2-22-140053/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL ( TAGASELJAOTSUS )

Kohus Harju Maakohus

Kohtunik Andres Suik

Otsuse tegemise aeg ja koht 28.02.2023, Tallinn

Tsiviilasja number 2-22-140053

Tsiviilasi Krediidikaitse Grupp OÜ hagi J A P vastu võla nõudes Tsiviilasja hind

8 816,26 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Krediidikaitse Grupp OÜ (registrikood 11693223; asukoht Lelle tn 24-65, 11318 Tallinn, e-post: info@krediidikaitsegrupp.ee); Hageja lepinguline esindaja: advokaat Päivi Margna (Advokaadibüroo LMP; e-post: xxx); Kostja: J A P (isikukood xxx; e-post: xxx).

Asja läbivaatamine Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjalt J A P hageja Krediidikaitse Grupp OÜ kasuks võlgnevus summas 5 724,15 eurot, millest põhinõue moodustab 4 235,77 eurot, intress 737,78 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 750,60 eurot.

3. Mõista kostjalt J A P hageja Krediidikaitse Grupp OÜ kasuks välja viivis põhinõudelt (4 235,77 eurot) määras 0,2% päevas alates 28.12.2022 kuni põhinõude (4 235,77 eurot) täitmiseni, kuid mitte enam kui 3 485,17 euro ulatuses.

4. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

4.1 Jätta menetluskulud kostja J A P kanda.

4.2 Mõista kostjalt J A P hageja Krediidikaitse Grupp OÜ kasuks välja menetluskulud summas 1 000 eurot, sh maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 240 eurot. Eelmises lauses märgitud riigilõiv 240 eurot on kostjalt J A P välja mõistetud solidaarselt A OÜ´ga, kellelt mõisteti Pärnu Maakohtu 19.12.2022 maksekäsuga käesolevas tsiviilasjas nr 2-22-140053 Krediidikaitse Grupp OÜ kasuks välja riigilõiv

240 eurot.

4.3 Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1 000 eurot) tuleb kostjal J A P tasuda hagejale Krediidikaitse Grupp OÜ käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

2-22-140053

2 (3)

5. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 468 lg 1 p 2). Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates TsMS § 415 ja § 416 sätestatud alustel ja korras. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kajalt tuleb tasuda riigilõiv poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792 AS LHV Pank. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Kohtu selgitused − Menetlusosaline võib seaduses sätestatud alustel taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja või kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. − Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik).

Koos kajaga tuleb esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. − Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse riigilõiv, kaja rahuldamata jätmise korral arvatakse riigilõiv riigituludesse. Riigilõivu ei tagastata, kui hagi toimetati kätte nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul riigilõivu tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada.

− Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest. − Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS §

444 lg 3). − Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, kui viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses (vt ka Riigikohtu 26.10.2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10, p 12). Käesoleval juhul nõuab hageja kostjalt edasiulatuvat viivist kõrgemas kui seadusjärgses määras. Hageja ei ole suurema kahju olemasolu põhjendanud, seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlgnevuse ulatuses (mitte käendaja vastutuse rahalise maksimumsumma ulatuses), st mitte üle põhivõla summa. Ka hageja ise on soovinuid viivisenõude piiramist.

2-22-140053

3 (3) − Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Kohus jätab menetluskulud kostja kanda (TsMS § 162 lg 1). TsMS § 174 lg 1 ja 2 näevad ette menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis. TsMS § 174 lg 1 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kohtule nähtub tsiviilasja materjalidest, et hageja menetluskuludeks on maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasutud riigilõiv 240 eurot ja hagiavalduse esitamisel täiendavalt tasutud riigilõiv 460 eurot.

TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv kogusummas 700 eurot. Kuivõrd Pärnu Maakohtu 19.12.2022 maksekäsuga on maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 240 eurot välja mõistetud ka solidaarvõlgnikult A OÜ´lt, siis maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu hüvitamise osas on A OÜ´ja kostja J A P vastutus solidaarne. − Kohus määras 17.01.2023 hagi menetlusse võtmise määruses hagejale tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks. Hageja esitas 20.01.2023 menetluskulude nimekirja, mis on küll adresseeritud teise tsiviilasja menetlusse, kuid mille lisaks on käesolevas tsiviilasjas nr 2-22-140053 tehtud menetlustoimingute aruanne, millest kohus menetluskulude kindlaksmääramisel lähtub.

TsMS § 4842 järgi määrab kohus maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata (vt RKTKm tsiviilasjas nr 3-2-1-165-16 p 12.3). Seega on põhjendatud hageja menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses üksnes 20 euro ulatuses. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist.

Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele ja muude vajalike toimingute jaoks (sh kohtu määrustega tutvumine) lugeda 2 tundi. Kohus arvestab eelnimetatud 2 tunni hulka ka menetluskulude nimekirja koostamise kulu, kuivõrd eelnimetatud menetlusdokument oli adresseeritud teise tsiviilasja kohtunikule ning käesolevas tsiviilasjas on esitatud üksnes toimingute aruanne. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu peab kohus mõistlikuks määras 140 eurot/h koos käibemaksuga, arvestades käesoleva tsiviilasja vähest mahtu ja keerukust.

Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 280 eurot. Hageja kinnitas, et ei saa menetluskuludelt tasutud käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 10), mistõttu kuuluvad menetluskulud hüvitamisele koos käibemaksuga. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 1 000 (700+20+280) eurot ning menetluskuludelt (1 000 eurot) viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. − Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 4 on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

/ allkirjastatud digitaalselt / Andres Suik, kohtunik