3-22-1430/43 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tristan Ploom

Otsuse tegemise aeg ja koht

02.03.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-22-1430

Haldusasi

X. Xi kaebus Tallinna Vangla 09.05.2022 käskkirja nr 5-

2/22/182 ja 08.06.2022 vaideotsuse nr 5-15/22/158-2

tühistamiseks ning 800 euro suuruse mittevaralise kahju

hüvitamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja: X. X

Vastustaja: Tallinna Vangla, volitatud esindaja Ann-Enel

Valter

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus, digitoimik

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 03.04.2023 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele

kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14

päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda

apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei

peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1(9)

1. Tallinna Vangla määras 09.05.2022 käskkirjaga nr 5-2/22/182 (käskkiri) vangistusseaduse

(VangS) § 37 lg 1 rikkumise eest kinnipeetav X. Xile distsiplinaarkaristuseks kartserisse

paigutamise 16 ööpäevaks, sest kinnipeetav ei täitnud 21.04.2022 vanglaametniku korraldust

asuda tööle vangla majandustöödele.

2. Tallinna Vangla jättis 08.06.2022 vaideotsusega nr 5-15/22/158-2 (vaideotsus) rahuldamata

X. Xi 10.05.2022 vaide distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja kehtetuks tunnistamiseks.

3. X. X (kaebaja) esitas Tallinna Halduskohtule 04.07.2022 kaebuse, milles palus tühistada

käskkiri ja vaideotsus ning mõista Tallinna Vanglalt välja hüvitis 1600 eurot õigusvastaselt

kartserisse paigutamisega ja inimväärikust alandavate kartseritingimustega temale põhjustatud

mittevaralise kahju eest.

4. Kohus tagastas 06.09.2022 määruse resolutsiooni p-ga 1 HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel kaebaja

kaebuse mittevaralise kahju hüvitamise nõudes, sest kaebaja ei ole selle nõude puhul läbinud

VangS § 11 lg-s 8 ettenähtud kohustuslikku kohtueelset menetlust. Tallinna Ringkonnakohus

jättis 15.09.2022 määrusega kaebaja 14.09.2022 määruskaebuse rahuldamata. Kaebaja esitas

22.09.2022 Tallinna Vanglale taotluse nr 5-37/22/143-1 mittevaralise kahju hüvitamiseks.

Tallinna Vangla jättis 14.11.2022 vastusega nr 5-37/22/143-2 kaebaja kahju hüvitamise taotluse

rahuldamata. Vangla hinnangul oli kaebaja kartserisse paigutamine õiguspärane ning

kartserikambri tingimused ei olnud inimväärikust alandavad. Kaebaja esitas 27.12.2022 kaebuse

muutmise (täiendamise) taotluse ning selgitas, et soovib tühistamiskaebust täiendada 800 euro

suuruse mittevaralise kahju hüvitamise nõudega. Kohus nõustus 06.01.2023 määrusega kaebuse

muutmisega ning luges, et kaebus on esitatud ka mittevaralise kahju hüvitamise nõudes.

KAEBAJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

5. Kaebaja nõuab käskkirja ja vaideotsuse tühistamist ning 800 euro suuruse mittevaralise kahju

hüvitamist.

6. Tallinna Vangla on rikkunud uurimiskohustust ning on ebaõigesti järeldanud, et kui

kinnipeetav suutis terve päeva tööd teha, siis suudab ta õhtul veel ka koristada. Vaatamata

sellele, et kaebaja teatas valvurile, et ta on päevasest tööst kurnatud, ei kutsunud valvur välja

meedikut, kes oleks kaebaja tervislikku hetkeseisundit hinnanud. Arst hindas kaebaja

töövõimelisust enne käskkirja väljastamist, mitte konkreetsel õhtul, kui kaebaja tööle

minemisest keeldus.

7. Kaebaja on juba 50-aastane ning tema jõuvarud ei ole enam sellised nagu 20 aastat tagasi.

Tööülesannete intensiivsuse/raskuse hindamisel tugineb vangla oma üldistele kriteeriumitele,

kuid ei arvesta töökoormuse mõju konkreetsele isikule. Vangla arvates ei ole väsimus/kurnatus

töötamisest vabastav asjaolu.

8. Vangla on VangS § 39 lõikele 3 tuginedes ebaõigesti järeldanud, et vanglal on õigus

kinnipeetavat tööle rakendada pärast õhtust loendust ning ka juhul, kui kinnipeetav on juba

sellel päeval tööd teinud. Selline tõlgendus viitab sunnitööle.

9. Õiguskantsler on arvamuses nr 16-4/211408/2105134 märkinud, et kinnipeetavate

kartserikaristusega tööle sundimine mõjub ülemäärase võimu demonstreerimisena olukorras,

kus vanglal ei ole kõigile tööd pakkuda.

10. Mittevaralise kahju hüvitamise nõue on põhjendatud, kuna kartserikaristuse täideviimise

olustik rikub inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) artiklit 3 ning on

inimväärikust alandav.

2(9)

11. Kuivõrd Tallinna Vangla võimaldas kaebajale kanda 16-päevast kartserikaristust kahes osas

(s.o 10+6 päeva) koos nendevahelise 8 päeva pikkuse „kosumispausiga“, ei ole vangla eksinud

CPT raporti vastu, mis soovitab mitte ületada 14 päeva. Küll aga ei nõustu kaebaja sellega, et

tegemist on lühiajalise kartserikaristusega.

12. Kaebaja kandis distsiplinaarkaristust kambrites OK4-06 ja OK4-11. Need kambrid asuvad

eluüksuses sees ning on ehituselt ja pindalalt pigem mõeldud nn rahustuskambriteks, kus

kinnipeetav viibib vaid tunde, mitte päevi. Tallinna Vanglas on olemas spetsiaalne

kartseriosakond violetses majas, kus on korralikud kartserikambrid, milles on küllaldaselt

liikumisruumi, lauaplaat ja istepink on kaetud puitplaadiga, metallist voodi on statsionaarselt

põranda külge kinnitatud, WC-pott on varjatud kõrge müüriga, seinal on kolm nagi. On

mõistetamatu, miks on eluosakondade kartserikambrid nendest sedavõrd erinevad.

13. Kaebaja ei nõustu vangla väitega, et vaidlusalused kartserikambrid on 7,83 m2 suurused.

Isegi kui see tõele vastaks, on reaalne liikumisruum alla 3 m2.

14. Seoses päevasel ajal kartserikambris voodivarustuse mittevõimaldamisega viitab kaebaja

õiguskantsleri 10.08.2021 arvamusele nr 16-4/211408/2105134, milles õiguskantsler on

leidnud, et on ülemäärane keelata inimesel kasutada kartseris viibides päevasel ajal voodit ja

piirata lugemisvõimalusi.

15. Kartserikambris ei kata WC-d mitte ükski piire, mistõttu on ka WC kaamera vaateväljas.

Vaidlusalustes kartserikambrites kasutatakse nii visuaalset kui ka elektroonilist jälgimist. Kuigi

pidev jälgimine vanglas on tavapärane, ei tohi see olla sedavõrd ulatuslik, et võimaldab jälgida

kinnipeetava tegevust WC-potil. Sel viisil elektroonilise jälgimise kasutamine on inimväärikust

alandav. Kuigi vangla on vaidlusalusel perioodil videojälgimist eitanud, tekitab kaebajale otse

kaamera all WC-potil istumine psühholoogilist ebamugavustunnet ning hinge alavääristava

tunde. Kartseris viibija ei tea, kas kaamera töötab või mitte.

16. Vaidlusalusel perioodil olid kartserikambrid jahedad ning kaebajal oli külm. Riigi poolt

pakutav toit oli kasin, mistõttu võttis kaebaja kaalust alla ja kaotas jõudu. Hommikusel ja

õhtusel voodivarustuse lattu viimisel tekkis peapööritus.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

17. Kaebus tuleb jätta rahuldamata.

18. Käskkiri ja vaideotsus on õiguspärased ja nende tühistamiseks puudub alus. Vastustaja jääb

vaideotsuses ja distsiplinaarmenetluse käigus esitatud seisukohtade juurde. Täiendavalt selgitab

vastustaja järgmist.

19. Kinnipeetaval on üldine kohustus töötada (VangS § 37 lg 1). See kohustus võib olla

välistatud ainult juhul, kui esinevad VangS § 37 lg 2 punktides 1– 4 viidatud asjaolud või on

täidetud VangS § 38 lõike 22 eeldused.

20. Kaebaja töövõimet on 18.05.2020 anamneesis (vastustaja 14.10.2022 vastuse lisa 2)

hinnanud arst, kes on märkinud, et kinnipeetav võib töötada. Üksuse juhi 21.01.2022

käskkirjaga nr 5-3/22/89 (vastustaja 14.10.2022 vastuse lisa 3) oli kaebaja määratud

majandustöödele 24.01.2022 kuni 24.06.2022. Ettekande nr 1-22-3617 kohaselt andis

vanemvalvur Rauno Andok kinnipeetavale 19.04.2022 kell 20.30 korralduse minna tööle.

Kaebaja keeldus tööle minemast. Kaebaja väitis, et oli tööst kurnatud ning valvur ei kutsunud

välja meedikut, kes tema tervisliku seisundit oleks hinnanud ning leiab, et juhul kui meedik

tema seisundit oleks kontrollinud oleks ta vastanud vangistusseaduse (VangS) § 37 lg 2 mõnele

tunnusele.

3(9)

21. Kaebaja poolt väidetava väsimuse tajumise näol ei olnud tegemist tervisliku seisundiga, mis

vajas meediku kutsumist. Asjaolu, et kaebaja töötas ajavahemikel 08.30 kuni 11.30 ja 12.45

kuni 16.30, kokku 6 tundi 45 minutit keskmise töökoormusega ning oli pausil 1 tund 15 minutit,

ei vabasta teda hiljem majandustöödel osalemast.

22. Tallinna Vangla esitatud tõenditest (vastustaja 14.10.2022 vastuse lisad 4-5) nähtub, et

kaebaja mängis samal päeval ajavahemikus 18:37 kuni 19:40 üksuse palliplatsil korvpalli.

Eeltoodust ei ilmne, et kaebaja tervislik seisund oleks takistanud kehakultuuriga tegelemast.

Lisaks ei eelda osakonna üldkasutatavate ruumide koristamine üldjuhul suuremat füüsilist

pingutust kui elukambri koristamine.

23. Kinnipeetava töökohustuse alused tulenevad VangS § 38 lg-st 1. Vangistust reguleerivad

õigusaktid võimaldavad rakendada kinnipeetavaid majandustöödele ka ajal, mil vangla

kodukorra kohaselt peaksid kinnipeetavad viibima kambrites ja neile kehtivad

liikumispiirangud, sh öörahu ajal. Justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla

sisekorraeeskiri“ (VSKE) § 8 lg-st 1, mis reguleerib kinnipeetava liikumisvabadust vanglas, ei

tulene vanglaametnikele keeldu anda kinnipeetavatele öörahu ajal korraldusi ning võimaldada

kinnipeetaval vanglaametniku saatel viibida öörahu ajal näiteks majandustööde tegemise

eesmärgil väljaspool kambrit (Riigikohtu halduskolleegiumi 14.11.2012 otsus nr 3-3-1-44-12 p

19). Vangla igapäevaelu arvestades tuleb majandustöid teha sõltumata ajast.

24. Hüvitamisnõue on alusetu. Vastustaja jääb 14.11.2022 vastuses nr 5-37/22/143-2 esitatud

seisukohtade juurde.

25. Kinnipeetaval ei ole subjektiivset õigust valida kambrit. Kartser on kamber, mis on ette

nähtud VangS § 64 lg 1 p-s 4 sätestatud distsiplinaarkaristuse kandmiseks. Seetõttu ei erine lg-s

1 sätestatud nõuded kartserile sisuliselt vangistusseaduses kambrile sätestatud nõuetest.

Kartserile kehtivad VangS § 45 lg-s 1 kambrile kui eluruumile sätestatud nõuded. VangS § 45

lg 1 alusel on justiitsminister pädev VSKE-s kehtestama kartseri suuruse ja sisustusse kuuluvate

esemete loetelu. Kuna kartser on karistuse kandmise koht, võib kartseri suhtes näha ette erisusi

tavalise kambriga võrreldes (VSKE § 7 lg 4).

26. Kaebaja viibis kambris üksi, mistõttu oli tal kambris põrandapinda 7,83 m2, seega

ettenähtust oluliselt enam. Õhutemperatuur kartseris vastas eluruumile sätestatud nõuetele

(vastustaja 24.01.2023 vastuse lisa 2). Vangiregistrist nähtuvalt ei olnud kambris videovalve

sisse lülitatud.

27. Kaebaja ei ole vaidlustanud Tallinna Vangla kodukorra punkti 1.13.6., mille kohaselt peab

kinnipeetav kartserirežiimil viibides ise voodivarustuse hommikul laoruumi viima ja

voodivarustuse õhtul laoruumist kambrisse tooma. Erand tehakse kinnipeetavale, kes ei saa

tervislikel põhjustel kohustust täita. Seda alust kaebaja puhul ei esine.

28. Kaebaja väited toitlustuse osas ning 18.01.2023 avalduses esitatud põhjendused on otsitud.

Kaebajat toitlustati vastavalt määratud menüüle. Ta ei ole esitanud vanglale pöördumisi toidu

osas. Ta ei ole tervisekaardist nähtuvalt esitanud kaebusi kaalulanguse ega pearingluse osas.

Samuti ei ole meditsiiniosakond märget teinud, et kaebaja kaal oleks langenud. 06.02.2022 tehti

kaebajale pärast haigussümptomite avaldumist COVID-19 kiirtest, mis oli positiivne.

Järgnevatest tervisekaardi (vastustaja 24.01.2023 vastuse lisa 3) kannetest ei nähtu, et kaebaja

oleks seonduvalt COVID-19 läbipõdemisega arsti poole pöördunud. Samuti ei ole ta seda

maininud distsiplinaarmenetluse käigus selgituste andmisel.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4(9)

29. Kaebus tuleb jätta rahuldamata.

30. Kohus analüüsib esmalt vaidlustatud käskkirja ja sellega seotud vaideotsuse õiguspärasust

ning lahendab tühistamisnõude (I), seejärel hindab kaebaja väiteid seoses väidetava

inimväärikuse alandamisega ning lahendab hüvitamisnõude (II) ja viimaks jagab menetluskulud

(III).

I

31. Käskkirjaga karistati kaebajat selle eest, et ta ei allunud vanglaametniku korraldusele asuda

koristajana tööle. Seega on kaebajale ette heidetud VangS § 37 lg 1 (kohustus töötada)

rikkumist.

32. Kohus nõustub vaidlustatud käskkirjas ning vaideotsuses esitatud põhjendusega ning ei pea

nende kordamist vajalikuks (HKMS § 165 lg 2). Täiendavalt märgib kohus järgmist.

33. Kinnipeetav on kohustatud töötama, kui sama seadus ei sätesta teisiti (VangS § 37 lg 1).

Kooskõlas VangS § 37 lg-ga 2 ei ole kohustatud töötama üle kuuekümne kolme aasta vanused

kinnipeetavad; üldharidust või kutseharidust omandavad või tööalase enesetäiendamise

eesmärgiga täienduskoolitusel osalevad kinnipeetavad; kinnipeetavad, kes ei ole tervislikel

põhjustel võimelised töötama ning kuni kolmeaastast last kasvatavad kinnipeetavad.

Kinnipeetava võimelisuse tööd teha teeb kindlaks arst (VangS § 37 lg 3).

34. Vanglateenistus kindlustab võimaluse korral kinnipeetava tööga, arvestades kinnipeetava

füüsilisi ja vaimseid võimeid ning oskusi, ning kui kinnipeetavat ei ole võimalik kindlustada

tööga, rakendatakse teda võimaluse korral vangla majandustöödel (VangS § 38 lg 1).

Kohtupraktikas on selgitatud, et vangla majandustöödel töötamine erineb olemuslikult

töötamisest töölepingu alusel, sest kinnipeetaval on seadusest tulenevalt kohustus töötada ning

tegemist ei ole seaduses sätestatud erandiga, mil tööle määramiseks on vajalik kinnipeetava

nõusolek (VangS § 37 lg 5). Seega olukorras, kus ei esine töökohustust välistavaid asjaolusid

(VangS § 37 lg 2), ei ole kinnipeetaval õigust keelduda vangla määratud tööst.

35. Kaebaja võrdlus sunnitööga on alusetu. Põhiseaduse §-st 29 tuleneb küll, et isikul on õigus

vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta, kuid samas on ka märgitud, et seadus võib

sätestada selle õiguse kasutamise tingimused ja korra. Nimetatud põhiseaduse sättest tuleneb

tahtevastasele tööle sundimise keeld, kuid see ei laiene muuhulgas tööle, mida seaduse alusel ja

korras peab tegema süüdimõistetu. Seega on tegemist lihtsa seadusereservatsiooniga

põhiõigusega, mida võib piirata seaduslikel alustel. Kinnipeetavate puhul on nende õigus vabalt

valida töökohta piiratud vangistusseaduse eelpool viidatud sätetega (vt nt Tartu Ringkonnakohtu

24.08.2017 otsus asjas nr 3-16-2480, p 18).

36. Kaebaja oli Tallinna Vangla 21.01.2022 käskkirjaga nr 5-3/22/89 (vastustaja 14.10.2022

vastuse lisa 3) määratud ajavahemikuks 24.01.2022 kuni 24.06.2022 vangla majandustöödele.

Kaebaja tervisekaardist (vastustaja 14.10.2022 vastuse lisa 2) nähtub, et tema tervislik seisund

võimaldab tal teha vangla majandustöid. Seda, et kaebaja töövõimelisus ei olnud võrreldes

varasema hinnanguga oluliselt muutunud, kinnitab asjaolu, et kaebaja töötas vaidlusaluse

sündmuse ajal vangla kaupluses abitöölisena.

37. Kaebaja ei eita töötamisest keeldumist, kuid leiab, et keeldumine oli põhjendatud ning

õigustatud. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja poolt väidetava väsimuse tajumise näol ei

olnud tegemist tervisliku seisundiga, mis välistaks töötamise või mis vajanuks meediku

kutsumist. Vastustaja on põhjendatult märkinud, et asjaolu, et kaebaja töötas ajavahemikel 8.30

kuni 11.30 ja 12.45 kuni 16.30 vangla kaupluses (keskmise töökoormusega), ei vabasta teda

hiljem majandustöödel osalemast. Vangla majandustööd on olemuselt lihtsad koristustööd, mis

5(9)

ei nõua ülemäära suurt füüsilist pingutust. Kohtu hinnangul on vaidlusalune olukord võrreldav

sellega, kui vabaduses töötav inimene saabub pärast tööpäeva koju ning asub kodu koristama.

38. Ka vastustaja esitatud tõendid (vastustaja 14.10.2022 vastuse lisad 4-5) samal õhtul

korvpalli mängimise kohta tõendavad, et kaebaja väidet kaupluses töötamisest tingitud

kurnatuse ja jõuetuse osas ei saa pidada tõsiseltvõetavaks. Kohus möönab, et kaebajal võis

pärast kaupluses töötamist ja korvpalli mängimist ning pärast õhtuste hügieenitoimingute

lõpetamist olla mõnevõrra ebamugav majandustöödele minna, kuid esitatud tõendeid kogumis

arvestades ei olnud tegemist asjaoludega, mis andnuks kaebajale õiguse tööst keelduda.

39. Seega puudusid VangS § 37 lõikes 2 sätestatud alused, mis oleksid välistanud kaebaja

töötamise kohustuse. Samuti ei olnud tegemist olukorraga, kus kaebaja tulnuks VangS § 38 lg

22 alusel töökohustust vabastada, kuna ta ei ole võimeline töökohustust täitma.

40. Vanglateenistuse ametnikul oli õigus anda kaebajale korraldus tööle asumiseks ning selline

korraldus ei vasta tühise haldusakti tunnustele.

41. Kaebuse asjaolusid ja kohtule esitatud tõendeid arvestades on kinnipeetavale etteheidetav

distsiplinaarsüütegu – VangS § 37 lg 1 süüline rikkumine – tõendatud. Olukorras, kus

distsiplinaarsüüteo toimepanemine on tõendatud, on vanglal oluline kaalumisruum otsustamaks

karistamise vajalikkuse üle ning seejärel valida õiguspärase kaalumise tulemusena kohane

karistusliik ja -määr (vt nt Riigikohtu 19.05.2017 otsus asjas nr 3-3-1-10-17, p 16).

Distsiplinaarkaristuse määramise otsus kaalutlusotsusena peab olema antud kooskõlas HMS § 4

lg-ga 2 ning selle juures ei tohi esineda kaalumisvigu. Õiguspärane kaalutlusotsus peab

põhinema asjakohastel kaalutlustel ning samas ei tohi selle aluseks olla asjakohatud kaalutlused.

VangS § 63 lg 3 kohaselt võetakse distsiplinaarkaristuse valikul muuhulgas arvesse vangistuse

täideviimise eesmärki (Riigikohtu 6. juuni 2012. a otsus asjas nr 3-3-1-91-11, p 14).

42. Vastustaja on vaidlustatud käskkirjas põhjendanud nii karistamise vajalikkust kui ka

karistuse valikut, märkides, et viimati määrati kaebajale tööle asumisest keeldumise eest

karistuseks kartserisse paigutamine 14 ööpäevaks. Kaebaja ei ole teinud varasematest

karistustes asjakohaseid järeldusi. Et anda tugevamalt märku kaebaja rikkumise olulisusest ja

mõjutada kaebajat hoiduma edasisest korrarikkumisest, tuleb kaebajat sel korral eelmiste

kordadega võrreldes rangemalt karistada. Käskkirjas on põhjendatud, miks on õige määrata

kaebajale distsiplinaarkaristuseks 16 ööpäeva pikkune kartserikaristus ning vastustaja

kaalutlused on asjakohased ja arusaadavad. Riigikohus on leidnud, et kinnipeetava eelnevad

samaliigilised rikkumised iseloomustavad tema käitumist ja suhtumist õiguskorda, sh

vanglateenistuse ametnike korraldustesse ja distsipliini ning viitavad süstemaatilisele

allumatusele. Vastustaja on kooskõlas VangS § 63 lg-ga 3 võtnud distsiplinaarkaristuse valikul

arvesse vangistuse täideviimise eesmärke. Toime pandud distsiplinaarsüütegu omab negatiivset

mõju vangla distsipliinile ning karistamine sellise teo eest omab üldpreventiivset eesmärki.

43. Vaidlust ei ole selles, et Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovituse Rec(2006)2

Euroopa Vanglareeglistiku kohta (punkt 60.5) on sätestatud, et kartserisse paigutamist tuleb

karistusena kohaldada üksnes erandlikel juhtudel (vt ka Riigikohtu 22.03.2006 otsus nr 3-3-1-2-

06, p 11). Samas on kohtupraktikas korduvalt väljendatud seisukohta, et kinnipeetava poolt

tööle asumise korraldustele mitteallumise näol on raske rikkumisega. Seadusandja on VangS §

37 lg-st 1 nähtuvalt pidanud kinnipeetavate töötamist oluliseks taasühiskonnastamise viisiks,

mistõttu seab töökohustuse täitmisest keeldumine ohtu vangistuse eesmärkide saavutamise (vt

Riigikohtu 10.10.2017 otsus nr 3-15-3133, p 17).

44. Kohtu hinnangut kartserikaristuse proportsionaalsuse osas ei muuda kaebaja poolt välja

toodud rahvusvahelistes dokumentides kajastatu. Mandela reeglite art-s 45.1, Euroopa

vanglareeglistiku art-s 60.6.c ning CPT 21. üldraporti p-s 56(b) on tõesti öeldud, et

6(9)

kartserikaristust võib kohaldada vaid kõige tõsisematel juhtudel, viimase abinõuna ja nii

lühiajaliselt kui võimalik. Samas on Riigikohtu halduskolleegium Euroopa Inimõiguste Kohtu

praktikale ja CPT soovitustele viidates selgitanud, et seaduses ettenähtud karistusmäära piires

tuleb igal üksikjuhtumil kaaluda, kas karistus on asjaolusid arvestades proportsionaalne.

Üksikvangistust kui kõige karmimat vanglas karistusena kasutatavat meedet võib kohaldada

ainult raskete rikkumiste korral ja ka siis nii lühikese aja jooksul kui võimalik. Sellisel viisil

karistamine peab olema igal üksikjuhtumil põhjendatud ja põhjendamiskohustus suureneb

vastavalt üksikvangistuse pikkusele (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 8. detsembri 2021. a otsus

asjas nr 3-18-1895 p 17 ning seal viidatud kohtupraktika).

45. Lisaks on kaebaja ise selgitanud, et kandis karistuse kahes osas ning nende vahel oli tal 8

päeva pikkune nn „kosumispaus“ avatud osakonnas. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et

käesoleval juhul saab 16 päeva pikkust kartserikaristust pidada proportsionaalseks. Vastustaja

on karistuse määramisel arvestanud õigesti distsipliinirikkumise iseloomu ja laadi. Varasema 14

ööpäeva asemel 16-ööpäevase kartserikaristuse määramine on asjaolusid arvestades

põhjendatud. Lisaks juhib kohus tähelepanu, et kaebaja viidatud suunised ning õiguskantsleri

seisukohad on üksnes soovituslikud.

46. Distsiplinaarmenetlus viidi läbi vastavalt VangS § 64 nõuetele. Haldusasja materjalist ei

nähtu, et asjaolude väljaselgitamisel oleks vangla rikkunud menetlusnorme, mis tingiks

käskkirja õigusvastasuse. Kaebajat on teavitatud distsiplinaarmenetluse alustamisest ning talle

on tutvustatud asjakohaseid dokumente. Kaebajale on antud võimalus omapoolseteks

selgitusteks ning kaebaja on seda võimalust kasutanud. Talle tutvustati 05.05.2022

distsiplinaarmenetluse protokolli, milles sisaldus karistamisettepanek. Kaebaja ei esitanud

protokollile vastuväiteid. Karistus on määratud VangS § 64 lg-s 41 sätestatud tähtaja jooksul.

47. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et vastustaja on põhjendatult leidnud, et kaebaja pani toime

vaidlustatud käskkirjas nimetatud distsiplinaarsüüteo, lähtunud karistuse määramisel kohastest

kaalutlustest ega ole jätnud välja selgitamata asja lahendamise seisukohast olulisi asjaolusid.

Kaebajale on menetluse käigus nõuetekohaselt tagatud ärakuulamisõigus ning menetluse käigus

ei ole tehtud menetlusvigu, mis saanuks mõjutada vaidlustatud käskkirja sisu.

48. Arvestades eespool märgitut, leiab kohus, et vaidlustatud käskkiri on õiguspärane ning selle

tühistamiseks puudub alus. Seetõttu jääb ka vaideotsuse tühistamise nõue rahuldamata.

II

49. Seoses hüvitamisnõudega on kaebaja seisukohal, et nii talle määratud kartserikaristuse

täitmine kui ka kartserikambri tingimused olid õigusvastased ning sellega tekitati talle

mittevaralist kahju.

50. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu

kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju

hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4

ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Füüsiline isik võib nõuda mittevaralise

kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse

võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime

teotamise korral (RVastS § 9 lg 1). Eeltoodust tulenevalt kuulub mittevaralise kahju hüvitamise

nõue rahuldamisele, kui haldusülesandeid täitva avaliku võimu kandja tegu sooritati avalik-

õiguslikus suhtes, tegemist on süülise õigusvastase teoga, millega rikuti RVastS § 9 lg-s 1

sätestatud isiku subjektiivseid õigusi; õiguste rikkumise tagajärjel tekkis isikul kahju; esineb

põhjuslik seos õigusvastase teo ja tekkinud kahju vahel ning kahju ei ole võimalik vältida

7(9)

esmaste õiguskaitsevahendite kasutamisega. Juhul, kui üks nimetatud eeldustest ei ole täidetud,

puudub alus mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks.

51. Kaebaja on nii vanglale esitatud taotluses kui ka kohtule esitatud kaebuses viidanud

inimväärikuse alandamisele.

52. Hüvitamisnõue on põhjendamatu. Kohus nõustub Tallinna Vangla 14.11.2022 kirjas nr 5-

37/22/143-2 ning kohtule 24.01.2023 esitatud vastuses märgitud põhjendustega ega pea nende

tervikuna kordamist vajalikuks (HKMS § 165 lg 2). Täiendavalt märgib kohus järgmist.

53. Kuivõrd kaebajale distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri on õiguspärane, ei saa

kartserikaristuse kohaldamist iseenesest õigusvastaseks ning väärikust alandavaks pidada. Kuigi

kaebajale määratud kartserikaristus ületas 15 päeva, ei ole põhjust pidada seda praegusel juhul

ka pikaajaliseks, kuna see pöörati täitmisele kahes osas (vt kaebaja selgitusi ning vrd ka

Riigikohtu 08.12.2021 otsus asjas nr 3-18-1895, p 22). Haldusasja materjalist (sh kaebaja

väidetest) ei nähtu, et vastustajal tulnuks praegusel juhul järgida kõrgendatud nõudmisi seoses

kaebaja terviseseisundi jälgimise või üksikvangistusega kaasnevate mõjutuste leevendamisega.

54. Kinnipeetavat tuleb kohelda viisil, mis austab tema inimväärikust ning kindlustab, et

karistuse kandmine või vahi all viibimine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi

kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas kinnipidamisega (VangS § 41 lg 1).

55. Kinnipeetava inimväärikust alandavaks tuleb pidada selliseid kannatusi, mis ületavad

kinnipidamisega kaasnevate kannatuste vältimatu taseme. Kinnipidamistingimuste hindamisel

tuleb arvesse võtta nende kumulatiivset mõju ning ajavahemikku, mille jooksul isikut

konkreetsetes tingimustes peeti.

56. Vaidlusalusel juhul ei olnud kartserikambrite (olme)tingimused sellised, mis viitaksid

inimväärikust alandavale kohtlemisele.

57. Vastustaja on õigesti märkinud, et kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus valida kambrit.

Nimetatud põhimõte kohaldub ka kartserikambrile. Kohtu hinnangul vastavad kaebaja poolt

viidatud eluosakonna juures asuvad kartserikambrid nii põrandapinna kui ka sisustuse osas

nõuetele. Ainuüksi asjaolu, et need kambrid võivad olla mõnevõrra teistsugused kui violetses

majas, nn kartseriosakonnas asuvad kambrid, ei muuda neid tingimusi õigusvastaseks.

58. Temperatuuri osas on vastustaja selgitanud ning põhistanud (vt Tallinna Vangla 14.11.2022

vastuskirja p 2.4. ning vastustaja 24.01.2023 vastuse lisa 2), et kartserikambrite temperatuur

vastas vaidlusalusel ajal nõuetele. Kohtul ei ole alust neis selgitustes kahelda.

59. Seoses kambris kinnipeetava üle videojärelevalve teostamisega on vastustaja selgitanud, et

üksnes võimalus kinnipeetavat elektrooniliselt kambris jälgida, ei tähenda, et seda tehakse.

Kaamera lülitatakse sisse põhjendatud vajadusel, kui selleks on antud vastav korraldus, mille

kohta tehakse märge vangiregistris. Kaamerate sisse- ja väljalülitamise kohta jääb logina

elektrooniline jälg. Vastustaja on kinnitanud, et kaebaja suhtes kartserikambris videojärelevalvet

ei kohaldatud. Seega ei ole vastustaja tegutsenud õigusvastaselt.

60. Kohus möönab, et tualetti kasutades kaamera nägemine võis sõltumata kaamera

mittetöötamisest tekitada kaebajas ebamugavustunnet. Siiski ei ületa üksnes (väljalülitatud)

kaamera olemasolu kambris kohtu hinnangul lävendit, mis annaks aluse pidada vangla tegevust

inimväärikust alandavaks.

61. Kaebaja väited toitlustuse ebapiisavuse ja sellest tuleneva negatiivse mõju kohta tervisele on

vastustaja asjakohaselt ümber lükanud, viidates muuhulgas kaebaja tervisekaardi andmetele.

8(9)

62. Vastustaja on õigesti viidanud, et õiguskantsleri arvamused või CPT soovitused on üksnes

soovituslikud ning vanglale mittesiduvad. Pelgalt asjaolu, et vangla on kartserikaristuse

täideviimisel soovitusest osaliselt hälbinud, ei tähenda, et tegemist oleks inimväärikust alandava

kohtlemisega.

63. Arvestades eeltoodut puudub alus hüvitamisnõude rahuldamiseks.

III

64. Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (HKMS § 108 lg 1). Kuna kohus teeb

otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. Vastustaja ei ole

menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule esitanud, mistõttu jäävad menetlusosaliste

menetluskulud nende enda kanda (HKMS § 109 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

Tristan Ploom

9(9)