2-23-103964/3 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andrea Lega Kohtujurist Andrei Polovnjov Määruse tegemise aeg ja koht 28.02.2023, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-103964 Tsiviilasi A ja B maksekäsu kiirmenetluse avaldus Y vastu 400 Menetlustoiming Maksekäsu tegemine Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja I: A (isikukood: xxxxxxxxxxx; xxx);

Avaldaja II: B (isikukood: xxxxxxxxxxx; xxx);

Avaldajate lepinguline esindaja: X, (isikukood: xxxxxxxxxxx; xxx; E-post: xxx); Võlgnik: Y (isikukood: xxxxxxxxxxx; xxx; Telefon: xxxxxxxx; E-post: xxx).

RESOLUTSIOON 1. Teha tsiviilasjas nr 2-23-103964 maksekäsk. 2. Mõista võlgnikult Ylt avaldaja I A kasuks välja elatis summas 200 eurot kuus alates 26.01.2023 kuni avaldaja I täisealiseks saamiseni. 3. Mõista võlgnikult Ylt avaldaja II B kasuks välja elatis summas 200 eurot kuus alates 26.01.2023 kuni avaldaja II täisealiseks saamiseni. 4. Määrata kindlaks, et punktis 1 ja 2 nimetatud elatise on võlgnik kohustatud maksma iga kalendrikuu eest ette (PKS § 100 lg 4), s.o iga järgmise kuu elatis tasuda hiljemalt eelneva kuu viimasel kuupäeval X pangakontole nr XXXXXXXXXXXXXX (AS Swedbank) selgitusega: „elatis“. 5. Maksekäsk kuulub viivitamatule täitmisele. 6. Saata määrus avaldajate seaduslikule esindajale ja toimetada kätte võlgnikule. 7. Jätta menetluskulud võlgniku kanda. Kindlaksmääratavaid menetluskulusid ei ole. Edasikaebamise kord Maksekäsu peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, maksekäsu välismaal kättetoimetamise korral 30 päeva jooksul, alates maksekäsu kättetoimetamisest

Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 489¹ lg 2 võib määruskaebus tugineda ühele järgmistest asjaoludest: 1) makseettepanek toimetati võlgnikule kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt ja võlgniku süüta

2-23-103964 2

ei toimetatud seda kätte õigel ajal ning seetõttu ei olnud võlgnikul võimalik esitada õigeks ajaks vastuväidet; 2) võlgnik ei saanud vastuväidet makseettepanekule esitada temast sõltumatu mõjuva põhjuse tõttu; 3) maksekäsu kiirmenetluse eeldused ei olnud täidetud või rikuti muul olulisel viisil maksekäsu kiirmenetluse tingimusi või nõue, mille sissenõudmiseks maksekäsu kiirmenetlus läbi viidi, on selgelt põhjendamatu. Asjaolud 1. A ja B esitasid 26.01.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 400,00 euro elatise saamiseks. Kohus tegi 27.01.2023 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 30.01.2023 aadressil xxx. Võlgnik Y esitas 12.02.2023 nõudele vastuväite.

2. Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonna 23.02.2023 määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti avaldajate nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses (TsMS § 486 lg 1 p 2).

3. Harju Maakohus, tutvunud maksekäsu kiirmenetluse avaldusega ja 12.02.2023 vastuväitega, leiab, et käesoleval juhul esineb alus maksekäsu tegemiseks, kuivõrd võlgniku vastuväide ei põhine TsMS §-is 494 lg-s 2 sätestatud alusel.

Kohtumääruse põhjendused 4. Elatisnõudes võib võlgnik esitada vastuväite vaid seaduses (TsMS §-is 494 lg-s 2 ja lg-s 5) sätestatud alusel. Maksekäsu kiirmenetluses lapse elatisnõudes peab kohtule esitatud vastuväide olema põhistatud (TsMS § 494 lg 1). Lisaks tuleneb vastuväite põhistamise kohustus TsMS §-st 496, millest tulenevalt on kohtul kohustus teha maksekäsk mh juhul, kui võlgniku vastuväide ei ole põhistatud. Väite põhistamine on kohtule väite põhjendamine selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks (TsMS § 235). Põhistamiseks kohustatud isik võib kasutada selleks kõiki seadusega lubatud tõendeid, samuti tõendusvahendeid, mida ei ole seaduses tõendiks loetud või mis ei ole tõendile ettenähtud protsessuaalses vormis, muu hulgas allkirjastatud kinnitust, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

5. Võlgniku vastuväide ei põhine ühelgi TsMS §-is 494 lg-s 2 sätestatud alusel. Viidatud säte näeb ette, et võlgnik võib esitada elatisnõudele üksnes vastuväite selle kohta, et:

1) ta ei ole lapse vanem; 2) ta elab lapsega koos ja osaleb lapse ülalpidamises; 3) ta on täitnud oma ülalpidamiskohustust; 4) maksekäsu kiirmenetlus ei ole seaduse järgi lubatud; 5) aeg, millest alates elatise maksmist nõutakse, on määratud ebaõigesti; 6) elatise suurus on määratud ebaõigesti. TsMS § 494 lg 5 sätestab, et võlgnikul on õigus esitada elatise maksmise võimatusele või piiratud võimalusele tuginev vastuväide üksnes juhul, kui ta ühtlasi esitab valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatud vormis andmed oma sissetuleku, vara ja majandusliku seisundi kohta ning lisab sellele vastavad tõendid.

Võlgniku etteheited puudutavad eelkõige lastega seotud suhtluskorda, lastekaitse otsuseid ja vanemate vahelist koostööd laste õppimist ning tervist puudutavates küsimustes.

Kui võlgnik ettenähtud tähtaja jooksul elatisnõude kohta vastuväidet ei esita või kui ta esitab vastuväite, mida maksekäsu kiirmenetluses ei saa esitada, või kui vastuväide on

2-23-103964 3

põhistamata, teeb kohus määrusena maksekäsu, milles kohustab võlgnikku elatist määratud suuruses tasuma (TsMS § 496 lg 1). Seega käesoleval juhul esineb alus maksekäsu tegemiseks.

6. Käesoleval juhul on maksekäsu kiirmenetluse avalduses esitatud faktiliste asjaolude õigsust eeldades elatise nõude rahuldamine võimalik perekonnaseaduse § 96 ja § 97 alusel. Elatise väljamõistmise algushetkeks saab pidada maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise hetke, milleks on 26.01.2023 (vt ka Kõve, V. jt, TsMS III kommenteeritud väljaanne, kirjastus Juura, Tallinn 2018, lk 265).

7. Kooskõlas TsMS § 496 lg 3 peab kohus vajalikuks selgitada, et avaldajatel on õigus nõuda edaspidi elatise muutmist vastava hagiga.

Võlgnik võib esitada kohtule hagi elatise suuruse muutmiseks, kui võlgnik pole oma majandusliku seisundi tõttu võimeline tasuma elatist maksekäsus nimetatud määras või kui esineb muu alus, mis õigustab võlgniku hinnangul elatise suuruse muutmist. Hagi tuleb esitada maakohtule tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

8. TsMS § 489 lg 6 kohaselt toimetatakse maksekäsk võlgnikule kätte ja sellest teavitatakse ka avaldajat.

9. TsMS § 489 lg 7 kohaselt kuulub maksekäsk viivitamata täitmisele sõltumata maksekäsu kättetoimetamisest võlgnikule.

10. Maksekäsu kiirmenetluse kulud kannab TsMS § 172 lg 9 esimese lause järgi maksekäsu tegemise korral võlgnik. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et avaldajatel oleks menetluskulusid tekkinud. Juhindudes TsMS § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus kindlaks, et hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

/allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik