1-10-9443/16

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20. jaanuar 2011.a. Tallinn, Liivalaia kohtumaja Kriminaalasja number 1-10-9443 (09230118166) Kohtukoosseis Kohtunik Merle Parts Rahvakohtunikud Elve Kaas, Mare Kaiv

Kohtuistungi sekretär Kadri Allika Tõlk Valeri Helmar Kriminaalasi Roman Aralov’i süüdistuses KarS § 184 lg 1, § 414 lg 1 järgi üldmenetluses Prokurör Rita Siniväli Süüdistatav ROMAN ARALOV, isikukood: 37512160257; elukoht: Xxx; kodakondsus: EV; haridus: keskharidus; emakeel: vene keel; töökoht: ei tööta; kriminaalkorras karistatud 1-l korral: 17.01.2007.a. Harju Maakohtu KarS § 424 alusel tingimisi vangistusega 2 kuud katseajaga 18 kuud, juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks; väärteokorras karistatud 9-l korral. Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 15.02.2010.a.; kahtlustatavana kinnipeetud 15.02.2010.a.

Kaitsja Leelo Viil

RESOLUTSIOON

Õigeks mõista Roman Aralov süüdistuses KarS § 184 lg 1 järgi.

KarS § 74 lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud karistust 5 kuud 29 päeva vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 18 (kaheksateist) kuulise katseaja kestel toime uut kuritegu ning järgib KarS § 75 lg 1 p 1-5 sätestatud kontrollnõudeid, kohustudes: • p. 1. elama kohtu määratud alalises elukohas: Xxx; • p. 2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • p. 3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • p. 4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; • p. 5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö või õppimiskoha vahetamiseks. Vastavalt KarS § 75 lg 2 p 2 kohustada Roman Aralov’it käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume.

Roman Aralov’i suhtes valitud tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

KrMS § 175, § 179, § 180 alusel välja mõista Roman Aralov’ilt riigituludesse: - sundraha 1,5 palga alammäära – 417,03 eurot, - määratud kaitsjale makstud tasu summas 306,82 eurot, - koopiakulud summas 11,65 eurot (182,30 krooni); - lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspertiisi kulud 57,52 eurot (900 krooni)

KrMS § 181 lg 1 alusel jätta riigi kanda: - narkootilise aine ekspertiiside kulud 347,42 eurot (5436 krooni); - kohtutoksikoloogia ekspertiisi kulud 95,43 eurot (1493 krooni); - DNA-ekspertiisi kulud 1912,88 eurot (29 930 krooni); - täiendava DNA-ekspertiisi kulud 93,31 eurot (1460 krooni); - tulirelvaekspertiisi kulud summas 62,63 (980 krooni).

Asitõendid: Narkootiline aine – amfetamiin ja hašiš (EKEI keemiaosakonnas) – hävitada kohtuotsuse jõustumisel; Tühjad minigrip kotid, fooliumitükk, plastmasspudel, kapsel (kriminaalasja materjalide juures) – hävitada kohtuotsuse jõustumisel.

Kriminaalmenetluse kulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pank, 221023778606 Swedbank või 333416110002 Danske Bank. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitusse kriminaalasja kohtunumber 1-10-9443, süüdistatava nimi ja tekst „kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud,

EDASIKAEBE KORD

Kohtuotsuse peale võivad süüdistatav, kaitsja ja kannatanu esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest, s.o. alates 20.01.2011.a. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav 15 päeva möödumisel apellatsiooniteate esitamisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates 15 (viieteistkümne) päeva jooksul.

SÜÜDISTUSE SISU

Roman Aralov’it süüdistatakse selles, et tema, omamata narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse (NPAS) § 3 lg 1 kohaselt Ravimiameti luba narkootiliste ainete käitlemiseks, ebaseaduslikult omandas Tallinnas, täpsemalt tuvastamata ajal, kohas ja isikult suures koguses, so vähemalt 10-le inimesele narkootilise joobe tekitamiseks mõeldud koguses, narkootilisi aineid - 6,52 g hašišit, 0,21 g 16% amfetamiinsulfaati, milles puhast amfetamiini 0,025g, milliseid hoidis enda elukohas Xxxkorteris kuni 15.02.2010.a. Süüdistusakti kohaselt suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemisega pani Roman Aralov toime KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti süüdistatakse Roman Aralov’it selles, et tema, omamata lõhkematerjaliseaduse (LMS) § 14-15 nõutavat Tehnilise Järelevalve Ameti luba lõhkematerjali käitlemiseks, omandas ebaseaduslikult 2009.a. suvel Tallinnas Kopli piirkonnas tuvastamata isikult granaadiplahvatuse imiteerimiseks kasutatava NSVL päritolu lõhkepaketi, mis sisaldas 30±2g lõhkeainet peeneteralist musta püssirohtu DRP-4 ning oli kasutuskõlbulik, mida hoidis kuni 15.02.2010.a. enda elukohas Xxx. Süüdistusakti kohaselt ebaseadusliku lõhkeaine käitlemisega pani Roman Aralov toime KarS § 414 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

MENETLUSE KÄIK

Süüdistatav Roman Aralov tunnistas end kohtus KarS § 414 lg 1 järgi inkrimineeritavas teos täielikult süüdi ja tunnistas, et ostis umbes 3 kuud enne läbiotsimist ühe lõhkepaketi, kuna talle öeldi, et sellega saab kalu püüda.

KarS § 184 lg 1 inkrimineeritavas kuriteos süüdistatav end süüdi ei tunnistanud ja vastates küsimustele selgitas, et korterist Xxx, mida ta kasutas koos elukaaslasega, leitud amfetamiin kuulus talle, kuid seda oli vähe. Hašiš ei olnud tema oma. Peale läbiotsimist sai süüdistatav

Kohus uuris kohtuistungil järgmisi tõendeid: 1) Roman Aralovi kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (tl.104) 2) Läbiotsimismäärus (t.l.105) 3) Läbiotsimisprotokoll (tl 106-107) 4) Asitõendi vaatlusprotokoll ja fototabel (tl.108-114) 5) Eksperdi arvamus narkootilise aine ekspertiisiaktis nr AN-144-10/558 (tl.116-117) 6) Eksperdi arvamus kohtutoksikoloogia ekspertiisi aktis nr 47 (tl.121-122) 7) Asitõendi vaatlusprotokoll (tl 139) 8) Eksperdi arvamus lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspertiisiaktis nr PL-05-10/573 (tl 141-142); 9) Kohus avaldas süüdistatava Roman Aralovi ütlused vastuolu puudutavas osas (tl 151 alates alt 12. reast; tl 159 viimane vastus).

Poolte seisukohad

Prokurör leids, et süüdistatava süü temale inkrimineeritavates kuritegudes on tõendamist leidnud, prokurör taotles tunnistada Roman Aralov süüdi KarS § 184 lg 1 ja § 414 lg 1 järgi ja karistada vangistusega KarS § 184 järgi 1 aasta 6 kuud ja KarS § 414 järgi vangistusega 3 kuud, KarS § 64 lg 1 järgi kergem karistus lugeda kaetuks raskemaga ja mõista liitkaristus 1 aasta 6 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada kinnipidamise aeg 1 päev karistuse aja hulka. Ärakandmisele kuulub 1 aasta 5 kuud 29 päeva. KarS § 74 alusel määrata, et mõistetud vangistus jäetakse tingimisi täitmisele pööramata, kui isik ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle ettenähtud kontrollnõudeid. KarS § 75 p 1-5 tulenevaid nõudeid kohustada samuti täitma. Ka KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata lisakohustus mitte tarvitada narkootilisi aineid. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel määrata kohustus osaleda kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalabiprogrammides. Asitõendid palus prokurör hävitada. Menetluskuludeks olevad DNA ekspertiisiaktide kulusid palus mitte välja mõista, kuna Aralovi DNA-d ei leitud.

Roman Aralovi kaitsja leidis, et Roman Aralov´i süü temale KarS § 184 lg 1 inkrimineeritavas kuriteos ei ole tõendamist leidnud ja nimetatud osas kuulub ta õigeksmõistmisele. Süüdistatava põhjendatud taotlused jäeti eeluurimisel lahendamata, mis tingis ebaselguse. Kahtlustused tuleb tõlgendada tema kasuks. Teise kuriteo osas kaitsja palus kohaldada tingimuslikku karistust.

KOHTU JÄRELDUSED

Kohus, kuulanud ära süüdistatava Roman Aralov´i ütlused, uurinud kirjalikke tõendeid ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, on jõudnud järgnevatele järeldustele:

5

Süüdistatava süü leidis kohtus peale süü isiklikku omaksvõttu tõendamist ka järgmiste tõenditega:

- süüdistava enda ütlustega selle kohta, et antud lõhkepaketi ostis tema ise ja hoidis seda oma elukohas, kuni politsei poolt selle leidmiseni (tl 91 ja 91 pöördel);

- Ekspertiisiaktiga nr PL-05-10/573 (tl 141), millest nähtub, et tegemist oli NSVL armees kasutatud granaadiplahvatust imiteeriva ja kasutuskõlbuliku lõhkepaketiga, mis sisaldas kirjanduse andmetel laengus 30±2g lõhkeainet peeneteralist musta püssirohtu DRP-4. Lõhkepaketi katsetamisel see plahvatas süütamisest 10 sekundi möödumisel ettenähtud heliefekti ja korpuse purunemisega. Eksperdiarvamuse kohaselt oli tegemist granaadiplahvatuse imiteerimiseks kasutatav NSVL päritolu lõhkepaketiga, mis oli kasutuskõlbulik.

-15.02.2009.a. läbiotsimisprotokolliga (tl 106), mille punkti 8 alapunktist 5 nähtub, et läbiotsimisega leiti suurest toast paremat kätt jääva riidekapi alumisest sahtlist süütenöör koos papist silindriga, mille all markeering 10/88 676.

- Asitõendi vaatlusprotokolliga (tl 139), millest nähtub, et vaadeldavaks objektiks on papist silinder pikkusega 7 cm, mille põhja läbimõõt 3 cm. Süütenööri pikkus 5 cm. Silindri põhjal markeering 10/88 676. Vaadeldud papist silinder, mis ühendatud süütenööriga saadeti lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspertiisi ning lõhkeaine ekspertiisi läbiviimiseks Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti.

S ü ü d i s t a t a v a t e g e v u s e l e o n a n t u d õ i g e j u r i i d i l i n e h i n n a ng.

Süüdistatav end KarS § 184 lg 1 järgi kohtus süüdi ei tunnistanud. Kohtus väitis süüdistatav, et tema hoidis oma elukohas vaid süüdistusaktis näidatud amfetamiini, kuid hašiš talle ei kuulu. 4-5 aastat tagasi käisid sõbrad tal Hollandist külas, tõid hašišit ja tarvitasid seda, aga see tarvitati ära. Läbiotsimise ajal ei saanud seda enam korteris olla. Ta arvab, et hašiš võis kuuluda tema elukaaslasele T. R ´ile. Tema elukaaslasel on olnud ka kriminaalasi, mis oli seotud narkootikumidega. Kui süüdistatavat kohtueelsel uurimisel üle kuulati, ei rääkinud ta elukaaslasest, sest soovis siis teda kaitsta. Hiljem sai aga aru, et just elukaaslane ongi süüdi tema süüdistamises (tl 89 pöördel; 90-91; 93 pöördel).

Kohtus avaldati prokuröri taotlusel süüdistatava kohtueelsel uurimisel antud ütlused vastuolude osas (tl 151 alates alt 12. reast; tl 159 viimane vastus). Kohtueelsel uurimisel isik väitis et hašiši võivad sinna olla toonud tema tuttavad ja see hašišis oli korteris tema enda tarbeks.

Prokurör leiab, et süüdistatava kohtus antud ütlused on ebausaldusväärsed ja süüdistatava ütlusi ei saa tõendina arvestada.

Kohus leiab, et kuna süüdistatav on oma ütluste sisu muutnud, muutuste argumentatsioon puudub, ei ole tema ütlused narkootilise aine - hašiši omandamise ja kuuluvuse osas usaldusväärsed ja tõendina arvestatavad.

6

K o h u s l ä h t u b t e i s t e s t k ä e s o l e v a s k u r i t e o e p i s o o d i s k o h t u p o o l t u u r i t u d j a h i n n a t u d t õ e n d i t e s t. Süüdistatav on kinnitanud, et antud korteris- Xxxelas süüdistuses näidatud ajal tema koos elukaaslasega T.R ´iga, seda väidet ei ole ümber lükatud ka tõenditega, seega oli antud korterisse juurdepääs ja selle kasutamine võimaldatud ka elukaaslasele. Süüdistatav väitis, et ta on esitanud varasemalt kohtueelsel uurimisel taotluse elukaaslase ülekuulamiseks ning leitud narkootilise aine pakendilt hašiši elukaaslase DNA avastamiseks, et kinnitada enda väidet narkootilise aine elukaaslasele kuulumisest. Ka kinnitas süüdistatav, et tema elukaaslasele on esitatud süüdistus seoses narkootiliste ainetega, milline asjaolu kinnitab samuti tema väidet elukaaslase narkosõltuvusest. Prokurör möönis, et sellesisulised taotlused on süüdistatava poolt esitatud, kuid need on rahuldamata jäetud.

Kohus peab vajalikuks rõhutada, et süüdistatava elukaaslase DNA esinemist hašiši pakendil ei kontrollitud, teda ei kuulatud üle, ka puudub toimikus järelepärimine tema karistatuse (narkootiliste ainetega seotuse osas) kohta. Seega ei ole mingilgi moel ümberlükkamist leidnud süüdistatava väited selle kohta, et süüdistusaktis nimetatud hašiši omandas temas elukaaslane, kes seda antud korteris hoidis. Kohtu käsutuses on 15.02.2009.a. läbiotsimisprotokoll, mille punkti 8 alapunktist 3 nähtuvalt leiti, köögist uksest vasakule jääva leivakapi sahtlist pruuni värvi narkootikumikahtlane ainetükk ja hõbepaberis narkootikumikahtlased ainetükid (pakend nr 3). 25.02.2010.a. eksperdiarvamuse punktidest 2 ja 4 (tl 117) nähtub, et fooliumpaberist ja lahtiselt pakendis olevad pruunid ainetükid massiga kokku 6,52g on kanepist valmistatud hašiš ja minigrip kilekotis (mis on plastmassist kapslis) olev roosa pulber massiga 0,21 g sisaldab 16% amfetamiinsulfaati. Pulbris on 0,025 g amfetamiini. 23.04.2010.a. arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiisi aktist (tl 122) nähtub, et kirjanduse andmetel on hašiš tavaline narkojoovet tekitav annus umbes 1/10 g ehk umbes 100 mg. Seega piisab kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks 1 g hašišist. Eksperdiarvamuse kohaselt piisab arvutuslikult 6,52 g hašiši narkojoobe tekitamiseks umbes 65 inimesele. Seega leidis küll tõendamist, et keegi oli omandanud keelatud koguses hašišist, kuid kellele see kuulus, kes selle omandas, tõendamist ei leidnud. Hašišipakendilt ei tuvastatud Roman Aralovi DNAd (tl147). Kõik esinevad kahtlused tuleb tõlgendada süüdistava kasuks. S e e g a e i l e i d n u d k o h t u s t õ e n d a m i s t R. A r a l o v i s ü ü t e m a l e K a r S § 184 l g 1 j ä r g i i n k r i m i n e e r i t a v a s k u r i t o e s s e o s e s h a š i š i s u u r e s k o g u s e s e b a s e a d u s l i k u o m a n d a m i s e j a h o i d m i s e g a j a t a k u u l u b a n t u d s ü ü d i s t u s e s õ i g e k s m õ i s t m i s e l e.

Süüdistusaktis sisaldus ka süüdistus 0,21 g 16%-se amfetamiinsulfaadi (puhast amfetamiini 0,025 g) omandamises ja hoidmises, kuid 23.04.2010.a. arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiisi aktist (tl 122) ei nähtu, et tegemist oleks kogusega, millise puhul järgneks kriminaalvastutus. Seega puudub antud tegevuses kuriteokoosseis.

Süüdistatav Roman Aralov´i kuulub temale KarS § 184 lg 1 järgi inkrimineeritavas kuriteos õigeksmõistmisele.

Roman Aralov on varem karistatud ühel korral 17.01.2007.a. Harju Maakohtu KarS § 424 alusel tingimisi vangistusega 2 kuud katseajaga 18 kuud, juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks. Süüdistatavat on väärteokorras varem karistatud 9-l korral. Süüdistatav on käesoleval hetkel töötu. Elatub juhutöödest. Karistust kergendavaks asjaoluks on Roman Aralov´i puhtsüdamlik ülestunnistus ja kahetsus.

Süüdistatav on ebaseadusliku lõhkeaine käitlemisega toime pannud teise astme kuriteo. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole võimalik kohaldada rahalist karistust, kuna isik on töötu, elatub juhutöödest, seega on tema sissetulek juhuslikku laadi. Kohus leiab, et arvestades antud kuriteo tehiolusid, asjaolu, et tegemist oli NSVL päritolu lõhkepaketiga, mida isik omas ebaseaduslikult, kuid seda kalastamise eesmärgil ning arvestades isiku puhtsüdamlikku kahetsust, on põhjendatud prokuröri seisukoht vangistusest tingimisi vabastamiseks. Vangistuse tähtaja määramisel arvestab kohus samuti isiku süüd, isikuandmeid preventiivsete eesmärkide seisukohast ja isiku kahetsust. Kuna süüdistatav on tunnistanud, et tal on olnud varasemalt narkootikumidega probleeme, siis peab kohus vajalikuks määrata käitumiskontrolli ajaks süüdistatavale lisakohustuse KarS § 75 lg 2 p 2 alusel katseajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume.

Vastavalt KrMS § 180 lõikele 1 kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt. Menetluskuludeks on käesolevas kriminaalasjas sundraha, kaitsjatasu, koopiakulud ja ekspertiisitasu. Kuna Roman Aralov kuulub süüdimõistmisele ebaseadusliku lõhkeaine käitlemises, siis tuleb temalt välja mõista järgmised menetluskulud: sundraha 1,5 palga alammäära - 417,03 eurot, kuna tegemist on II astme kuriteoga; määratud kaitsjale makstud tasu summas 306,82 eurot; koopiakulud summas 11,65 eurot (182,30 krooni); lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspertiisi kulud 57,52 eurot (900 krooni).

Ülejäänud menetluskulud: narkootilise aine ekspertiiside kulud 347,42 eurot (5436 krooni), kohtutoksikoloogia ekspertiisi kulud 95,43 eurot (1493 krooni), DNA-ekspertiisi kulud 1912,88 eurot (29 930 krooni), täiendava DNA-ekspertiisi kulud 93,31 eurot (1460 krooni) ja tulirelvaekspertiisi kulud summas 62,63 (980 krooni) tuleb jätta riigi kanda.

28.04.2010.a. esemete üleandmise-vastuvõtmise akti (tl 161) kohaselt andis Põhja Prefektuuri kriminaalbüroo narkokuritegude talituse erimenetleja politseileitnant Ulvi Tamming üle ja Roman Aralov võttis vastu kriminaalasjas nr 09230118166 läbiotsimise käigus aadressil Xxxära võetud järgmised esemed: 1. sülearvuti Jointech seerianumbriga JAZ1101AUN- 001000390; 2. kaks rohelist värvi ainetükki; 3. tulirelva ekspertiisiaktiga tagastatud signaalpüstoli Mini GAP, signaalrevolver Smith & Wesson Combat koos plastkarbi, puhastusharja ja kasutusjuhendiga ning 15 paukpadrunit koos padrunikarbiga.

8

Narkootiline aine – amfetamiin ja hašiš (EKEI keemiaosakonnas) – hävitada kohtuotsuse jõustumisel.

Tühjad minigrip kotid, fooliumitükk, plastmasspudel, kapsel (kriminaalasja materjalide juures) – hävitada kohtuotsuse jõustumisel, süüdistatav neid endale ei soovinud.

Merle Parts Kohtunik

Elve Kaas Rahvakohtunik

Mare Kaiv Rahvakohtunik