel 2020. a. Korteri

põrand vetrus ja remondi tegemise käigus avastas hageja, et põrandatalade seisund on sellises

olukorras, et kohese sekkumiseta oleks põrand läbi kukkunud.

Korteri ostmisel pidi hageja eelnevalt korteriga tutvuma, mille käigus tuvastama, et põrandaga

on probleem. Hageja pidi juba korteri ostmisel olema teadlik, et põrand on ohtlik ja vajab

remonti. Kui nimetatud puudus selguski hiljem siis oli hagejal võimalus esitada nõue korteri

müüjale, kuna tegemist võis olla müügieseme varjatud puudusega.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1018 lg 1 kohaselt, kui isik (käsundita asjaajaja) teeb midagi teise

isiku (soodustatu) kasuks, ilma et viimane oleks talle andnud õiguse tegu teha või kohustanud

teda tegu tegema, on käsundita asjaajajal VÕS §-des 1019–1023 sätestatud õigused ja

kohustused, kui soodustatu kiidab asjaajamise heaks, asjaajamisele asumine vastab soodustatu

huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele ja asjaajamiseta õigeaegselt täitmata jääks

soodustatud seadusest tulenev kohustus ülal pidada kolmandat isikut või on asjaajamisele

asumine muul põhjusel avalikes huvides oluline.

Maakohus leidis, et praeguses asjas ei ole seadusest tulenevad eeldused täidetud. Käsundita

asjaajamise heakskiitmine VÕS § 1018 lg 1 p-i 1 mõttes tähendab asjaajamisele asumise, mitte

aga selle tulemuse heakskiitmist. Heakskiitmine tähendab tehingut, st õigusliku tagajärje

kaasatoomisele suunatud tahteavaldust TsÜS § 67 lg 1 mõttes. Kuna kostja on juriidiline isik,

siis eeldaks tema käsundita asjaajamise heakskiitmine ka esindusõiguse olemasolu isikul, kes

tema nimel käsundita asjaajamise heaks kiidab.

Asjaolu, et isik esitleb ennast juhatuse esimehena ei ole veel juriidilise isiku heakskiit

asjaajamise asumise mõttes. Samuti ei saa e-kirjavahetust lugeda tahteavalduseks ja

heakskiiduks kui tehinguks. Esile toodud asjaolude alusel ei ole võimalik tuvastada, et töö

tegemiseks oleks esinenud mõni seadusest tulenev alus. Kuna ei ole täidetud VÕS § 1018 lg 1

p-st 2 tulenev eeldus, ei ole hagejal VÕS § 1023 lg 1 alusel õigust nõuda, et kostja hüvitaks

talle asjaajamisel tehtud kulutused.

VÕS § 1042 lg 1 kohaselt võib teise isiku esemele õigusliku aluseta kulutusi teinud isik nõuda

teiselt isikult kulutuste hüvitamist ulatuses, milles isik, kelle esemele kulutusi tehti, on seeläbi

rikastunud, võttes mh arvesse, kas need kulutused on sellele isikule kasulikud ning millised on

olnud tema kavatsused eseme suhtes. Rikastumise ulatuse kindlakstegemisel võetakse aluseks

aeg, mil isik, kelle esemele kulutusi tehti, saab oma eseme tagasi või saab muul viisil eseme

väärtuse suurenemist kasutama hakata. Sama paragrahvi teine lõige näeb ette tingimused, mis

välistavad kulutuste hüvitamise esimeses lõikes kirjeldatud olukorras. VÕS § 1042 järgse

kulutuste hüvitamise nõude eelduseks on mh see, et kulutuste tegija on olnud heauskne

VÕS § 1024 lg 4 mõttes.

Ekspertiisiakti kokkuvõtte p-i 7.9 kohaselt vähendati parandustööde tulemusena oluliselt

vahelae kandevõimet, helipidavust, tulepüsivust ning ehitati välja torustikud, mis pikaajalisel

kasutamisel põhjustavad täpselt samasuguseid kahjustusi, kui need, milliste kõrvaldamiseks töö

algselt ette võeti.

Ehitajamees OÜ poolt koostatud 5. septembri 2020. a arve nr 052520 ei ole korrektne ja ei

tõenda, kas arvel märgitud kõik tööd olid vajalikud, millised tööd ja materjalid ei ole seotud

korteriga nr 2. Arve kohustuslikuks rekvisiidiks on ka maksetingimused ja tähtaeg.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakaohtu

otsus ning teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda.

Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus vääralt leidnud, et hageja ei saa nõuda vastavalt

KrtS § 37 lg-le 1 vajalike kulutuste hüvitamist. KrtS § 37 lg 1 ei näe kohaldamise eeldusena

ette seda, et ühistu on enda mistahes kohustust rikkunud ega seda, et tavapärasel viisil otsuse

langetamine oleks võimatu, vaid seda, et korteriomanik teeb kaasomandi eseme säilitamiseks

vajalikke kulutusi. Ainus asjassepuutuv vaidlusalune küsimus oli selles, kas kulutused olid

vajalikud KrtS § 37 lg 1 ja TsÜS § 63 p-i 1 tähenduses.

Maakohus leidis ebaõigesti, et kulutused ei olnud vajalikud. Maakohus on ebaõigesti hinnanud

tõendeid. Selles, et pehkinud talastiku eemaldamine oli vajalik, ei saa olla kahtlust. Selle üle, et

talastik oli pehkinud ja mädanenud, ei olnud poolte vahel vaidlust. Samuti ei olnud vaidlust

selle üle, et vana veetorustik oli pehkinud ja mädanenud talastikust läbi põimitud. See nähtus

fotodest ja Muinsuskaitseameti vaatlusprotokollidest, sama kinnitas ka tunnistaja Kristjan Karu

19. juuli 2022. a istungil.

Peale talastiku eemaldamist oli tarvis uus talastik paigaldada. Seega oli see töö vajalik. Peale

vana veetorustiku eemaldamist oli vajalik taastada selle funktsionaalsus hoones. Seejuures ei

oma tähtsust, kas asendav veetorustik oli nõuetele vastav või mitte, sest uue veetorusitku

eesmärk oli taastada veevarustus kortermajas ja seda see ka tehti.

Maakohus jättis põhjendamatult kohaldamata TsÜS § 138 lg-e 1 ning kohaldas vääralt

TsÜS § 68 lg-t 2 ja § 132 lg-t 1. Kostja teadis töödest ja kiitis neid heaks. Hageja teavitas kostjat

tööde vajadusest 12. mail 2020. Kostja ei teinud midagi talade parandamiseks ja asus

esmakordselt nende parandamisele vastu vaidlema siis, kui hageja nõudis 2021. a kevadel tööde

hüvitamist. Töödest oli kostja teadlik, kuivõrd kostja juhatuse liige Argo Reimkel oli tööde

juures. Kostja ei ole töid ümber teinud ega parandanud. Kostja etteheited on esitatud ainuüksi

selleks, et vältida hagejale tööde hüvitamist. Lisaks kasutas kostja V. Altet pidevalt enda

majandustegevuses ja kui viimane seletas hagejale 12. mai 2020. a e-kirjas, et remont on vajalik,

on see kostjale omistatav tahteavaldus, mis seisneb tööde heakskiitmises.

Uus talastik toestab sellele toetuvat põrandat ja selle kohal asuvas korteris elab kostja seaduslik

esindaja Kristiina Nurmetalu ning ei tema, ega ühistu, mille juhatuses ta on, ei pidanud talastiku

täiendavat toestamist vajalikuks.

Maakohus on vääralt leidnud, et hageja ei saa nõuda kulutuste hüvitamist VÕS § 1018 lg 1 ja

§ 1023 lg 1 alusel. Talastiku asendamisega tegi hageja kostja kasuks teo, mille kostja vähemalt

konkludentselt heaks kiitis ja/või mis vastas kostja huvile ja tegelikule (või eeldatavale) tahtele

VÕS § 1018 lg 1 tähenduses. Korteri talastik on osa kaasomandi ühisosast, mistõttu ei saa asuda

seisukohale, et seda parandades oleks hageja tegutsenud iseenda huvides.

Maakohus rikkus põhjendamiskohustust ja jättis vääralt VÕS § 1042 lg-t 1 kohaldamata.

Hageja kandis kulutusi, mille tulemusel tugistruktuurid parandati ja veevarustus taastati.

Seetõttu ei pidanud kostja neid kulutusi ise kandma ja rikastus.

Maakohus on ebaõigesti hinnanud Hannes Kase ekspertiisiakti ja jätnud põhjendamatult

tähelepanuta hageja esitatud XXXX kortermaja projektijoonised, vaatlusprotokollid koos

fotodega ja tunnistajate ütlused, millest tuleneb, et ekspertiisiaktist ei nähtu, et hageja tellitud

tööde tulemusel oleks talastiku kandevõime, helipidavus ja tuleohutus vähenenud. Hannes Kase

ei tutvunud objektiga enne tööde algust, vaid lähtus ideaalsest ja nõuetele vastavast objektist.

Ekspertiisiaktist ei nähtu, et enne hageja tehtuid töid oleks talade kandevõime, helipidavus või

tulepüsivus olnud tagatud. Väide, et hageja poolt ehitatud talastiku kandevõime ei vasta

normile, on asjassepuutumatu. Kortermaja projektijooniselt nähtub, et talastikku pidid toestama

kolm posti või sammast, kuid neid ei olnud ka enne hageja poolt tööde alustamist. Isegi kui

ehitatud talastiku kandevõime ei ole piisav, on ehitus pooleli ja kostja peab selle lõpule viima

Maakohus on põhjendamatult välistanud osalise tööde vajalikkuse. Isegi kui hageja oleks uue

talastiku ehitanud välja vaid poolenisti, oleks see olnud vajalik töö, sest talastiku asendamine

oli vaieldamatult vajalik.

Kostja esitas vastuses apellatsioonkaebusele esmakordselt uusi väiteid. Hageja ei ole teinud

töid kogu kortermaja talastiku väljavahetamiseks ega ole väitnud, et oleks. Hageja on vahetanud

korter nr 2 all olevaid ja koridori all olevaid põrandataldasid. Hageja ei vahetanud välja terve

kortermaja veetorustiku. Vastupidiseid kostja väiteid tuleb käsitleda uue asjaoluna TsMS § 652

lg 4 tähenduses ning jätta tähelepanuta.

Küsimused tööde vajalikkusest ja tööde tegemiseks kasutatud võtetest pole samastatavad –

talastik vajas remonti olenemata sellest, kas talasid oleks saanud restaureerida või välja

vahetada. Välja vahetamine oli ökonoomsem valik.

V. Alte ei olnud vaid raamatupidamisteenust osutav isik, vaid ka end kostja juhatuse liikmena

esitlenud isik. V. Altel oli volitus teha kostja nimel tehinguid. Isegi kui asuda seisukohale, et

V. Alte ei olnud isik, keda kostja oma tegevuses kasutas TsÜS § 116 lg 2 tähenduses, tuleb

leida, et V. Altel oli talumisvolitus TsÜS § 118 lg 2 tähenduses.

5. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Ükski hageja poolt hagile lisatud dokument ei

kinnita ega tõenda, et kogu vahelaetalastik oli pehkinud ja mädanenud ning vajas täielikult

väljavahetamist.

Muinsuskaitseameti nõunik Kadri Lepik kinnitas tunnistajana 19. juuli 2022. a kohtuistungil,

et kõikide talade eemaldamise vajadust ei olnud. Tunnistaja kinnitas ka vana veetorustiku

eemaldamise mittevajalikkust.

Maakohus on asjas olevaid tõendeid õigesti hinnanud ja teinud neist asjakohased järeldused.

Tuginedes riiklikult tunnustatud eksperdi Hannes Kase koostatud ekspertiisile, on kohus õigesti

asunud seisukohale, et hageja poolt kaasomandile tehtavad tööd sellises mahus ei olnud

vajalikud, tema poolt teosatud töödega ei ole asendatud laetalade kandevõime tagatud ning

asendatud torustike kinnitus ja isoleerimine ei vasta nõuetele.

Käesolevas asjas oli võimalik otsustada asja säilitamiseks vajalike toimingute tegemine

tavapärasel viisil ehk hageja oleks eelnevalt pidanud ootama ära Muinsuskaitseameti

soovitused tööde tegemise osas, kaasama teised kaasomanikud ja saama nende nõusoleku.

Kuigi H. Kase ei käinud enne ehitustöödega alustamist talastikku ega ruume vaatamas, ei

tähenda see, et ekspertiisiaktis toodud järeldused ei ole tõesed. Ekspert on akti p-des 3.3. ja 3.4.,

märkinud, et viidatud dokumentides ei ole määratud vahelaetalade jääkristlõiget, teostatud

tugevusarvutusi ning määratud talade suhtelist niiskust ega hallituskahjustuse ulatust, samuti

liigilist kooslust ning puuduvad ka hagiavalduse lisa 3 fotol 1 keskel nähtava mädanikuga

kahjustatud tala kahjustuste mõõteandmed.

1960.-ndate aastate maja projekt nägi kolme posti olemasolu ette, kuid neid ei ole seal kunagi

olnud ja nagu ka tunnistaja Hannes Kase 19. juuli 2022. a istungil on kinnitanud, ei olnud need

postid sellise ristlõikega talade puhul, mida hageja eemaldas, ka tegelikult vajalikud.

Kostja ei ole kunagi kiitnud hageja poolt tehtud töid heaks ja seda ka mitte kaudse tahtlusega.

Kostja ei toimi kohtumenetluses vastuolus enda eelneva käitumisega. V. Alte osutab

korteriühistule raamatupidamisteenust ning tal puudub volitus ühistu esindamiseks ja

juhtimiseks. V. Alte ei olnud isik, kelle käitumise eest kostja TsÜS § 132 lg 1 järgi vastutaks.

Puudub alus TsÜS § 132 lg 2 kohaldamiseks.

Hageja tegutses enda huvides. Vana talastiku lammutamine ja uue, väiksema kandevõimega

talastiku tegemine ei kujuta kostja kasuks tehtavat tegu, mis vastaks kostja huvidele ja tema

tegelikule või eeldatavale tahtele VÕS § 1018 lg 1 tähenduses.

Kostja ei ole hageja arvelt rikastunud. Hageja omavolilise tegevuse tulemusena ei ole kostja

vara väärtus mitte suurenenud, vaid oli vähenenud, sest hageja tehtud ebaseaduslikke

ehitustöödele ei ole võimalik saada kasutusluba enne, kui kostja on need tööd seadusega

kooskõlla viinud. See tähendab kostja jaoks täiendavate märkimisväärsete kulude tegemist.

Esitatud arve alusel ei ole võimalik hinnata, milline tööde maht ja materjalikulu puudutab korter

nr 2 enda huvides tehtud töid jne.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse

tühistamiseks. Ringkonnakohus jätab kohtuotsuse resolutsiooni muutmata, muutes TsMS § 657

lg 1 p 21 alusel maakohtu otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja

ringkonnakohtus kantud menetluskulud kostja kanda.

Hageja kui korteriomanik nõuab kostjalt KrtS § 37 lg 1 alusel kaasomandi eseme säilitamiseks

tehtud vajalike toimingutega seotud vajalike kulutuste hüvitamist.

Korteriomandi ja kaasomandi asjad on TsMS § 475 lg 1 p 13 kohaselt hagita asjade üks liik.

Seega pidanuks maakohus lahendama praeguse asja hagita menetluses (vt ka Riigikohtu

22. aprilli 2020. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-19561/13, p 14) ning maakohus on asja

lahendades

menetlusõigust

rikkunud.

Hageja

ei

tuginenud

apellatsioonkaebuses

maakohtupoolsele menetlusõiguse rikkumisele, mis on seotud maakohtu poolt valitud

menetlusliigiga ega viidanud ka sellele, et maakohus jättis menetlusse puudutatud isikud

kaasamata. Ringkonnakohus leiab, et asja on võimalik lahendada lõplikult sõltumata sellest, et

maakohus on menetlusliigiga eksinud.

7. Hageja on seisukohal, et maakohus on menetlusõigust rikkudes pikendanud kaks korda

hagile vastamise tähtaega (hageja väitis lisaks, et maakohus jättis lahendamata kostja korduva

taotluse hagile vastamise tähtaja pikendamiseks).

Ringkonnakohus leiab, et asjas ei ole tõendamist leidnud, et kostja oleks oma menetlusõigusi

kuritarvitanud. Maakohus rahuldas kostja taotluse hagile vastamise tähtaja pikendamiseks ning

pikendas hagile vastamise tähtaega kuni 2. augustini 2021. Ringkonnakohtu istungil selgitas

kostja esindaja, et teistkordse hagile vastuse esitamise tähtaja pikendamise taotluse esitamise

tingis ekspertiisi tegemise vajadus hageja poolt tehtud tööde suhtes.

Ekspertiis ei valminud eeldatud tähtajaks, samuti saabus muinsuskaitse vaatlusprotokoll

4. augustil, seega paar päeva pärast hagile vastamise tähtaega. Kostja vastas hagile 10. augustil,

kaheksa päeva kohtu poolt määratud tähtajast hiljem. Kostja vastus on põhjalik, sellele on

lisatud asjatundja arvamus ning Muinsuskaitseameti seisukoht. Ringkonnakohus leiab, et

tõendamist ei ole leidnud kostjapoolne hea usu vastane käitumine menetluses (TsMS § 200),

kostja ei ole põhjustanud menetluse venimist ega takistanud hagejat oma menetlusõigusi

teostamast. Kortermajas on seitse kaasomanikku, kostja seaduslikud esindajad ei täida oma

seadusest tulenevaid kohustusi korteriühistu esindajatena selle valdkonna professionaalidena.

8. Poolte vahel ei ole ringkonnakohtus vaidlust selles, et hageja remontis talle kuuluvat

korteriomandit ning vahetas tööde käigus välja põrandatalad nii korteris kui ka kortermaja

trepikojas, eemaldas vana veevärgi ja asendas selle (apellatsioonkaebuse p 19).

Maakohus ei ole sidunud hageja nõude rahuldamist kostja kaasomandi osa korrashoiu

kohustuse

rikkumisega,

nagu

ekslikult

väidab

hageja

apellatsioonkaebuses

(apellatsioonkaebuse p 9). Maakohus on otsuses vastanud hageja poolt menetluses korduvalt

avaldatud seisukohale, nagu oleks kostja jätnud tegemata vajaliku töö (I kd, tl 146 pöördel; tl

169).

Kaasomandile tehtud ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste vajalikkust tuleb hinnata TsÜS § 63

lg 1 järgi (vt Riigikohtu 20. juuni 2022. a otsus tsiviilasjas nr 2-19-8045, p 16.). Vajalikud on

kulutused, kui nendega säilitatakse eset või kaitstakse seda täieliku või osalise hävimise eest.

Hageja väitel avastas ta remonttööde käigus, et korterit ja kortermaja trepikoda toestavad

põrandatalad olid pehkinud ja mädanenud. Tegemist oli hoone tugistruktuuridega, mis tulnuks

esimesel võimalusel korda teha. Hageja vahetas välja kõik korteriomandi vahetalad (II kd, tl 8

pöördel). Veekahjustusi tekitas hageja väitel kortermaja veevärk, mille ümberehitustööd ta

samuti tellis.

Kulutuste vajalikkuse hindamisel TsÜS § 63 lg 1 alusel ei ole üldjuhul oluline mitte kulutuste

tegija enda subjektiivne eesmärk, vaid see, kas kulutused on ka objektiivselt asja säilitamiseks

vajalikud, seega kas need säilitavad asja substantsi ja kasutusvõimalust. Riigikohus on leidnud,

et amortiseerunud küttesüsteemi vahetamist saab vähemalt üldjuhul lugeda vajalikuks

kulutuseks

TsÜS § 63

p 1

mõttes

ja

sama

põhimõte

kohaldub

ka

vee-

ja

kanalisatsioonisüsteemile (Riigikohtu 13. veebruari 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-11,

p 33). Ehitise amortiseerunud veetorustiku remontimine on seega vajalik toiming AÕS § 72

lg 4 mõttes (Riigikohtu 16. novembri 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-114-06, p 18).

Ringkonnakohus leiab, et ka mädanenud ja seetõttu ohtlikuks muutunud laetalade vahetamine

on iseenesest vajalik ja tehtud kaasomandi eseme säilitamiseks. Ekslik on maakohtu seisukoht,

mille kohaselt välistaks hageja poolt tehtud kulutuste hüvitamise nõude esitamise kostja vastu

see, et hageja ei märganud korterit ostes, et selle põrand vajab remonti.

Otsustamisel selle üle, kas tegemist on vajalike kulutustega, ei saa iseenesest aluseks võtta ka

seda, kas nende tegemist on võimalik edasi lükata vähemalt selle ajani, mil oleks saanud teise

kaasomanikuga kokkuleppe sõlmida või enamuse otsuse vastu võtta (Riigikohtu 2. novembri

2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-105-16, p 14).

Ka osaline tööde tegemine ei tähenda, et tegemist ei võiks olla vajalike kulutustega TsÜS § 63

lg 1 mõttes.

9. Ringkonnakohtu hinnangul on menetluses aga tõendamist leidnud, et praegusel ei juhul ei

ole tegemist töödega, mis mahuksid KrtS § 37 lg 1 kaitsealasse.

KrtS § 38 lg 1 järgi ei saa ehitusliku või muu kaasomandi eseme korrashoiuks vajalikust

muudatusest suurema ümberkorralduse tegemist otsustada tavapärase valitsemise raames, vaid

selleks on vaja korteriomanike kokkulepet. Analoogne säte sisaldub ka AÕS § 74 lg-s 1.

Ringkonnakohtu hinnangul tuleb hageja nõue jätta rahuldamata, kuna selle aluseks on

niisugused tehtud tööd, mille tegemist ei oleks saanud otsustada ilma korteriomanike

kokkuleppeta. Kui tegemist on töödega, mille tegemise suhtes on vaja kõigi kaasomanike

nõusolekut, ei saa nende hüvitamist nõuda KrtS § 37 lg 1 alusel korteriühistult.

Hagiavalduse kohaselt puudutavad tehtud tööd hoone tugistruktuure ja tööd on tehtud

kortermaja struktuuri säilitamiseks (I kd, tl 4, hagi p-d 3,7). Hagejale oli teada, et hoone on

mälestis, mis asub muinsuskaitsealal. Muinsuskaitseameti 1. augusti 2020. a vaatlusprotokolli

kohaselt on Muinsuskaitseameti töötajad teostanud 30. juunil 2020 elamus menetlustoimingu,

hagiavalduse kohaselt on tehtud remonditööd pärast Muinsuskaitseameti poolse vaatluse

läbiviimist.

Hageja on välja vahetanud kogu korteri lae vahetalad. Muinsuskaitseameti vaatlusprotokolli

kohaselt olid põrandatalad läbi mädanenud osaliselt (I kd, tl 13), sama kinnitas ka tööde tegija

(II kd, tl 8 pöördel). Muinsuskaitseameti aruande kohaselt oli vahelae konstruktsiooni

niiskuskahjustuse

tõenäolisim

põhjustaja

läbivajunud

kanalisatsioonitoru

ja

selle

ühendusliitmiku lekkimine. Hageja on vahetanud välja ka veetorustiku.

Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus enne tööde alustamist oli teada elamu paiknemine

muinsuskaitsealal, läbiviidavad tööd olid ulatuslikud ning puudutasid kogu maja struktuuri ja

puitelamu kaasomandi osa (trepikoda) olulisel määral, ületavad hageja poolt tehtud tööd eseme

korrashoiuks vajaliku mahu. Tegemist on töödega, mis võivad mõjutada kogu maja

kandekonstruktsioone ning ohutust.

Kostja on tellinud Ehitusekspertiisibüroo OÜ poolt ekspertiisi, mis on menetluses käsitletav

eriteadmistega isiku arvamusena TsMS § 272 lg 2 mõttes. Hoone ehituslike muudatuste suhtes

kehtivad muinsuskaitse eritingimused (I kd, tl 90), mis on asjatundja arvamuse kohaselt

kättesaadavad internetis. Arvamuse kohaselt ei ole hageja poolt tehtud mitte pehkinud talade

rekonstrueerimise ja nendele veekahjustusi tekitanud kortermaja veevärgi ümebrehitustöid,

vaid olemasolev vahelaetalastik lammutati ning asendati uuega.

Hageja tegi torustikuga ja kandetaladega seotud tööd ilma ehitusprojektita, seda kinnitas ka

tööde tegija (II kd, tl 8). Ringkonnakohtu hinnangul ei saa puitmaja ühe osa laetalade täielikku

vahetamist pidada ka selliseks tööks, mille tegemiseks ei ole vaja selle korteriomaniku

nõusolekut, kelle õigusi ümberkorraldused ei puuduta üle määra, mida korteriomanik peab

KrtS § 31 lg 1 p 2 kohaselt taluma. Hageja on menetluses läbivalt leidnud, et tema poolt tehtud

tööd puudutavad kogu maja struktuuri.

Sellele, et tehtud tööd ei ole mitte üksnes vajalikud kaasomandi säilitamiseks, vaid tegemist on

ulatuslikuma ümberehitusega, viitab ka hageja ja kostjale raamatupidamisteenust osutava

V. Alte kirjavahetus. V. Alte selgitas hagejale 12. mail 2020 saadetud vastuses (oma isikliku

arvamusena), et: „on vaja kutsuda kohale spetsialist kes koostab akti. Akti, kus toob välja mis

tööd peab tegema. Avariiohtlik seis. Maja ju peab säilima. Saun jne läheb likvideerimisele.

Järgmine samm on üldkoosolek, korteriomanikud.“ Seega leidis ka kostjaga seotud isik selgelt,

et edasisteks sammudeks on vaja kaasata teisi korteriomanikke. Hageja ei ole esitanud tõendeid,

mis viitaksid sellele, et ta oleks teiste korteriomanike poole pöördunud või soovinud

korteriühistu liikmete üldkoosoleku kokkukutsumist.

Hageja on pidanud puuduste osas korteriomandis kirjavahetust kostja esindajaga,

apellatsioonkaebuses viidatud A. Reimkeli 23. oktoobri 2020. a kirjast nähtuvad probleemid

maja kanalisatsiooniga, kuid selles ei ole viiteid, et kostja liikmed sooviksid alustada veevärgi-

ja kanalisatsiooni uuendamistöödega või vahetada kaasomandis olevaid talasid.

Hageja ei ole kaasomanike kokkulepet hagis nimetatud töödeks kohtule esitanud, seega ei ole

hageja esitanud õigustust tööde tegemiseks. Ka siis, kui tegemist oleks KrtS § 38 lg-s 2

kaitsealasse kuuluvate töödega, mille järgi ei ole KrtS § 38 lg-s 1 nimetatud muudatuseks vaja

selle korteriomaniku nõusolekut, kelle õigusi ümberkorraldused ei puuduta üle määra, mida

korteriomanik peab KrtS § 31 lg 1 p 2 kohaselt taluma, ei ole hageja esitanud vahetalade

vahetamisega otseselt seotud korteriomanike nõusolekut.

Ringkonnakohus leiab täiendavalt, et isegi juhul, kui hagejal oleks kõigi teiste kaasomanike

nõusolek, ei saa ta tehtud kulutuste hüvitamist nõuda korteriühistult.

10. Kaasomanike kokkulepet ulatuslikeks ehitustöödeks ei saa tuletada ka kostja liikmete

väidetavast teadmisest tehtud töödest. Hageja poolt esitatud kirjavahetus kostjale

raamatupidamisteenuse osutajaga sellele ei viita. Kui tööde käigus teine korteriomanik (mh

korteriühistu juhatuse liige, II kd, tl 21 pöördel) on teadlik korteris tehtavast remondist (hageja

väitel: „Midagi ei öelnud, kellegile midagi ei kurtnud, noogutas ja sisuliselt kiitis selle töö

heaks“), ei tähenda see kõikide kaasomanike kokkulepet tööde tegemiseks.

11. Ringkonnakohus leiab, et hageja nõuet ei saa rahuldada ka käsundita asjaajamise sätete

alusel (VÕS § 1018 jj). Hageja esitatust ei tulene hageja soovi tegutseda kostja kasuks

VÕS § 1018 lg 2 mõttes, lisaks ei ole hageja tõendanud vähemalt ühte VÕS § 1018 lg 1 p-

des 1–3 nimetatud eelduse olemasolu. Kostja liikmete teadmine remondist hagejale kuuluvas

korteris ei tähenda ulatuslike ehitustööde heakskiitu. Kostja on menetluses selgelt esile toonud,

et hageja poolt tehtud tööd ei vastanud tema tahtele, kostja on Muinsuskaitseameti vastusega (I

kd, tl 86) ja asjatundja arvamusega (I kd, tl 88jj) tõendanud, et tehtud tööd ei vasta kostja

eeldatavale tahtele.

Hagejal ei ole kostja vastu kulutuste hüvitamise nõuet ka VÕS § 1024 lg 4 kohaselt alusetu

rikastumise sätete järgi (VÕS § 1041 või § 1042 alusel). Kostja on Muinsuskaitseameti

vastusega, asjatundja arvamusega ja Muinsuskaitseameti nõuniku ütlustega (II kd, tl 17jj)

tõendanud, et ta ei ole hageja poolt tehtud töödega rikastunud, hageja tehtud tööd ei ole sobivad.

Tähendust ei oma ka see, et tegemist oli hageja väitel ökonoomseima lahendusega.

Hageja ei ole esitanud kostja vastu kahju hüvitamise nõuet, vaid vastupidiselt väitnud

apellatsioonkaebuses, et ebaõige on tema nõuet siduda kostja kohustuse rikkumisega.

12. TsMS § 442 lg 5 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt

poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega

seotud küsimused. Resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse

tekstita. Nimetatud säte kohaldub ka ringkonnakohtu otsuse puhul.

Hageja esitas ringkonnakohtule taotluse 7. veebruari 2023. a kohtuistungi protokolli

parandamiseks. Kostja vaidles hageja taotlusele vastu. Ringkonnakohus leiab, et taotlus

protokolli parandamiseks tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 50 lg 1 järgi menetlustoimingu

protokoll peab kajastama menetlustoimingu olulist käiku ja muud asja lahendamise või

võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist. Hageja taotluses toodud täpsustused ei ole

vajalikud asja lahendamise ega edasikaebamise seisukohalt. TsMS § 53 lg 4 teise lause järgi

tuleb taotlus lisada kohtuistungi protokollile.

13. Kuna ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata, puudub vajadus muuta

menetluskulude jaotust maakohtu menetluses. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi

kanda ning sellise menetluskulude jaotuse puhul puudus vajadus neid rahaliselt kindlaks

määrata.

14. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud ringkonnakohtus jätta

hageja kanda (TsMS § 171 lg 1).

Kostja menetluskuludeks ringkonnakohtus on õigusabikulu 2462 eurot 20 senti (koos

käibemaksuga) ja sõidukulud 120 eurot (koos käibemaksuga), kokku 2582 eurot 20 senti.

Kostja lepinguline esindaja on osutanud kostjale teenust ringkonnakohtus 21,6 tunni ulatuses.

Ringkonnakohus leiab, et kostja esindaja tunnitasu 90 eurot ja 110 eurot, millele lisandub

käibemaks, on mõistlik. Kostja on kooskõlas TsMS § 174 lg-s 10 sätestatuga menetluskulude

kindlaksmääramise taotluses kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu lisandub

hagejalt väljamõistetavale kostja menetluskulule käibemaks.

Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist osaliselt ülepaisutatud kuluga. Ringkonnakohus leiab,

et Viru Maakohtu 19. juuli 2022. a kohtuistungi protokolli läbivaatamise ja menetlusosaliste

ütluste analüüsi, Viru Maakohtu 10. oktoobri 2022. a kohtuotsuse analüüsi, apellatsioonkaebuse

läbivaatamise ja analüüsi, kohtupraktikaga tutvumise, läbirääkimiste kliendiga ning

apellatsioonkaebusele vastuse koostamise ja Tartu Ringkonnakohtule esitamise eest taotletud

ajakulu kokku 16,20 tundi on osaliselt ülepaisutatud. Ringkonnakohtu menetluses ei saa pidada

põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks ajakulu maakohtu menetluses toimunud kohtuistungi

protokolli läbivaatamiseks. Maakohtumenetluses tehtud toimingute eest kulu hüvitamist oli

kostjal võimalik taotleda maakohtus. Menetluskulude nimekirjast ei nähtu, kui palju aega kostja

esindajal just sellele toimingule kulus. Arvestades, et maakohtu istungi protokolliga tutvumise

ajakulu ringkonnakohtu menetluses ei ole põhjendatud, ning võttes arvesse maakohtu otsuse,

apellatsioonkaebuse ja sellele vastuse mahukust ning tsiviilasja keerukust, loeb ringkonnakohus

maakohtu otsuse ning apellatsioonkaebuse analüüsi ja kaebusele vastuse koostamise ajakulu

põhjendatud kokku 10 tunni ulatuses, s.o rahaliselt 900 eurot, millele lisandub käibemaks.

Ringkonnakohus loeb hageja 25. jaanuari 2023. a vastuse läbivaatamise ja analüüsi ning

kohtuistungiks ettevalmistumise ajakulu 4,60 tundi ning Tartu Ringkonnakohtu istungil

esindamise ajakulu 0,80 tundi põhjendatud ja vajalikuks. Tegemist ei ole ebamõistliku

ajakuluga, hageja 25. jaanuari 2023. a vastus on 17 leheküljel, esindajal tuleb üldjuhul istungiks

ette valmistuda ning istungil esindamise ajakulu on esitatud vastavalt istungi tegelikule

kestusele. Õigusabikulu nimetatud toimingute tegemise eest on põhjendatud taotletud ulatuses,

s.o 594 eurot, millele lisandub käibemaks.

Seega on kostja esindaja kulu ringkonnakohtus põhjendatud kokku 15,4 tunni ulatuses, s.o

rahaliselt 1494 eurot, millele lisandub käibemaks, kulu koos käibemaksuga 1792 eurot 80 senti.

TsMS-is ei ole menetlusosalise ja tema esindaja sõidukulude hüvitamist üksikasjalikult

reguleeritud, kuid analoogia korras kohalduvad sõidukulude hüvitamisele riigi õigusabi

osutanud advokaadi sõidukulude kohta väljendatud Riigikohtu seisukohad (Riigikohtu

5. veebruari 2020. a määrus tsiviilasjas nr 2-14-14536/153, p 16). Sõidukulude hüvitamisel

saab lähtuda analoogia korras valitsuse määrusest, millega on kehtestatud teenistus-, töö- või

ametiülesannete täitmisel isikliku sõiduauto kasutamise kohta arvestuse pidamise ja hüvitise

maksmise kord (Riigikohtu 26. aprilli 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-40-15, p 70 jj).

Korra § 17 lg 1 järgi määratakse kindlaks riigi õigusabi osutamisega seotud sõiduki kasutamise

kulud ja majutuskulud, kusjuures hüvitatakse üksnes otsesed kulud. Sama paragrahvi teise lõike

järgi hüvitatakse riigi õigusabi osutamise tõttu kantud isikliku või advokaadibüroo pidaja

sõiduauto või muu sõiduki kasutamise kulud advokaadi taotluse alusel 0,30 eurot läbitud

kilomeetri kohta. Juhul, kui taotletakse sõidukulude hüvitamist esimeses lauses sätestatud

hüvitisemäärast suuremas ulatuses, tuleb kulusid põhjendada ja esitada kulude kandmist

tõendavad dokumendid. Kostja taotleb sõidukulude hüvitamist korras märgitud määras, s.o 90

eurot (koos käibemaksuga) (0,30*125*2 + käibemaks).

Korra § 151 lg 1 kohaselt, kui riigi õigusabi osutamise koht jääb advokaadibüroo asukohast

kaugemale kui 40 kilomeetrit, makstakse riigi õigusabi osutamise kohta ja tagasi jõudmiseks

kulutatud aja eest kokku täiendavat tasu vastavalt advokaadibüroo kaugusele, arvestades ühte

suunda. Sõiduaja eest makstava hüvitise suurus sõltub advokaadibüroo ja riigi õigusabi

osutamise koha vahemaast (korra § 151 lg 1 p-d 1–5).

Kuna kostja lepinguline esindaja on taotlenud hüvitist tema tegevuskohaks oleva büroo

asukohast (Rakvere linn) õigusteenuse osutamise kohta (Tartu linn) ja tagasi sõitmisele

kulutatud aja eest ning õigusabi osutamise koha kaugus lepingulise esindaja tegevuskohast jääb

ühte suunda arvestades vahemikku 101–150 kilomeetrit, peab hageja hüvitama kostjale

esindaja kohtuistungile sõitmise aja eest 30 eurot (koos käibemaksuga) (korra § 151 lg 1 p 3).

Eespoolöeldust tulenevalt tuleb hagejalt mõista kostja kasuks välja põhjendatud ja vajalikud

apellatsiooniastme kulud kokku 1912 eurot 80 senti (koos käibemaksuga) (1792,80+30+90).

Ringkonnakohus rahuldab kostja taotluse apellatsiooniastme menetlusekuludelt viivise

väljamõistmiseks TsMS § 177 lg 4 alusel ning mõistab hagejalt kostja kasuks välja

apellatsiooniastme menetluskuludelt viivist kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni

VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Üllar Roostoja

Indrek Parrest

Triin Uusen-Nacke