2-22-14367/17 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1 2-22-14367

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Kristiina Kask Määruse tegemise aeg ja koht 01.03.2023. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-14367 Tsiviilasi OÜ Kodukolde Kinnisvara hagi A. P. a vastu kinnistu kaasomandi lõpetamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: OÜ Kodukolde Kinnisvara (registrikood 11350915; asukoht Jõerahu tn 9, Vorbuse küla, Tartu linn, Tartumaa); lepinguline esindaja: vandeadvokaat A. A. (Advokaadibüroo Lillo ja Partnerid; e-post: XXX); Kostja: A. P. (isikukood XXX; elukoht XXX; e-post:XXX; XXX) Menetlustoiming Hagist loobumise vastuvõtmine ja menetluse lõpetamine RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu OÜ Kodukolde Kinnisvara loobumine hagist A. P. a vastu kinnistu kaasomandi lõpetamise nõudes ja lõpetada tsiviilasja nr 2-22-14367 menetlus. 2. Tühistada Tartu Maakohtu 29.09.2022. a määrusega tsiviilasjas nr 2-22-14367 kohaldatud hagi tagamine, millega otsustati arestida ja kanda selle alusel OÜ Kodukolde Kinnisvara kasuks kinnistusraamatusse vara käsutamise keelumärge A. P. ale kuulunud 1/8 kaasomandiosale kinnistust, registriosa numbriga XXX, asukohaga XXX. 3. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. 4. Tagastada hagejale pool hagilt tasutud riigilõivust summas 210 eurot. Tagastatav summa kanda OÜ Kodukolde Kinnisvara arvelduskontole nr XXX.

2 5. Toimetada määrus pooltele kätte.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. OÜ Kodukolde Kinnisvara esitas 27.09.2022. a kohtule hagiavalduse A. P. a vastu kinnistu kaasomandi lõpetamise nõudes. Hageja taotles hagiavalduses, et kohus lõpetaks poolte kaasomandi kinnistule, registriosa numbriga XXX, asukohaga XXX, selliselt, et kinnistu jäetakse hageja ainuomandisse, pannes hagejale kohustuse maksta kostjale omandi kaotuse eest hüvitis summas 17 500 eurot. Hageja taotles, et kohus kohustaks kostjat andma tahteavaldused kinnistusraamatust kostja kohta tehtud omandikande kustutamiseks ja hageja kinnistu ainuomanikuna sissekandmiseks. Lisaks taotles hageja, et kohus kohustaks kostjat andma hagejale üle kinnistu otsese valduse. 2. 28.09.2022. a esitas hageja kohtule taotluse hagi tagamiseks. Hageja taotles, et kohus hagi tagamise abinõuna kannaks hageja kasuks kinnistusraamatusse poolte kaasomandis oleva kinnistu registriossa keelumärke kostjale temale kuuluva 1/8 kaasomandiosa käsutamise keelamiseks. 3. Kohus võttis hagi 25.11.2019. a määrusega võttis kohus hagi menetlusse ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama. 4. 05.10.2022. a määrusega võttis kohus hagi menetlusse ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse ja hagimaterjalide temale kättetoimetamisest. 5. Kostja, A. P. , kohtu määratud tähtaja jooksul hagile ei vastanud. 6. Kohus korraldas asjas eelistungi, toimumisajaga 07.02.2023. a. Istungil osalesid hageja lepinguline esindaja ja kostja isiklikult. Pooled avaldasid istungil soovi lahendada asi kohtuvälise kokkuleppega. Poolte taotlusel lükkas kohus asja arutamise edasi ja andis pooltele tähtaja läbirääkimiste pidamiseks ja kokkuleppe sõlmimiseks. 7. Hageja esitas 20.02.2023. a kohtule avalduse hagist loobumiseks ja tsiviilasja menetluse lõpetamiseks. Hageja teatel sõlmisid pooled 14.02.2023. a kinnistu kaasomandi lõpetamise lepingu, millega jäeti kinnistu hageja ainuomandisse, kohustusega maksta kostjale tema osa eest hüvitis summas 17 500 eurot. Vastavalt kokkuleppele maksis hageja kostjale ära hüvitise ja 16.02.2023. a kanti hageja kinnistusraamatusse kinnistu ainuomanikuna, millega poolte kaasomand lõppes. Hageja teatas, et ei nõua kostjalt menetluskulude hüvitamist ning palub kohtul jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. 8. Kostja esitas 28.02.2023. a kohtule seisukoha, milles avaldab, et tal ei ole vastuväiteid hagist loobumisele ja menetluse lõpetamisele. Kostja kinnitab, et 14.02.2023. a sõlmisid pooled kohtuvälise kokkuleppe, mille alusel on poolte kaasomand kinnistule lõppenud ja vastavalt kokkuleppele on hageja tasunud kostjale hüvitise 17 500 eurot. Kostja palub kohtul samuti jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. KOHTU SEISUKOHT

3 Kohus leiab, et hagist loobumine on võimalik vastu võtta ja tsiviilasja menetlus lõpetada. Poolte esitatust nähtuvalt on nad saavutanud hagieseme suhtes kokkuleppe ja on lõpetanud kinnistu kaasomandi kohtuvälise kokkuleppega. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis annaks alust jätta hagist loobumist vastu võtmata. Kostja on avaldanud, et temal ei ole hagist loobumisele ega menetluse lõpetamisele vastuväiteid. TsMS § 429 lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab avaldusest loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus selgitab hagist loobumise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi: TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 386 lg 4 näeb ette, et kohus tühistab hagi tagamise määrusega, kui asjas menetlus lõpetatakse. Antud juhul lõpetab kohus tsiviilasja menetluse. Seetõttu tühistab kohus TsMS § 386 lg 4 alusel 29.09.2022. a määrusega kohaldatud hagi tagamise, millega otsustati arestida kostjale kuulunud kinnistu kaasomandiosa ja kanda sel alusel kinnistusraamatusse keelumärge vara käsutamise keelamiseks. Kohus määrust hagi tagamise tühistamise osas kinnistusregistripidajale ei saada. Kui pool seda soovib, saab ta ise jõustunud määrusega pöörduda hagi tagamise tühistamise kohta kinnistusregistrisse kande tegemiseks registripidaja poole. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 märgib kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui menetlus lõpetatakse määrusega ja sama paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 168 lg 5 sätestab erisusena, et kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. TsMS § 162 lg 4 järgi võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Antud juhul lõpetab kohus menetluse, põhjusel, et hageja on hagist loobunud. Poolte esitatust nähtuvalt on pooled sõlminud kinnistu kaasomandi lõpetamiseks kohtuvälise kokkuleppe ehk sisuliselt on kostja pärast hagi esitamist hageja nõude rahuldanud. Seega tuleks TsMS § 168 lg 5 alusel jätta menetluskulud kostja kanda. Kohus leiab aga, et arvestades asjaolusid oleks ebamõistlik kostjalt hageja menetluskulude väljamõistmine. Hageja on ka kinnitanud, et ta kostjalt menetluskulude hüvitamist ei nõua ja on esitanud taotluse, et kohus jätaks poolte menetluskulud nende endi kanda. Kohus leiab, et antud olukorras on põhjendatud kohaldada TsMS § 162 lg-t 4 ja jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Hageja on esitanud kohtule taotluse tagastada temale pool hagilt tasutud riigilõivust.

4 Kohus leiab, et hageja taotlus on põhjendatud. TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Kohus tegi kindlaks, et hageja on tasunud hagi esitamisel riigilõivu summas 420 eurot. Kuna hageja on hagist loobunud, siis TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel on põhjendatud hagejale pool tasutud riigilõivust, s.o 210 eurot tagastada.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kristiina Kask Kohtunik