3-21-2549/15 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja

Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

01.03.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-21-2549

Haldusasi

X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 23.12.2021

käskkirja nr 1.9-2.9/71p tühistamiseks, teenistusse

ennistamiseks ja teenistusest puudutud aja eest tasu

väljamaksmiseks

Menetlusosalised

Kaebaja X, esindaja HN

Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja MM

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 09.12.2022 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 09.12.2022 määruse nr 3-21-2549

resolutsiooni p-i 1 peale menetlusse.

2. Rahuldada X määruskaebus.

3. Tühistada Tallinna Halduskohtu 09.12.2022 määruse resolutsiooni p 1. Teha uus

määrus, millega lugeda Politsei- ja Piirivalveameti 23.12.2021 käskkirja nr 1.9-2.9/71p

tühistamise, kaebaja teenistusse ennistamise ja teenistusest puudutud aja eest tasu

saamise nõuded tähtaegselt esitatuks ning saata asi halduskohtule menetluse

jätkamiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse p-de 2 ja 3 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 124 lg 3, § 155 lg 5

ning § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalvemeti (PPA) peadirektor kehtestas 03.11.2021 käskkirja nr 1.1-1/117

„COVID-19 riskianalüüsi rakendamine“ p-ga 1 kõikidel PPA teenistuskohtadel töötamise

tingimuseks vaktsineerituse COVID-19 haigust põhjustava viiruse vastu. Käskkirja p 2 kohaselt

tõendab p-s 1 nimetatud nõudele vastavust immuniseerimist või haiguse läbipõdemist tõendav

dokument. Käskkirja p 3 järgi tuli teenistujal esitada p-s 2 nimetatud tõend vahetule juhile

kontrollimiseks hiljemalt 12.11.2021 või alustada vaktsineerimisega ja esitada selle kohta

3-21-2549

2(4)

vastav tõend. Käskkirja p 7 näeb ette, et teenistujaga, kes ei vasta p-s 1 nimetatud tingimustele,

lõpetatakse teenistus- või töösuhe.

2. X esitas Tallinna Halduskohtule 05.11.2021 kaebuse, milles palus keelata PPA-l kaebaja

teenistusest vabastamine PPA 03.11.2021 käskkirja alusel ning kohaldada esialgset

õiguskaitset, keelates PPA-l kaebaja teenistusest vabastamise käskkirja andmise kuni vaidluse

lahendamiseni.

3. Tallinna Halduskohus keelas 12.11.2021 määrusega PPA-l kaebaja teenistusest

vabastamise kohta käskkirja andmise kuni 10.12.2021. Halduskohus jättis 14.12.2021

määrusega rahuldamata kaebaja taotluse 12.11.2021 määrusega rakendatud esialgse õiguskaitse

pikendamiseks. Tallinna Ringkonnakohus jättis 29.12.2021 määrusega rahuldamata kaebaja

määruskaebuse halduskohtu 14.12.2021 määruse peale.

4. PPA vabastas kaebaja teenistusest 23.12.2021 käskkirjaga nr 1.9-2.9/71p alates

31.12.2021.

5. X esitas 28.02.2022 taotluse kaebuse muutmiseks. Kaebaja soovis PPA keelamise asemel

23.12.2021 käskkirja tühistamist, teenistusse ennistamist ja tasu teenistusest puudutud aja eest.

Kaebaja kasvatas kaebuse esitamise seisuga alla 7-aastast last (avaliku teenistuse seaduse § 105

lg 4). Kaebaja tahe on kogu aeg olnud see, et teda ei vabastataks teenistusest. Tühistamiskaebus

on tähtaegne, sest keelamiskaebus esitati kaebetähtaega järgides. Kui kaebetähtaega on

ületatud, palus kaebaja kaebetähtaja ennistada. Kaebaja ootas, millal halduskohus annab talle

võimaluse taotleda kaebuse muutmist.

6. PPA taotles kaebuse muutmise ja tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata jätmist ning

keelamiskaebuse tagastamist HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel. Kaebaja tutvus teenistusest

vabastamise käskkirjaga samal päeval, mistõttu tuli see vaidlustada hiljemalt 24.01.2022. Kuna

taotlus kaebuse muutmiseks esitati 28.02.2022, on ületatud HKMS § 46 lg-s 1 sätestatud

tähtaega. Kohus ei pidanud andma kaebajale võimalust taotleda kaebuse muutmist.

Ringkonnakohus andis kaebajale 29.12.2021 määruses juhised, kuidas enda õigusi kaitsta.

Kaebajal on õigusteadmistega esindaja. Kaebuse esitamise ajal ei olnud kaebajat teenistusest

vabastatud. Taotluse esitamisega on viivitatud, et suurendada taotletavat hüvitist. Puuduvad

mõjuvad põhjused kaebetähtaja ennistamiseks.

7. Halduskohus võttis 14.09.2022 määrusega kaebuse menetlusse PPA 23.12.2021 käskkirja

tühistamise, teenistusse ennistamise ja puudutud aja eest tasu maksmise nõuetes eesmärgiga

hinnata kaebuse tähtaegsust.

8. Kaebaja oli seisukohal, et 28.02.2022 avalduses toodud nõuetega kaebuse täiendamine ei

ole uue kaebuse esitamine, vaid kaebuse muutmine. Kaebuse muutmisel loetakse uus nõue

esitatuks esialgse kaebuse esitamise ajal (HKMS § 49 lg 1). Kuna kaebaja oli esitanud

keelamiskaebuse, ei pidanud ta põhjendatuks esitada eraldi tühistamiskaebust, sest arvas, et

halduskohus annab võimaluse taotleda kaebuse muutmist. Alternatiivselt palus kaebaja

ennistada kaebetähtaja.

9. PPA leidis, et kaebaja oleks pidanud tühistamisnõude esitama hiljemalt 24.01.2022.

Kaebajat esindab õigusteadmistega isik, kaebaja teenistusest vabastamise käskkirjal oli

vaidlustamisviide ja talle olid antud juhised õiguste edasiseks kaitseks.

10. Tallinna Halduskohus luges 09.12.2022 määruse resolutsiooni p-s 1 kaebuse PPA

23.12.2021 käskkirja tühistamiseks esitatuks tähtaega rikkudes, jättis rahuldamata kaebetähtaja

ennistamise taotluse ning lõpetas haldusasja menetluse.

PPA edastas kaebajale 16.11.2021 teatise, millega talle anti vaktsineerimist kinnitava tõendi

esitamiseks aega kuni 20.12.2021 ning hoiatati, et tõendi esitamata jätmisel ta vabastatakse

3-21-2549

3(4)

teenistusest. Vastustaja kinnitusel sai kaebaja 23.12.2021 käskkirja teenistusest vabastamise

kohta kätte samal päeval, kuid kaebaja ei astunud samme enda õiguste tõhusaks kaitsmiseks (nt

esialgse õiguskaitse korras haldusakti kehtivuse peatamiseks). Teenistusest vabastamise

käskkiri sisaldas vaidlustamisviidet. Kohus lubas kaebust muuta tähtaegsuse kontrollimise

eesmärgil. Kaebaja ei taotlenud kaebetähtaja jooksul tühistamisnõudele üleminekut ega

esitanud kohtule vaidlusalust käskkirja, vaid tegi seda alles pärast kohtu nõudmist. Keelamis-

ja tühistamiskaebuse esitamise tähtajad on erinevad ning kaebaja pidi tähtajaga nõude

muutmisel arvestama. Tähtaja ennistamise taotlus ei ole põhjendatud. Kaebaja pole esitanud

objektiivseid asjaolusid, mis õigustaksid tähtaja rikkumist. Kaebaja tuginemine Tartu

Ringkonnakohtu 28.01.2022 määrusele nr 3-21-2547 pole asjakohane, sest asjaolud on teised.

Tolles asjas oli keelamiskaebuse ajal olemas haldusakt, mille tühistamise nõudele sai üle minna.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

11. X palub määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 09.12.2022 määruse

resolutsiooni p 1, lugeda nõuded tähtaegselt esitatuks ja saata asi tagasi halduskohtule

menetluse jätkamiseks.

Kaebaja nõudis algselt enda teenistusest vabastamise keelamist. Kaebus sisaldas argumente

kavandatava käskkirja õigusvastasuse kohta. Kaebuse aluseks olev põhiliste asjaolude kogum

jäi pärast kaebuse muutmise taotluse esitamist samaks. Kaebaja ei muutnud algset nõuet pärast

teenistusest vabastamise käskkirja saamist, sest arvas, et kohus annab selleks võimaluse pärast

määruskaebuse menetlemise lõppemist. Arvestades kaebaja algset nõuet ja eesmärki ning

asjaolu, et kaebaja pöördus keelamiskaebusega kohtusse tähtaegselt, tuleks kaebetähtaeg

ennistada.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12. Ringkonnakohus võtab X määruskaebuse menetlusse. Määruskaebuse esitamine

kaebetähtaja ennistamata jätmise ja menetluse lõpetamise määruse peale on HKMS § 124 lg 3

ja § 155 lg 5 kohaselt lubatud. Määruskaebus on tähtaegne ning vastab HKMS §-des 52–54 ja

205 sätestatud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja

riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). Ringkonnakohus ei pea määruskaebuse lahendamiseks

vajalikuks küsida PPA-lt täiendavat seisukohta, vaid arvestab 15.03.2022 ja 30.09.2022

vastustes tooduga.

13. Määruskaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

14. HKMS § 49 lg 1 ls 1 järgi võib kaebaja kaebuse nõuet või alust muuta kuni kohtuvaidluseni

halduskohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni, kui see on

kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine

muudetud kujul oleks HKMS-i kohaselt lubatav. Kaebuse nõue on HKMS § 37 lg-le 2 vastav

taotlus asja sisuliseks lahendamiseks; kaebuse alus aga põhiliste asjaolude kogum, millega

seoses nõue esitatakse (HKMS § 41 lg 2). Need on asjaolud, mille esinemisel saavad kaebaja

õigusnormidest tulenevad õigused ja kohustused sisu või mis on tema materiaalõigusliku nõude

rahuldamise eelduseks. Keelamis- ja tühistamiskaebuse aluse moodustavad asjaolud, millega

kaebaja seostab oma õiguste rikkumise nõude esemeks oleva haldusaktiga (riigivastutuse

seaduse § 3 lg 1, § 5 lg 1). Kaebuse muutmiseks loetakse kaebusele täiendava nõude lisamist,

juba esitatud nõude asendamist, samuti aluse täiendamist, asendamist või osalist ärajätmist.

15. Kaebuse muutmise käivitab kaebaja avaldus. Muutmise aktsepteerimine peab nähtuma

kohtu määrusest, sh milliste nõuete ja alustega kaebus jääb menetlusse. Kaebus peab olema

muudetud kujul lubatav. Lubatavust hinnatakse muutmisavalduse läbivaatamise seisuga, v.a

tähtaegsus, mida hinnatakse kaebuse esitamise aja seisuga (HKMS § 49 lg 1 ls 2).

3-21-2549

4(4)

Menetlusseadustik ei keela täiendada kaebust tühistamisnõudega sellise haldusakti peale, mis

antakse kohtumenetluse ajal ja mille andmise keelamist oli algses kaebuses nõutud (vrd

Riigikohtu 11.12.2013 otsus nr 3-3-1-46-13, p 13). Ühtlasi tähendab eelnev, et muudetud

kaebuse lubatavust tuleb üldjuhul kontrollida enne muutmise aktsepteerimist. Kui muudetud

kaebus ei ole õiguslike takistuste tõttu lubatav (nt tähtaegsus), tuleb muutmisest keelduda

otstarbekuse kaalutlusel (vt Riigikohtu 26.03.2015 määrus nr 3-3-1-86-14, p-d 20 ja 25).

16. Praegusel juhul tuli muudetud kaebus lugeda esitatuks esialgse kaebuse esitamise ajal

(HKMS § 49 lg 1 ls 2). PPA peadirektor kehtestas 03.11.2021 käskkirjaga teenistuskohal

töötamise tingimuseks COVID-19 haigust põhjustava viiruse vastase vaktsineerituse ning

kohustas teenistujaid esitama vahetule juhile tõend vaktsineerituse, selle alustamise või

läbipõdemise kohta hiljemalt 12.11.2021. Kaebaja esitas halduskohtule 05.11.2021 kaebuse

tema teenistusest vabastamise haldusakti andmise keelamiseks. Asjas kohaldati esialgset

õiguskaitset ja kaebaja teenistusest vabastamine oli keelatud kuni 10.12.2021. Kaebaja taotlus

esialgse õiguskaitse pikendamiseks jäi rahuldamata. PPA vabastas kaebaja teenistusest

23.12.2021 käskkirjaga alates 31.12.2021. Kaebaja sai selle käskkirja kätte samal päeval.

Tallinna Ringkonnakohus selgitas kaebajale 29.12.2021 määruses kaebuse muutmise vajadust

(p 14). Halduskohus küsis kaebajalt 15.02.2022, kas ta on teenistusest vabastatud. Kaebaja

taotles

28.02.2022

vastuses

kaebuse

muutmist

ja

keelamisnõude

asendamist

tühistamisnõudega. Tühistamisnõue teenib algse kaebusega sama eesmärki – võimaldada

kaebajal politseiteenistuses jätkata, vaatamata 03.11.2021 käskkirjas nimetatud dokumendi

esitamata jätmisele. Kaebaja ei ole ebamõistlikult viivitanud kaebuse muutmise taotluse

esitamisega ega oma õigusi kuritarvitanud. Kaebaja võis HKMS § 2 lg 5 alusel arvata, et

halduskohus annab talle võimaluse taotleda kaebuse muutmist ega algatanud seetõttu uut

kohtuvaidlust. Kaebuse muutmine oli otstarbekas ja taotlus esitatud HKMS § 49 lg 1 ls-s 1

sätestatud tähtaja jooksul.

17. Eeltoodust tulenevalt rahuldab ringkonnakohus X määruskaebuse ja tühistab Tallinna

Halduskohtu 09.12.2022 määruse resolutsiooni p-i 1. Haldusasi saadetakse halduskohtule

menetluse jätkamiseks.

(allkirjastatud digitaalselt)