3-23-458/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Haldusasi nr 3-23-458

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Andreas Paukštys Määruse tegemise aeg ja koht 28.02.2023, Tallinn Haldusasja number 3-23-458

Haldusasi X taotlus riigi õigusabi saamiseks RESOLUTSIOON

1. Rahuldada X riigi õigusabi taotlus ning anda talle riigi õigusabi tema esindamiseks Politseija Piirivalveameti 06.02.2023 otsuse nr 12208180053-1 vaidlustamiseks ning asjaga seotud õigusdokumentide koostamiseks. Riigi õigusabi antakse kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud.

2. Eesti Advokatuuril nimetada taotlejale viivitamata riigi õigusabi osutav advokaat. Esindaja määramisel tuleb arvestada halduskohtumenetluse seadustiku § 126 lg-t 3, mille kohaselt rahvusvahelise kaitse asja vaatab kohus läbi eelisjärjekorras.

3. Riigi õigusabi osutajaks määratud advokaadil kontakteeruda viivitamatult pärast määramist X. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates. TAOTLUS, KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

1. Tallinna Halduskohtule saabus 28.02.2023 X taotlus riigi õigusabi saamiseks, et vaidlustada Politseija Piirivalveameti (PPA) 06.02.2023 rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise, ettekirjutuse Eestist lahkumiseks ja sissesõidukeelu otsust nr 12208180053-1.

2. Kohus leiab, et riigi õigusabi taotlus tuleb välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 10 lg 2 p 9 ja riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg 3 p 5 alusel rahuldada. Taotleja on välisriigi kodanik, kes ei valda eesti keelt ning kellel pole õigusalaseid teadmisi, mistõttu on tõenäoline, et isik ei suuda ise ilma professionaalse õigusabita oma õigusi kaitsta. Kuivõrd taotleja soovib vaidlustada tema suhtes tehtud otsust rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise kohta, ettekirjutust Eestist lahkumiseks ning sissesõidukeelu kohaldamist, on põhjendatud anda talle riigi õigusabi õigusdokumendi koostamiseks ja sellele järgnevaks esindamiseks halduskohtumenetluses (RÕS § 4 lg 3 p-d 5, 8).

3. Taotleja majanduslik seisund (esitatud teatise kohaselt) ei võimalda eelduslikult tal endal esindajat palgata ning keeleoskus ja juriidiliste teadmiste puudumine, sh Eesti õigusest, ei võimalda ilma esindajata õigusi efektiivselt kaitsta. Taotleja majanduslikku seisundit arvestades peab kohus põhjendatuks anda isikule riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud (RÕS § 8 p 1). Kui peaks ilmnema kohtule valeandmete esitamine, võib kohus käesoleva määruse tühistada.

4. Tuginedes RÕS § 15 lõikele 5 ning arvestades RÕS § 18 lõiget 1, saadab kohus määruse õigusabi osutava advokaadi määramiseks Eesti Advokatuurile. Pärast esindaja määramist tuleb esindajal viivitamatult kontakteeruda esindatavaga vajalike menetlustoimingute tegemiseks.

5. RÕS § 15 lg 8 kohaselt saab riigi õigusabi andmise määrusele määruskaebuse esitada ka advokatuur.

Teave esindajale

6. PPA 06.02.2023 otsuse nr 12208180053-1 on X RÕA taotluse kohaselt kätte saanud 27.02.2023. Vaidlustamistähtaeg on 10 päeva. PPA kaevatav otsus on lisatud RÕA taotlusele.

7. VRKS § 251 lg 2 kohaselt on taotlejal kaebetähtajal ja kohtumenetluse ajal seaduses nimetatud õigused ja kohustused, sh õigus viibida Eesti territooriumil kuni lõpliku otsuse tegemiseni. Kohus selgitab, et seega pole kaebuse esitamise hetkel isikul esialgse õiguskaitse vajadust (v.a juhul kui PPA taotleb kohtult viibimisõiguse üle otsustamist juba menetluse alguses). Taotlusest nähtuvalt viibib X Vao varjupaigataotlejate majutuskeskuses ja suhtleb vene keeles. Tema e-posti aadress on xxxxxxxxxxx ja telefoninumber XXXXXXXX.

8. Järgides rahvusvahelise kaitse taotluse asju lahendavate kohtunike väljakujunenud menetluspraktikat, selgitab kohus, et esitatava kaebuse koostamisel tuleb juhinduda järgmistest suunistest:  kaebuses tuleb esitada selge taotlus ja põhjendused iga otsuse kohta, mille PPA on vormistanud ühes dokumendis. Kaebuses ei ole vajalik korrata menetluse käiku, tuua välja otsuse põhjendusi ega kirjeldada kaebaja antud selgitusi haldusmenetluses. Kaebuses tuleb tuua välja, miks otsusega ei nõustuta ning milliseid tõendeid või asjaolusid on PPA valesti hinnanud;  kui kaebaja soovib otsust vaidlustades tugineda võõrkeelsetele allikatele (nt täiendavale päritoluriigi infole) või tõenditele, siis tuleb kohtule esitada ka vastavad tõlked (HKMS § 80–81);  veebilinkidena viidatud materjalid tuleb kohtule täiendavalt esitada ka vormingus, mis võimaldab materjalid võtta tõenditena asja materjalide juurde digitoimikusse, et oleks tagatud tõendi muutumatus ja kättesaadavus kogu menetluse vältel;  kui soovitakse kaebuse läbivaatamist kohtuistungil ja tõlgi kaasamist, ent kaebajal endal pole võimalik tõlgile tasuda, siis tuleb esitada vastav menetlusabi taotlus;  kui kaebajal puudub raha riigilõivu tasumiseks, tuleb esitada menetlusabi taotlus koos majandusliku seisundi teatisega;

 kui riigi õigusabi korras määratud esindajal ei ole võimalik kohe esitada kaebuse põhjendatud tervikteksti, tuleb kaebetähtaja jooksul igal juhul esitada kaebus, kus on näidatud PPA otsuse vaidlustamise peamine põhjus ning märkida, et soovitakse põhjendusi täiendada (nt 3–5 tööpäeva jooksul). Kui taotlejale ei jõuta vaidlustamise tähtajal esindajat määrata või pole esindajal aega esitada ka puudustega kaebust, siis hilinenult esitatud kaebusega koos tuleb esitada ka kaebetähtaja ennistamise taotlus, milles selgitatakse mõjuvaid põhjuseid tähtaja möödalaskmiseks (HKMS § 71).

/allkirjastatud digitaalselt/ Andreas Paukštys