2-22-3694/48 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Mati

Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht

2. märts 2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-3694

Kohtuasi

X hagi Y vastu kahju hüvitamise ja viivise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 30. jaanuari 2023. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi

korras esindaja vandeadvokaat Indrek Västrik

Kostja Y (surnud XX.XX.XXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Pärnu Maakohtu 30. jaanuari 2023. a määrus tsiviilasjas nr 2-22-3694.

Saata asi Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks.

2. Rahuldada X määruskaebus.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale ei saa esitada määruskaebust.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (hageja) esitas 14. märtsil 2022 (täpsustused 12. mail 2022, 11. juulil 2022 ja 12. juulil

2022) Pärnu Maakohtule hagi Y (kostja) vastu kahju hüvitamise ja viivise nõudes.

Hagiavalduse ja selle täpsustuste kohaselt oli kostja hageja riigi õigusabi korras määratud

esindaja kriminaalasja nr X-XX-XXXX menetluses. Kostja töö õigusabi osutamisel oli

ebakvaliteetne, mistõttu mõisteti hageja kriminaalmenetluses süüdi ning määrati karistuseks

seitse aastat vangistust. Seoses kostja ebakvaliteetse tööga on hagejale tekkinud varaline kahju

kriminaalmenetluses välja mõistetud menetluskulude näol ning mittevaraline kahju seoses

hagejalt vabaduse võtmisega.

2. Pärnu Maakohus võttis 24. augustil 2022 hageja hagi kostja vastu menetlusse.

3. Kostja lepinguline esindaja andis 28. detsembri 2022. a e-kirjaga Pärnu Maakohtule teada,

et temale teadolevalt on kostja surnud. Ühtlasi palus lepinguline esindaja lugeda tema

esindusõigus seoses esindatava surmaga lõppenuks.

4. Hageja leidis 10. jaanuari 2023. a seisukohas, et kuivõrd kostjal ei ole menetluses enam

esindajat, siis käesolev menetlus peatub tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 353 lg 1

järgi.

Maakohtu määrus ja põhjendused

2 (3)

5. Pärnu Maakohus lõpetas 30. jaanuari 2023. a määrusega (vaidlustatud määrus)

TsMS § 428 lg 1 p 5 alusel menetluse ja jättis menetluskulud poolte endi kanda. Lisaks jättis

maakohus rahuldamata hageja taotluse lugeda menetlus TsMS § 353 lg 1 alusel peatunuks kuni

kostja üldõigusjärglase poolt menetlusse astumiseni.

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on kostja kui advokaadi poolt kutsetegevuse raames

hagejale õigusteenuse osutamisel väidetavalt tekitatud kahju puhul vaieldav õigussuhe

olemuslikult seotud advokaadi kui konkreetsete kutseoskustega käsundisaaja isikuga ega

võimalda õigusjärglust. Õigusteenus oma olemuselt on käsundusleping ning õiguskirjanduses

on leitud, et TsMS § 428 lg 1 p 5 tähenduses isikuga lahutamatult seotud võib olla ka osa

käsunduslepingust tulenevaid käsundisaaja õigusi ja kohustusi.

Advokaadi varaline vastutus on reguleeritud advokatuuriseaduse (AdvS) §-s 47, mis sätestab,

et õigusteenust osutades tekitatud kahju eest vastutavad advokaadibüroo pidaja ja advokaat

solidaarselt. Riigikohtu 13. aprilli 2016. a otsuse nr 3-2-1-181-15 p-st 40 nähtuvalt on

advokaadi vastutus kutsetegevuses isiklik, s.t isikuga seotud. Samuti näeb AdvS § 46 ette

järelevalve advokaadi tegevuse üle. AdvS § 48 sätestab advokaadi poolt tekitatud kahju

hüvitamise tagamiseks kohustusliku kutsekindlustuse, s.o erialase vastutuskindlustuse, kuna

tegemist on spetsiifilise, advokaadi kutseoskustega seotud valdkonnaga. Kuivõrd praeguse asja

lahendamise eeldusena tuleks tuvastada, kas kostja tekitas hagejale kahju advokaadina

õigusteenust osutades, asus maakohus eeltoodud sätteid ja Riigikohtu praktikat kogumis

hinnates seisukohale, et tegemist on kostja kui riigi õigusabi korras hagejale õigusabi osutanud

advokaadi tegevusest tuleneva ja advokaadi kui käsundisaaja ametialase vastutusega, mis on

kostja isikuga lahutamatult seotud ning sel alusel vaieldav õigussuhe ei saa üldõiglusjärgluse

korras pärijatele üle minna.

Kuna kostja on surnud ja antud asja olemust ning vaieldavat õigussuhet arvestades ei ole

õigusjärglus võimalik, siis ei saa lugeda menetlust asjas TsMS § 353 lg 1 alusel peatunuks.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

6. Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse.

Määruskaebuse kohaselt on maakohus ebaõigesti kohaldanud TsMS § 353 lg-t 1 ja § 428 lg 1

p 5, sest hageja ja kostja vaheline õigussuhe võimaldab õigusjärglust. Kui advokaat on oma

tegevusega tekitanud kliendile kahju ja sellega kaasneb rahaline nõue advokaadi vastu, siis

läheb advokaadi rahaline vastutus üle advokaadi pärijale. Selline nõue ei ole seotud advokaadi

kui esindaja isikuga. Seega ei ole praegusel juhul menetluse lõpetamiseks alust ning menetlus

tuleks peatada.

7. Pärnu Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas

TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ning asi

saata tagasi samale maakohtule menetluse jätkamiseks. Määruskaebus rahuldatakse.

9. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et maakohus on TsMS § 428 lg 1 alusel menetluse

ebaõigesti lõpetanud. Kolleegiumi hinnangul võimaldab vaieldav õigussuhe õigusjärglust.

10. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 6 lg 1 järgi võivad tsiviilõigused ja -kohustused

ühelt isikult teisele üle minna (õigusjärglus), kui need ei ole seadusest tulenevalt isikuga

lahutamatult seotud. Isiku surma korral läheb surnud isiku vara (pärand) pärimisseaduse

(PärS) § 1 lg 1, § 3 lg 1 ja § 4 lg 1 järgi üle pärijale. Pärand hõlmab PärS § 2 ja § 130 lg 1

kohaselt pärandaja vara ehk tema õigusi ja kohustusi, välja arvatud neid, mis seadusest

tulenevalt või oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga ega saa pärijatele üle

minna (nt vanema ja lapse sugulussuhe). Pärandi avanemisel läheb pärand PärS § 4 lg 1 ja § 130

3 (3)

lg 1 kohaselt pärijale üle tervikuna. Pärija saab pärandaja üldõigusjärglaseks tagasiulatuvalt

alates pärandi avanemise ajast. Kui pärija tahab välistada kahju tekitamisest tulenevate

kohustuste täitmise tema enda vara arvel, peaks ta taotlema pärandvara inventuuri (PärS § 143).

11. Praegusel juhul on hageja esitanud kostja vastu kahju hüvitamise nõude. Hagiavalduses

esitatud asjaolude kohaselt osutas kostja hagejale riigi õigusabi korras õigusabiteenust. Hageja

väidab, et kostja ebakvaliteetselt osutatud teenuse tõttu on talle tekkinud varaline ja

mittevaraline kahju. Õiguskirjanduses on leitud, et rahalised nõuded (sh mittevaralise kahju

hüvitamise nõuded) ei ole üldjuhul lahutamatult seotud võlgniku ega võlausaldaja isikuga ning

õigusjärglus peaks seega võimalik olema (vt ka Parrest, I. TsMS § 428, komm 3.4.1, alapunkt

b. – Kõve, V jt. (koost). Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne.

Tallinn: Juura 2017). Ka Riigikohus on varasemalt leidnud, et kahjuhüvitamise kohustus on

varaline kohustus, mis ei ole lahutamatult seotud pärandaja isikuga, see kuulub pärandvara

hulka ja läheb pärimise teel üle pärandaja õigusjärglastele (vt Riigikohtu 8. mai 2013. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-191-12, p 13).

Kuigi hagiavalduses väidetav kahju on tekitatud kutsetegevuse käigus, ei tähenda see, et sellise

kahju hüvitamise kohustus oleks isikuga lahutamatult seotud. Ka kohtupraktikas on varasemalt

leitud, et varaline kohustus hüvitada oma elukutsel tegutsedes tekitatud kahju on päritav ja

selline kohustus ei ole isikuga lahutamatult seotud (vt Tallinna Ringkonnakohtu 25. novembri

2016. a otsus tsiviilasjas nr 2-14-57715, p-d 16 ja 40). Seega ei ole päritavuse seisukohast

oluline, mis põhjusel või millisel alusel nõue tekkis.

12. Eelnevast tulenevalt tuleb maakohtu määrus tühistada ja saata asi samale maakohtule

menetluse jätkamiseks. Maakohtul tuleb vastavalt TsMS §-s 353 sätestatule otsustada

menetluse peatumise küsimus. TsMS § 353 lg 1 järgi füüsilisest isikust poole surma või

juriidilisest isikust poole lõppemise korral peatub üldõigusjärgluse puhul menetlus, kuni seda

jätkab poole üldõigusjärglane või menetluse jätkamiseks õigustatud muu isik. Pärija ei ole

kohustatud menetlust jätkama enne pärandi vastuvõtmist või vastuvõtmisest loobumiseks

ettenähtud tähtaja möödumist. Menetlus TsMS § 353 lg 2 järgi ei peatu, kui poolt esindab

menetluses lepinguline esindaja. Sel juhul peatab kohus menetluse esindaja või vastaspoole

taotlusel.

13. Kuna maakohtu määrus tühistatakse ja asi saadetakse maakohtule menetluse jätkamiseks,

tuleb tühistada ka maakohtu määratud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotus ja

rahaline kindlaksmääramine jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause ja § 174 lg 6 kohaselt maakohtu

otsustada.

14. Käesoleva määruse peale ei saa esitada määruskaebust (TsMS § 433 lg 2).

(allkirjastatud digitaalselt)