2-19-16650/53 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik

Indrek Soots ja kohtunik Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht 01.03.2023.a, Tallinn

Kohtuasja number

2-19-16650

Kohtuasi

OÜ Realsten hagi X vastu võla nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 14.04.2022.a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

OÜ Realsten määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja

(määruskaebuse

esitaja):

OÜ

Realsten

(registrikood 10935602), lepinguline esindaja Eduard

Neiman (e-post XXX)

Kostja (vastustaja): X (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Jaana Nõgisto (e-post

XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 14.04.2022.a määruse resolutsioon jätta muutmata, arvestades ka

käesoleva määruse õiguslikke põhjendusi.

2. OÜ Realsten määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud ringkonnakohtus OÜ

Realsten kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

2-19-16650

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OÜ Realsten (hageja) esitas Harju Maakohtule 27.10.2019.a X(kostja) vastu hagi, paludes

kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõla 49 899 eurot 68 senti, tsiviilasja nr 2-18-5940

menetlusega seotud kahju 3015 eurot, viivise 49 899 eurot 68 senti ja sissenõudmiskulu 40

eurot ning viivise põhivõlalt alates hagi esitamisest.

2. Harju Maakohus jättis hagi 13.04.2020.a otsusega hagi rahuldamata, leides, et hageja ei ole

tõendanud põhjusliku seose olemasolu kostja tegevuse ja OÜ Nattelco tasumata jäänud arvete

vahel. Tallinna Ringkonnakohus jättis 18.11.2020.a otsusega maakohtu otsuse muutmata.

Riigikohus tühistas 22.06.2021.a otsusega Harju Maakohtu 13.04.2020.a otsuse ja Tallinna

Ringkonnakohtu 18.11.2020.a otsuse ning saatis asi Harju Maakohtule uueks läbivaatamiseks.

3. Harju Maakohus selgitas 14.09.2021.a kirjaga vastavalt Riigikohtu 22.06.2021.a otsusele

hagejale TsÜS §-s 130 sätestatud kahjunõude eeldusi ja tõendamiskoormist ning määras

hagejale TsMS § 392 lg 1 p-de 1 ja 3 ning § 3401 lg 1 alusel tähtaja asjaolude väljatoomiseks

ja kahjunõude täpsustamiseks. Kohus kohustas hagejat esitama hagiavalduse tervikteksti koos

lisadega ja võimalike taotlustega hiljemalt 21 päeva jooksul kohtukirja edastamisest arvestades.

Hageja sai kohtu 14.09.2021.a selgituskirja kätte 07.10.2021.a, kuid kohtu poolt määratud

tähtajaks hagiavalduse tervikteksti koos lisadega kohtule ei esitanud.

Maakohtu määrus ja põhjendused

4. Harju Maakohus jättis 14.04.2022.a määrusega OÜ Realsten hagi X vastu võla nõudes läbi

vaatamata ja menetluskulud hageja kanda.

5. Määruse põhjenduste kohaselt tugines kohus TsMS § 423 lg 2 p-le 2. Hageja esitas kostja

vastu esindusõiguseta isiku tekitatud kahju hüvitamise nõude. Sellise nõude õiguslik alus on

TsÜS § 130, mis reguleerib vastutuse eeldusi ja ulatust erikoosseisuna ja mis kohaldub eelkõige

TsÜS §-s 129 sätestatud mitmepoolse tehingu tegemise korral.

6. TsÜS § 129 lg 1 järgi on teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing tühine,

välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks

kiidab. Kuni puudub esindatava heakskiit, on tehing hõljuvalt kehtetu (vt ka Riigikohtu

20.03.2019.a otsus tsiviilasjas nr 2-14-61508/73, p 26). Kui kostjal puudus lepingute

sõlmimiseks esindusõigus TsÜS § 117 mõttes (sh kas tehinguga antud volitus või seadusjärgne

esindusõigus) ja esindatav tehingut heaks ei kiida, siis on tehing tühine ja teise isiku nimel

esindusõiguseta tegutsenud isikul võib tekkida kahju ja kulutuste hüvitamise kohustus

TsÜS § 130 järgi.

7. Tehingul põhineva esindusõiguse ehk volituse (TsÜS § 117 lg 2) võib esindatav TsÜS § 118

lg 1 järgi anda nii otsese kui kaudse (TsÜS § 68 lg-d 2 ja 3) tahteavaldusega. Samas võib

esindusõigus olla tuletatav ka TsÜS § 118 lg 2 esimesest alternatiivist (nn talumisvolitus), kus

esindatav ei ole küll selge avaldusega andnud volitust enda nimel tegutsemiseks, kuid ta teab,

et isik tegutseb tema esindajana ja talub selle isiku sellist tegevust, või TsÜS § 118 lg 2 teisest

alternatiivist (nn näivusvolitus), kus esindatav ei ole küll teadlik, et esindaja tegutseb tema

esindajana, kuid ta on raskelt hooletu asjaolude suhtes, millest oleks pidanud järeldama, et teine

isik tegutseb tema esindajana.

8. TsÜS § 130 lg 1 järgi peab esindusõiguseta teise isiku nimel tehingu teinud isik juhul, kui

isik, kelle nimel tehing tehti, tehingut heaks ei kiida, hüvitama teisele poolele tehingu

2-19-16650

ettevalmistamisel kantud kulutused ja sellega seotud muu kahju, mida teine pool kandis

seetõttu, et ta uskus esindusõiguse olemasolusse (nn usalduskahju). Sama paragrahvi teine lõige

sätestab, et kui teise isiku nimel tehingu teinud isik teadis või pidi teadma, et tal esindusõigust

ei ole, peab ta lisaks lõikes 1 nimetatud kahjule hüvitama teisele poolele ka tehingu täitmata

jätmise tõttu tekkinud kahju (nn täitmishuvile vastava kahju).

9. Eeltoodu alusel on TsÜS § 130 lg-st 1tuleneva nõude eeldused järgmised: kostja sõlmis

esindatava nimel hageja nimetatud lepingud; kostjal puudus lepingute sõlmimiseks

esindusõigus; esindatav ei kiida kostja sõlmitud lepinguid heaks (st kas teeb tahteavalduse,

millega keeldub tehingut heaks kiitmast, või ei kiida tehingut heaks TsÜS § 129 lg-s 4

sätestatud tähtaja jooksul), mistõttu on lepingud TsÜS § 129 lg-st 1 tulenevalt tühised; kostja

ei teadnud ega pidanudki teadma oma esindusõiguse puudumisest; hagejale tekkis kostja

esindusõiguse puudumise tõttu TsÜS § 130 lg-s 1 nimetatud kahju.

10. TsÜS § 130 lg 2 alusel esitatava nõude eeldused on aga järgmised: kostja sõlmis esindatava

nimel hageja nimetatud lepingud; kostjal puudus lepingute sõlmimiseks esindusõigus;

esindatav ei kiida kostja sõlmitud lepinguid heaks (st kas teeb tahteavalduse, millega keeldub

tehingut heaks kiitmast, või ei kiida tehingut heaks TsÜS § 129 lg-s 4 sätestatud tähtaja

jooksul), mistõttu on lepingud TsÜS § 129 lg-st 1 tulenevalt tühised; kostja teadis või pidi

teadma, et tal ei ole teise isiku (esindatava) nimel tegutsemiseks esindusõigust; hagejale tekkis

kostja esindusõiguse puudumise tõttu TsÜS § 130 lg-s 2 nimetatud kahju.

11. Hageja peab nii TsÜS § 130 lg 1 kui ka lg 2 järgi nõude maksmapanekul eeltoodud

asjaolusid esmaselt tõendama. Seejärel on esindusõiguseta tegutsenud isikul (kostjal) omakorda

võimalus vastutusest vabanemiseks tõendada, et tehingu teine pool (hageja) tehingute tegemise

ajal teadis või pidi teadma kostjal esindusõiguse puudumisest (TsÜS § 130 lg 3). Seejuures ei

eelda esindusõiguseta isiku vastu TsÜS § 130 lg-te 1 või 2 alusel nõude esitamine seda, et oma

tehingujärgsed kohustused täitnud hageja peaks esmalt VÕS § 1028 lg 1 järgi nõudma tehingu

täitmisena üleantu tagastamist tühiseks osutunud tehingu teiselt poolelt.

12. TsÜS § 130 lg-le 2 tuginedes ei saa hageja nõuda mõlemat liiki selles lõikes nimetatud

kahju hüvitamist kumulatiivselt, v.a niivõrd, kuivõrd tehingu ettevalmistamisel kantud kulutusi

ja sellega seotud muud kahju on tehingu täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju nõude juures juba

arvesse võetud. Vastasel korral asetataks hageja mõlema nõude rahuldamisel paremasse

olukorda, kui see, milles ta oleks olnud esindusõiguse olemasolu ning tehingu kehtivuse korral.

Seetõttu peab hageja valima, kas ta nõuab esindusõiguseta tegutsenud isikult, kes teadis või pidi

teadma endal esindusõiguse puudumisest, tehingu ettevalmistamisel kantud kulutuste ja muu

sellega seotud kahju hüvitamist, mida hageja kandis esindusõiguse olemasolusse uskumise

tõttu, või tehingu täitmata jätmise tagajärjel tekkinud kahju hüvitamist. Need nõuded võib

hageja siiski esitada alternatiivsete nõuetena.

13. Hageja on tuginenud nõude õigusliku alusena ka VÕS §-le 1043 ja § 1045 lg 1 p-dele 5-8.

14. Kolleegium on varasemas praktikas leidnud, et TsÜS § 130 on käsitatav erinormina

deliktiõigusliku vastutuse (VÕS § 1043 jj) suhtes. See tähendab, et kui teise isiku nimel tehingu

teinud isik teadis või pidi teadma, et tal ei ole esindusõigust, tuleneb tema vastutus tehinguga

tekitatud kahju eest üksnes TsÜS §-st 130 kui kahju hüvitamise erikoosseisust ning

deliktiõiguse ega alusetu rikastumise sätted tema suhtes ei kohaldu (Riigikohtu erikogu

22.02.2013.a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-106-12, p 64; kahju hüvitamise erikoosseisude

kohta vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 07.10.2009.a otsus asjas nr 3-2-1-83-09, p-d 10-11).

Kolleegium jääb selle seisukoha juurde.

2-19-16650

15. Riigikohus selgitas viidatud otsuse punktis 14, et kui hageja nõude eeldused ei ole TsÜS §

130 lg-te 1 või 2 alusel täidetud, siis ei ole välistatud hageja kahjunõue deliktilise kahju

hüvitamise nõudena mh VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 8 alusel (vt nt tahtliku heade kommete

vastase käitumise kohta Riigikohtu 12.12.2016.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-132-16, p 16).

16. Kohus märkis Riigikohtu viidatud otsuse punktis 13 esiletoodust, et hageja poolt esitatud

hagi aluseks olevad asjaolud on vastuolulised. Hageja on viidanud nii kostjal OÜ Nattelco

esindamiseks esindusõiguse puudumisele kui ka asjaoludele, mille kohaselt võisid esineda

TsÜS § 118 lg-s 2 sätestatud eeldused. TsÜS § 118 lg-st 2 tulenevalt võisid vaidlusalused

tehingud kehtida vaatamata sellele, et OÜ Nattelco ei olnud andnud kostjale volitust enda

esindamiseks. Kui hageja tugineb sellele, et OÜ-ga Nattelco sõlmiti kehtivad müügilepingud

ning hageja uskus, et kostjale oli antud volitus, ning OÜ Nattelco teadis, et kostja tegutseb tema

nimel esindajana, ning talus kostja sellist tegevust, siis saab hageja kehtivatest lepingutest

tuleneva täitmise nõude esitada üksnes lepingupoole ehk OÜ Nattelco vastu. Kui hageja tugineb

aga sellele, et OÜ Nattelco ei kiitnud TsÜS § 129 lg-st 1 tulenevalt kostja sõlmitud lepinguid

heaks, mistõttu on lepingud tühised, siis saab hageja esitada nõude kostja vastu TsÜS § 130

alusel (vt selle nõude eelduste kohta eelpool p 11.2). Hageja ei saa TsÜS § 130 alusel nõuet

esitades samal ajal tugineda volituse olemasolule ja sellest tulenevalt lepingute kehtivusele ning

esindusõiguse puudumisele ja sellest tulenevalt lepingute kehtetusele.

17. Kohus leidis, et hagiavalduse asjaolud on endiselt vastuolulised. Hageja ei ole vastavalt

maakohtu 14.09.2021.a selgituskirjale esitanud hagiavalduse tervikteksti koos lisadega

asjaolude väljatoomiseks ja kahjunõude täpsustamiseks. Kohus ei saa ise valida, milliste

asjaolude pinnalt käesolevat vaidlust lahendada, kuivõrd esitatud asjaolud on vastuolulised.

Kõik asja lahendamiseks olulised asjaolud peab kohtu ette tooma hageja. Täiendavalt ei saa

kohus lahendada hageja kahjunõuet deliktilise kahju hüvitamise nõudena, kuna hageja ei ole

esile toonud ka deliktilise kahju hüvitamise nõude selgeid asjaolusid. Kohus oli seisukohal, et

kohus ei saa hagi rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel, kuivõrd hageja ei ole esile toonud

hagiavalduse aluseks olevaid olulisi asjaolusid. Kohus leidis, et hageja nõue on eelnevast

tulenevalt perspektiivitu ning tuleb TsMS § 432 lg 2 p 2 alusel jätta läbi vaatamata.

Määruskaebus

18. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi tagasi

uueks lahendamiseks maakohtule.

19. Määruskaebuse põhjendustest nähtuvalt on maakohus oluliselt rikkunud menetlusõiguse

norme, ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme ja ebaõigesti hinnanud asjas kogutud

tõendeid.Vaidlustatav maakohtu määrus on tehtud isiku suhtes, keda ei kutsutud maakohtusse

seaduse kohaselt ja maakohtu määrus on olulises ulatuses jäetud põhjendamata.

20. Maakohus on määruskaebuse esitaja lepingulise esindaja volituste olemasolu kontrollimisel

ja maakohtu menetluse korraldamisel ebaõigesti kohaldanud TsÜS § 115, § 116, § 117, § 118

lg-te 1 ja 3, § 120 ja § 125 lg 2 p-ide 1 ja 3 sätteid, oluliselt rikkunud TsMS § 2, § 8 lg 1, § 199

lg 1 p-de 1-8, § 217 lg 5 ja § 232 lg 1 sätteid ning ebaõigesti hinnanud asjas kogutud tõendeid.

21. Ei põhine seadusel ja vandeadvokaadi Raul Markus 16.12.2020.a volikirjal maakohtu

järeldus, et väidetavalt on tsiviilasjas maakohtu menetluses määruskaebuse esitaja lepinguliseks

esindajaks vandeadvokaat Raul Markus. Tegelikkuses väljastas määruskaebuse esitaja

13.08.2019.a juristile Eduard Neimanile volikirja, mille kohaselt Eduard Neimanil on õigus

esindada hagejat maa-ja ringkonnakohtu menetlustes. Seoses kassatsioonkaebusega väljastas

2-19-16650

määruskaebuse esitaja 16.12.2020.a vandeadvokaadile Raul Markus kirjaliku volikirja, mille

kohaselt vandeadvokaadil oli õigus esindada OÜ-d Realsten ainult Riigikohtu asjaajamises.

Seega lõppes vandeadvokaat Raul Markus volitus vähemalt alates Riigikohtu otsuse ilmumisest

veebilehel.

22. Määruskaebuse esitaja arvates ajavahemik 01.07.2021.a - 14.04.2022.a oli piisav aeg, et

maakohus selgitaks täiendavalt välja määruskaebuse esitajalt kõik võimalikud maakohtu

küsimused seoses vandeadvokaadi Raul Markus esindusõiguse ulatusega. Seadusel ei põhine

maakohtu seisukoht, et kõrvalise isiku (Raul Markus) e-posti aadressile maakohtu 14.09.2021.a

selgituskirja edastamine loetakse võrdseks määruskaebuse esitaja teadmisega.

23. 14.04.2022.a sai määruskaebuse esitaja lepinguline esindaja Eduard Neiman tagasiulatuvalt

teada, et käesolevas tsiviilajas määruskaebuse esitajale teadmata põhjustel pärast 22.06.2021.a

Eduard Neimani ligipääsetavus (juurdepääs) e-toimikule praeguses maakohtu menetluses oli

maakohtu poolt ebaseaduslikult välistatud. Maakohus on pärast 22.06.2021.a takistanud

määruskaebuse esitaja lepingulist esindajat Eduard Neiman osalemisest käesoleva tsiviilaja

menetluses, ebaseaduslikult asendanud määruskaebuse esitaja lepingulise esindaja Eduard

Neiman kõrvalise isiku Raul Markus vastu, ebaseaduslikult takistanud määruskaebuse esitaja

seadusliku esindajat SP osalemisest käesoleva tsiviilaja menetluses, ebaseaduslikult edastanud

kõik oma menetlusdokumendid kõrvalisele isikule (Raul Markus) ning käesoleva ajani täitmata

jätnud Riigikohtu 22.06.2021.a otsuse p 13 ning kohtumenetlust põhjendamatult venitanud, mis

on alus ja põhjus nõuda maakohtu kohtuniku taandamist.

24. Pärast 22.06.2021.a maakohus ei teatanud ei määruskaebuse esitajale ega ka määruskaebuse

esitaja lepingulisele esindajale Eduard Neiman, et tsiviilasja menetleb maakohtu kohtunik Tiia

Mõtsnik; ei edastanud määruskaebuse esitaja lepingulisele esindajale Eduard Neimanile ühtegi

menetlusdokumenti, sh maakohtu 14.09.2021.a selgituskirja. Sellega rikkus maakohus oluliselt

TsMS § 199 lg 1 p 1-8 ja § 217 lg 5 sätetega ettenähtud määruskaebuse esitaja ja

määruskaebuse esitaja lepingulise esindaja Eduard Neimani õigusi ning TsMS § 2, § 8 lg 1 ja

§ 232 lg 1 sätteid. Maakohtul puudus mistahes põhjus ja alus välistada määruskaebuse esitaja

lepingulisele esindajale Eduard Neiman ligipääsetavus (juurdepääs) e-toimikule praeguses

maakohtu menetluses, kuna määruskaebuse esitaja ei esitanud maakohtule ja ringkonnakohtule

teadet hageja lepingulise esindaja Eduard Neiman volituse tagasivõtmisest ja/või uue

määruskaebuse esitaja lepingulise esindaja nimetamisest. Kuna Eduard Neiman ei ole advokaat,

siis juristi Eduard Neimani suhtes ei kohaldata TsMS § 225 lg 1 teist lauset, isegi sel juhul kui

määruskaebuse esitaja endise lepingulise esindaja Raul Markus 16.12.2020.a volikirjas poleks

olnud selgelt märgitud tema esindusõiguse ulatus.

25. Määruskaebuse esitaja arvates on kõike käesolevas määruskaebuses nimetatut arvesse

võttes alus ja põhjus nõuda maakohtu kohtuniku taandamist TsMS § 23 p 7 ja § 24 lg 1 alusel.

Menetluse edasine käik

26. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja palus kostjal sellele vastata. Kostja

määruskaebusele ei vastanud. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

2-19-16650

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

27. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud Harju Maakohtu

kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna määruse

tühistamiseks alust. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus

maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub

TsMS § 654 lg 6 alusel määruses toodud kõigi põhjendustega ning sellest tulenevalt põhjendusi

ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.

28. Nõustuda ei saa määruskaebuse väitega, et maakohus on eksinud, pidades hageja

lepinguliseks esindajaks pärast asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmist jätkuvalt

vandeadvokaat Raul Markust.

29. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt esindas hagejat maa- ja ringkonnakohtu menetluses jurist

Eduard Neiman temale 13.08.2019.a väljastatud volikirja alusel (I kd, tlk 67) ning alates

kassatsioonkaebuse esitamisest vandeadvokaat Raul Markus (II kd, tlk 1-31). Sealjuures ei

nähtu kassatsioonkaebuse materjalidest, et vandeadvokaadi esindusõigus oleks olnud piiratud

vaid hageja esindamisega kassatsioonimenetluses. Seda ei oleks maakohtul olnud ka kuidagi

võimalik ise järeldada, arvestades, et hageja poolt vandeadvokaat Raul Markusele väljastatud

volikiri, millest nähtuvalt volitati vandeadvokaati hagejat esindama ainult Riigikohtu

menetluses (II kd, tlk 67), on käesolevas tsiviilasjas esmakordselt esitatud alles

määruskaebemenetluses.

30. Arvestades, et praegusel juhul ei saanud kohtud teada vandeadvokaat Raul Markuse

esindusõigusega seotud piirangutest, võis maakohus Riigikohtu otsusele järgnenud

kohtumenetluses lähtuda seega eeldusest, et hageja lepinguliseks esindajaks on jätkuvalt

vandeadvokaat Raul Markus.

31. Nimetatud käsitlust toetab ka pikaaegne kohtupraktika, mille kohaselt kehtib lepingulise

esindaja volitus kohtu suhtes siiski seni, kuni kohtule ei ole teatatud volituse lõppemisest (vt nt

Riigikohtu 22.11.2018.a otsus tsiviilasjas nr 2-14-53081, p-d 9-10 või Riigikohtu 09.06.2009.a

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-58-09, p 17) ja seda ka juhul, kui esindaja volitus lõppes volituse

andmise aluseks oleva lepingu lõppemisega, kuna sellisel juhul tuleb arvestada asjaoluga, et kui

esindatav on volituse andmisest kolmandale isikule või avalikkusele teada andnud, loetakse

volitus TsÜS § 127 lg 1 järgi kolmanda isiku või avalikkuse suhtes kehtivaks, kuni volitust ei

ole samal viisil tagasi võetud või selle lõppemisest teatatud (vt nt Riigikohtu 06.12.2010.a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-129-10, p 12).

32. Kuigi on küll õige määruskaebuse esitaja väide, et TsMS § 225 lg 1 teises lauses sätestatud

eeldus, mille kohaselt lõpeb advokaadi volitus uue advokaadi nimetamisest vastaspoolele ja

kohtule teatamisega, praegusel juhul ei kehti, sest Eduard Neiman on jurist, ei võimalda see

eeltoodud põhjendusi arvestades nõustuda väitega, et maakohus on menetlusdokumendid kätte

toimetanud kõrvalisele isikule, so vandeadvokaat Raul Markusele.

33. Võttes arvesse, et vandeadvokaat Raul Markuse esindusõiguse lõppemisest TsMS § 225 lg

1 mõttes maakohus teadlik ei olnud ega saanudki olla, ei saanud maakohtu tekkida ka kahtlust

tema esindusõiguses.

34. Esimeseks menetlusdokumendiks, mille maakohus vandeadvokaat Raul Markusele kätte

toimetas, oli kohtukutse 13.09.2021.a istungile (II kd, tlk 50), mille kättesaamist kinnitasid

2-19-16650

03.08.2021.a nii MOB-CS Advokaadibüroo, mille kaudu vandeadvokaat tegutses (II kd, tlk 52)

kui 23.08.2021.a ka vandeadvokaat Raul Markus isiklikult (II kd, tlk 53).

35. Maakohus sai sealjuures juhinduda TsMS § 321 lg-st 1, mis sätestab, et kui menetlusosalist

esindab kohtumenetluses esindaja, toimetatakse menetluses olevas asjas dokumendid kätte ja

saadetakse muud teated üksnes esindajale, kui kohus ei pea vajalikuks nende saatmist lisaks

menetlusosalisele isiklikult. Mitme esindaja puhul piisab kättetoimetamisest ühele neist.

TsMS § 321 lg 1 järgi toimetabki kohus dokumendid kätte üldjuhul üksnes esindajale ja

isiklikult menetlusosalisele võib otsuse kätte toimetada üksnes täiendavalt (vt nt Riigikohtu

09.03.2016.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-189-15, p 10 ja Riigikohtu 11.10.2007.a määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-84-07, p 10).

36. Eelnevast tulenevalt ei saa nõustuda määruskaebaja etteheitega, et maakohus rikkus

menetlusõiguse norme, kui ei toimetanud kohtukutset kätte ka hageja seaduslikule esindajale.

Arvestades, et TsMS § 321 lg 1 võimaldab kohtul valida, millisele esindajale

menetlusdokument kätte toimetada ja maakohus võis TsMS § 224 mõtte kohaselt arvestada ka

sellega, et ühe lepingulise esindaja menetlustoimingud kehtivad ka teise esindaja suhtes, ei

eksinud maakohus ka selles, kui ei toimetanud kohtukutset kätte hageja juristist esindajale.

37. Põhjust kahelda vandeadvokaat Raul Markuse esindusõiguses ei saanud maakohtul tekkida

ka eelnimetatud kohtukutse kättetoimetamise järgselt, arvestades, et vandeadvokaat ei andnud

maakohtule teada, et tema esindusõigus hageja lepingulise esindajana oli piiratud vaid

esindamisega kassatsiooniastmes ja on sellest tulenevalt lõppenud.

38. Toodust johtuvalt ei eksinud maakohus ka selles, et kajastas 13.09.2021.a toimunud

korraldava kohtuistungi protokollis asjaolu, et hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Raul

Markus, kes istungile ei ilmunud, oli istungi toimumisest teadlik, kuna on kinnitanud isiklikult

kohtukutse kättesaamist (II kd, tlk 54). Rõhutamist väärib, et kuigi istungi protokoll on kohtute

infosüsteemist nähtuvalt alates 14.09.2021.a nähtavaks tehtud ka hageja seaduslikule esindajale

Sergei Polanskile, ei ole ka tema maakohtule teada andnud, et vandeadvokaat Raul Markuse

volitused hageja lepingulise esindajana on lõppenud.

39. Eeltoodud asjaolusid arvesse võttes võis maakohus edasise menetluse juhtimisel endiselt

lähtuda eeldusest, et vandeadvokaat Raul Markuse volitused hageja lepingulise esindajana on

jätkuvalt kehtivad ega eksinud ka selles, kui toimetas järgmiseks menetlusdokumendiks olnud

kohtu 14.09.2021.a selgituskirja, milles täitis mh Riigikohtu otsuse p-s 13 märgitud juhise (II

kd, tlk 55) 07.10.2021.a kätte ainult vandeadvokaat Raul Markusele (II kd, tlk 56).

Vandeadvokaat oma volituste lõppemisest maakohut ei teavitanud, mis oleks olnud

ainumõeldav, kui eeldada, et ka vandeadvokaat pidi oma esindusõiguse piirangutest teadlik

olema.

40. Kuigi eelnimetatud selgituskiri tehti kohtute infosüsteemist nähtuvalt koheselt nähtavaks ka

hageja seaduslikule esindajale Sergei Polanskile, ei andnud ka tema maakohtule

vandeadvokaadi esindusõiguse väidetavast lõppemisest midagi teada. Seda arvestades, ei ole

maakohtule ette heidetav ka see, et kohus märkis vaidlustatud 14.04.2022.a määruses

vandeadvokaat Raul Markuse jätkuvalt hageja lepinguliseks esindajaks ja toimetas määruse

talle 09.05.2022.a ka kätte.

41. Eeltoodule tuginedes on ringkonnakohus seisukohal, et määruskaebuse esitaja poolt

nimetatud

menetlusõigusnormide

rikkumine,

sh

tõendite

ebaõige

hindamine,

põhjendamiskohustuse rikkumine, menetluse venitamine ja Riigikohtu juhiste täitmata jätmine,

2-19-16650

samuti materiaalõiguse normide väär kohaldamine maakohtule käesoleval juhul ette heidetav

ei ole. Ka ei võimalda tsiviilasja materjalidest nähtuvad asjaolud nõustuda määruskaebuse

esitaja seisukohaga, et maakohtunik on olnud erapooletu ning vaidlustatud määrus on tehtud

isiku suhtes, keda ei kutsutud maakohtusse seaduse kohaselt.

42. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole asjaolud, et maakohus ei teatanud ei määruskaebuse

esitaja lepingulisele esindajale Eduard Neimanile, et tsiviilasja menetleb maakohtu kohtunik

Tiia Mõtsnik, ei edastanud talle ega hageja seaduslikule esindajale ühtegi menetlusdokumenti,

sh maakohtu 14.09.2021.a selgituskirja, selliseks asjaoluks TsMS § 23 p 7 mõttes, mis annaks

aluse kahelda kohtuniku erapooletuses. Tegemist on kohtu tegevusega menetluse juhtimisel,

mille õiguspärasust on võimalik kontrollida kaebemenetluses või vastuväitega kohtu

tegevusele. Seda seisukohta väljendas ka taandamistaotluse rahuldamata jätnud maakohtu

esimehe kohusetäitja (II kd, tlk 88). Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et asja menetlenud

kohtunik selgitas taandamisavalduse rahuldamata jätmisel, et määruskaebusele lisatud

16.12.2020.a käsitsi allkirjastatud volikirja ei ole kohtule varem esitatud ning kohus eeldas

TsMS § 226 lg 1 alusel vandeadvokaadi õigust hagejat esindada (II kd, tlk 87 pöördel), puudub

ringkonnakohtul seaduslik alus TsMS § 656 lg 1 p 3 kohaldamiseks.

43. Nagu ringkonnakohus eespool selgitas, võis maakohus kõik menetlusdokumendid

TsMS § 321 lg 1 esimese lause alusel kätte toimetada ainult hageja esindajale ning sai selleks

esindajaks õigustatult pidada vandeadvokaat Raul Markust. Ükski määruskaebemenetluses

hageja poolt esitatud tõenditest ei võimalda asuda teistsugusele seisukohale, arvestades

ringkonnakohtu eeltoodud põhjendusi, eelviidatud kohtupraktikas avaldatud seisukohti ning

TsÜS § 127 lg-s 1 sätestatud põhimõtet, mis kohaldub ka käesolevas asjas.

44. Kuivõrd üks menetlusdokumendi esindajale kättetoimetamise eesmärke ja ühtlasi tagajärg

on see, et menetlusdokumendi kättetoimetamisest esindajale hakkab kulgema menetlustähtaeg

(vt Riigikohtu 30.09.2009.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-97-09, p 11), tuli hagejal esitada

hagiavalduse täpsustatud terviktekst maakohtule kohtu 14.09.2021.a selgituskirjas määratud

tähtaja jooksul. Kuna hageja seda ei teinud, võis maakohus jätta hagi läbi vaatamata.

45. Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et esindaja võimalikud minetused esindamisel saavad

olla aluseks vaid esindatava võimalikele nõuetele tema vastu, kuid ei saa mõjutada

menetlustulemust (vt Riigikohtu 29.01.2008.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-143-07, p 18),

puudub seaduslik alus maakohtu määruse tühistamiseks ja asja tagasi maakohtule saatmiseks

menetluse jätkamiseks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine, edasikaebeõigus

46. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebusega seotud menetluskulud

ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kuna maakohus menetluskulusid

kindlaks ei määranud, ei saa ka ringkonnakohus TsMS § 174 lg-st 4 tulenevalt menetluskulusid

esimesena kindlaks määrata. Menetluskulude rahalise suuruse määrab pärast käesolevas asjas

tehtud lõpplahendi jõustumist kindlaks maakohus TsMS § 177 lg 2 sätestatud korras.

47. Käesolev määrus on TsMS §-st 427 ja § 178 lg-st 1 tulenevalt edasikaevatav.

(allkirjastatud digitaalselt)

/kohtunik, kohtunik, kohtunik/

2-19-16650

Jõustunud Riigikohtu 18.10.2023 määruses toodud muudatustega

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 1. märtsi 2023. a määruse resolutsioon

tsiviilasjas nr 2-19-16650 muutmata, täiendades määruse õiguslikke

põhjendusi.

2. Jätta määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta määruskaebuse menetlemisel tekkinud menetluskulud OÜ Realsten

kanda.