1-09-18653/32 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
Legislator summary
AI generated1 (4) Kriminaalasi nr 1-09-18653
Legislator headnote
AI generated1-09-18653/32 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja: 1 (4) Kriminaalasi nr 1-09-18653
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
1 (4) Kriminaalasi nr 1-09-18653
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 26.jaanuar 2011.a. Jõgeva kohtumajas Kriminaalasja number 1-09-18653 Kohtunik Ülle Raag Kohtuistungi sekretär Margit Veike Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Alar Häidberg Kriminaalasi
Süüdimõistetu tingimisi enne tähtaja L.U lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine Süüdimõistetu
L.U, ik xxx, asukoht: Tartu Vangla, elukoht vabanemisel: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx RESOLUTSIOON
Juhindudes KrMS § 426 lg 1, § 432 lg. 3, KarS § 76 lg.1, maakohus m ä ä r a s :
Vabastada temale Tartu Maakohtu 31.03.2010.a. otsusega mõistetud L.U liitkaristuse: 1( üks ) aasta 6( kuus) kuud, vangistust kandmiselt tingimisi enne tähtaega. KarS § 76 lg.4 alusel määrata katseaeg 1 aasta. Kohustada katseajal järgima KarS § 75 lg.1 sätestatud kontrollnõudeid: L.U 1. elada kohtu määratud alalises elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx
2. ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele 3. esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta 4. saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks 5. saada kriminaalhooldajalt eelnev luba elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks
KarS § 75 lg.2 p.2,4,7 alusel määrata katseajaks järgmised L.U-le lisakohustused: 1.Mitte tarvitada alkoholi ja narkootilisi aineid. 2. asuda tööle 21 päeva jooksul alates vabanemisest, selle võimatuse korral võtta ennast töötuna arvele Töötukassas.
2 (4)
3. alluma ettenähtud ravile alkoholitarvitamisest võõrutamiseks vastavalt raviarsti ettekirjutusele. Eelistada ravi, mis kestaks kogu katseaja vältel. 4. täita oma laste ülalpidamiskohustust.
Määrata kriminaalhoolduse teostamiseks Tartu Vangla L.U kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja järelevalve alla. Määrus suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Tartu L.U Vangla kriminaalhooldusosakonnale.
KarS § 78 lg.2 alusel hakata katseaega arvestama alates käesoleva L.U kohtumääruse jõustumisest.
Vabastada süüdimõistetu karistuse kandmiselt peale käesoleva L.U kohtumääruse jõustumist.
Edasikaebamise kord
Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
Asjaolud ja menetluse käik. L.U mõisteti süüdi
Tartu Maakohtu otsusega kriminaalasjas nr 1-09-18653
KarS § 120, 121, 266 lg 1 ja § 424 järgi. Liitkaristuseks KarS § 64 lg.1 alusel mõistetud kariseks 1 aasta 6 kuud vangistust. Vangistuse algus alates tema kinnipidamisest: 07.09.2009a, karistuse lõpp 07.03.2011.a.
Tartu Vangla on esitanud kohtule kohta koostatud materjalid tema tingimisi L.U enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimalus alates 07.06.2010a, elektroonilise järelevalve alla 07.03.2010a.
Tartu Vangla iseloomustuses toetatakse vabastamist enne tähtaega. L.U L.U
asub vabanemisel elama koos isa ja vennaga. Omab põhiharidust, õppida rohkem ei soovi. Sissetulek invaliidsuspensioni näol. Hagisid on tema vastu esitatud 68 392 krooni eest+
laen 30 000 krooni. Kinnipeetaval on ka kahe lapse ülalpidamiskohustus. Varasemalt tung
alkoholi järele, suutmatus kontrollida alkoholi koguseid ja oma käitumist. Tugev alkoholi liigtarbimise probleem. On lasknud endale alkoholi tarbimise vältimiseks ampulli paigaldada. Alkoholijoobes on pere ja kaaskodanike vastu vägivaldne. Tunnistab enda poolt tehtud vigu. On saanud kuus aastat psühhiaatrilist ravi, ravi puudumisel võib muutuda agressiivseks. Kriminaalkorras seitse korda karistatud, kannab neljas kord reaalset vangistust.
Viimase vangistuse ajal on esinenud vangistust reguleerivate õigusaktides loetletud kohustuste rikkumisi. On saanud kolm distsiplinaarkaristust aasta 2010 jooksul.
Kriminaalhooldaja oma ettekandes toetab tema ennetähtaegset vabastamist. L.U
karistusaeg lõpeb 07.03.2011a. Tema vabastamine enne tähtaega on otstarbekas, et oleks
võimalik rakendada tema suhtes üheaastast katseaega, mil tema tegevused oleks suurema
välise kontrolli all, kui tähtaegselt vabanedes. Kahe eelmise katseaja vältel suutis L.U uute kuritegude toimepanemisest hoiduda. Riskiks on alkoholitarvitamine ja majanduslik toimetulek.
Kohus arutas vabastamise küsimust kohtuistungil 25.01.2011.a. L.U L.U soovib enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Elama asuks isa juurde, seal elab ka vanem vend. L.U tunnistab, et isa ja vend tarvitavad alkoholi ja see on ka temale riskiks, kuid ütleb, et teab, et ei tohi grammigi alkoholi tarvitada, muidu vajub nii põhja et enam välja ei saa. Vägivaldne olevat ta ainult alkoholitarvitanuna. L.U sõnul on tal Põlvas oma psühhiaater, kellelt saab rohtusid ja see aitab joomisest välja. Kui ei joo, siis ei
3 (4)
ole ka vägivalda. Maksab lastele ülalpidamisraha oma invaliidsuspensionist, kuid oleks vaja rohkem maksta. Invaliidsuspensioni sai umbes 3000 krooni kuus, kuid tahaks ikka tööd ka saada, et lapsi üleval pidada. Vanglas on läbinud sotsiaalprogramme.
Prokurör L.U ennetähtaegset vabanemist ei toeta. On ette näha sellise isiku
vabanemise puhul, et hakkavad tulema erakorralised ettekanded, see oleks ressursi raiskamine. Kohustus mitte tarvitada alkoholi oleks mõttetu. Alkoholiprobleemid ja vägivald ei ole kuhugi kadunud. Ka elukohas tarvitatakse alkoholi.
Kohtu seisukohad L.U on toime pannud ja süüdi tunnistatud teise astme kuriteos.
KarS § 76 lg.1 p.2 kohaselt võib teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku
katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära
kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 6 kuud. Käesolevaks ajaks temale mõistetud karistusajast kandnud ära rohkem üle poole, seega on L.U
täidetud seadusekohaselt nõutav vältimatu eeltingimus vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg.3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning
käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.
L.U karistus saab kantud 07.märtsil 2011. See tähendab, et tema vabastamata
jätmisel praegu ei teki tal enam uut võimalust ennetähtaegseks vabastamiseks ja tema
vabanemine saaks toimuda ilma vabanemisjärgse järelevalveta ja kriminaalhoolduseta.
L.U on kriminaalkorras karistatud seitsmel korral ja kannab neljandat reaalset
vangistust. Varem mõistetud tingimuslikud karistused on läbitud karistust täitmisele pööramata. Sellise olukorra juures võib teha järelduse, et tingimuslikult mõistetud karistused on ennast õigustanud ja kriminaalhooldus on omanud positiivset toimet. Seejuures on oluline,
et katseajal suutis L.U võtta ette konkreetseid tegevusi alkoholist loobumiseks. Kohus peab põhjendatuks kasutada seda teadaolevat vahendit, mille positiivne toime
L.U puhul on kontrollitud, kasutada ka nüüd tema elu korraldamisel ja hoidmisel uute kuritegude
toimepanemisest. Kohtuotsusest, kriminaalhooldaja ettekandest ja vangla iseloomustusest
nähtub, et on tugev alkoholiprobleem. Kohus leiab, et talle tuleb panna L.U
lisakohustuseks, asuda alkoholi võõrutusravile. Ravi puhul tuleks eelistada sellist raviviisi, mis kestaks pikemat aega, näiteks kogu katseaja kestel. L.U on vabaduses lähedased isikud isa ja vend, kes elavad samas eluruumis, kuhu asub elama ka L.U, kuid kohus ei nimeta neid toetava tugivõrgustikuna, kuna tegemist on alkoholilembete isikutega. Iseenesest on õige, et L.U näol on tegemist vägivaldse isikuga, kelle vägivaldsus on avaldunud just lähedaste (elukaaslane, laps) suhtes, ta on olnud ka vägivallaga ähvardaja. Samas on selge, et ka vägivaldsus on alanud alkoholist, mistõttu esmatähtis on L.U puhul alkoholi tarvitamisest hoidumine. Kuna alkoholi tarvitamisest
hoidumist on võimalik saavutada allutamisega kriminaalhooldusele ja võõrutusravile, siis
tuleb seda võimalust kasutada. Vabanemisel tähtaegselt nende võimaluste kasutamise võimalus puudub.
Kohtunik Ülle Raag
4 (4)