3-22-955/12 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Daimar Liiv

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

1. märts 2023, Tallinn

Haldusasja number

3-22-955

Haldusasi

X kaebus Sotsiaalkindlustusameti 04.02.2022 otsuse

nr 380854-4 ja 29.03.2022 vaideotsuse nr 5.2-3/11991-

tühistamiseks

ja

Sotsiaalkindlustusameti

kohustamiseks vaadata kaebaja 04.02.2022 taotlus

uuesti läbi

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja – X, esindaja Jelena Beljakova

Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta poolte menetluskulud nende enda kanda.

3. Sekretäril edastada kohtuotsus menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva

jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 31.03.2023.

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse

päeva

jooksul

apellatsioonkaebuse

vastuapellatsioonkaebuse

esitajale

kättetoimetamisest

arvates

või

ülejäänud

apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses

märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb

tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse

esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning

apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 27.04.2022 saabus Tallinna Halduskohtule X kaebus Sotsiaalkindlustusameti 04.02.2022

otsuse nr 380854-4 ja 29.03.2022 vaideotsuse nr 5.2-3/11991-2 tühistamiseks ja

Sotsiaalkindlustusameti kohustamiseks vaadata kaebaja 04.02.2022 taotlus uuesti läbi.

2. 02.05.2022 määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse.

3. 11.01.2023 määrusega määras kohus asja lahendamise viisiks kirjaliku menetluse.

KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED

4. Kaebaja palub kaebuse rahuldada alljärgnevatel põhjustel:

4.1. Kaebuse esitaja selgitab, et sai 2020 aastal avalikest allikatest teada, et alates 2021 muutub

pensioniseadus ja sellega ka muutuvad pensioni määramise tingimused. 2020 a. novembri

alguses helistas kaebuse esitaja Sotsiaalkindlustusameti infotelefonile eesmärgiga uurida

kuidas alates 2021 aastast muutub vanaduspensioni määramine. Temalt küsiti isikukoodi ja

peale selle teavitamist öeldi, et kaebuse esitajal on juba praegu õigus minna ennetähtaegsele

vanaduspensionile. Kaebaja hakkas uurima, mis pension see on ja kui palju raha ta kuus saama

hakkab.

Selleks, et öelda pensioni summat paluti tal esitada täiendavad materjalid tema töö ja õppimise

kohta, et teha täpne arvestus. Kaebuse esitaja saatis kõik nõutud dokumendid ja materjalid ja

täidetud pensioniavalduse. Ta täitis vanaduspensioni määramiseks avalduse ainult selleks, et

teada saada kui suur oleks ta kuu pension kui ta läheks ennetähtaegsele vanaduspensionile.

Kaebajal polnud plaanis hakata saama ennetähtaegset pensioni vaid tema eesmärk oli teada

saada pensioni suurus. Peale avalduse esitamist sai ta otsuse ennetähtaegse vanaduspensioni

määramiseks ja ta sai teada ka pensioni summa. Peale selle otsuse saamist palus ta tühistada

talle määratud ennetähtaegne vanaduspension oma kirjaga 15.11.2020. Kaebuse esitaja sai

vastuse, et pensioni määramine on tühistatud.

19.11.2020 sai ta Sotsiaalkindlustusametist kirjaga postkasti uue vanaduspensioni arvestuse,

mis lõi talle eksliku arvamuse, et ta peab sellega nõustuma. Arvamus tekkis tal selle tõttu, et

arvestuse järgi pensioni summa oli suurendatud võrreldes esialgsega ja talle ka helistati

Sotsiaalkindlustusametist ja kõne järgi tegi ta sellise järelduse, et ta peab pensioniga ikkagi

nõustuma, sest peale RPKS muutmist võiks ta tööstaaž olla ebapiisav pensioni määramiseks.

Kuna kaebuse esitajal polnud tol hetkel võimalust olukorda adekvaatselt hinnata ja otsustada

võimaluse

üle

tulevikus

pensioni

määramise

kohta,

kujunes

tal

telefonikõnest

Sotsiaalkindlustusameti töötajaga vale ja eksitav arusaam, et ta peab juba praegu pensioniga

nõustuma. Ta teavitas ka Sotsiaalkindlustusametit, et ta sooviks siiski ennetähtaegset

vanaduspensioni taastada, mida Sotsiaalkindlustusamet oma otsusega 29.11.2020 ka tegi.

Kaebaja ei pidanud kirjutama alla uuele avaldusele, vaid jäi kehtima avaldus, mille kaebaja

allkirjastas 10.11.2020.

Kaebaja oli ekslikult arvanud, et ta peab nõustuma selle pensioni määramisega. Tegelikult tol

hetkel ta ei saanud aru, mida ta tegi ja mis tingimusel ta oli nõustunud ennetähtaegse pensioni

määramisega. Pensioni saamise vajadus kaebuse esitajal puudus.

4.2. Kaebuse esitajal on väga raske kommunikeerida inimestega, ta on väga lihtsameelne ja

väga lihtsalt satub inimeste mõju alla, tal on raske kriitiliselt hinnata teiste inimeste väited ja ta

pigem usub kõiki ega kahtle, et inimesed võivad kas valetada või eksitada.

Kaebuse esitajal on juba alates 2002 aastast probleemid psüühikaga, tal oli tuvastatud pidev

depressiivne reaktsioon, ta sai aastatel 2002-2003 ravi Ahtme psühhiaatria haiglas. Sama

diagnoos nagu depressioon, depressiivne ja ärevushäired on vaide esitajal tuvastanud aastatel

2013-2016. Ta pöördus arsti poole 2020 aastal ja talle said määratud antidepressandid

Ventalafaxin, samas ta tarbis enne 2020 aastani antidepressante, mis oluliselt mõjutasid kaebuse

esitaja mentaalset seisundit.

On tõestatud ja tuvastatud, et kaebaja kannatab ärevushäirete ja depressioonihoogude pärast.

Tal on raske suhelda inimestega ja ta võib valesti saada aru talle edastatavast informatsioonist.

Neid raskusi kinnitab ka psühhiaater, kelle poole kaebaja pöördus (dtl 17-19). Lähtudes

psühhiaatri kokkuvõttest on kaebuse esitajal tuvastatud mõõdukas depressioon, ärevushäired ja

isiksushäired. Kaebuse esitaja leiab, et antud diagnoos kinnitab, et tal võivad tekkida olukorrad,

kus ta ei saa aru oma tegevusest ja vastuvõetud otsustest. Peale vale otsuse vastuvõtmist ja

sellest aru saamist on kaebajal süvenenud veelgi rohkem nii ärevushäired kui ka depressioon,

mis omakorda halvendavad veel rohkem kaebaja tervist. Kaebuse esitajal tekkisid ka

suitsiidialased mõtted, kuna ta tegi vale otsuse ja peab nüüd selle vale otsuse eest elu lõpuni

kannatama.

Kuna kaebuse esitajal polnud soovi minna pensionile ennetähtaegselt, pole ta nõus sellega, et

talle ikkagi see pension määrati. Seetõttu ta ei soovi seda pensioni saada ja ta tagastas kõik

saadud rahad Sotsiaalkindlustusametile.

Tekkinud olukord oluliselt kahjustas juba enne kahjustatud vaimset tervist, seega kaebuse

esitaja ei saa enam rahulikult igapäevast elu järgida ega öösel magada. Kaebuse esitaja on

arvamusel, et igal inimesel peab olema võimalus enda poolt tehtud vead parandada. Ja tema

soov on loobuda ennetähtaegsest pensionist ja elada rahulikult ajani, kui talle saab määrata

vanaduspensioni selleks ettenähtud ajal.

Kaebuse esitaja leiab, et pensioni määramise taotluse oli ta saatnud Sotsiaalkindlustusametile

ekslikult. Kaebaja psüühika seisundi tõttu avalduse esitamisel ja Sotsiaalkindlustusameti

töötajatega suhtlemise tulemusel tehtud otsus ennetähtaegse pensioni määramiseks 07.12.2020

nr 380854-3 tuleb kaebaja arvates tunnistada kehtetuks. Sotsiaalkindlustusamet oma otsusega

29.03.22 nr 5.2- 3/11991-2 jättis aga kaebaja vaide rahuldamata.

Kaebaja selgitab, et pensioni väljamaksed on alates 02.03.2022 peatatud, alates 2020 aastast

saadud

pensionimaksed

summas

5868,16

eurot

Sotsiaalkindlustusameti

kontole

EE551010220034952017 tagastatud.

4.3. TsÜS § 13 lg 3 järgi kui isik tegi käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolu mõju all

olles endale ilmselt kahjuliku tehingu, siis eeldatakse, et ta tegi tehingu otsusevõimetuna.

Kaebaja juba alguses kahtles, kas ta soovib ennetähtaegset vanaduspensioni saada. Ajutise häire

tõttu kirjutas ta alla avaldusele pensioni määramiseks. Kui kaebaja sai rahulikult mõelda ja

analüüsida oma tegevust peale arusaamisvõime taastumist, siis mõistis ta, et tema taotlus

ennetähtaegse pensioni määramiseks oli läbimõtlematu ja väär. Seda, et ta ei soovinud saada

ennetähtaegset pensioni, kinnitab ka fakt, et ta pole pensioni raha kasutanud. Saadud summa

tagastas kaebuse esitaja Sotsiaalkindlustusametile. Kaebaja soovib vaidlustada oma otsust ja

leiab, et selleks on piisavalt alust. Ta poleks kunagi nõustunud ennetähtaegse pensioni

määramisega, kui ta oleks oma otsustes olnud adekvaatne. Ta ei nõustuks kunagi endale

kahjuliku otsusega. Tal puudus ja puudub vajadus ennetähtaegse pensioni määramiseks.

Tegelikult oli tema soov saada vanusejärgne vanaduspension, sest ennetähtaegne

vanaduspension rikub oluliselt tema õigusi. Kaebuse esitaja leiab, et juhul kui ta adekvaatselt

sai hinnata, millega ta oli nõustunud, poleks ta kunagi soovinud ennetähtaegset pensionit

endale. Selle olukorra tõendamiseks saatis ta pidevalt kirju Sotsiaalkindlustusametile palvega

tühistada otsus ennetähtaegse pensioni määramise kohta. Kaebuse esitaja palub tunnistada tema

avaldus ennetähtaegse vanaduspensioni määramiseks psüühikahäirete tõttu tühiseks. Kaebuse

esitaja leiab, et tekkinud olukorras on Sotsiaalkindlustusametil õigus tagasiulatuvalt tunnistada

enda otsus kehtetuks ja võtta vastu kõik seni väljamakstud pensioni summad, mis kaebuse

esitaja juba kandis tagasi Sotsiaalkindlustusameti kontole lähtudes HMS § 69 lg 1.

4.4. Taotlus kontrollida, kas RPKS § 6122 koosmõjus § 9 lg 5 (ennetähtaegse

vanaduspensioni määramine eluaegselt) on põhiseadusega kooskõlas.

Kaebuse esitajale oli määratud ennetähtaegne pension lähtudes RPKS § 9 lg 5 eluaegselt (RPKS

redaktsioon on kehtetu alates 01.01.21). Uue RPKS redaktsiooni § 6122 sätestab, et isikule,

kellele on määratud ennetähtaegne vanaduspension enne 2021. aasta 1. jaanuari, makstakse

ennetähtaegset vanaduspensioni käesoleva seaduse enne 2021. aasta 1. jaanuari kehtinud

redaktsiooni alusel. Seega ennetähtaegse pensioni maksmine toimub vana RPKS järgi ehk

eluaegselt. Nii vanas kui ka uues redaktsioonis isikul, kes esitab taotluse ennetähtaegse pensioni

määramiseks, puudub võimaluse sellest taotlusest loobuda ja tagastada väljamakstud maksed ja

oodata aega, kus ta saab taotleda vanaduspensioni määramist õigeaegselt ehk pensioni ea

saavutamist. Kaebuse esitaja leiab, et selline olukord on vastuolus PS-ga ja oluliselt rikub

inimese inimväärikust ja iseseivust vabalt otsustada endale riigi poolne toetuse määramine

lähtudes PS § 10. Kuna pension on oma sisult vabatahtlik, ei tohi tekitada olukorda, kus isik ei

saa oma arvamust peale taotluse esitamist muuta. Samas, kui isikul on võimalus elada ilma

toetuseta riigi poolt, ei pea ta nõustuma sellega, et talle määratakse ebasoodsatel tingimustel

pension (ennetähtaegne pension) ja hiljem, kui tal tegelikult võiks tekkida vajadus saada toetust

pension näol täies ulatuses õigel ajal, ei pea ta kannatama selle tõttu, et kunagi oli tehtud vale

otsus.

Kaebuse esitaja leiab, et ennetähtaegsest pensionist loobumise võimaluse puudumine enne

vanaduspensioni saamise ea saavutamist tingimusel, et tagastatakse ka väljamakstud

ennetähtaegselt määratud pensioni maksed, on ebaproportsionaalne tingimus, mis on vastuolus

ka PS-ga § 11. Selles olukorras oluliselt piiratakse inimeste õiguseid. Kunagi tehtud otsust ei

saa muuta ega tühistada. Tsiviilsuhtes vähemalt 3 aasta jooksul peale toimingu tegemist on

isikul õigus enda otsust või toimingut mõjutada ja vähemalt 3 aasta jooksul toiming pole

aegunud. Haldusõigussuhtes, ennetähtaegse pensioni taotlemise osas, mis puudutavad inimese

õiguseid enda poolt tehtud ostustele mõjutamise võimalus puudub ja kunagi tehtud otsust üldse

mõjutada või muuta ei saa.

Pension on vabatahtlik tegevus eesmärgiga riigi poolt toetada vähem kindlustatud inimesi. Kui

isik leiab, et ta soovib antud toetusest vabaneda, siis selleks peavad olema ette nähtud

tingimused. Kaebuse esitaja leiab, et ta ekslikult nõustus sellega, et talle määratakse

ennetähtaegne pension oma vaimse seisundi tõttu, ta pole välja makstud raha kasutanud ja

soovib enda ekslikust otsusest loobuda ja tagastada riigilt saadud raha. Seadus antud võimalust

aga ei anna. Sellega rikutakse õigusi vabale otsusele oluliselt ning ebaproportsionaalselt

piiratakse inimõigusi.

Kaebuse esitaja leiab, et RPKS § 6122 koosmõjus § 9 lg 5 on vastuolus PS § 10, § 11 ja § 15.

4.5. Seoses vastustaja vastusega kaebusele ja seal toodud väidetega soovib kaebaja rõhutada, et

tema esialgne soov seoses Sotsiaalkindlustusameti poole pöördumisega oli teabe saamine AvTS

§ 6 mõistes seoses RPKS uue redaktsiooni (kehtib alates 01.01.21) jõustumisega ja sellest

lähtudes talle tulevikus pensioni määramisega. Sotsiaalkindlustusamet keeldus igasuguse teabe

andmisest enne kui kaebaja ei esita pensioni määramise taotlust.

Kaebajale on arusaamatu Sotsiaalkindlustusameti teabe andmise vorm. Kaebaja leiab, et

ametnik peab andma infot/teavet seoses pensioniga ilma pensioni määramise taotlust esitamata,

sest selle esitamisega väljendub soov pensioni määramiseks, mitte aga teabe saamiseks.

Kaebaja enda ebastabiilse psüühika tõttu ei saanud õigesti aru vahest pensioni määramise

taotluse esitamise ja teabenõue avalduse esitamise vahel. Kaebaja leiab, et juba esimesest

sammust (teabe saamise avalduse esitamisest) viib Sotsiaalkindlustusamet inimesed valele

arusaamisele, et nad peavad juba siis esitama taotlused pensioni määramiseks ega anna neile

õigust saada teavet vormis, mis ei too kaasa tagajärgi.

Tänu Sotsiaalkindlustusameti ametnike eksiteele viivale käitumisele, kus kaebajale polnud

selgelt välja toonud tema õigusi pensioni saamiseks 2021 aastast RPKS uue redaktsiooni alusel,

kui ka ei seletatud arusaadavas vormis, millised miinused seonduvad ennetähtaegse pensioni

määramisega, tegi kaebaja depressiooni seisundis vale otsuse.

Tol hetkel kehtisid COVID-19 piirangud ja kaebajal puudus võimalus pöörduda tervisliku abi

saamiseks

psühholoogi

vastuvõtule,

samuti

puudus

võimalus

otse

rääkida

Sotsiaalkindlustusameti ametnikega. Juba kirjavahetusest vastustajaga oleks pidanuks

ametnikud aru saama, et isiku otsus pole lõplik ja tema psüühika pole stabiilne: ühel hetkel ta

nõustus pensioniga, päevad hiljem muutis otsust jne. Sotsiaalkindlustusameti ametnik, kes teab,

et antud otsus edaspidi kehtib kaebaja elu lõpuni, pidi vähemalt tuvastama, et isik sai kõigest

selgesti aru ja temale on arusaadav, millised tagajärjed antud otsus kaasa toob. Seda pole tehtud,

Sotsiaalkindlustusameti ametnik ei tuvastanud kaebaja seisundit ega seda, kas ta sai kõigest

õigesti aru.

09.06.2022 kohtusse saadetud lisade alusel on selgelt nähtav, et isik kes kirjutab kirju sellisel

viisil ja selliste väljenditega, on ebastabiilse psüühikaga ja tema eneseväljendus vähemalt

tekitab kahtluse mõistmises ja arusaadavuses.

Sotsiaalkindlustusameti ametnik enda poolt andis 30.11.2022 (telefonivestluse Protokoll

30.11.2020) kaebajale ka aega mõtlemiseks: „Ütlesin, et ta võib võtta aega mõtlemiseks.” Peale

seda vestlust pole Sotsiaalkindlustusameti töötajad selgitanud ega tuvastanud, kas kaebaja otsus

on lõplik ja kas ta saab aru ja nõustub ennetähtaegse pensioni määramisega ja määras ikkagi

alates detsembrist 2020 talle ennetähtaegse pensioni. Kaebaja leiab, et vastustaja ametnikud

enda käitumisega (pettusega) viisid kaebaja valedele järeldustele, et peale RPKS uue

redaktsiooni jõustumist ei saa ta pensioni tavalises ega ka ennetähtaegses korras. Vastu võetud

otsus oli tehtud surve all. Omakorda ametnikud pole tuvastanud, kas isik sai asjadest aru otsuse

vastu võtmisel.

Vastustaja poolt on esitatud kohtule tõendina ka Töötukassa otsus (2017.a.), kus on selgelt

kirjeldatud kaebaja diagnoos: “Taotlejal on kerge tegutsemispiirang muutustega kohanemise ja

ohu tajumise valdkonnas, mis on põhjustatud lihasluukonna- ja sidekoehaigusest ning

psüühikahäirest. Taotlejal on kerge tegutsemispiirang inimestevahelise lävimise ja suhete

valdkonnas, mis on põhjustatud psüühikahäirest”. Vastustaja ametnike valduses oli selline

väljavõte ennetähtaegse pensioni määramisel, mis kinnitab, et kaebajal olid psüühikahäired ja

raskused inimestega suhtlemises juba enne vastustaja poole pöördumist. See andis ametnikele

aluse enne ennetähtaegse pensioni määramist tuvastada, kas isik tegelikult sai kõigest selgelt

aru ja ega pensioni määramine ei raskenda inimese olukorda ja elu tulevikus. Ametnikud pole

seda teinud, mis viis olukorrani, kus isikul on peale selle ennetähtaegse pensioni määramist

pidevalt suitsiidilaadsed mõtted, mis raskendavad juba olemasoleva depressiivset seisundi.

Kaebaja pole kasutanud saadud raha ega pole ka kasutanud muid hüvesid seoses pensioniga sh

ka ravikindlustust. See tõendab, et tegelikult kaebajal puudus vajadus ennetähtaegse pensioni

määramiseks ega polnud ka soovi saada raha.

4.6. Kaebaja palub vastustajalt välja mõista menetluskulud kokku summas 1150 eurot vastavalt

kohtule esitatud menetluskulude nimekirjale (vt dtl 174-177).

VASTUSTAJA SEISUKOHT

5. Vastustaja kaebusega ei nõustu ja palub jätta kaebuse rahuldamata.

5.1. Kaebajale määrati 07.12.2020 otsusega nr 3 (toimik nr 380854) ennetähtaegne

vanaduspension riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 9 (kehtis kuni 01.01.2021)

alusel.

Kaebaja esitas 28.11.2020 allkirjastatud avalduse ennetähtaegse vanaduspensioni saamiseks.

Avalduses ta kinnitas, et on teadlik pensioni vähendamisest 0,4% võrra iga kuu eest, samuti

sellest, et ennetähtaegne vanaduspension määratakse eluajaks ning seda ei arvutata ümber

vanaduspensioniks.

Alates 01.01.2021 on RPKS § 9 kehtetu, kuid isikule, kellele on määratud ennetähtaegne

vanaduspension enne 2021. aasta 1. jaanuari, makstakse ennetähtaegset vanaduspensioni enne

01.01.2021 kehtinud redaktsiooni alusel (RPKS § 6122). Nii ka kaebajale.

RPKSis ei ole ette nähtud võimalust loobuda tagasiulatuvalt pensionist. Samuti on RPKSis

sõnaselgelt sätestatud, et ennetähtaegset vanaduspensioni ei arvutata ümber vanaduspensioniks.

Ennetähtaegne vanaduspension andis isikule võimaluse minna vanaduspensionile 3 aastat enne

vanaduspensioniea saabumist (kaebaja puhul saabub vanaduspensioniiga 64 aasta ja 6 kuu

vanuselt, RPKS § 7 lg 1 1 ). Pensioniga kaasneb ravikindlustus ning samuti võimalus kasutada

soodustusi ühistranspordis, meelelahutusasutustes, muuseumides, apteekides jne. Kaebaja

käsitlus tekitaks võimaluse, kus isik jääb 3 aastat (või ka vähem) enne pensioniiga pensionile,

kasutab pensionisummasid ning kõiki kaasnevaid hüvesid, kuid enne vanaduspensioniea

saabumist loobub tagasiulatuvalt 3 aasta pensionist, maksab pensionina väljamakstud summad

tagasi ning soovib jääda vanaduspenisonile ilma et pensionit vähendataks.

Kaebaja oli juba varasemalt soovinud loobuda ennetähtaegsest vanaduspensionist. 19.11.2020

otsusega nr 1 (toimik nr 380854) oli kaebaja 10.11.2020 avalduse alusel määratud kaebajale

ennetähtaegne vanaduspension alates 10.11.2020. 22.11.2020 esitas kaebaja täiendavaid

küsimusi seoses pensioniga, 23.11.2020 teavitas, et ta ei soovi ennetähtaegselt

vanaduspensionile jääda ja tagastas novembrikuu eest saadud pensioni vastustajale ning

24.11.2020 esitas allkirjastatud avalduse pensionitaotluse annulleerimiseks. Kaebaja põhjendas

oma soovi sellega, et ta soovib siiski saada vanaduspensioni täissummas, ilma 14,4%

vähendamiseta ning sellega et ta ei saanud päris täpselt aru ennetähtaegse vanaduspensioni

tingimustest.

Arvestades, et 19.11.2020 otsus ei olnud veel jõustunud, kaebaja ei saanud enda sõnul täpselt

aru ennetähtaegse vanaduspensioni tingimustest, samuti oli saadud pensioni tagastanud,

tunnistas vastustaja otsuse 26.11.2020 kehtetuks alates 10.11.2020.

28.11.2020 ja 29.11.2020 pöördus kaebaja taas ning esitas uue pensioniavalduse ning selgitas,

et tal olid kahtlused, sest ei saanud aru; nüüd saab aru ja soovib väga ennetähtaegset pensioni.

30.11.2020 on kaebajaga üle räägitud (telefonivestluse protokoll) pensioni suurus ning kaebaja

avaldas soovi saada pensioni alates 06.12.2020, sest sel juhul jääb ühe kuu 0,4%-ne vähendus

ära. Kaebajale jäeti aega järele mõelda (telefonivestluse protokollis).

07.12.2020 määrati kaebajale otsusega nr 3 ennetähtaegne vanaduspension alates 06.12.2020.

Pensioni suurus oli mõnevõrra suurem, kui novembri otsusega määratud, sest vähendamine

toimus 14% (35 kuud) võrra mitte enam 14,4% (36 kuud). Seega oli kaebajale teada, milline on

tema ennetähtaegse vanaduspensioni suurus ning talle pidi ka olema arusaadav, kuidas mõjutab

ennetähtaegse vanaduspensioni suurust iga kuu, mille võrra ta hiljem pensionile jääb.

07.12.2020 otsust kaebaja ei vaidlustanud rohkem kui aasta jooksul, so kuni 31.01.2021.

Kaebaja ei ole 07.12.2020 haldusakti tähtaegselt vaidlustanud. Haldusakt on kehtiv ja kuulub

täitmisele (haldusmenetluse seadus, HMS, § 61). Haldusakti kehtetuks tunnistamisele

kohaldatakse HMS § 64jj. Vastustaja hinnangul on 07.12.2020 otsuse nr 3 puhul tegemist

õiguspärase haldusaktiga. Õigusvastase haldusakti võib kehtetuks tunnistada nii edasiulatuvalt

kui ka tagasiulatuvalt (HMS § 65 lg 1 ja § 66 lg 1). Õiguspärase haldusakti võib kehtetuks

tunnistada edasiulatuvalt (HMS § 65 lg 2 ja § 66 lg 2). Isikul on õigus taotleda haldusakti

kehtetuks tunnistamist üksnes juhul, kui ta võib taotleda HMS § 44 alusel haldusmenetluse

uuendamist. Vastustaja hinnangul ei ole antud juhul tegemist uuendamise aluseks oleva

olukorraga, seetõttu ei ole tal ka õigust taotleda haldusakti kehtetuks tunnistamist.

Kaebaja toob põhjuseks oma mentaalse seisundi ja psüühikahäire. Eesti Rahvastikuregistris ei

ole andmeid kaebaja teovõime piiramise kohta. Vastustaja arvates ei ole leidnud tõendamist, et

see on põhjuseks, miks kaebaja ennetähtaegset vanaduspensioni taotles. Lisaks ei ole vastustaja

arvates selge, kas 07.12.2020 otsuse näol on tegemist kaebajale kahjuliku otsusega, arvestades,

et lisaks pensioni summale kaasneb pensioniga ka ravikindlustus. Samuti ei ole kindel, kas

antud juhul on välistatud, et kaebaja ei tee enda arvates taas kahjulikku otsust ning mõne aja

pärast soovib ta seda taas muuta. Näiteks soovib saada tagantjärele pensioni, millest ta loobus

oma mentaalse seisundi või psüühikahäire tõttu. Või vajab ta siiski ühel hetkel ravikindlustust.

Kaebaja vanaduspensioniiga saabub 06.11.2023 (64,5 aastaselt).

Lõpetuseks märgib vastustaja, et vastustajal ja tema teenistujatel puudub vajadus ja igasugune

huvi sundida isikuid taotlema ennetähtaegset pensioni. Ka antud juhul ei nähtu dokumentidest,

et kaebajat oleks kuidagi survestatud või mõjutatud ennetähtaegse pensioni taotlust esitama või

tehtud otsusega leppima. Vastupidi, kaebajale tuldi vastu ning tunnistati 19.11.2020 otsus

kehtetuks, sest ta andis sellest kohe teada. Antud juhul on kaebajale makstud pensioni 14 kuu

eest, mida kaebaja soovib tagasiulatuvalt muuta ning vastustaja leiab, et see ei ole seaduse

sätetega ja mõttega kooskõlas. Samuti tuleb seadust kohaldada ühetaoliselt kõigi isikute suhtes.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

6. Kohus, analüüsinud ja hinnanud vaidlustatud otsuses ja vaideotsuses märgitut, asjakohaseid

õigusnorme, poolte kirjalikke seisukohti, ning kõiki asjas kogutud tõendeid kogumis ja nende

vastastikuses seoses, on seisukohal, et kaebuse esitaja ei ole käesoleval juhul suutnud kohut

veenda ega tõendada, et vaidlustatud otsus ja vaideotsus rikuks kaebaja õigusi ja oleks vastuolus

seadusega või mõne muu õigusaktiga ning kuuluksid tühistamisele. Sellest tulenevalt on

põhjendamatu ka kaebaja nõue kohustada vastustajat vaadata kaebaja 04.02.2022 taotlus uuesti

läbi.

Vaidlustatud otsuse ja vaideotsuse näol on tegemist haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54

mõistes nii vormiliselt kui ka materiaalselt õiguspärase haldusaktiga, mis on antud selleks

pädeva isiku poolt ning vastab HMS §-des 55-57 haldusaktidele üldiselt esitatavatele nõuetele.

Samuti on järgitud riikliku pensionikindlustuse seaduses (RPKS) sätestatud nõudeid ning

haldusmenetluse seaduses (HMS) sätestatud tingimusi.

Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lõikes 2 lg-s 2 on sätestatud, et kui kaebus

jääb rahuldamata ning kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väitega mittenõustumist või tema

viidatud tõendi arvestamata jätmist on vaidlustatud haldusaktis või kaebuse nõude kohta tehtud

vaideotsuses juba põhjendatud ja kohus järgib seda põhjendust, ei pea kohus seda põhjendust

oma otsuses kordama, vaid võib viidata põhjendusega nõustumisele. Antud juhul kohus nõustub

nii vastustaja argumentatsiooniga, mis on toodud vaidlustatud otsuses ja vaideotsuses, kui ka

nende vastustaja vastuväidete ja selgitustega, mis on esitatud vastuseks konkreetselt kaebuses

toodud väidetele. Kohus kohaldab HKMS-st tulenevat menetlusökonoomika põhimõtet ja

seaduslikku alust piirduda kaebuse rahuldamata jätmisel vaid järgmiste selgituste ja

põhjendustega.

7. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kaebaja esitas 10.11.2020 Sotsiaalkindlustusametile

avalduse RPKS § 9 alusel (kehtetu alates 01.01.2021) ennetähtaegse vanaduspensioni

määramiseks alates 10.11.2020 (dtl 44-46, tõlge 164-167).

Sotsiaalkindlustusameti 19.11.2020 otsusega nr 380854-1 määrati kaebajale ennetähtaegne

vanaduspension alates 10.11.2020 (dtl 47).

23.11.2020 esitas kaebaja avalduse ja palus tühistada 10.11.2020 esitatud avalduse

ennetähtaegsele vanaduspensioni määramiseks (dtl 49, tõlge 134).

Selleks kuupäevaks oli Sotsiaalkindlustusamet teostanud pensioni väljamakse summas 258,65

eurot perioodi 10.11.2020 – 30.11.2020 eest, mille kaebaja tagastas Sotsiaalkindlustusametile

23.11.2020. Avalduses põhjendas kaebaja, et oli ennetähtaegse vanaduspensioni tingimustest

ebaõigesti aru saanud ning ta soovib saada tavalist vanaduspensioni ilma pensionisuuruse

vähendamata.

Sotsiaalkindlustusameti

26.11.2020

otsusega

nr

380854-2

tunnistati

kehtetuks

Sotsiaalkindlustusameti 19.11.2020 otsus nr 380854-1 alates 10.11.2020 ning otsustati mitte

määrata kaebajale ennetähtaegset vanaduspensioni (dtl 54-55).

28.10.2020 ja 29.11.2020 esitas kaebaja avaldused, milles palus taastada talle määratud

ennetähtaegne vanaduspension ning tagastada väljamakstud pension novembri kuu eest.

Kaebaja selgitas, et tal olid kahtlused ennetähtaegse vanaduspensioni osas, kuid nüüd on ta

tingimustest aru saanud ning tahab ennetähtaegset vanaduspensioni saada (vt dtl 58-67 ja tõlge

136-138).

30.11.2020 viis vastustaja kaebajaga läbi telefonivestluse, mille prokollist (dtl 68) nähtub, et

vestluse tulemusena kaebaja soovib määrata ennetähtaegse vanaduspensioni alates 06.12.2020

(so algselt taotletud novembri asemel). Vastustaja teavitas, et teeb vestlusest telefonivestlusest

protokolli. Vastustaja ütles ka, et kaebaja võib võtta aega mõtlemiseks.

Protokollis märgitakse, et kaebajale on 26.11.2020 e-kirjaga selgitatud pensioni suuruse

kujunemist (vt dtl 68 ja 56-57).

Sotsiaalkindlustusameti

07.12.2020

otsusega

nr

380854-3

määrati

kaebajale

ennetähtaegne pension alates 06.12.2020 (dtl 69). Nähtuvalt 30.11.2020 telefonivestluse

protokollist, oli sellise kuupäeva valiku üheks põhjuseks asjaolu, et sellisel juhul oli

pensioni vähendamise protsent 14 % väiksem kui see oleks olnud ennetähtaegsele

vanaduspensionile jäämisel alates 01.12.2020, mille kohta X ise huvi tundis ja langetas

seejärel teadliku otsuse talle soodsama pensionimakse tagava kuupäeva kasuks.

Esimese kirja sooviga 07.12.2020 otsuse kehtetuks tunnistamiseks esitas kaebaja 30.01.2022

(dtl 70 tõlge 140), millist avaldust kaebaja hiljem korduvalt täiendas (vt dtl 72-80, 82-85, 91-

102, 104-106, tõlked 141-163, 168)). Vastustaja käsitles avaldusena tühistada ennetähtaegne

vanaduspension kaebaja 04.02.2022 avaldust.

Sotsiaalkindlustusamet jättis oma 04.02.2022 otsusega nr 380854-4 kaebaja 04.02.2022

taotluse rahuldamata (26-27).

Kaebaja esitas nimetatud otsusele vaide (dtl 115-118), mis jäeti Sotsiaalkindlustusameti

29.03.2022 vaideotsusega nr 5.2-3/11991-2 rahuldamata (dtl 12-15).

8. Kaebaja leiab oma kaebust põhjendades, et ta oli ajutiselt otsusevõimetu tsiviilseadustiku

üldosa seaduse (TsÜS) § 13 lg 1 mõistes ajal, mil ta esitas avalduse ennetähtaegse

vanaduspensioni määramiseks. Sellest tulenevalt on avalduse esitamine tühine ning kaebaja

taotlus 04.02.2022 ennetähtaegse vanaduspensioni tühistamiseks oleks tulnud rahuldada. See

tähendab, et kaebaja ei leia, et tema teovõimet tuleks piirata ning talle tuleks määrata eestkoste

(vt TsÜS § 8 lg 2 ja lg 3), vaid kaebaja oli ajutiselt otsusevõimetu (TsÜS § 13 lg 1).

Kohus leiab, et käesolevas asjas ei ole tõendamist leidnud, et kaebaja oleks olnud ajutiselt

otsustusvõimetu. Kaebaja taotles selle tõendamiseks küll kohtuliku ekspertiisi määramist, kuid

kohus jättis vastava taotluse rahuldamata, kuivõrd EKEI selgitas vastuseks kohtunõudele, et

antud juhul ei ole võimalik kaebajal esinenud psüühilist seisundit tagantjärgi hinnata

ennetähtaegse vanaduspensioni määramise avalduse esitamise hetkel (vt Tallinna Halduskohtu

11.01.2023

määrus

käesolevas

asjas).

Ühtlasi

selgitas

EKEI

veel,

et

esitatud

meditsiinidokumendi andmetel on antud juhul 23.02.2022 psühhiaatri vastuvõtul diagnoositud

mõõdukas depressioon, muud täpsustatud ärevushäired ja täpsustamata isiksushäire

histrioonilise isiksushäire joontega. Vastuvõtu andmetele lisaks on samas dokumendis

tsiteeritud psühholoogi konsultatsiooni – kliinilist intervjuud 2016. aastast. Nimetatud

diagnoosidega ei kaasne tavaliselt vaimse tegevuse häiritust sellisel määral, et isik ei annaks

oma tegevusest endale aru.

Samuti ei ole kaebaja teovõimet piiratud.

Kohus analüüsinud ka kaebaja kirjavahetust Sotsiaalkindlustusametiga alates esimese avalduse

esitamisest 10.11.2020 ennetähtaegse vanaduspensioni määramiseks kuni 07.12.2020 otsuseni

leiab, et sellest ei saa välja lugeda, et isik oleks avalduste esitamise ajal olnud otsustusvõimetu.

Kirjavahetusest nähtub, et isik sai oma otsustest aru, isik nõudis korduvalt ka lisaselgitusi ning

tõi välja ka konkreetseid küsimusi ja detaile, mille osas ta selgitust nõudis (kuidas pensioni

summa kujunes, miks ja kuidas staaži arvestati). Vastav kirjavahetus ei pidanud vastustajas

tekitama kahtlust isiku otsustusvõimes, kuivõrd üldteada on, et tavakodanik ei oska välja

arvutada täpselt oma pensioni ega tea kõiki sellega seonduvaid nüansse ning sellest tulenevalt

soovib ka selgitusi ja vastavalt sellele langetab ka oma otsused. Kaebajale on vastavad

selgitused antud ja ta on oma otsuse langetanud. Seejuures hoolsuskohustus kõik olulised

asjaolud enne avalduse esitamist välja selgitada (eelkõige, kas isik soovib kasutada

ennetähtaegset vanaduspensioni või mitte) oli kaebajal endal vajadusel kasutades selleks ka

kõrvalist professionaalset abi.

Kohus märgib, et kaebaja on peale ennetähtaegse vanaduspensioni määramise otsuse saamist

sellest ühe korra loobunud ja vastustaja on seda võimaldanud tunnistades oma esialgse otsuse

ennetähtaegse vanaduspensioni määramise kohta kehtetuks (vt ülal käesoleva kohtuotsuse p 7).

Vastava otsuse kehtetuks tunnistamine oli võimalik, kuna kaebaja esitas vastava taotluse enne

otsuse jõustumist.

Seejärel soovis kaebaja aga uuesti ennetähtaegse vanaduspensioni määramist. Ja seda tegi ta

täielikult iseseisvalt, ilma et tal oleks tulnud SKA ametnikega selleks eraldi suhelda. Hiljemalt

selleks hetkeks tuli kaebajal läbi kaaluda ennetähtaegse pensioni kõik positiivsed ja negatiivsed

küljed. Seejuures pidi talle olema selleks ajaks üheselt selge nii ennetähtaegse pensioni suurus,

selle arvutamise kord, kui ka see, et see on eluaegne ja seda ei muudeta ümber. Kaebaja on ise

vastavad asjaolud ka üle küsinud 22.11.2020 kirjas (tõlge dtl 133) ja talle on selgitatud pensioni

suuruse arvutamise korda 26.11.2020 kirjas (dtl 56). Kui kaebajale jäi siiski midagi ebaselgeks

26.11.2020 SKA vastusest, siis oleks tulnud see veelkord üle küsida. Kaebaja seda aga ei teinud,

vaid esitas uuesti avalduse, et talle määratakse ennetähtaegne vanaduspension kinnitades, et ta

on nüüd ennetähtaegse vanaduspensioni määramise korrast aru saanud (vt kaebaja 28.11.2020

ja 29.11.2020 avaldused dtl 58-67 ja tõlge 136-138). Samuti on kaebajaga läbi viidud

telefonivestlus 30.11.2020 (dtl 68), kus talle täiendavalt selgitati pensioni määramisega seotut

ning kaebaja jäi oma taotluse juurde muutes üksnes ennetähtaegse vanaduspensioni määramise

taotluse alguse kuupäeva, mis tagas talle 0,4 % soodsama pensisoni vähendamise protsendi.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kaebaja väited sellest, et kaebaja tegi avalduse

otsusvõimetuna, on põhjendamatud ega saa kaasa tuua vaidlustatud otsuse ja vaideotsuse

tühistamist.

9. Teiseks viitas kaebaja sellele, et kaebaja üldse ei tahtnudki avaldust ennetähtaegse pensioni

määramiseks esitada, vaid tema sooviks oli esitada teabenõue. Kohus leiab, et eeltoodud

kaebaja väide ei ole kohtumenetluses leidnud kinnitust. Haldusmenetluse materjalidest nähtub

üheselt, et kaebaja on esitanud konkreetse avalduse (selle allkirjastanud), siis sellest loobunud

(selle suhtes on tehtud kehtetuks tunnistamise otsus) ja esitanud siis uuesti taotluse

ennetähtaegse vanaduspensioni saamiseks. Seega isegi juhul, kui kaebaja esmaseks eesmärgiks

oli saada üksnes teavet, kui suur saaks olema tema ennetähtaegne vanaduspension ja algselt

võiski olla kaebajal huvi üksnes asjaolude välja selgitamiseks, siis peale seda, kui tema esimese

avalduse suhtes oli otsus tehtud, sai ta ka soovitud andmed teada. Täiesti arusaamatuks jääb,

miks ta oleks pidanud siis esitama uuesti avalduse ennetähtaegse vanaduspensioni

määramiseks, kui tema eesmärk oli ainult info saamine ja vastav info oli talle juba väljastatud.

Eeltoodust tulenvalt leiab kohus, et vastav põhjendus on otsitud ega saa kaasa tuua kaebuse

rahuldamist.

10. Lisaks viitas kaebaja, et, teda eksitas talle 19.11.2020 saadud kiri pensioni arvestusega ja

sellest järeldas kaebaja, et ta peab ikka ennetähtaegse vanaduspensioniga nõustuma. Kohus

leiab, et vastav kiri ei saanud kuidagi kaebajat eksitada, kuivõrd 19.11.2020 tehti otsus nr 1

(Toimiku nr 380854), millega määrati PKS § 9 sätestatud vanaduspension alates 10.11.2020

eluaegselt 369,65 eurot kuus ja millise otsuse kehtetuks tunnistamist kaebaja taotles 23.11.2020

ja milline taotlus rahuldati Sotsiaalkindlustusameti 26.11.2020 otsusega nr 380854-2 (dtl 54-

55). Seega ei ole ka kaebaja väited sellest, et ta sai 19.11.2020 kirjast aru, et ta peab sellega

nõustuma, asjakohased ega vasta ka tõele, kuivõrd kaebaja koheselt reageeris ja palus otsuse

tühistada ning see taotlus ka rahuldati.

11. Asjaolud, et isik on kaebuse kohaselt lihtsameelne ja tal on diagnoositud psüühikahäire ei

ole samuti kaebuse rahuldamise aluseks. Kohus nõustub siinkohal vastustaja poolt märgituga

ega pea vajalikus vastavaid seisukohti korrata.

12. Sisuliselt heitis kaebaja veel kaebuses vastustajale ette ärakuulamispõhimõtte rikkumist

viidates 30.11.2020 telefonivestluse prokollile, kus vastustaja ametnik viitas, et ütles kaebajale,

et ta võib võtta aega mõtlemiseks. Ühtegi täiendavat tähtaega kaebajale ei määratud ning

07.12.2020 tehti uus otsus ennetähtaegse vanaduspensioni määramise kohta. Seejuures leiab

kaebaja veel, et kaebaja viidi eksitusse, et peale RPKS uue redaktsiooni jõustumist ei saa

kaebaja ei ennetähtaegset vanaduspensioni ega ka üldises korras määratud vanaduspensioni.

Kohus möönab, et kaebajale antud aeg mõtlemiseks on protokollis täpsustamata, kuid leiab, et

eeltoodu ei saa kaasa tuua veel vaidlustatud otsuse ja vaideotsuse tühistamist. Kõigepealt oli

kaebaja protokolli kohaselt väljendanud tahet lasta määrata endale ennetähtaegne

vanaduspension alates 6. detsembrist 2020 ja järelikult pidi ta aru saama, et selleks ajaks peab

ta väljendama oma soovi, kui ta ei taha siiski lasta endale ennetähtaegselt pensionit määrata.

Lisaks ei ole see mõtlemisaja andmine ka menetluse uuendamise aluseks. Kohus leiab, et

arvestades haldusmenetluse käiku ja seda, et kaebajat oli korduvalt nõustatud ja ta ise oli

korduvalt kinnitanud, et ta soovib esitada avalduse ennetähtaegse vanaduspensioni

määramiseks, ei pidanud vastustaja kaebajat veelkord ära kuulama ja seda eriti arvestades, et

pensioni määramise näol on tegemist soodustava haldusaktiga. Ühestki dokumendist ei nähtu

ka, et kaebajale oleks teatatud nagu ta ei saaks hiljem taotleda üldises korras vanaduspensioni.

Kohus leiab, et vastav kaebaja väide on tõendamata ning otsitud.

Kohtu hinnangul on asja otsustamisel tähtis ka asjaolu, et kaebaja on kõik vastavad väited

esitanud peale aasta möödumist talle ennetähtaegse vanaduspensioni otsuse tegemisest arvates

(kaebajale määrati ennetähtaegne vanaduspension 07.12.2020 otsusega nr 380854-3, esimese

kirja sooviga 07.12.2020 otsuse kehtetuks tunnistamiseks esitas kaebaja 30.01.2022 (dtl 70

tõlge 140), millist avaldust kaebaja hiljem korduvalt täiendas (vt dtl 72-80, 82-85, 91-102, 104-

106, tõlked 141-163, 168)). Eeltoodu kinnitab veelkord, et kaebaja on tagantjärele asunud

otsima põhjuseid, miks tuleks otsus, millega talle määrati ennetähtaegne vanaduspension,

kehtetuks tunnistada. Kui kaebaja leidis, et tema õigusi oli rikutud, siis oleks tal otsuse

vaidlustamise tähtaja jooksul tulnud pöörduda, kas vaidega vastustaja poole või kohtusse.

Kaebaja seda ei ole teinud.

Põhiseaduslikkuse kontrolli taotlus

13. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 158 lg 4 sätestab, et kohus jätab asja

lahendamisel kohaldamata seaduse või muu õigustloova akti, kui see on vastuolus Eesti

Vabariigi põhiseadusega (PS) või Euroopa Liidu õigusega.

Kohus märgib esmalt, et põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 9

lõike 1 ja § 14 lõike 2 järgi võib Riigikohus konkreetse normikontrolli menetluses hinnata

üksnes sellise õigusnormi põhiseaduspärasust, mis on kohtuasja lahendamisel asjassepuutuv.

Riigikohtu pikaajalise praktika kohaselt on asjassepuutuv säte, mille põhiseadusele

mittevastavuse korral peaks kohus otsustama teisiti kui põhiseadusele vastavuse korral (esimest

korda Riigikohtu üldkogu 28. oktoobri 2002. a otsus asjas nr 3-4-1-5-02, punkt 15). Kaebaja on

palunud kohtul kontrollida RPKS § 6122, mis sätestab, et isikule, kellele on määratud

ennetähtaegne vanaduspension enne 2021. aasta 1. jaanuari, makstakse ennetähtaegset

vanaduspensioni käesoleva seaduse enne 2021. aasta 1. jaanuari kehtinud redaktsiooni alusel

koosmõjus RPKS § 9 lg 5 (kehtis kuni 31.12.2020), mis sätestas, et ennetähtaegne

vanaduspension määratakse eluajaks, põhiseaduspärasust.

Kohus on seisukohal, et üksnes siis, kui RPKS § 9 lg 5 (kehtis kuni 31.12.2020) vastav norm

tuleks jätta kohaldamata, oleks võimalik kaebaja poolt esitatud nõue rahuldada. Järelikult on

vaidlusaluse normi kohaldamisel kohtuasja lahendamise seisukohast otsustav tähtsus.

Vaidlusalune säte on seega asjassepuutuv. Kuivõrd RPKS § 6122 näol on tegemist

rakendusnormiga, mis viitab RPKS § 9 lg 5 kohaldamisele, siis RPKS § 6122

põhiseaduspärasust eraldi kontrollida vaja ei ole.

14. Kaebaja leiab, et RPKS § 9 lg 5 (kehtis kuni 31.12.2020) on vastuolus põhiseaduse § 10, §

11 ja § 15. Kohus kaebaja seisukohaga ei nõustu.

Esmalt märgib kohus kohe, et PS § 15 reguleerib kohtusse pöördumise õigust ja kaebaja poolt

viidatud sätted kuidagi kohtusse pöördumist ei takista. Seega pole vastavad väited asjakohased.

PS § 10 sätestab, et käesolevas peatükis loetletud õigused, vabadused ja kohustused ei välista

muid õigusi, vabadusi ega kohustusi, mis tulenevad põhiseaduse mõttest või on sellega

kooskõlas ja vastavad inimväärikuse ning sotsiaalse ja demokraatliku õigusriigi põhimõtetele.

PS § 11 kohaselt tohib õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. Need

piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate

õiguste ja vabaduste olemust.

Kaebaja leiabki, et piirang, et ennetähtaegsest pensionist ei saa loobuda, ei ole kooskõlas

inimväärikuse põhimõttega ning piirab isiku vabadust ise otsustada oma pensioni üle. Samuti

on vastav piirang kaebaja arvates ebaproportsionaalne.

PS § 28 sätestab, et Eesti kodanikul on õigus riigi abile vanaduse, töövõimetuse, toitjakaotuse

ja puuduse korral. Abi liigid, ulatuse ning saamise tingimused ja korra sätestab seadus. Pension

on üks riigi abi liik ning tegemist on lihtsa seaduse reservatsiooniga põhiõigusega.

Kohus selgitab siinkohal, et ennetähtaegse vanaduspensioni näol on tegemist soodustusega

isikule, võrreldes üldalustel riikliku vanaduspensioni saajatega. Selle andmine ei ole

põhiseadusest tulenev riigi kohustus, sest soodsamaid pensionitingimusi ei anta põhiseadusega

(PS § 28 lg 2) nõutud miinimumi ehk sotsiaalsete põhiõiguste tagamiseks. Arvestada tuleb, et

tegemist on riigi heast tahtest ja poliitilistest eesmärkidest lähtuvalt isikutele antava hüve või

soodustusega. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et seadusandjal on ennetähtaegse pensioni

regulatsiooni kujundamisel väga avar otsustusruum.

Kui isik soovib vastavat soodustust kasutada, siis tuleb tal enne otsuse tegemist endal läbi

kaaluda selle otsuse kõik aspektid (positiivsed ja negatiivsed). Kohus leiab, et kuidagi ei saa

pidada inimväärikust alandavaks ega ka ebaproportsionaalseks seda, et ennetähtaegsest

vanaduspensionist ei saa loobuda (kuivõrd see määratakse eluajaks kui isik seda taotleb) ja seda

ei saa ka ümber arvestada teist liiki vanaduspensioniks. Isikul tuleb nende asjaoludega arvestada

juba hetkel, kui ta taotleb ennetähtaegse pensioni määramist. Kohus leiab, et sellega ei ole

kuidagi alandatud isiku inimväärikust või piiratud otsustusvabust. Isikul on õigus otsustada, kas

ta soovib seda pensioni liiki kasutada või mitte. Kui isik otsustab seda kasutada, siis sellega

nõustub ta ka vastavate tingimustega. Juhul kui isikud saaksid igal ajal oma otsusest taganeda

tooks see kaasa isikute ebavõrdse kohtlemise. Ka sisuliselt tuleks sellisel juhul väljamakstud

pensionit käsitleda eelkõige tasuta laenuna, mille abil isik tuli toime kuni seadusliku pensioni

määramiseni. Sellistel tingimustel laenuandmine oleks kindlasti vastuolus turumajanduse

põhimõtetega ning ei mahuks ka kuidagi õiglase pensionisüsteemi mõiste raamidesse. Lisaks

on ennetähtaegse vanaduspensioniga seotud ka muud teenused nagu ravikindlustus, millise

teenuse kasutamist ei ole sisuliselt võimalik tagasi pöörata. Seega leiab kohus, et tegemist on

proportsionaalse piiranguga ja selle põhiseadusvastaseks tunnistamine moondaks riigi poolt

isikule ennetähtaegsele vanaduspensionile mineku võimaldamisega tehtud soodustuse olemust.

15. Arvestades

eeltoodut

ja

seda,

et

kohus

ei

ole

tuvastanud

vaidlustatud

Sotsiaalkindlustusameti 04.02.2022 otsuse nr 380854-4 ja 29.03.2022 vaideotsuse nr 5.2-

3/11991-2 tegemisel vastustaja poolt ja selle sisus ühtegi rikkumist, samuti ei tuvastanud kohus

riikliku pensionikindlustuse seaduse vastuolu põhiseadusega, leiab kohus, et kaebus on

tervikuna põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata.

Menetluskulud

16. Vastavalt HKMS § 108 lg 1 lausele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Sama paragrahvi lg 8 kohaselt hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool

samade reeglite järgi nagu poolele.

Käesoleval juhul tehti otsus kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist

taotlenud. Seega jäävad poolte menetluskulud nende enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Daimar Liiv

Kohtunik